Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riigi rahakott, meie kõigi rahakott (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kuidas ja kust kohast jõuab raha riigi kukrusse?
  • Paljudele on "Kuidas saada rohkem raha?
  • Kui palju seda eraldada?
  • Millised on siis need valdkonnad mis suuremat tähelepanu vajaksid?
  • Kellelgi midagi?

Lõik failist


Riigi rahakott , meie kõigi rahakott
Ka riigil, nagu meil kõigil, on olemas oma rahakott. Oma üldjoontes
on riigi ja tavakodanike rahataskud sarnased: mõlemasse peab raha kusagilt tulema ja mõlemast läheb raha mingiks otstarbeks ära. Üks
oluline erinevus on nende vahel see, et riigi rahatasku on väga
palju kordi suurem. Kuna riigi kukrusse läheb raha elanike ja
ettevõtete käest erinevate maksudena ja see läheb suures osas
uuesti ministeeriumite kaudu meile kõigile teatud hüvede
pakkumiseks, võib teda tõesti pidada meie kõigi suureks ühiseks
rahakotiks. Sellele, kuidas saada sinna rohkem raha ning kuidas seda
otstarbekamalt kulutada, püüangi suunata oma arutluste
põhitähelepanu.
Kuidas ja kust kohast jõuab raha riigi
kukrusse? Peamiselt on nendeks allikateks maksud , mida me kõik
mitmel moel maksma peame. Osasid neist maksame me teadlikult, osad on
Riigi rahakott-meie kõigi rahakott #1 Riigi rahakott-meie kõigi rahakott #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 89 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tance Õppematerjali autor
Klassikirjand räägib kuidas sõltub meie elukäik riigist.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
rtf

Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister.

inimesed ja firmad omale lubada ei saanud, sest olid end põhimõtteliselt lõhki laenanud. Seda kriisi ei põhjustanud mitte Ansipi valitsus vaid rahvusvahelise regulaator organisatsiooni puudumine pankadele. Ja siis hakkasid pangad kokku kukkuma, suurimateks neist kindlasti Northen Rock Inglismaal. Võiks abistada väike ettevõtteid, kes suudavad inimesi tööle võtta ja siis ei oleks meil töötuse tase nii madal.Mõni aeg tagasi tulid Eesti ettevõtjad välja ideega paigutada Eesti riigi reservid Eestis asuvatesse pankadesse (hetkel asuvad need välismaal). Sellele öeldi vastuseks, et kuna meie pankade emapangad asuvad üldiselt Rootsis ei aitaks see eriti kaasa majandusolukorra stabiliseerumisele. Ma ei saa selle väitega nõustuda, sest vähemalt tekitaks see likviitsust, samuti oleks meie reservid kaitstud Rootsi riigi abipaketiga (tõsi, siiani on sellega liitunud ainult Swedpank, kuid tänu sellele ei tule mulle mõtessegi muretseda enda või oma firma hoiuste pärast

Majandus (mikro ja makroökonoomika)
thumbnail
7
doc

Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias

Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias. Head sõbrad, hea Eesti rahvas kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin saalis. Mõte Eesti iseseisvusest on täna, Eesti Vabariigi 95. Aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde. Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema. Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema

Ühiskond
thumbnail
1
doc

Mis on Eesti eesmärk?

eksisteerib, veel mitte kui midagi, kuid Hurt juba siis teadis mille nimel tasub püüelda. Teatavasti loodi EL 1952a kui terase- ja söe ühendusena, Eesti ühines EL-ga alles 2004a. Tervelt sajand hiljem kui Hurt seda pakkus. Tihtipeale heade mõtete ja õigete sammude teostamiseks kulubki aastaid ennem kui neist asja saab. Vahepeal võib veel sada muud asja juhtuda, kuid jonni jätta ei või. Nüüd on Eesti EL-i liikmesriik. Kas meie suur unistus ja eesmärk on täitunud, kõik mured on lahendatud? Vaevalt. Siit need mured alles algavad. Uus organisatsioon, uued probleemid. Kuhu siit edasi püüelda? Mis on Eesti eesmärk kaugemas tulevikus? Kes peaks lausuma uue tunnuslause, mille nimel edasi püüelda? Elu ei ole lihtne. Meil kõigil on olnud häid ja halbu aegu. Tihti tuleb millegi nimel pingutada. Korra me oma ühise eesmärgi juba täitsime. Ajaloost on kõigile hästi teada, et 1918 aastal Tartu

Kirjandus
thumbnail
5
docx

Palgapoliitikast Eestis, on meil vähetasustatud töökohti?

kuulata, kuid selline vestlus pani mõtlema, kus või mis ametikohal võiks see ema töötada, kus töötasu vähendati. Kahju hakkas sellest lapsest, kes ema palga vähendamise tõttu ei saa isegi magustoitu lubada. Siinkohal tahangi analüüsida, kas meil on Eestis vähetasustatud töökohti ning, mida annaks ette võtta, et senist palgapoliitikat muuta või täiendada. Minu aravates üks väga oluline asi, mis paneb inimesi töötasude üle nurisema, on võrdlemine Eestit meie põhjanaabritega. Ei ole kunagi reaalne mõelda, et me jõuame järele suurtele heaolu riikidele ning saame kõigile samasugust töötasu maksta nagu saavad inimesed Norras või Soomes. Meil tasuks endid võrrelda ikka nende naabritega, kes enamvähem samal tasemel meiega on. Näiteks Läti või Leeduga. Eesti keskmine palk on SEB Balti majapidamiste analüüsi kohaselt 865, Lätis 676 ja Leedus 630 eurot. Eelmise aasta lõpus kasvasid palgad

Pangandus
thumbnail
5
doc

Turismimajandus

Vaatamata Riia halvale majanduslikule olukorrale üritatakse majandust ja turismi siiski kõigest väest jälle jalule seada. Plaan on teha Riiast kultuuri ja ajaloo keskus, mis oleks külastatud paljude inimeste poolt üle maailma. Artiklis oli toodud näiteid selle kohta, mida teha, et turism areneks. Arendades turismitööstust oleks võimalik järgmiseks aastaks luua umbes 10 000 uut töökohta. Tahetakse reklaamida Riiat, kui väärtuslikku turismisihtkohta, et seda külastaksid ka oma riigi elanikud, mitte ainult välismaalased. Linnal on plaanis kulutada palju raha, et teha ideaalsed reklaamikampaaniad. Reklaamikampaania brändinime all Live Rga algab seitsmes riigis: Eestis, Venemaal, Leedus, Norras, Soomes, Saksamaal ja Rootsis. Tegemist on riikidega, kellega on Riial regulaarne transpordiühendus. Riia sooviks, et nende riikide elanikud, kes tavaliselt külastavad Riiat ainult läbisõidul , jääksid Riiasse kauemaks ja veedaksid seal ka vaba aega või lõõgastuksid.

Turismi -ja hotelli ettevõtlus
thumbnail
8
docx

Kas elaksime paremini, kui tasuksime vähem makse?

Selline mõtteviis põhineb tegelikult suuresti ahnusel ja isekusel. See väide tõestab, et paljud ei hooli üldse avalikest huvidest vaid lähtutakse eelkõige isiklikest erahuvidest. Tundub, et paljud ameeriklased on sarnase mõtlemisega. Inimestele ongi jäänud justkui mulje, et maksude arvelt saab rikastuda. Ameerikas avaldavad inimesed meelt ja nõuavad madalamaid maksumäärasid, et oleks väiksem maksukoormus. Kuid nüüd tekibki küsimus, kas meie elu tõesti paraneb pikas perspektiivis, kui riigis oleksid madalamd maksumäärad? Inimesed nagu elaksid pimedatena mõistmata, et maksude tasumine ja valitsuse programmide rahastamine on omavahel väga tihedalt seotud. Vähendades maksumäärasid tuleks hakata kärpima ka valituse programme, mis oleks meile kõigile vaid kahjuks. Maksukärped jätaksid keskmiselt inimesele 27 dollarit rohkem kätte. Valitsusel

Ühiskond
thumbnail
1
doc

Eesti tulevik on ka minu tulevik

Eesti tulevik on ka minu tulevik Eesti on armas ja väike riik oma 1,3 miljoni elanikuga. Kuid on palju asju, mis ohustavad meie riiki ja siis tõusebki esile küsimus- mida saame meie oma ilusa maa heaks teha? Palju on räägitud sellest, et meie haritud noored inimesed lähevad välismaale tööd otsima, sest välismaal on paremad võimalused töötamiseks ning seal kaugel pakutakse ka paremat palka. Kuna eesti rahvas on töökas ja paljudes asjades ka kohusetundlik ja truu, on hea meel ka välismaalastel eestlasi tööle võtta. Aga kui meie, eestlased, teame isegi, et meid on vähe ja et me peaks kokku hoidma, tuleks mõelda sellele, et ka haritud noortel oleks hea meel siia jääda, siin elada ja töötada.

Kirjandus
thumbnail
3
doc

Kordamisküsimused KT; majandus

Ühiskonnaõpetus KORDAMISKÜSIMUSED; MAJANDUS 1. Arutle erinevate majandussüsteemide üle, iseloomusta. Plaanimajandus on enamasti riigis, kus on diktatuur. Riik määrab ka enamasti kõige ­ hinna, koguse, kauba ja kvaliteedi. Selles riigis, kus on plaanimajandus, on erafirmasid vähe ja kõik on riigi firmad. Toodete valik on kitsas, ebamotiveeriv inimese jaoks. Esineb kauba puudujääki. Näiteks Nõukogude ajal oli Eestis plaanimajandus. Riik pani kõigele hinna. Mul on vanaema juures palju raamatuid, kus on taga mitu rubla või kopikat üks või teine raamat maksab. Negatiivsed küljed: Erafirmasid on vähe ja riigifirmasid palju. Riik määrab koguse ja kauba. Need on negatiivsed küljed, sest kui on palju riigifirmasid ning kauba ja selle koguse määrab

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (1)

jkaspar profiilipilt
jkaspar: Abiks oli
22:13 18-04-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun