Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? MKS reguleerib riigi maksusüsteemi ning selle põhjal teostatakse seadusliku maksu maksmise korda. 2. Mis on maks? Maks on seadusega maksumaksjale pandud kohustus, mis kuulub täitmisele, seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. 3. Millised on riiklikud maksud? Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude haldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seadusega või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja koh...
AJALOO KT 1. Erinevused Baltikumi ja Vene impeeriumi vahel(baltierikord). Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavaltsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 2. Muutused asehalduskorra ajal. Muutus administratiivne jaotus(+paar maakonda), poliitilised ümberkorraldused(mõisnikel võrdsed õigused, võrdne kodanikuõigus), uus maksukorraldus(pearahamaks, hingeloendus), demokraatlikud jooned, piirati keskajast pärit omavalitsusstruktuuri. 3. Talupoegade olukord 18. sajandil.
seltsi president. 3 isamaa kõnet. Ta rajas Kurgja talu. Andis välja ,,Sakala" ja palju kooliõpikuid. Edendas ajakirjandust ja majandust. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Aadel sai tagasi kõik õigused talupoegade üle. Säilis aadli omavalitsus- rüütelkonnad. Luteri usk ja saksakeelne asjaajamine. Säilis linnade omavalitsus. Väikelinnad olid mõisnike võimu all. Maksukorraldus. Positiivne Balti erikonna puhul. Oli tõke Venemaa ja Baltimaade vahel. Aitas säilitada siinse piirkonna kultuurilist omapära. Välistas kolonisatsiooni. Võimalus säilitada tihedad suhted Lääne-Euroopaga. Tagas siinsete alade kiire arengu. Negatiivne Balti erikorra puhul. Baltisaksa aadli piiramatu võim. Eestlaste õiguste mahasurumine. Omavalitsuse kõrgeim ladvik nimetati ametisse eluks ajaks. Talurahva seadused · 1802. ,,Iggaüks" Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine
ametnikkond, vene turg. Suurim tööstusettevõtte Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur- kasutati ära koskede vee-energia. Vabrikus töödeti puuvilla(sisse USA-st, Egiptusest-Venemaa riidevabrikutesse) - Milles Balti erikord seisnes: Balti kubermangudes viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele. Mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle|senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir Venemaaga, raed
Talumajanduse arengule mõjusid 1816. ja 1819. aasta seadused pärssivalt. 1840. tabas maad aga ka viljaikaldus ja terav näljahäda, mis soodustas käärimist talupoegade seas. Eriti kääris Liivimaa. Põhja- Eestisse jõudis käärimine 1856 . a. Peale 1849-1856. a. seadusi hakkas olukord rahunema. 10.Võrrelge Balti erikorda ja asehalduskorda. (Maksukorraldus, aadliomavalitsus, keskvõimu piirid ja linnade valitsemine) Balti erikorraga jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus. Asehalduskorraga muudetu seda põhjalikult ja Eesti- ning Liivimaal seati sisse pearahamaks. Balti erikorra puhul teostasid aadliomavalitsust nii Eesti-, Liivi, kui ka Saaremaa rüütelkond. Asehalduskorra puhul saadeti rüütelkonnad laiali ja kõik aadlikud olid võrdsed. Balti erikorra puhul olid keskvõimu esindajad Tallinnas ja Riias ametisse määratud kindralkubernerid. Asehalduskord nõudis äärealade ühtesulamist Venemaaga. Balti erikord säilitas omavalituse ka linnadel
Vene aeg( 18.saj) 1) Balti erikord Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati juba 1721.aastal Uusikaupunkti rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused. Kehtima jäi senine maksukorraldus ja seadused. Kindralkuberneril oli õigus Balti erikorraga sobimatud seadused jätta välja kuulutamata. Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Eestimaa jagunes kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang (Harjumaa, Läänemaa, Virumaa, Järvamaa) ja Liivimaa kubermang( Saaremaa, Pärnu, Tartu). Eestis oli 10 linna. Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult aadlikud. Kodanikuõigused olid neil, kes kuulusid tsunfti või gildi ja olid sakslased
riigiga Peeter I Vene tsaar, juhtis vene vägesid Põhjasõjas Frederik IV Taani kuningas, juhtis taani vägesid Põhjasõjas Karl XII Rootsi kuningas, juhtis rootsi vägesid Põhjasõjas August II Saksi kuurvürst, juhtis saksi vägesid Põhjasõjas BALTI ERIKORD Tunnused Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus Luteri usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad (poliitilised ja majanduslikud eesõigused) Restitutsioon Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus, sest Venemaa ei võinud oma vallutuste püsivuses kindel olla
Millel püsis balti erikord Suure Venemaa võit Põhjasõjas andis talle mitmeid uusi valduseid, mida oldi ammustest aegadest ihaldatud, et arendada ja suurendada oma majandust ning võimu. Oma võimu püsima jäämises poldud, aga sugugi kindlad. Selle muutmiseks oli vaja korraldada pisut ümberkorraldusi, mida nimetatakse balti erikorraks. Võimas impeerium vajas kellegi toetust. Ainus, kes seda pakkuda võis, oli kohalik baltisaksa aadel. Juba sõja ajal hakati toetuse võitmiseks korraldama ümberkorraldusi. Käituti väga kavalalt, andes endistele omanikele nende mõisad tagasi, võites sellega ka rahva poolehoiu. Uuskaupunki rahuga sätestati Balti erikorra alused. Säilisid senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ning tollipiir. Pisikeste vabaduste andmine andis palju kasu, sest näidati, et venestamine polnud oluline. Tähtis oli siiski poolehoiu võitmine ning see saatis edu. Pooleho...
Linnades paiknesid ja Vene sõjaväed. Balti erikord · Vene ajal säilis samasugune halduskord nagu Rootsi ajal. Peetr1 aga polnud kindel, et Rootsi omale neid valdusi tagasi ei taha. Seepärast alustas ta restitutsiooni.(mõisate tagasi andmine aadlikele)Uusikaupungi lepinguga sätestati Balti erikoraa alused: Baldi aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse kehtima jäid seninsed seadused ja maksukorraldus püsima jäi luteri usk püsis saksa keelne asja ajamine tollimaks · 1730-40.a koostati rüütelkondade liimetele erilised nimekirjad ehk aadlimatrikklid. Sinna kantud aadlikud omasdid kõiki majanduslikke ja poliitilisi õigusi. Negatiivne: baltisaksa piiramatu võim. Positoovne: siinne kultuur oli näoga lääne poole, hoidis ära vene mõisnike kolonisatsiooni Katariina2poliitika baltikumis (1762-1796)
Kordamine: Eesti XVIII sajandil. 1. Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. Põhijooned: kehtima jäi endine maksukorraldus ja seadused; kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase, mis Balti erikorraga kokku ei sobinud, jätta välja kuulutamata; valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir; säilusid Saaremaa, Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad. +: jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus; jäi kehtima luteri usk; säilis siinne kultuur; tekkisid tihedamad sidemed Euroopaga
t Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. • Aadlimatriklite koostamine 1730.-40. aastatel. Matriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Balti erikord • Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse, • kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigustega, • kehtima jäi senine maksukorraldus, • valitsevaks usuks jäi luteri usk, • säilis saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Balti erikord Balti erikorra tulemused: - Kinnistas aadli piiramatut võimu põlisrahva, eestlaste üle. + Aitas säilitada kohalikku kultuuri ja omapära, + välistas Vene kolonisatsiooni, + võimaldas pidada tihedaid sidemed Lääne- Euroopaga, mis tagas teiste Venemaa kubermangudega kiirema arengu. Asehalduskord (1783-1796) • Katariina II (valitses aastail
Oluliselt piirati nii rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti taas laiali. Kõik mõisnikud Eesti-ja Liivimaa said võrdsed õigused, kuulusid nad siis rüütelkondadesse või mitte. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast.Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad , kuhu tuli valida esindajaid ka vähemjõukadest kihtidest. 3) Uus maksukorraldus. Pearahamaksu, mis Venemaal oli käibel juba Peeter I aegadest, laiendati nüüd ka Eesti-ja Liivimaale. Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. 4) Omandireform Asehalduskorra kehtestamine tõi kaasa hulga tolle aja mõistes demokraatlikke elemente, tublisti piirati senist keskajast pärit omavalitsusstruktuuri. Samas taotles uus halduskord kõigi
ja valitses oht nende provintside langemiseks tagasi Rootsi võimu alla. Selle olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmist alustas Venemaa restitutsiooniga ja andis Rootsi ajal riigistatud mõisad nende endistele omanikele tagasi. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Venemaa sisekubermangusid eraldas Eesti- ja Liivimaast tollipiir. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner, kes enamjaolt siiski otseselt kubermangu valitsemisega ei tegelenud. Viimast arvestades jäid valitsejakohustused balti aadlike hulgast pärit valitsusnõunike õlgadele. Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa.
Arutlus ,,Miks Vene impeeriumis lubati Balti erikorda?" Esimest korda kehtestati Balti erikord 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused, kuid Katariina II ajal kehtestatud asehalduskord lõppetas aadlite senised privileegid. Kuid keiser Paul I otsustas Balti erikorra taastada, mis juhtus 1845. aastal Balti provintsiaalseadustiku väljaandmisega. Balti erikorra lubamist Vene impeerimis tuleks käsitleda mitmest erinevast vaatepunktist. Kõige soodsamalt mõjutas Balti erikorra sisse seadmine eelkõige Balti aadli olukorda. Seda seetõttu, et Venemaa käik oli mõeldud just selleks, et meelitada Eestimaa ja Liivimaa aadleid ning võita nende poolehoid. Selleks viidi läbi restitutsioon, mille käigus anti suurem osa Rootsi ajal riigistatud mõisadest tagasi nende endistele omanikele. Balti aladel jäid kehtima endised seadused, maksukorraldus, usk, saksake...
· Eesti jagati kolme erineva kuningriigi · Koormised kasvasid vahel ära. · Talupoegadelt nõuti kindlustustõid. Neil oli majutus- ja küüdikohustus. · Talupoegi püüti värvata sõjaväkke. 4) Mis on: Balti erikord: Balti kubermangude laialdane autonoomia Vene riigi koosseisus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Roseni deklaratsioon: Dokuments, millega kinnitati talupoegade pärisorjus (1739). 5) Talurahva reformid Eesti 19. Sajandil. Aasta Kubermang Reformi sisu 1802 Eestimaa Talupoegadel oli õigus omada vallasvara, talude pärandatav kasutamisõigus, ,,Igaküks" 1804 Liivimaa -//-, koormised normeeriti, piirati kodukariõigust 1816 Eestimaa Talupojad said isiklikult vabaks, maa jäi endiselt mõisniku
27. Eesti pärast Põhjasõda Sõjast laastatud maa laastas rohkem kui mistahes teine sõda Eestis alla 150 000 rahvas aga kosus, 18. saj lõpuks 500 000 in Balti erikord venelastele tähtis aadlike toetus → anti riigistatud mõisad tagasi aadlikel ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus Eestit eraldas Vm-st luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir keskvõimu esindajad kindralkubernerid Tln-s ja Riias, abilised kohalike aadlike hulgast valitsusnõunikud, aadlit toetasid rüütelkonnad maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid aadlimatriklid – vanad suguvõsad, pidi kaitsma uustulnukate eest omavalitsus ka linnadel Balti erikord säilitas Eesti eripärad, võimaldas suhteid Lääne-Eur-ga, kiirem areng
Balti erikord: oli balti e. läänemere äärsetes riikides eestimaal, liivimaal, kurammal. Saksa õigusruumi mõjul välja kujunenud ning toiminud riigi valitsemine ning õigussüsteem.Eriõigused kinnitati Peeter I poolt 1710 Liivimaa, 1712 Eestimaa rüütelkonna suhtes. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus. Asjaajamiskeeleks Saksakeel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks olid kohaliku aadliku omavalitsusest asekuberner.Kehtis põhijoontes kuni 19.saj lõpu venestamise reformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtestatud asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korraldust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele. Asehalduskorra aeg ja sellega kaasnenud seisuslike
Balti provintside- Eestimaa kubermangu, Liivimaa kubermangu ja kuramaa kubermangu vallutamisel Moskva tsaaririigi poolt kinnitas Peeter I 30. septembril 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1. märtsil 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused ning peale Põhjasõja lõppu kehtestati Balti erikord, kuna elukorraldus erines Venemaa sisekubermangude korraldusest. Venemaa Keisririigi Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus.Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määtatud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikst aadlike omavalitsusest asekuberner. Pärast Vene keisririigi ülemvõimu kehtestamist algas Baltimaade seisusliku omavalitsuse- Balti erikorra kõrgaeg, mis kestis kuni asehalduskorra kehtestamiseni 1783. aastal. Asehaldusaeg ning sellega kaasnenud seisuslike omavalitsuse Balti
Mõisnike võim suurenes. 1797. aastal laienes Eesti-, Liivi- ja Kuramaale nekrutikohustus eesti mehed pidid hakkama teenima keisri sõjaväes. 2. Balti erikord Balti erikord hakkas välja kujunema Poola ja Rootsi ajal 1620.1630. aastatel. Kõrgema võimu kandjaks olid rüütelkonnad. Venemaa keiserriigi Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus ning asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikust aadlike omavalitsusest asekuberner 3. Browne'i kaitseseadused 1765. aastal kehtestati Brownw'i positiivsed määrused e. kaitseseadused talurahva olukorra parandamiseks. Talupojad said õiguse vallasvarale
aastal õhku. 3. Balti erikord-erikord Balti kubermangudes, mille kohaselt need säilitavad laialdase omavalitsuse. Kehtestamise põhjus Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. Sisu o Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus o Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus o Valitsev usk-luteri usk o Saksakeelne asjaajamine o Tollipiir 4. Roseni deklaratsioon- 1739 - Roseni deklaratsioon. Selle autoriks oli Liivimaa maanõunik Otto F. Rosen. Deklaratsiooni kohaselt oli talupoeg pärisori ja mõisnik võis kohelda teda vastavalt oma äranägemisele. Talupoega ja tema varandus kuulus mõisnikule. Mõisnikul oli õigus talupoega müüa ja pärandada
omanikele. Rüütelkond- teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust. Aadlimatrikkel- 1730-40ndatel aastatel koostatud rüütelkonna liikmetele erilised nimekirjad Roseni deklaratsioon- 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni (16831764) sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Asehalduskord- 1783. aastal kehtestatud Baltikumis uus halduskorraldus . Pearahamaks- uus maksukorraldus. Hingeloendus- süstemaatiline andmete kogumine riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, jaotumuse jms kohta. Pearaharahutused- ulatuslikud talurahvarahutused, puhkesid 1784. aastal positiivsed määrused- 1765. aastal aprillis kinnitas Browne, ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Pietism- juba Põhjasõja-aastatel hakkas Baltikumis levima Saksamaalt alguse saanud uue usuvoolu
Balti erikord Vene keskvõim ja baltisaksa aadel Mõiste Baltisakslased olid Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud). Reduktsioon vs restitutsioon Restitutsioon Rootis valistusaja lõpul riigistatud mõistate tagasiandmine nende ednistele omanikele. Aadel sai tagasi ka varasemad õigused talupoegade üle. Milleks olid...? Millal? Balti erikord algas Põhjasõja ajal allkirjastatud kapitualtsioonilepinguga 1710. Lõplikult kehtestati Uusikapunki vaherahuga 1721. Kehtis kuni 1880-ndate aastate alguseni. Uusikapunki rahu 1721 Balti erikorra alused: Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse; Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus; Eesti- ja Liivimaale jäi omaseks luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Valitsemine Vene keskvõimu kõrgeim esindaja Tallinnas ja Riias oli kindralkub...
§27 Balti erikord, aadlimatriklid, Roseni deklaratsioon Balti erikord Peeter I andis Balti aadlikele rohkem õigusi. Jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus. Alles jäi Luteriusk. Säilis saksakeelne asjaajamine. Tollipiir jäi alles. Ametisse jäid kindralkubernerid Vene keskvalitsus määras. Toimus restitutsioon e. Rootsi ajal riigistatud mõisate tagasi andmine endistele omanikele. Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid kaitsesid siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege
Venemaa võitis küll Põhjasõja, kuid ei saanud kindel olla oma vallutuste püsivuses ning selleks tuli pälvida siinse aadli toetus. Poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja kestel restitutsiooniga anti mõisad tagasi endistele omanikele, taastati pärisorjus. See oli Venemaa ainus võimalus ohjes hoida balti aadlit. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721. aastal Uusikaupunki rahuga. Siinne aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, et mitte häirida aadlit äkiliste muutustega. Säilitati tollipiir Venemaaga, mis tähendas, et polnud vaba liikumist ja venelased ei saanud riigist välja voolata, kuid majanuslikult ei näe ma tollipiirist erilist tulu riigile, kui võib-olla välja arvata salakaubaveo piiramine. Säilis luteri usk, saksa keel jäi asjaajamiskeeleks ja sakslased riigiametnikeks. Tegu oli justkui Saksa riigiga Vene Keisririigis.
Baltisaksa roll eestlaste ajaloos Balti erikord oli Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini Saksa õigusruumi mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Sõdades tuli baltisakslaste mõjukus esile Vene armees 18. Sajandi teise poole sõdades ning veelgi enam Napoleoni sõdade ajastul. Enamik valitsejaid toetas baltisakslasi, kuna nad olid isevalitsusele lojaalsed. Raudteevõrgu väljaehitamine ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga. See kiirendas tööstusettevõtete ja asulate rajamist.
Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga Rootsi sai tagasi Venemaa poolt sõja jooksul hõivatud Soome alad. Rootsi võis Liivimaalt ilma tollita välja vedada suure summa eest teravilja Osapooled: Ründajad : Venemaa, Poola, Taani Kaitsjad: Rootsi + värvatud Eesti talupojad Balti erikord – Rootsi valistsusaja lõpul riigistatud mõisate tagastamine nende endistele omanikele. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Seadus Aasta Kubermang Sisu Roseni deklaratsioon 1739 Talupoeg muutus pärisorjaks. Mõisnikud said oma orjad tagasi. Asehalduskord 1783-1796 Eestimaa Linnaõigused. Poliitilised ümberkorraldused. Ühine asehaldur
alustas ta reduktsiooni. reduktsioon, mis algul küll ei meeldinud sinnamaani kuningast üsna sõltumatutele aadlitele Rootsile kasulik, sest see aitas katta olulise puudujäägi eelarvest, lisaks elatas provints nüüd end ise ja see omakorda soodustas hariduselu ja kirikuolude arengut. Pärast Põhjasõda , kui kogu Eesti oli Vene võimu alla, kuulutati välja Balti erikord. Koos mõisatega said aadlikud tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene keskvõimu kõrgemaks esindajaks said kindralkubernerid. 1762 tuli Venemaal troonile Katariina II, kes polnud rahul, et Balti aadel elas rikkamalt kui Vene aadel ning nõudis võrdsustamist. Sisse seati asehalduskord. Eestis kehtestati ühtne pearahamaks. Nii Vene kui ka Rootsi ajal olid eesti talupojad sunnismaised pärisorjad. Rootsi ajal talupoegade olukord siiski kergem, kui oli Vene ajal. Kuna Rootsi ajal avaldati Liivimaa reglement
1856- taolised seadused Eestimaal 1865 Saaremaal 1865- kaotati kodukari õigus 1866- Vallaseadus(lõppes mõisnike kohtu ja politseivõim) 1868- täielik raharent Balti erikord: · Valitsemiskord Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.sajandil. · Seati sisse, et provintsid ei langeks tagasi Rootsi alla. · Vene riigil oli vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. · Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. · Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. · Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. · Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased. · Linnadel säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel. · Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks.
valida esindajaid ka vähemõjukamatest kihtidest. 6) Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele sõltumata rahvusest või tegevusalast. 7) Kõik aadlikud omasid võrdseid aadliõigusi olenemata aadlimatriklisse kandmisest. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721.a. Uusikaupungi rahuga. Rahu alusel säilis balti aadlil vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus. Seda süsteemi hakati nim. Balti erikorraks. BALTI ERIKORRA PÕHIJOONED:1) Kehtima jäi senine maksukorraldus ja seadused. 2) Kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase(seadusi), mis valti erikorraga kokku ei sobinud jätta väljakuulutamata. 3)Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 4) Eesti jagunes 2 kubermanguks: a)Eestimaa kubermang,mis koosnes 4 maakonnast(Harju, Viru, Läänemaa, Järva).b) Liivimaa kubermang, mis koosnes 3maakonnast(Saaremaa,Pärnu,Tartu).c)Narva kuulus Peterburi koosseisu. 5)Eestis oli 10 linna
Liigne absolutism ei tule minu arvates kasuks. Kuna Venemaa oli pärast Põhjasõda väga ebakindel tegi ta Balti aadli poolehoiu saamiseks algust restitutsiooniga ehk riigistatud mõisate tagastamisega endistele omanikele. Kumermangud nimetati ümber Balti erikorra piirkondadeks ning Balti erikord kinnitati 1721. aastal. See tõi endaga kaasa tollipiiride tekke, saksakeelse asjaajamise ning eestlaste õiguste vähenemise. Aadliomavalitsused, seadused ja maksukorraldus jäid enamasti samaks. 1730. aastal tehti aadlimatrikklid. 1762. aastal sai Venemaal troonile Katariina II ning see tõi kaasa olulisi muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhtes. Katariina II reisis Liivimaal, et sulanduda rahva sise. Uue Balti poliitika elluviimisel mängis olulist rolli George Browne, kes oli kuberner ja kes hakkas võitlema aadlite vastu. 1783. aastal jõudis Baltikumi uus asehalduskord, mis tõi kaasa mõningate omavalitsuste piiramise, pearahamaksu ja hingeloendused
Lääne- Euroopa riigid ärevuses Venemaa edasitungi pärast seetõttu vajalik baltisaksa aadli toetus venelastele. Seega - 1721 Uusikaupungi rahu kinnitab uue valitsemiskorra põhijooned: A - Säilis Balti aadli ja linnade omavalitsus B - Aadlimatrikleisse kantud aadlikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi C - Baltisaksa aadlikel oli piiramatu võim siinse põlisrahva üle D - Asjaajamise keeleks oli saksa keel E - Kehtima jäid seinised seadused ja maksukorraldus F - Valitsev usk oli Lureti usk Keskvõimu esindavad kindralkubernerid ( Tallinnas ja Riias) olid enamasti välismaalased ( mitte venelased). Tegelesid sõjaväe ja riigituludega, kohalikesse asjadesse praktiliselt ei sekkunud. Valitsesid kohaliku aadli hulgast kindralkuberneride abilisteks määratud valitsusnõunikud. Aadli omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mis käisid koos maapäevadel. Linnade esindajaid ei kutsutud.
sajandil päevakajalised. Maa ja omandi küsimus kerkis seoses Vene võimu kehtestumisega Eesti alal. Kuid see teema oli ka varem poleemikat tekitanud. Vene riik hakkas läbiviima restitutsiooni- mõisate tagastamist omanikele. Selleks otstarbeks loodi 1721. aasta oktoobris restitutsioonikomisjon (Laur, M 2000, lk 123). See tõi kaasa probleeme omandiõigust tõendavate materjalidega. Rootsi ajal, seoses reduktsiooniga, oli eramõisavaldus kokkukuivanud, kuid restitutsiooniga see taastus. Maksukorraldus jäi oma põhimõttelt samasuguseks kuni asehalduskorra kehtestamiseni, mil keskvõim maksusüsteemi sekkus. Riigikassa suurendamiseks kasutati ka erakorralisi makse. Lisaks kahele eelpool mainitud teemale sisaldab monograafia teine osa veel pärisorjuse reguleerimist, kaubandust ja politseikoraldust. Eriti tugevalt tõusis esile pärisorjuse teema. Peale Põhjasõda oli siinse talupoja elu väga vilets. Otto Fabian Roseni seletuskirjast
süüdi. 3.Aadli omavalitsuse piiramine Maapäev allutati kindralkubernerile. 4.Uus haldusjaotus maakonnapiirid viidi kokku rahvuspiiridega (Eesti-Läti piir). Balti erikord Eesmärk: saada Vene riigile kohalike baltisaksa aadlike toetus. 1.Toimus restitutsioon riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele. 2.Liivimaal ja Venemaal tollipiir 3.Jäi kohalik võim 4.Saksa aadlike privileegid 5.Seadused jäävad kehtima 6.Sama maksukorraldus 7.Jääb saksa keel ja luteri usk. Vene võimu kindlustamine baltikumis Selle poliitika elluviijaks sai Liivimaa kindralkuberner George von Browne. 1.Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust. 2.Maanõunike kolleegiumid saadeti laiali 3.Mõisnikel võrdsed õigused 4.Linnades võrdsed kodanikuõigused 4. Talupoegade olukord Agraarolukord 1. Eestis umbes 1000 mõisa: · Rüütli- e. Eramõisad (baltisakslased) · Kroonu- e. Riigimõisaid (rendimõisad) · Pastoraadid e
11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558 Liivi sõja algus 1561 Rootsi väed saabusid Tallinna 1583 Liivi sõja lõpp. Loodi esimene jesuiitide gümnaasium 1632 Tartu ülikooli asutamine 1684 Õpetajate seminar, mille tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. 3 kuuline seminar, mille lõpetajatest said koolmeistrid. 1686 Õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri käisid koos Forseliusega Stockholmis kuninga jutul. 1696-97 Suurim näljahäda. Oli pikk ja külm talv. Hukkus 70000-75000 inimest 1699 Rootsi-vastane liit (Taani, Poola, Liivimaa) 1700 Põhjasõja algus 1710 Põhjasõja lõpp Eesti aladel, katk Eestis. 1715 1739 I koolikorralduskava, põhjaeestikeelne piibel 1765 II koolikorralduskava, 1783-1796 Asehalduskord 1784 Pearaharahutused. Rajati Võrumaa Isikud: Gotthard Kettler kuramaa hertsog Karl IX Rootsi kuningas Karl XI Frederik IV Taani kuningas, kes osales Rootsi vastase...
D.Rooseveltile. J.M.Keynes ,Roosevelt ja New Deal Ilmes, et vajalik on riigi sekkumine. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1932.aasta presidendivalimistel vabariiklased kaotasid, presidendiks sai F.D.Roosevelt, kes hakkas täide viima uut kurssi ehk New Deali - 100 päeva jooksul veti vastu 70 seadust. Kehtestati kontroll pankade üle: algul kik pandi kinni, president keelas pankade avamise ilma eelneva kontrollita. Pllumajanduses soodustati toodangu vähenemist, kahjud korvas riik. Loodi Ressursside Säilitamise Korporatsioon:
Poola, Rootsi ja Vene aja võrdlus 1583 1796 Valitsemine Poola aeg: Kolme kuninga ajal oli Lõuna-Eesti Poola valduses. Kõrgem ametiisik oli asehaldur. Iga presidentkonna eesotsas oli president, kes juhtis põhiliselt aadli ratsaväge. Kohaliku aadli esindusorganiks oli maapäev. Rootsi aeg: Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgemaks valitsusametnikuks oli kuningale alluv kindralkuberner. 1660 sai Rootsi troonile Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist alles 1672. Kuna riigikassa oli tühi, alustas ta riigimaade tagasivõtmist ehk reduktsiooni. Balti aadlitelt võeti ära nende maa ning nad pidid hakkama selle eest renti maksma. Selline ümberkorraldus tekitas neid vastuolu Rootsi kuninga vastu. Pärast reduktsiooni kuulus Liivimaal riigile 5/6 maadest, Eestimaal 54% ja Saaremaal 3/4. Mõisnikuks jäi sakslane. Aadelkonda iseloomustas kõrk ja uhke seisuslikkus. Vene aeg: Pärast P...
D.Rooseveltile. J.M.Keynes ,Roosevelt ja New Deal Ilmes, et vajalik on riigi sekkumine. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1932.aasta presidendivalimistel vabariiklased kaotasid, presidendiks sai F.D.Roosevelt, kes hakkas täide viima uut kurssi ehk New Deali - 100 päeva jooksul veti vastu 70 seadust. Kehtestati kontroll pankade üle: algul kik pandi kinni, president keelas pankade avamise ilma eelneva kontrollita. Pllumajanduses soodustati toodangu vähenemist, kahjud korvas riik. Loodi Ressursside Säilitamise Korporatsioon:
tuludest · Balti aadel sai mõisad rendile ja pidi osa tulust riigile loovutama · Liivimaa aadli tugev vastuseis murti aadli omavalitsuse allutamisega kindralkubernerile 11. Milles seisnes balti erikord? Miks oli sellest huvitatud Vene keskvõim, miks kohalik aadel? · Balti erikord baltisaksa aadli ja linnade privileegid ning omavalitsus Venemaa koosseisus · Kehtisid endised seadused ja maksukorraldus, valitses luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir · Vene keskvõim oli huvitatud vallutuste püsimisest kohaliku baltisaksa aadli toetusel · Kohalik aadel sai tagasi Rootsi riigistatud mõisad; aadlimatriklid tagasid poliitilised ja majanduslikud eesõigused 12. Andke hinnang balti erikorrale talurahva seisukorrast lähtudes. · Negatiivne: Aadel sai koos mõisatega tagasi õigused talupoegade üle
väljapääsuna nägi võimalust ,,kingitud maade" tagasivõtmist ehk algas reduktsioon. Riigi sissetulekud kasvasid, paranesid haridusolud. 14. Milles seisnes balti erikord? Miks selle poolt vene keskvõim ja miks kohalik võim? Aadli poolehoiu võitmiseks alustati restitutsiooniga, saadi ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle. Baltikumi valitsemise uued põhijooned. Säilitati laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senises seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas usk, keel ja tollipiir. Senine kord jäi püsima, Venemaa tahab ennast kehtestada, tal oli vaja aadlite toetust, aadel tahtis võimu 15. Mida muutus asehalduskorraga vene keskvõimu ja kohaliku võimu jaoks? Piirati rüütelkondade ja linnade võimu, loodi linnaduumad, kehtestati pearahamaks 16. Tabel talupoja kohta vihikust Aeg Võim Õiguslik Õigused Kohustused Märkmed
VENE AEG - XVIII SAJAND 1710 faktiliselt 1721 juriidiliselt Uusikaupunkki rahu Balti erikord Eestimaa ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Vajalik selleks, et võita kohalike aadlike toetus. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Rüütelkonnad Aadli omavalitsus Liivimaal taastati, Saaremaal ja Eestimaal kinnitati. Koostati aadlimatriklid rüütelkonna liikmete nimekirjad, eesmärk kaitsta siinsete aadlisuguvõsade privileege Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Säilis tollipiir. Saksa keel asjaajamiskeelena Luteri usk Hoidis ära venestamise eest, vältis vene kolonisatsiooni, aitas säilitada siinse maa ja kultuuri omapära. Tagas tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga. Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Rahvastik Pärast Põhjasõda rahvaarv madalseisus (sõda, katk), rahvaarv langes ~120 000 - 170 000 inimeseni. Rahvaarv kasvas peamiselt loomuliku iibe arvelt (sisseränne oli
Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused
11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558- Vene väed vallutavad Tartu peapiiskopkonna, 1561- Harju-Viru vasallid. Järvamaa aadel ja Tallinna linn andsid Rootsi kuningale ustavusvande, 1583- Pljussa vaherahu, 1632- Tartu Ülikooli asutamine 1684-Tartu lähedale asutatakse õpetajate seminar , 1686- Forseliuse visiit Rootsi kuninga juurde oma kahe jüngriga , 1696-97- Eesti senise ajaloo suurim näljahäda, 1699- Rootsi-vastane liit 1700- Põhjasõja algus, 1710- Pärnu, Riia ja Tallinna kapituleerumine, 1715- eesti keelne Uus Testament , 1739- Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle toimetatud põhjaeesti keelne piibel, 1765- maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava- nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse, 1783-1796- Asehalduskord ( Eesti-ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühine asevalitseja) , 1784- Räpina puuaiasõda/ kirjanik August von Kotzebue asutatud esimene teatritrupp Eestis ...
- ajutiselt loodi Paldiski maakond - Pärnumaalt eraldati Viljandi maakond, Tartumaalt Võru maakond 4. Uued maakonnakeskused said linnaõigused, seega lisandus 2 uut linna Paldiski + Võru (kokku 12) 5. Muudeti linnade valitsemist: linnakodanikud valisid keskaegse raadi asemele linnanõukogu e. linnaduuma. Linnakodanikeks said kõik majaomanikud sõltumata rahvusest ja tegevusalast. 6. Kaotati senine Venemaast erinev maksukorraldus, keskse riigimaksuna kehtestati pearahamaks ning maksualuste meeste arvu kindlaks tegemiseks hakati tegema hingeloendusi e. revisjone. Pärast Katariina II surma taastas ta poeg Paul I varasema valitsuskorra Baltikumis ja see püsis kuni 1917. a. autonoomiani. Seeg Eestimaa kubermangus 4 maakonda ja Liivimaa kubermangus Eesti osas 5; kokku 12 linna. TÖÖ KAARDIGA: Kaart nr 1. Eesti ala haldusjaotus pärast Jüriöö ülestõusu kuni Liivi sõjani (e. 1340-1550 a.).
Viletas seisus olid ka mõisad. Toitu oli vähe, oli üldine vaesus. Tühjaks jäänud taludesse kolisid uued inimesed,rahvaarv hakkas kasvama. - Balti erikord, Venemaa vajas baltisaksa aadliku poolehoidu, seda hakati saavutama sõja ajal alanud restitutsiooniga:mõisate tagasi andmine nende endistele omanikele. Aadlikel säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene võimu esindajateks määrati kindralkubernerid,keda aitasid valitsusnõunikud. 2) Aadlimatrikkel, miks koostati ja milleks? - 1730-40ndatel koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad- aadlimatriklid. Ainult immatrikuleeritud aadlid omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimtriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege uustulnukate eest. 3) Roseni deklaratsioon
Eesti 18. sajandil 1. Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721.a Uusikaupunki rahuga. Rahu alusel säilis balti aadlil Vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus. Seda süsteemi nimetati balti erikorraks. Selle põhijooned on: Kehtima jäi endine maksukorraldus ja seadused Kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase (seadusi), mis balti erikorraga kokku ei sobinud, jätte välja kuulutamata. Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asja ajamine ja tolli piir. Säilisid Saare-, Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad. Balti-Saksa aadlikud kanti erilistesse rüütlinimekirjadesse ehk aadlimatriklitesse – nimekirjad,
Sellise rahvaarvu taastumisele andis hoogu sõjale järgnenud pikem rahuaeg.Kuna võit Rootsi üle ei olnud väga suur ja alati oli oht vallutatud alasid taas kaotada, oli venelastele väga tähtis kohaliku aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga- Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Kõrgeimaks keskvõimu esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse määratud kindralkubernerid. Nendeks ei nimetatud mitte venelasi, vaid Vene armees karjääri teinud välismaalasi. Kõrgete sõjaväelastena viibisid nad alailma Peterburis ega olnud Baltikumi asjadest huvitatud, seepärast jäid valitsusohjad enamasti kohaliku aadli hulgast valitud kahe valitsusnõuniku kätte. Balti erikord toimus eestlaste õiguste allasurumise hinnaga
Liivimaal eraldati Pärnu maakonnast Viljandimaa ning Tartu maakonnast lõunapoolne osa, mis sai nimeks Võrumaa. 1783. a said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Eestis oli nüüd 12 linna. Poliitilised ümberkorraldused: Kubermangu etteotsa määrati asehaldur. Maanõunike kolleegiumid ja raed saadeti laiali. Kõik mõisnikud omasid võrdseid õigusi, kuulusid nad rüütelkonda või mitte. Linnades anti võrdne õigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. Maksukorraldus: Kehtestati pearahamaks, hakati korraldama hingeloendamisi. Asehalduskorra muudatused piirasid demokraatlike elementidega keskajast päris omavalitsusstruktuuri. Positiivsed määrused: Torma kirikuõpetaja Schwarzenberg kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikku uuendust. Ta pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ning viia talupojad majanduslikku ettevõtlikkust soodustavalae raharendile. 1765. a kinnitas Browne nn.
LIIVI SÕDA 1.Sõja aeg ja põhjused. 1558-1583. Liivimaa kaupmehed takistasid venelastel vaba kauplemist Lääne-Euroopaga ning see ajendas Liivimaad vallutama. 2.Sõja osapooled. Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani. 3.Liivi sõjaga seotud isikud. Gotthard Kettler Viimane Ordu meister, sai Kuramaa hertsogiks. Ivan IVGoroznõi (Julm) Vene tsaar Hertsog Magnus Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga. Balthasar Rossow Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi Sigismund II August Oli Rootsi päritolu Poola kuningas, Riia Peapiiskopkond andis end täielikult tema valitsemise alla Stefan Batory 1576 a. Poola kuningaks valitud. Alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. 4.Millised Eesti linnad langesid 1558 a. Vene vägede kätte? Narva ja Tartu ...
Rootsi kuningal õnnestus 17. sajandi lõpuks vähemalt Liivimaal aadlivõimu selgroog murda ja oma tahe kehtestada. 4. Milles seisnes balti erikord? Miks oli sellest huvitatud Vene keskvõim, miks kohalik aadel? Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused. Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. a) kohalik aadel - koostati aadlimatriklid, mis pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. b) Vene keskvõim - tahtis, et baltikumi senised privileegid kaotataks ja siinsed provintsid liidetaks tihedamalt impeeriumiga. 5. Andke hinnang balti erikorrale talurahva seisukohast lähtudes.
1. Millised positiivsed tagajärjed olid Balti erikorrast eestlaste jaoks? Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga ja tagas kiirema arengu võrreldes Venemaa sisekubermangudega. 2. Miks vene valitsus suhtus Balti erikorda soosivalt? Vene võimule oli tähtis baltisaksa aadli toetus, sest Venemaa ei võinud kindel olla oma vallutuste püsivuses. Poolehoiu võitmiseks alustati mõisate tagasiandmisega endistele omanikele. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
