Rahvastik . (2)

MUUTUSED ÜHISKONNAS
Inimühiskonna pikas arenguloos võib eristada mitut etappi , mis kõik on põhinenud eri tehnoloogiatel ja sotsiaalsetel suhetel ning toiminud vaid neile iseloomulikus ühiskonnakorralduses. Jättes kõrvale väga kauged ajad, võib ühiskonna arengus eristada põllumajandusajastut, tööstusajastut ja infoajastut.
1.1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda
Ligikaudu kaks miljonit aastat elasid inimesed korilusest ja küttimisest. Umbes 6000-7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama . Algas põllumajandus- ehk agraarajastu . Enda ja loomade jõudu ning lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatus-vahendeid, millest valdav osa tarbiti elatus-majanduse e. naturaalmajanduse tingimustes kohapeal.
Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Esivanematelt päritud teadmised ja oskused täiustusid väga aeglaselt, tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti.
Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused olid üksteisest peaaegu sõltumatud. Riigikassasse koondati maksudena vaid vähene osa kohapeal loodud hüvedest ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks, samuti käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks. Harva ja väga vähesel määral kasutati maksutulusid majanduse arendamiseks , näiteks niisutuskanalite ehitamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, sest transport oli vähe arenenud ning veokulud väga kõrged. Linnu oli agraarühiskonnas vähe ja needki olid väikesed.
Põllumajanduslikud ehk agraarsed ühiskonnad saavutasid kõrgeima arengutaseme 15. sajandil Indias ja Hiinas, kus nad suutsid kindlustada muinasjutulise rikkuse eliidile ning talutava elujärje ka väga suurele hulgale lihtrahvale. Suhteliselt arenenud olid ka Edela-Aasia ja Põhja-Aafrika. Euroopa ülemklass elas üsna kasinates oludes ning hõredalt paiknev rahvastik suutis end sellistes majandustingimustes hädavaevu elatada. Mujal maailmas oli põllu-majandusühiskond veelgi algelisem või polnud isegi välja kujunenud.
Tööstusajastu algus
Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga tegid võimalikuks ülemineku tööstusajastule ning tekkis tööstusühiskond.
Tööstus- ehk industriaalajastut valmistasid ette mitmed tehnoloogilised uuendused juba 15. sajandil. Põllumajanduses levis välja-vaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Laialt levisid vesiveskid ja tuulikud , leiutati tootlikud metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad , uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse 18. sajandi lõpul Madalmaadest ja Suurbritanniast, kus võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masintööle. Sealt levis industrialiseerumine edasi mujale Lääne-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse.
Üleminek käsitsitöölt masintööle ja uutele töökorralduse vormidele tõstsid tööviljakust ja parandasid tunduvalt inimeste elujärge. See omakorda põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Et tööstus ja seega ka töökohad koondusid linnadesse, algas kiire linnastumine . Keerulisem masintöö, mis eeldas töötajate paremat väljaõpet ja seega haritud töötajaid, pani aluse riikliku haridussüsteemi tekkele.
Veonduse areng muutis võimalikuks kauge­mad veod , esialgu meritsi , kuid 19. sajandist, pärast raudteede kasutuselevõttu, ka sisemaal . See omakorda andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele, mis tähendab, et piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused. Geograafilise tööjaotuse teket mõjutas seegi asjaolu, et uutele majandusharudele vajalikud loodusvarad on Maal jaotunud ebaühtlaselt. Agraarne majandus sai areneda peaaegu kõikjal, sest põlluharimiseks sobivat maad leidub enamikus loodus-vööndites. Tööstuslikud majandusharud, mis vajasid suures koguses metallimaake ja fossiil -kütuseid, said kalli veonduse oludes tekkida vaid toorme leiukohtade läheduses.
Kõrged veo- ja sidepidamiskulud jäid esialgu tööstusajastu majanduse arengul ning ettevõtete paigutamisel üheks olulisemaks faktoriks. Geograafiline tööjaotus kujunes välja vaid üksikute suhteliselt lihtsalt veetavate kaupade tootmisel ning sellesse lülitusid peamiselt ühe riigi regioonid või naaberriigid.
Lääne-Euroopast alguse saanud industrialseerumine levis edasi üle maailma. Kujunev maailmamajandus oli juba algusest peale suu­natud eurooplaste vajaduste rahuldamisele. Võrdõiguslike partnerite koostöö asemel kuju­nes eurooplaste huve teeniv koloniaalsüsteem.
Maailm jagunes tööstusriikideks ning neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks
kolooniateks. Seejuures levis industrialiseerumine kolooniates ainult niipalju, kuivõrd seda oli vaja Euroopas paiknevatele firmadele. Kõiges muus jäi püsima agraarajastu majandus.
Endine Hispaania koloonia Kuuba spetsialiseerus sigarite tootmisele, mis on üks olulisemaid ekspordiartikleid praeguseni.
16.-18. sajandil olid Euroopa nõuded maailma­majandusele veel tagasihoidlikud. Kolooniatest veeti emamaale peamiselt eksootilisi põllumajandussaadusi nii toiduks kui ka tööstustooraineks. Kolooniad aitasid leevendada Euroopa riikide ülerahvastatust.
19 sajandil, kui aktiivse majandustegevuse tulemusena olid Euroopa loodusvarad lõpukorral, hakati koloniaalvaldustest emamaale vedama metallimaake ja mitmesuguseid muid loodusvarasid. Kuna Euroopas jäi põllumajanduse areng tööstuse omast maha, tuli sisse vedada ka esmatähtsaid toiduaineid (vilja, liha, piima), samuti kergetööstuse toorainet (villa).
Töösturid nägid kolooniates uut turgu mitmetele toodetele , eriti tarbekaupadele. Uusi alasid vallutati aina juurde ning kolooniaid tekkis kõigis maailmajagudes.
Briti Põhja-Ameerika asunikud suutsid rajada iseseisva riigi - Ameerika Ühendriigid. Emamaade nõrkuse tõttu iseseisvusid 19 sajandi alguses Hispaania ja Portugali Ladina-Ameerika kolooniad. Ladina-Ameerikas tekkis umbes 20 iseseisvat riiki, kõik nad olid aga vaesed ja ei suutnud iseseisvalt oma majandust industrialiseerida. Kiiresti arenes tööstus Suurbritannia dominiooni staatuse saanud Austraalias ja Kanadas.
3