eelkõige eesmärgiga tagada riigieelarve tasakaal, et täita eurokriteeriumid. Sellest tulenevalt on Eesti üldine maksukoormus tõusnud kahe aastaga ligi 5 protsendipunkti võrra. Kui aastatel 2000 kuni 2008 oli üldine maksukoormus 31 kuni 32 protsenti SKP-st, siis aastaks 2010 on oodata ligi 37% maksukoormust. Maksukoormus Üldist maksukoormust iseloomustatakse näitajaga, mis annab edasi infot selle kohta, kui suure osa tuludest peavad maksumaksjad riigile maksudena loovutama. Seetõttu on maksukoormuse leidmiseks esiteks vaja suurust, mis mõõdaks majanduses tekkinud kogutulude taset või mahtu mingi perioodi jooksul. Selleks on sisemajanduse koguprodukt (SKP). Osa nendest tuludest kogub avalik sektor maksutuludena endale oma tegevuse finantseerimiseks. Kui nüüd arvutada kogutud maksutulude osa SKP-st, ongi tulemuseks näitaja, mida loetakse maksukoormuseks. Sellisel moel
Riigieelarve peab olema tasakaalus, et väljaminekud ei oleks suuremad kui sissetulekud, vastasel juhul jääks riik miinustesse. Puudujäägid kaetakse valitsuse poolt raha laenamisega või elatakse reservi arvelt. Kõige rohkem läheb raha sotsiaalhooldusele(32%), siis tervisehoiule(15%) ja alles siis ainult 10% haridusele. MAKSUKOORMUS - kõigi maksude kogusumma, võetud protsendina ühiskondlikust kogutulumaksust. MAKSUMÄÄR - tuluosa, mille maksumaksja maksudena ära maksab. MAKSUSÜSTEEM - ühes riigis kehtivate maksude ja maksustamise põhimõtted. PROPORTSIONAALNE MAKSUSÜSTEEM - maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt. PROGRESSEERUV ehk ASTMELINE MAKSUSÜSTEEM - maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. FÜÜSILISE ISIKU TULUMAKS. Selle peab inimene tasuma kogu oma sissetulekult: palgalt, honorarilt ja loteriivõidult
vaid neid kaupu ja teenuseid, mida ta ise arvab inimesi vajavat. Pahatihti osutub see arvamus ekslikuks! Eraomanik on parem peremees kui riik Liberaalsete ideede sihtgrupiks on vabad omanikud, kes konkureerivad üksteisega erapooletute reeglite alusel. Liberaalid eeldavad, et isiklikes huvides tegutseja ning isikliku vara ja raha kasutaja käitub efektiivsemalt ja vastutavamalt kui võõra varaga opereeriv riigiametnik. Kuna riik pole oma tulu teeninud, vaid omandanud selle maksudena, on tal ka paratamatu kalduvus Liberaalid on sallivad Olulisel kohal on meie jaoks sallivus: vabadus ja inimväärikus ei tunne rahvuslikke piire. Liberaalid on valmis poliitiliseks koostööks kõikide erakondadega eeldusel, et viimased ei tegutse avalikult ega varjatult demokraatliku riigikorralduse vastu. Reformierakond on olnud koalitsioonis ja partnerluses kõigi täna Riigikogus esindatud erakondadega ja otsib jätkuvalt
a) Kui kõikidelt kogutakse proportsionaalne osa tulust, on tegemist proportsionaalse maksusüsteemiga. b) Kui tulu kasvades kasvab ka maksumäär, on tegemist progresseeruva ehk astmelise maksusüsteemiga. 2.6 maksukoormus - Kõikide maksude kogusumma, protsendina ühiskondlikust kogutulust, nimetatakse maksukoormuseks. maksumäär - Maksumäär on tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab. riiklik ja kohalik maks - Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. otsene ja kaudne maks - Otsest maksu maksab maksumaksja (üksikisik, firma) riigile oma
Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel ja esineda oma ettepanekutega. Riigielu koosolekute vahel korraldas 500-liikmeline nõukogu ja teised ametnikud, kelle seast valiti välja 10 strateegi. Igal aastal määrati ametisse 6000 kohtunikku. Kohtunikud, riigiametnikud ja ka nõukogu liikmed määrati ametisse liisu teel, valitud kanditaatide seast. Ateena kodanike hulka ei kuulunud naised, orjad ega võõramaalased. Raha riigikorralduse heaks laekus enamasti maksudena Ateena liitlastelt ja võõramaalastelt, ka sadamatollidest. Aristokraate ei tõrjutud täielikult kõrvale. Tänu nende haridusele ja jõukusele, oli neil aega poliitikale pühenduda ning kõnepidamisoskus võimaldas neil lihtkodanikest paremini riigiasjades kaasa rääkida. Ateenas oli seega otsene, vahendamata demokraatia. Meil praegu on samuti demokraatia, kuid see on puhtalt esinduslik. Eks olnud ju igal riigikorral omad plussid ja miinused. Kindel on see, et iga
Kaarelile maksti jaanuarikuus preemiat 700.-kr. Kõik palgad kantakse üle töötajatele panga kaudu jooksva kuu viimasel tööpäeval Millised maksukohustused tekivad äriühingul vastavalt erinevatele maksuseadustele jaanuarikuu tööjõukuludelt? Täitke vajalikud maksudeklaratsioonid (vorm TSD koos vajalike lisadega ning määrake nende deklareerimise ja tasumise tähtajad) . Palgaleht nr.1 Jaanuar 2009 Maksudena tuleb tööandjal Maksu- ja Tolliametile deklareerida ja üle kanda: · Sotsiaalmaks 5412 kr. · Töötuskindlustusmakse 49,2 kr. · Kinnipeetus tulumaks 2478 kr. Ülesanne 2 Kohustuste maht bilansis on 1256.- kr. Milline vastus on õige? a) varad 718.- ja omakapital 538.- b) varad 684.- ja omakapital 1940.- c) omakapital 684.- ja varad 1940.- d) omakapital 718.- ja varad 538.- Vastus: C (varad=kohustused+omakapital => 1940=1256+684)
Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub.Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada.Eelarvedefitsiidiks nimetatakse olukorda, kus planeeritud kulud ületavad tulusid.Eelarve ülejäägi korral koostab valitsus lisaeelarve.Kõigi maksude kogusummat, võetuna protsendina SKP-st nimetatakse maksukoormuseks.Maksumäär tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab.Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi.Proportsionaalne maksusüsteem maksusüsteem, milles kõigile maksumaksjatele kehtib üks maksumäär, olenemata ta palgast.Astmeline maksusüsteem maksusüsteem, milles maksumäär sõltub maksumaksja sissetuleku suurusest (mida suurem sissetulek, seda kõrgem maksumäär).Tulumaksu nimetus tuleneb sellest, et see pannakse inimese või ettevõtte tuludele
inimene või firma, kes arvestab teiste huvide ning vajadustega. Kasumit saavad teenida vaid need tooted ja teenused, mida keegi vajab. Liberaalsete ideede sihtgrupiks on vabad omanikud, kes konkureerivad üksteisega erapooletute reeglite alusel. Liberaalid eeldavad, et isiklikes huvides tegutseja ning isikliku vara ja raha kasutaja käitub efektiivsemalt ja vastutavamalt kui võõra varaga opereeriv riigiametnik. Kuna riik pole oma tulu teeninud, vaid omandanud selle maksudena, on tal ka paratamatu kalduvus käia selle varaga umber lohakamalt ja ebaefektiivsemalt, kui seda teeks eraisik omaenese teenitud varaga. Keskerakond: Keskerakonna maailmavaade on sotsiaalliberaalne. Keskerakond on humanistlike eesmärkidega ning ühenduse eesmärgiks on kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvaline elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Keskerakonna sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik
Kui vaadata 50 eurot, siis selle puhul oleks rahul vaid 1 valijatest. 3. Enamushääletus – on see, kui otsuse poolt on vähemalt 51% inimestest. 17 valija puhul on poolt vähemalt 9 inimest 4. Piirmaksumäär – PMM, see näitab, palju täiendavast 1 euro tulust peab inimene maksuna ära maksma. PMM= (maksukohustuse kasv/tulude kasv)*100%. Eestis on PMM hetkel 20,16% 5.Keskmine maksumäär – näitab, palju maksab inimene oma tulust ära maksudena. KMM = (maksukohustus/maksustav tulu)*100% 6. Efektiivne maksumäär – Näitab, tegeliku maksukoormust riigis. EKM = (maksukohustus /Kogu tulu) * 100% 7. Proportsionaalne maks – ehk kõik maksavad täpselt sama suure osa oma palgast maksudeks. Ning maksumäära langemisel ja tõstmisel maksu keskmine maksumäär ei muutu. 8. Progressiivne maks – on maks, kui maksustatav tulu suureneb, siis suureneb ka keskmine maksumäär. Ja kui maksustatav tulu
Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Esivanematelt päritud teadmised ja oskused täiustusid väga aeglaselt, tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused olid üksteisest peaaegu sõltumatud. Riigikassasse koondati maksudena vaid vähene osa kohapeal loodud hüvedest ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks, samuti käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks. Harva ja väga vähesel määral kasutati maksutulusid majanduse arendamiseks, näiteks niisutuskanalite ehitamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, sest transport oli vähe arenenud ning veokulud väga kõrged. Linnu oli agraarühiskonnas vähe ja needki olid väikesed.
võim suunab ja kontrollib täidesaatva võimu tegevust. Subsidiaarsus eeldab, et keskvalitsuse tasandil tuleb lahendada vaid neid probleeme, mida kohalikul tasandil lahendada ei saa. 17. Mis on fiskaalpoliitika? Kirjelda fiskaalpoliitika funktsioone. Tänapäeval on fiskaalpoliitika ja eelarvepoliitika peaaegu sünonüümid. Fiskaalpoliitika väljendub selles, kuidas riik (keskvalitsus ja KOVid) kasutab oma õigust maksustada (ressursse koguda) ning mis otstarbeks ja kuidas ta maksudena kogutud raha kasutab (ressursse tarbib, väärtust toodab ja ümber jaotab). Fiskaalpoliitika funktsioonid: • Avalike kaupade tootmine ehk protsess, mille käigus kogu ressurss jagatakse era- ja avalike kaupade vahel ning tehakse valik, milliseid sotsiaalseid kaupu toota. Eesmärgid saavutatakse eelarve menetlemise käigus, kus lepitakse kokku eelarve üldine maht ja ka eri tegevusvaldkondade kulude ja sellega seonduvalt nende tegevuste maht.
Riigi rahakott, meie kõigi rahakott Ka riigil, nagu meil kõigil, on olemas oma rahakott. Oma üldjoontes on riigi ja tavakodanike rahataskud sarnased: mõlemasse peab raha kusagilt tulema ja mõlemast läheb raha mingiks otstarbeks ära. Üks oluline erinevus on nende vahel see, et riigi rahatasku on väga palju kordi suurem. Kuna riigi kukrusse läheb raha elanike ja ettevõtete käest erinevate maksudena ja see läheb suures osas uuesti ministeeriumite kaudu meile kõigile teatud hüvede pakkumiseks, võib teda tõesti pidada meie kõigi suureks ühiseks rahakotiks. Sellele, kuidas saada sinna rohkem raha ning kuidas seda otstarbekamalt kulutada, püüangi suunata oma arutluste põhitähelepanu. Kuidas ja kust kohast jõuab raha riigi kukrusse? Peamiselt on nendeks allikateks maksud, mida me kõik mitmel moel maksma peame
Biodiislit toodetakse taastuvatest allikatest. 5/ Biodiisli hind Saksamaal 1015 senti = 1,562,3 krooni odavam kui tavadiisel. Aktsiisi kaotamise tunduv PUUDUS riigi perspektiivist. Riigieelarve laekumine. Kui tavadiislist laekub riigieelarvesse 4 krooni liitrilt, siis biodiislist 0 krooni aktsiisist. Samal ajal laekub üksikisiku, ettevõtte tulumaksu ja käibemaksuna. Kogu tootmistsükli käigus peaks maksudena laekuma 73%83% aktsiisitulust laekumata tuludest.1 Detaile 1/ Biodiisli segamine tavadiisliga kuni 5% on võimalik ilma midagi muutmata. Samuti on võimalik biodiislile tavalist diislit otse autopaaki ilma kahjulike kõrvalnähtudeta. 1 IFO, 2002 2/ Nagu ka tavalist diislit, lisatakse Biodiislile lisandeid külmadeks kuudeks, mis tagab diisli töö temperatuuridel 20°C. 3/ Enamus diislimootoreid peale 2000 aastat on biodiisli kasutamise võimelised.
Loeng 5: Ehitusfirmade ja – ettevõtjate tegevuse maksustamine. Eesti riik ja kohalikud omavalitsused saavad valdava enamuse oma tuludest maksudena. Maksude arvelt toimub kulutuste tegemine kogu ühiskonna huvides - haridussüsteemi, pensionisüsteemi, kiirabi ja politsei ülalpidamine, teede- ja kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt, et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise
Riiklikud fondid: · Sotsiaalkindlustusfond pensionid, abirahad. (20%) · Ravikindlustusfond haigused (13%) · Liikluskindlustusfond · Pensionikindlustusfond 4.5 Milliseid makse me maksame Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitemesuguste kodanikutehingute eest (pass, juhiload). Maksukoormus kõikide maksude kogusumma võetuna protsentuaalselt ühiskondlikust kogutulust. Maksumäär tuluosa, mida üks isik maksudena ära maksab. Tuludeklaratsioon aasta jooksul saadud tulude ametlik aruanne. E-maksuamet maksuamet internetis. Tulumaksusoodustus teatud kulutuste arvel väheneb maksustatav tulu. Tulumaksumiinimum kindel riigieelarves fikseeritud summa, millest makse ei võeta. Maksud jagunevad kaheks: otsesed ja kaudsed. Otsene maks on see, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult (nt maamaks ja füüsilise isiku tulumaks). Maamaks laekub omavalitsuse eelarvesse (teda pole riigieelarves
loodusvaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud vähem tähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Iga piirkond elas omaette, eri regioonide majandused olid üksteistest peaaegu sõltumatud. Riigikassase koondati maksudena vaid vähene osa. Industriaalühiskond: 18. sajand. Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Põllumajanduses levis välja vaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge, taimesorte. Inimeste elujärg paranes. Rahvastiku kiire kasv. Veonduse areng. Geograafiline tööjaotus! Maailm jagunes tööstusriikideks ja neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks.
Emakeele Seltsi juhatuse kinnitatud kodukord. Keeletoimkonna vanema valib iga kahe aasta tagant seltsi üldkoosolek. Keeletoimkonna liikmed (711) nimetab keeletoimkonna vanema ettepanekul Emakeele Seltsi juhatus. Keeletoimkonnas peavad olema esindatud eesti keele uurimise ja korraldamisega tegelevad asutused. IV. TULUD § 28. Selts kasutab tulusid ainult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Emakeele Selts saab ainelisi vahendeid: a) maksudena oma liikmetelt; b) Eesti Teaduste Akadeemialt ja muudest riiklikest eraldistest; c) lingvistiliste teenuste osutamisest; d) annetustena ja toetustena; e) muudest õiguspärastest allikatest. V. PÕHIKIRJA VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE NING SELTSI TEGEVUSE LÕPETAMINE § 29. Emakeele Seltsi põhikirja ning selle muudatused võtab vastu seltsi üldkoosolek. Emakeele Seltsi registreerimine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ette nähtud korras. § 30
Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Põllumajandus ehk agraarajastu. Umbes 60007000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Riigikassasse koondati maksudena vaid vähene osa kohapeal loodud hüvedest ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks, samuti käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, sest transport oli vähe arenenud ning veokulud väga kõrged. Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil Indias ja Hiinas, kus nad suutsid kindlustada muinasjutulise rikkuse eliidile ning talutava eljärje ka
kaudu. Raha teenimine ja kasutamine Brutopalk palk, mis on töölepingus kokku lepitud (maksud pole veel maha arvestatud) Netopalk palk, mis kantakse töötaja pangaarvele (maksud maha) Netopalk = brutopalk maksud Maksud, mis palgast maha arvestatakse Tulumaks -21% Töötuskindlustusmakse -0,6% Kogumispensioni makse (II sammas) -2% NB! Tulumaksuvaba miinimum 2250.- (kuus) BrutoPalk-2250*0,236=palju maksudena palgast maha läheb (maksud) Palk-Maksud=Netopalk
tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Teisest küljest on maksupoliitikal sotsiaalne aspekt- maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksustamine on riigi peamine võimalus tulu saada, sest nende maksmine on inimestele kohustuslik. Kõikide maksude kogusummat, võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust nim. maksukoormuseks. Ühe maksumaksja seisukohalt räägitakse maksumäärast ehk sellest tuluosast, mida ta maksudena ära maksab. Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi. Proportsionaalne maksusüsteem- tulumaks on koguaeg sama kõrge olenemata palga suurusest Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem- tulumaksu suurus oleneb palga suurusest. Kirjeldatud maks pannakse inimese või ettevõtte tuludele, mistõttu seda nim. tulumaksuks (Eestis 21%- tulumaks). Lisaks tulule maksustab riik tarbimist, nt tarbimismaks ja käibemaks, mida makstakse ostu-
Ümbarikupalga pealt ei maksta makse ja nii jääb riigil saamata tohutuid summasid, mida võiks kasutada ettevõtlusele ja töötajatele paremate tingimuste loomiseks või mõnel muul kasulikul viisil. Kaudsemalt tähendab ümbrikupalk vargust ka Eesti ühiskonna kui terviku ning iga inimese tagant. Kuna ümbrikupalgalt ei laeku riigieelarvesse sentigi, siis Maksu- ja tolliameti analüüs näitas, et ümbrikupalkade arvel jääb riigieelarvesse maksudena laekumata aastas umbes 100 miljonit eurot. Aastal 2011 sai ümbrikupalka umbes kaheksa protsenti töötajatest. Neist omakorda pooltele makstakse ümbrikupalka vahetevahel ja pooltele pidevalt. (2) Kui riigi- või kohalikus eelarves napib raha, vähenevad paratamatult ka hüved, mida ühiskond meile pakkuda suudab. Nii lagunevadki meie teed ja tänavad, rohkem tuleb maksta tervishoiuteenuste eest. Kahju kanname me ka siis, kui rahapuudusest ei jõua õnnetuskohale
tasuta. Kuni aastani 1990 oli kõrgharidus Suurbritannias tasuta ning üliõpilased said isegi valitsuselt toetusrahasid. Kuid kui 1990 valitsus otsustas laiendada kõrgharidust, polnud enam võimalik anda tasuta kõrgharidust ning toetusrahasid üliõpilastele. Inglismaal pidid üliõpilased maksma £1000 ehk 1147.77 aastas. Mõni aasta tagasi võeti vastu aga otsus, et õpilased peavad maksma ligikaudu £3000 ehk 3443,36, kuid nad peavad selle maksma maksudena alles siis, kui nad ülikooli ära lõpetavad. 2010. aastal kirjutas Sirje Rank Äripäevas, et nüüd aga tahetakse juba õppemaksu tõsta peaaegu £7000 ehk 8073,46 või veel kõrgemaks, et korvata riigieelarves plaanitavaid kärpeid ülikoolide rahastamises. See aga ei julgusta neid õpilasi minema ülikooli, kes on pärit natukene vaesemast perekonnast. Valitsus pakkus välja lahenduse, et see raha mida
sul maksta oma kohustusi. Laenuandjad võivad samuti paluda, et kasutaksid om avara laenu tagatisena. Käendaja-isik, kes tagab sinuaenu tagasimaksmise, kui sa seda ei suuda. Kindlustuspreemia- Hind, mimda inimesed kindlustuse eest maksavad. Tuntumad: -liikluskindlustus(autojuhi vastustuskindlustus) -sõidukindlustus(varakindlustus) -elukindlustusi sõlmitud vähem -Tervisekindlusute ja pensionikindlustuse on osalised Eestis korraldanud riik -Ravikindlustus- ja sotsiaalmaksu võetakse maksudena tööandjalt, arvestades töötaja palga suurust, kui võib ennast ka täiendavalt kindlustusfirmades kindlustada. Kahjukindlustus- kõik kindlustusliigid, kus tekkinud kahju on võimalik rahaliselt hinnata Vastutuskindlustus-Kaitseb inimesi kahju eest, mis kaasneb teistele tekitatud vigastuste või teiste vara rikkumisega. Liikluskindlustus- Vastutuskindlustuse liik, mis kaitseb autojuhte nõuete eest, mida põhjustavad nende tekitatud autoõnnetused teistele(autoomanikud, reisijad)
b. Objektiivsed ehk reaalmaksud on seotud mingi konkreetsemate reaalsete väärtustega ja maksu suurus ei sõltu objekti omaniku subjektiivsetest omadustest (maamaks, mootorsõidukimaks jne). 2) Maksustamiskorrast ehk koormuse avaldamisest lähtuvalt (vajalik mõista, et milline on isikute otsene maksukoormus ja milline kaudne ning millised maksud on välja toodud maksusüsteemis otseste ja kaudsete maksudena): a. Otsesed – võetakse juriidiliste ja füüsiliste isikute tuludelt ja varalt (tulumaks, maamaks, kinnisvaramaks). Otsesed on need, kus maksuseadusest tulenev maksumaksja ja maksukohustuse tegelik täitja on sama isik ning maksukohustuse täitmisel maksumaksja vara väheneb. N: Üksikisiku tulumaks (maksan oma tulult maksu ära, mistõttu minu vara väheneb) Samuti sotsiaalmaks – tööandja kohustus ja kui ta selle ära maksab siis tema vara väheneb
Peamiseks raha saamise vormiks on maksustamine. Maksustamine erineb muudest ühelt inimeselt teisele toimuvatest rahaülekannetest: kui enamikku ülekannetest teostatakse vabatahtlikult, siis maksustamine on kohustuslik. Sõltumata sellest, kas me peame valitsuse poolt tehtud kulutusi õigustatuteks või mitte, peame me arvestama sellega, et raha nende kulutuste tegemiseks tuleb ikkagi maksumaksjalt. Eesti valitsus kogus 2001. aastal 32, 1 miljardit krooni maksudena, mis moodustas 87 protsenti kõigist tuludest. Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Mitte kõik inimesed ei leia, et kehtestatud maksud oleksid õiglased. Maksusüsteemi hindamisel on oluline õigluse printsiip. Hindamaks maksusüsteemi õiglust peame kõigepealt tegema otsuse kas horisontaalse või vertikaalse õigluse kasuks. Horisontaalne maksusüsteem on selline, kus kõiki oluliste omaduste poolest
juhtkonnale, kes püüab ellu viia täielikku kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes; reziim, mida iseloomustab diktatuur Tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete sisu üle, teabe valikuline avalikustamine Tuludeklaratsioon inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne maksuametile Tulumaksuvaba miinimum riigi poolt kehtestatud summa, millelt ei võeta tulumaksu Tulusiire maksudena laekuva raha ümberjagamine riigi poliitiliste otsuste (seaduste ja määruste) alusel ning riigieelarve kaudu Turuhind hind, millega kaupa/teenust tegelikult müüakse ja ostetakse; turuhind sõltub nõudluse ja pakkumise vahekorrast Turumajandus arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena
1 . Seadusliku tausta loomine 2 . majanduse stabiliseerimine, riikliku majanduspoliitika 3 . ümberjaotusfunktsioon 4 . vaba konkurentsi tagamine Maksustamise põhiterminid, maksude liigitamine. • PÕHITERMINID Maksu alus on maksu objekt, mille alusel määratakse maksukohustus (N.: üksikisiku tulumaksu korral on selleks inimese sissetulek). Maksuvaba miinimum on summa, mida ei maksustata ja mis lahutatakse maksu alusest. Maksukoormus on summa, mida maksukohuslane peab maksudena maksma. Maksumäär näitab, kui palju maksualusest summast läheb maksudeks. Maksukohuslane on juriidiline või füüsiline isik, kes peab maksu maksma. • MAKSUDE LIIGITAMINE 1. maksu võtmise viisi järgi: • KAUDSED MAKSUD – need kanduvad esmaselt maksumaksjalt üle teisesele maksumaksjale • OTSESED MAKSUD – suunatud ettevõttele või inimesele, kes peab seda otseselt maksma oma tulude pealt 2. maksu kehtivuse territooriumi järgi:
majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt. Avalik sektor niisuguses tähenduses on see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõtted. Seega kuuluvad avalikku sektorisse lisaks riigikogule, vallavolikogudele, ministeeriumidele, vallavalitsustele ja
võimalikku toodanguhulka. Kes saab mida? Sellele küsimusele vastuse leidmine on tõenäoliselt igas ühiskonnas kõige raskem ning tülikam. Kellele lähevad millised tarbekaubad, näiteks nagu leib, autod või televiisorid? Kui suurt palka peaksid saama töölised? Kui suurt intressi peaksid pangad laenu andmise eest võtma? Kui suur on ettevõtja jaoks " mõistlik" kasum? Millise osa tulemist peaks valitsus saama maksudena? Erinevad ühiskonnad on otsustanud vastata sellistele toodangu jaotamist puudutavatele küsimustele erinevalt. Meie elame ühiskonnas, kus valitseb turumajandus. Turumajandust ei juhi keegi, kuid samal ajal juhivad seda kõik. See kehtib igasuguste turgude kohta autode , leiva, kampsunite või mistahes muu toote kohta. Vaatame üksikasjalikumalt pakkumise protsessi. Oletagem, et meil on tegemist apelsinidega. Missuguse hinnaga on pakkuja nõus neid müüma? Selleks koostame tabeli,
t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. 5. Maksukoormus Näitajana kautatakse riigi poolt maksudena kokkukogutava tulu suhet SKP-sse 2014. a. eelarves planeeritud 32,1 %, 2015.a. 32,7 % Kaudsete maksude osatähtsus SKT-st üks kõrgemaid, otseste maksude osatähtsus keskmisest madalam. 6. Rahandussuhted • Väärtuselised (rahalised) suhted; • Riigi poolt reglementeeritavad; • Seotud jaotamisel ja ümberjaotamisel loodavate rahaliste fondide moodusta-mise ja kasutamisega Rahandussuhete tekkimise majanduslikud eeltingimused • Riigi olemasolu
( Krieger, 2004) Pensionisüsteem on Euroopa Liidus iga liikmesriigi enda vastutusel. Erinevused riikide vahel tulenevad nii pensionide suurusest kui ka kogumisviisist. Kõikide riikide puhul on ühine vais esimene sammas, ehk kohustuslik riiklik pension. Riikides kus see sammas on tugev, on teine sammas peaaegu olematu. Sama kehtib ka kolmanda samba kohta, mis on individuaalne kogumine. Riikliku pensioni kogumiseks kasutatakse Euroopas süsteemi, kus tänased tööealised maksavad maksudena pensionit tänastele pensionäridele ning vastukaaluks maksavad uued põlvkonnad tulevikus neile, kui nad on ise pensioniikka jõudnud. (Jousten, Pestieau, 2002) Pensionisüsteemi on tihti peetud heaolu ühiskonna selgrooks. Euroopa Liit ei ole küll suur, aga hoolimata sellest on igal riigil oma ja küllaltki erinev pensionisüsteem. Paljudes varasemates uuringutes on ka püütud välja selgitada, milline on ideaalilähedane pensionisüsteem
Röövraie toob väga suurt kahju nii legaalselt tegutsevatele firmadele kui ka Indoneesia valitusele. On arvutatud, et ebaseaduslik metsaraie viib puidutoodete hinna alla 7% kuni 16%, mis toob juba vaid USA firmadele aastas 460 miljoni dollari väärtuses kahju. See omakorda võtab firmadel vähemaks initsiatiivi legaalselt tegutseda. Lisaks kaotab Indoneesia valitsus röövraie tõttu iga aasta 3 miljardit dollarit maksudena, mis arvestades et ta teenib kokku ligi 6.5 miljardit puidu ekspordilt, on suhteliselt suur summa[9]. Kalimantani metsad on väga paljulubavad uute ravimite leidmise seisukohalt mitmetele haigustele. Juba praegu on Sarawaki osariigist avastatud taim, mis sisaldab vähirakke tapvat ainet (koodnimetusega CBL316). See on osutunud edukaks 57 inimvähiraku tüübipuhul 60st, sealhulgas nendega, mis põhjustavad rinna-, aju- ja nahavähki. Samuti on leitud puid, mille
praktiliselt võrdselt, nimelt terve selle toodetava koguse ulatuses (puhas õhk; ilus maastik; joogivesi; korras linnatänavad jne). Ühiskondliku hüve tootmist ei saa finantseerida selle konkreetsete tarbijate vabatahtlike maksete kaudu. Järelikult, kui ühiskondliku hüve (nt puhta õhu) tootmist vajalikuks peetakse, tuleb raha selle jaoks saada mitte konkreetsete tarbijate vabatahtlike maksetena, vaid mingil muul teel (nt üldkohustuslike maksudena). 10. Sotsiaalpoliitika eesmärgid Eetilised (õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus). Harimatu, haige, töötu, näljane, kodutu ja kerjav inimene pole eetiline, esteetiline, humaanne ega kristlik vaatepilt. Teda on valus ja ebameeldiv vaadata, seda enam ühistranspordis taluda. See rikub inimeste meeleolu, tervist. Sotsiaalpoliitika peab kodanikke sellise psüühilise
Töölepingud Haigus- ja hoolduslehed, puudumiste avaldused jms Puhkuse graafik Tööaja table Juhatuse otsused, lisatasu arvestuse kokkulepped Palgaleht Palgalipik Töötasu arvestus Töötasufond: 1 344,00 Sotsiaalmaks: 330,00 Töötuskindlustusmakse (tööandja): 14,00 Brutotasu: 1 000,00 Kogumispension (II sammas): 20,00 Töötuskindlustusmakse (töötaja): 28,00 Tulumaks: 169,68 Netotasu: 782,32 Tööandja kulu kokku (töötasufond): 1 344,00 Riigile ja KOV-le laekub maksudena 38,8%: 521,68 Töötaja saab töötasuna kätte 58,2%: 782,32 Kogumispensioni fondi laekub 3%: 40,00 14 Töötasu arvestuse lausendid D K Võlad töövõtjatele D Võlad töövõtjatele K K K D K Sotsiaalmaksu võlg D K Töötasust kinnipidamised Töötaja palgast võib ilma tema nõusolekuta kinni pidada: 1) seadusega kehtestatud makse; 2) täitemenetluse seadustikus ettenähtud täitedokumentides märgitud summasid;
miljonit Eesti marka kolmemargaste kupüüridena. Edaspidi edenes rahamärkideks kuulutatud võlapaberite ja kassatähtede käibelelaskmine kiiresti. Märtsi alguseks olid ka mõned kohalikud trükikojad valmis rahatähtede väiksemaid kupüüre trükkima. 2.mail 1919 andis Ajutine Valitsus välja määruse, millega kuulutas ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti marga, Eesti Vabariigi kassatähtede ja rahadeks tunnistatud Eesti Vabariigi võlakohustuste näol. Erandina tuli maksudena vastu võtta Saksa või Vene vahetusraha. Ühtlasi kaotas kehtivuse Soome, Saksa ja Vene rahade sundkurss. Eesti Vabariigi kodanik tarvitas riigi esimestel aastatel Eesti marka ainult maksevahendina. Kogumiseks ja säästmiseks eelistati tsaarirubla. Eestis puudus tagatisfond ning seetõttu odavnes Eesti marga kurss kiiresti. Tagatisfondi loomiseks pandi poliitikud suuri lootusi välislaenudele, kuid Eesti vabariik sai
Teisalt on vaja ka valitsussektorit üleval pidada, tehes selleks mitmesuguseid kulutusi. Valitsuse kulutused (G) hõlmavad kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks valitsusasutuste tarbeks, maanteede ning teiste infrastruktuuride ülalpidamiseks, ministeeriumite, politsei, sõjaväe, tuletõrje jne ülalpidamiseks. Nii tulusiirete kui teiste kulutuste katmiseks kogub valitsus mitmesuguseid makse. Valitsus saab igal tasandil (keskvalitsus, kohalikud omavalitsused) osa oma sissetulekutest otseste maksudena (Td). Peamised otsesed maksud on ettevõtte ja üksikisiku tulumaks. Lisaks peavad ettevõtted maksma veel kaudseid makse (Ti), näiteks tubakaja alkoholitoodete aktsiisimaksu. Maksud on erinevate inimeste jaoks erisuguse suurusega. Kellel on suurem sissetulek, see maksab absoluutsummas rohkem makse kui madalama sissetulekuga inimene. Kaudsete maksude puhul tuleb silmas pidada, et ettevõte on need toote hinna sisse lülitanud ja järelikult maksab selle maksu kinni tarbija.
Tarbimise tasakaal näitab optimaalset kaupade kogumit, mis tagab tarbijale maksimaalse Kasulikkuse RIIGI ROLL MAJANDUSES Loengu eesmärk: Tutvustada valitsuse rolli turumajanduses ning selgitada valitsuse sekkumise põhjuseid Riigi osa majanduses Avalik sektor - valitsuse tegevus ja selle tagajärjed Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus Valitsus saab enamuse tuludest maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab rahapoliitikat ehk monetaarpoliitikat ja eelarvepoliitikat ehk fiskaalpoliitikat kasutades Valitsuse neli põhilist rolli majanduses: -ressursside ümberpaigutamine -ümberjaotav roll -regulatiivne roll -stabiliseeriv roll Valitsuse rollid majanduses – ressursside ehk tootmistegurite ümberpaigutamine - maksimaalse majandusliku
kupjad. Talupoegade enamiku moodustasid adratalupojad, kelle taludel lasusid kõik tavalised maksud ja teokohustused. Nendest alamasse kihti kuulusid mitu liiki väikemaapidajad ( pundenikud, üksjalad ) ja lõpuks maata talupojad ( vabadikud, manulised jt. ). Maata talupojad teenisid ülelpidamist palgalistena suuremates taludes. Väikemaapidajate ja maatute hulka sulandusid orjad, nn. Träälid, sedamööda, kuidas kiriku mõjul endine orjus kadus. Talurahva maksudena nõudis vasall-mõisnik kümnist, eiti viljasaagist, hiljem karjaltki. Kiriku ülalpidamiseks nõuti nn. Preestrivilja. Muude maksude kõrval esines ka vakus, mis oli määratud andam maksunõudja foogti ja ta saatkonna vastuvõtuks teatavatel aastaaegadel korraldatud vakupidude jaoks. Maksud suurenesid pidevalt koos mõisnike omavoliga, viies talupoja sageli maksuvõlgadesse ja saades aluseks ta vabaduse piiramisele. Seetõttu
kulutused lisatakse vara soetamismaksumusele juhul kui on tõenäoline, et need kulutused võimaldavad varal genereerida esialgselt hinnatust rohkem tulu tulevikus s.t. kasvab kasutamispotensiaal üle esialgse taseme ja neid kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata ja varaga seostada. Loeng 5: Ehitusfirmade ja – ettevõtjate tegevuse maksustamine. Eesti riik ja kohalikud omavalitsused saavad valdava enamuse oma tuludest maksudena. Maksude arvelt toimub kulutuste tegemine kogu ühiskonna huvides - haridussüsteemi, pensionisüsteemi, kiirabi ja politsei ülalpidamine, teede- ja kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt, et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise
tarbijale maksimaalse kasulikkuse. Ükskõiksuskõverad on kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes.Kas ükskõiksuskõveratel saab olla ka mõni teistsugune kuju? Kas tarbijad konkureerivad omavahel kaupade tarbimisel? III LOENG I OSA. Riigi roll majanduses Avalik sektor valitsuse tegevus ja selle tagajärjed .Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus saab enamuse tuludest maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab rahapoliitikat ehk monetaarpoliitikatja eelarvepoliitikat ehk fiskaalpoliitikat kasutades. Valitsuse neli põhilist rolli majanduses: ressursside ümberpaigutamine-ressursside ehk tootmistegurite ümberpaigutamine- maksimaalse majandusliku heaolu saavutamiseks tagab valitsus turu tasakaalu, mis
ainupartei või sõjaväe juhtkonnale , kes püüab ellu viia totaalset kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes. Tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste , tele ja raadio saadete sisu üle, teabe valikuline avaldamine Tuludeklaratsioon inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne maksuametile . Tulumaksuvaba miinimum riigi poolt kehtestatud summa , millelt ei võeta tulumaksu Tulusiire maksudena laekuva raha ümberjagamine poliitiliste otsuste alusel ning riigieelarve kaudu Turuhind hind, millega kaupa tegelikult müüakse ja ostetakse Turumajandus . Arenenud riikides valitsev majandussüsteem , mida iseloomustab maksuvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise pakkumise suhte tulemusena . Turutasakaal olukord, kus nõudmine ja pakkumine kaba järele on teatud hinnatasemel võrdsustunud .
Otsused tootmise kohta (kui palju toota), on tehtud enamasti lähtudes turumajanduslikust aspektist. Riigifirmad töötavad plaanimajanduse järgi ja riik paneb plaanide kaudu paika majanduse üldised arengusuunad. Hind kujundatakse tavaliselt nõudlusepakkumise suhte tulemusel, kuid riik kannab hoolt et talle tähtsad soovid saaksid täidetud (näit võib ta paika panna palgad, et tagada võrdsust). Erasektor tegutseb kasumist lähtudes, kuid riik võtab sellest osa maksudena ära. 108. Esita rahvusvaheliste suhete erinevad valdkonnad. Riikidevaheline poliitika (eelkõige) Diplomaatia Rahvusvahelised organisatsioonid (ÜRO), ettevõtted (MNC), institutsioonid (rahvus- vahelinekriminaalkohus) jt toimijad Rahvusvaheline era- ja avalik õigus (kon-ventsioonid jt), riigiülene (supranatsionaalne) ja riikeläbiv (transnatsionaalne) õigus Rahvusvaheliste suhete ajalugu Suhtemudelite (süsteemide) konstrueerimine. 109. Tutvusta riikidevahelise poliitika põhimõisteid
(sest varastamine on ohtlik, raske ja ebaprestiizikas). Aga puhast õhku hingaksid ühtemoodi nii need, kes selle puhtana hoidmise eest maksavad, kui ka teised, kes ei mõtlegi maksta. Sellises absurdses ja ebaõiglases olukorras hoiduks ilmselt enamik inimesi maksmast. Järelikult, kui sellise ühiskondliku hüve (näiteks puhta õhu) tootmist vajalikuks peetakse, tuleb raha selle jaoks saada mitte konkreetsete tarbijate vabatahtlike maksetena, vaid mingil muul teel (näiteks üldkohustuslike maksudena). Seega on ühiskondliku hüve põhitunnuseks just jagamatus ning võimatus kedagi selle hüve tarbimisest kõrvale jätta. Mingi hüve ühiskondlikkuse määrast sõltub, millises ulatuses valitsusel tuleb selle tootmisse sekkuda. 10. Sotsiaalpoliitika eesmärgid Kaugeltki mitte kõik majandusteadlased ei suhtu sotsiaalpoliitikasse pooldavalt. On avaldatud isegi arvamust, et sotsiaalpoliitikal pole majanduslikku õigustust ja on vaid poliitilised
maksud üksikisikute sissetulekutelt tulumaks maksud ettevõtete sissetulekutelt - tulumaks maksud kulutustelt käibemaks maksud omandilt maamaks (väikseim) Efektiivne maks ei mõjuta eraisiku käitumist! Maksud Eestis Maksususüsteem on soodsam nendele, kes omavad kapitali ja võrreldes oma sissetulekuga tarbivad proportsionaalselt väiksema osa sissetulekust Kõige madalama sissetulekuga isikud maksavad maksudena proportsionaalselt väga suure osa sisstulekust Maksude olemus otsesed maksud isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid kaudsed maksud kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist, maksumaksja ja maksukandja on erinevad majandussubjektid Maksusüsteeme võib jaotada kolme kategooriasse: Regressiivne maksusüsteem- Kõrgema sissetulekuga inimesed maksavad vähem kui väikse sissetulekuga
investeeringud ja tulusiirded) ja väliskaubandusele tehtud kulutused (ekspordi ja impordi vahe e puhaseksport) SKP=C+I+G+NX 6.7. Kulude-tulude ringkäigu süstid ja lekked, nende mõju raharinglusele Majapidamised teevad kulutusi tarbimise näol, millele lisanduvad majandusliku ,,süstina" investeeringud ja valitsuse kulutused. Selles ringkäigus on ka leke, need on kaudsed maksud, mis lähevad otse valitsusele. Raha voolab välja säästude ja maksudena. Tulusiirded, valitsuse kulutused ning ettevõtete investeeringud lasevad raha tagasi ringlusse. Import on lekke allikas, ekspordi kaudu lisandub raha. 6.8. Nominaalse ja reaalse SKP erinevused. Paremini näitab majandusarengut reaalne SKP. Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades. 6.9. Kas suurem SKP näitab tingimata kõrgemat heaolutaset, teised riigi heaolu
ning maksavad rohkem makse. See võimaldab riigieelarvet suurendada. Enamasti loovad valitsused headel aegadel reserve ja varusid kaitseks halbade aegade eest. Välimuselt on riigieelarve lihtne 40 leheküljeline dokument, kus on ükshaaval üles loetud riigi tulud, kulud ning finantseerimistehingud. Riigieelarve kui töövahendi ülesanded võiks jagada nii: sellega prognoosib valitsus raha hulga, mis inimestelt ja ettevõtetelt peamiselt maksudena kokku korjatakse; selles määrab valitsus kindlaks, mida ühise raha eest toodetakse/ostetakse või kellele toetuste, pensionide või muul viisil laiali jagatakse. Puudujääk ja ülejääk Igale riigile on parem, kui riigieelarve on tasakaalus – kulud on sama suured kui tulud. Juhul kui eelarve on tasakaalust väljas, kulutab riik rohkem raha kui ta teenib. Sellist olukorda nimetatakse eelarvepuudujäägiks ehk eelarvedefitsiidiks
raamatupidamine on teistsugune kui teistel ettevõtlusvormidel. See on suhteliselt lihtne. Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab äritegevuse eest kogu oma varaga. Mis võib ebaõnnestumise korral kaasa tuua kogu varast ilma jäämise. Füüsilisest isikust ettevõtjal on ka väga suur maksukoormus. Tal ei ole võimalik välja võtta omanikutuluna kasumit (peab maksma suuri makse palga pealt). (MTÜ Õpilasest... 2009) Kui ettevõte maksab välja omanikutulu, peab ta riigile maksma maksudena 21% (Riigikogu kantselei... 2009), palga pealt laekub riigile makse (kui mitte arvestada tulumaksuvaba miinimumi ja teist pensionisammast) 42,9% (Palga ja maksude kalkulaator 2010) ehk üle kahe korra rohkem. Eestis on 5 124 aktsiaseltsi 1. novembri 2009 seisuga (RIK... 2009). Aktsiaseltsid sobivad suuremate ettevõtmiste jaoks. See tähendab, et need vajavad mitmeastmelist kontrolli ja juhtimise ülesehitust. Aktsiaseltside puhul on nõukogu ja audiitori olemasolu kohustuslikud,
tulumaksuga. Kui keegi tekistab käivet oma tegevuse tulemusena, siis on tegemist käibemaksuga. Aktsiis on käibemaksuga seotud, sest kui esitatakse käibamaks, siis tuleb esitada ka aktsiisimaks. 2. Maksustamiskorrast ehk koormuse avaldamisest lähtuvalt (vajalik mõista, et milline on isikute otsene maksukoormus ja milline kaudne ning millised maksud on välja toodud maksusüteemis otseste ja kaudsete maksudena): a. Otsesed võetakse juriidiliste ja füüsiliste isikute tuludelt ja varalt (tulumaks, maamaks, knnisvaramaks). Otsesed on need, kus maksuseadusest tulenev maksumaksja ja maksukohustuse tegelik täitja on sama isik ning maksukohustuse täitmisel maksumaksja vara väheneb. Nt: üksikisiku tulumaks (maksan oma tulult maksu ära, mistõttu minu vara väheneb). Samuti sotsiaalmaks tööandja kohustus ja kui ta selle ära maksab, siis tema vara väheneb
Hooletus- käibes vajaliku hoole järgimata jätmine Raske hooletus- käibes vajaliku hoome olulisel määral järgimata jätmine Mittevaraline kahju kuulub hüvitamisele: -kehavigastuste v tervisekahjustuste tekitamisel -isiku surma ppõhjustamisel või üliraske kehavigastuse tekitamisel -vabaduse võtmise, au teotamisel -muudel seaduses sätestatud juhtudel Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava summana, v.a juhul, kui kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksudena.(surm, kehavigastused) Kahjuhüvituse ulatuse määrab kohus. Käendus käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. (Kui käendajaks on tarbija-tarbijakäendusleping). Pole kirjaliku vormi nõuet. Käendust võib tõendada igasuguste lubatud tõenditega. Käendus lõppeb: tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku ees, tähtaja möödumisega.
tööjõunõudlus, seda enam kanduvad kõrgemad maksud üle tööjõu kogukuludesse (tööandjatele). Mida vähem elastne on tööjõu pakkumine ja mida elastsem on tööjõu nõudlus, seda rohkem kanduvad kõrgemad maksud üle töötajatele (st saavad vähem palka). Maksupoliitika eesmärk: kujundada selline maksusüsteem, mis minimeeriks heaolukao suurust, võttes eelduseks soovitus maksutulu. Kui meil on teada, kui palju riigil on tegevuseks raha vaja läheb, siis kuidas saada seda raha maksudena nii, et maksudega kaasnev heaolukadu oleks võimalikult väike? Kindlasummaline maks – mille puhul pole käitumise muutmisega võimalik maksukoormat vähendada, ei kaasne ebaefektiivsust. Moonutuslikud maksud – makstav maks sõltub majanduslikust käitumisest. Moonutused- nt inimesed tarbivad hüvist vähem, töötavad vähem vms, kaasneb ebaefektiivsus. Heaolukao mõõtmine kasutades kompenseeritud nõudluskõverat: leiame,
annaabi.ee 
