Avaliku sektori II KT mõisted (0)

1. Mediaanvalija - on valija, kelle eelistus asub eelistuste rea keskel 4 5 6 6 7 9 23 30 30 62 70 sellise rea puhul on mediaanvalija eelistus 9. Osad tarbijad tahavad mõnda avalikku kaupa rohkem, osad vähem.
2.Keskmise valija teoreem – eelistuste valimisel võidab alati mediaanvalija. Ntx kui palju peaks tudeng stipendiumit saama? 50 60 200 200 220 300 355, siis mediaanvalija on 200 eurot. Selle summaga oleks nõus 4 valijat, samas 3 valijat soovib kõrgemat. Kui vaadata 50 eurot, siis selle puhul oleks rahul vaid 1 valijatest.
3. Enamushääletus – on see, kui otsuse poolt on vähemalt 51% inimestest. 17 valija puhul on poolt vähemalt 9 inimest
4. Piirmaksumäär – PMM, see näitab, palju täiendavast 1 euro tulust peab inimene maksuna ära maksma. PMM= ( maksukohustuse kasv/tulude kasv)*100%. Eestis on PMM hetkel 20,16%
5.Keskmine maksumäär – näitab, palju maksab inimene oma tulust ära maksudena. KMM = (maksukohustus/maksustav tulu)*100%
6. Efektiivne maksumäär – Näitab, tegeliku maksukoormust riigis. EKM = (maksukohustus /Kogu tulu) * 100%
7. Proportsionaalne maks – ehk kõik maksavad täpselt sama suure osa oma palgast maksudeks. Ning maksumäära langemisel ja tõstmisel maksu keskmine maksumäär ei muutu.
8. Progressiivne maks – on maks, kui maksustatav tulu suureneb, siis suureneb ka keskmine maksumäär. Ja kui maksustatav tulu väheneb, siis väheneb ka keskmine maksumäär.
9. Regressiivne maks – tähendab seda, et kui tulude suurenedes väheneb tulu pealt makstava maksu osakaal ehk keskmine maksumäär väheneb.
10. Sissetuleku piirkasulikkus - mida suuremat sissetulekut saadakse, seda väiksemaks jääb tema kasulikkus täiendava ühiku lisandumisel. Palgasumma
11. Liigne maksukoormus ( excess burden of taxation ) - liigne maksukoormus on see osa maksustamisest tingitud maksumaksja heaolukaost, mida maksukoguja ehk valitsus maksutulude näol endale ei saa
12. Maksustamise heaolukadu ( welfare loss of taxation) - Seega, maksustamise heaolukaoks võib seda nimetada seetõttu, et maksumaksja heaolu alaneb ja see heaolu lähebki ühiskonna jaoks kaduma, kuna kellegi teise heaolu selle tulemusel ei tõuse
13. Maksustamise efektiivsuskulu (efficiency cost of taxation) - Kuna moonutatud hindade tingimustes ei saavuta majandus Pareto efektiivset seisundit , siis nimetatakse liigset maksukoormust kamaksustamise efektiivsuskuluks.
14. Maksustamise moonutuskulu (distortionary cost of taxation) - Kehtestades aga maksud kas kaupadele või ressurssidele, moonutatakse turuhindasid. Selle tulemusel on ka majanduses osalejate otsused moonutatud. Sellest tulenevalt nimetataksegi liigset maksukoormust ka maksustamise moonutuskuluks.
15. Maksustamise tühikoormus (deadweight loss of taxation) - Tühikoormuse nimetus viitab aga sellele, et liigse maksukoormuse näol tekib maksumaksjale koormus, millest keegi kasu ei saa. Maksumaksja küll kannab koormust, kuid keegi sellest ei võida. Piltlikult öeldes tekib justkui olukord, kus keegi näiteks sööb meelega mingit toitu, mis talle üldse ei maitse. Seega sööjal on toitu süües ja võib-olla ka pärast seda väga halb enesetunne, aga sellest ei võida mitte keegi.
16. Elastsus - Elastsus selgitab, kuidas reageerivad hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma
majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega
17. Maksuintsidents – näitab konkreetsest maksukoormusest majanduslike hüvede jaotusele avalduvat mõju. Maksuintsidenti „kannab“ rühm, kes peab lõpuks maksukoormust kandma. Kas tarbija või müüja ? Tarbimismaksude puhul on ostjad .
18. Maksevõimelisuse printsiip - Maksevõimelisuse printsiip annab selge aluse, et suurem maksukoormus peabki ühiskonnas langema neile, kelle majanduslik heaolu on suurem. Ühe euro loovutamine on majanduslikult heaolu nautiva perekonna jaoks oluliselt väiksem loovutus kui madalama sissetulekuga perekonna jaoks.
19. Kasuekvivalentsuse printsiip – maksu suurus sõltub sellest, millist kasu saab indiviid finatseeritavast avalikust huvist. Näiteks maksab makse nii palju, kui kasu vastu saab
20. Horisontaalne õiglus – Oluliste omaduste poolest ühesuguseid inimesi tuleb maksustada võrdselt. Enamasti mõeldakse oluliste omaduste all sissetulekut ehk siis ühesuguste sissetulekuga inimesi tuleks maksustada võrdselt
21. Vertikaalne õiglus – oluliste omaduste poolest erinevaid inimesi tuleb maksustada erinevalt. Enamasti mõeldakse oluliste omaduste all sissetulekut ehk siis erineva sissetulekuga inimesi tuleks maksustada erinevalt.
22. Struktuurne eelarvepositsioon – Leitakse, kui nominaalsest eelarvepositsioonist eemaldatakse lisaks majandustsükli mõjule ka ühekordsed ja ajutised tegevused, mis võivad eelarvepositsiooni moonutada. Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole ning võimalik nominaalne puudujääk on põhjustatud ajutistest teguritest
23. Vastutsükliline fiskaalpoliitika – Majandustsüklit tasandav eelarvepoliitika , Tõusu faasis jahutame, languse faasis soojendame.
24. Protsükliline fiskaalpoliitika – Majandustsüklit elandav eelarvepoliitika. Tõusu faasis soojendame, languse faasis jahutame