Maksud (1)

Riigieelarveseadus sätestab, kuidas riik raha kogub ja millele ta seda kulutab .Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta.Eelarve koostamise prognoosi aluseks on eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid. Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös.Riigi eelarve esialgse projekti koostab valitsus, kogudes ministeeriumitelt kokku nende rahasoovid.Pärast seda, kui minsteeriumite ettepanekud on valitsuses kooskõlastatud, saadetakse eelarveprojekt Riigikogusse.Eelarve eelnõu lugemisi ehk arutelukordi on kolm.Lõpuks parlament hääletab ning kui seaduseelnõu poolt on 51 või enam saadikut, on eelarve vastu võetud.Pärast seda kui president seaduse välja kuulutab, muutub eelarve järgimine kõigile kohustuslikuks.Kui Riigikogu ei suuda märtsikuuks riigieelarvet vastu võtta saadetakse see laiali ja korraldatakse erakorralised valimised.Eelarveaasta algab Eestis 1. jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.Seda perioodi nimetatakse rahandusaastaks, kuna tulud ja kulud on just selleks perioodiks planeeritud. Eelarvepoliitika moodustavad eelarve koostamise põhimõtted ja vastavad otsused.Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub.Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused , millele laekunud vahendeid jagada.Eelarvedefitsiidiks nimetatakse olukorda, kus planeeritud kulud ületavad tulusid.Eelarve ülejäägi korral koostab valitsus lisaeelarve .Kõigi maksude kogusummat, võetuna protsendina SKP-st nimetatakse maksukoormuseks.Maksumäär – tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab.Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi.Proportsionaalne maksusüsteem – maksusüsteem, milles kõigile maksumaksjatele kehtib üks maksumäär, olenemata ta palgast.Astmeline maksusüsteem – maksusüsteem, milles maksumäär sõltub maksumaksja sissetuleku suurusest (mida suurem sissetulek, seda kõrgem maksumäär).Tulumaksu nimetus tuleneb sellest, et see pannakse inimese või ettevõtte tuludele.Käibemaksu makstakse ostu-müügi tehingutelt (18%).Eestis kehtib madalam maksumäär ravimitele, raamatutele, soojusenergiale ja matusetarvetele.Tubakale, bensiinile ja mootorsõidukitele on kehtestatud kõrge maks. Omavalitsus saab maksutulu kahest allikast: osa riiklikest maksudest laekub kohalikku eelarvesse, maamaks laekub aga täielikult omavalitsuse eelarvesse.Kohalikud maksud : isikumaks, kohalik tulumaks , müügimaks, paadimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks jne,
Mittemaksulise tulu alla kuuluvad tulu riigivaradelt, riigilõivud, jm majandustegevusest saadud tulu.Riigilõiv on teenustasu , mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest.Maksulist tulu saab riik otsestest ja kaudsetest maksudest ning sotsiaalkindlustusmaksudest.Otsene maks on see, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult , näiteks füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks ning maamaks.Maamaks laekub omavalitsuse eelarvesse ning selle suurus sõltub krundi suurusest ja asukohast.Füüsilise isiku tulumaksu (26%) peab inimene tasuma kogu sissetulekult .Riiklikud pensionid , stipendiumid ja toetused maksustamisele ei kuulu.Ettevõtte tulumaks ei too eelarvesse märkimisväärselt raha juurde, sest maksustatakse vaid aktsionäridele väljamakstud kasum.Kõige olulisem kaudne maks on käibemaks (18%).Teiseks kaudse maksu liigiks on aktsiisimaks , erimaks, mis kehtestatakse negatiivsete välismõjudega kaupadele.Eestis kehtib alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja pakendiaktsiis .Kolmandaks kaudse maksu liigiks on hasartmängumaks.Tollimaksu kogub riik sisse-ja väljaveetavalt kaubalt .Kolmas maksulise tulu liik on sotsiaalmaks(33,5% -- 13% läheb tervishoule, 20% pensioniteks ja 0,5% töötuskindlustuseks).See on sihtotstarbeline maks, mis tähendab, et sellest saadud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks.Enamiku makse kannavad Riigikassale üle tööandjad. Tuludeklaratsioon on inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne.Deklaratsiooni tuleb kirja panna kogu maksustatav tulu ning kulutused, mis seaduse järgi annavad tulumaksusoodutust (nt. õppemaks riigi poolt tunnustatud õppeasutustes, pensionikindlustuse sissemaksed, ametiühingu liikmemaks, eluasemelaenu intress).Tulumaksuvaba miinimum – kindel riigieelarves fikseeritud summa, mille pealt ei pea tulumaksu maksma.E- maksuamet – võimalus täita oma tuludeklaratsioon interneti teel.
Kõiki neid kulutusi, mida riik teeb oma funktsioonide täitmiseks nim, valitsuskuludeks.Eelarveraha kulub kolme laadi ülesannete täitmiseks: riigivalitsemiseks, ühishüviste pakkumiseks ja rahalisteks ülekanneteks.Eesti riigieelarve suurimad väljaminekud lähevad sotsiaalsele kaitsele, haridusele ja tervishoiule.Need kulutused, mis on suunatud ühiskonnaliikmete heaolu tagamisele sostsiaalsete probleemide korral katavad sotsiaalse kaitse e sotsiaalse turvalisuse poliitikat.Sotsiaalseks riskiks on tööta jäämine, haigestumine , puue, totja taotus jne. Sotsiaalturva väljamaksed on korraldatud kahel põhimõttel – sotsiaalkindlustuse ( pension , haigusraha, töötuskindlustus) puhul sõltub toetuse suurus inimese v ettevõtte poolt tehtud sissemaksetest.Teiseks väljamaksete liigiks on sotsiaaltoetused (peretoetused, toimetulekutoetus ), mida antakse puudust kannatavatele v sotsiaalsesse riskiolukorda sattunud inimestele, olenemata tema poolt tehtud sissemaksetest.Sotsiaalhoolekandeks nim kõiki neid meetmeid, millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi.