Riigi rahakott, meie kõigi rahakott (1)

Riigi rahakott , meie kõigi rahakott
Ka riigil, nagu meil kõigil, on olemas oma rahakott. Oma üldjoontes on riigi ja tavakodanike rahataskud sarnased: mõlemasse peab raha kusagilt tulema ja mõlemast läheb raha mingiks otstarbeks ära. Üks oluline erinevus on nende vahel see, et riigi rahatasku on väga palju kordi suurem. Kuna riigi kukrusse läheb raha elanike ja ettevõtete käest erinevate maksudena ja see läheb suures osas uuesti ministeeriumite kaudu meile kõigile teatud hüvede pakkumiseks, võib teda tõesti pidada meie kõigi suureks ühiseks rahakotiks. Sellele, kuidas saada sinna rohkem raha ning kuidas seda otstarbekamalt kulutada, püüangi suunata oma arutluste põhitähelepanu.
Kuidas ja kust kohast jõuab raha riigi kukrusse? Peamiselt on nendeks allikateks maksud , mida me kõik mitmel moel maksma peame. Osasid neist maksame me teadlikult, osad on aga erinevate hüvede hindadesse ära peidetud. Samuti on riigi sissetuleku allikateks erinevad riigilõivud, trahvid ja kasum mitmetest riigile kuuluvatest ettevõtetest.
Peamiseks küsimuseks paljudele on: "Kuidas saada rohkem raha?", sama probleem vaevab ka riigijuhte. Kuna riik algab rahvast, siis peaksime ka meie ise olema need, kes aitaksid riigil säästa raha, et paigutada seda millessegi sellisesse, kus seda tõesti rohkem vaja on. Kindlasti lähevad riigile väga kalliks need idioodid, kes oma aega bussipeatuseid ja muud ühiskondlikku vara lõhkudes veedavad. Kui politsei mõne sellise juhtub tabama, peaks talle määrama nii suure trahvi, mis korvaks lisaks tema tehtud kahjule ka nende huligaanide, kes karistuseta pääsesid, poolt tehtud kahju. Samuti võiksid kodanikud esitada valitsusele rohkem ideid raha paremaks kasutamiseks ja uute sissetuleku allikate leidmiseks. Siiski on suurem osa otsustamisest, mida siis selle ühiskassas oleva rahaga peale hakata, jäetud kõrgemate instantside hooleks lootuses, et nad neile antud usaldust kurjasti ära ei kasuta ja nende varadega vastutustundlikult ja rahva huve arvestades ringi käivad. Üheks raha säästmise võimaluseks oleks vähendada riigi juhtimisele tehtavaid kulutusi. Kui arvutada kokku kõik ühe ministri peale tehtavad kulutused kuus, tuleb see ikka päris suur summa. Ja kui nüüd mõelda sellele, kui palju neid ministreid ja ametnikke  on, siis võiks sealt saada päris suure kokkuhoiu. Samuti võiksid vanglad tegeleda millegi tootmisega, et siis kasvõi osaliselt katta need tohutud summad , mis maksumaksja rahast lähevad kurjategijate ülalpidamiseks.
Kui see raha siis lõpuks riigi rahakotti on jõudnud, tuleks sellega ka midagi ette võtta. Kellele ja kui palju seda eraldada? Tihti juhtub ka nii, et see, kes kõige kõvemat häält teeb, saab rohkem raha. Arvan minagi , et kes palju tahab - vähe saab, aga kes vähe tahab - midagi ei saa. Millised on siis need valdkonnad, mis suuremat tähelepanu vajaksid?
Kuna meie kõigi ja ka meie riigi tulevik on noorte käes, siis tuleks kindlasti toetada haridust. Nagu me kõik teame, on sellise tänuväärse töö tegijate nagu õpetajate palk naeruväärselt väike. Samuti võiks toimuda rohkem õpetajatele mõeldud täiendõpet ja seminare . Oma koolis ringi vaadates arvan, et kindlasti peaks suurendama koolide eelarvet , sest vaja oleks põhjalikku remonti, paljudesse klassidesse uut sisustust ja uusi spordivahendeid. Riik võiks oma noortele pakkuda ka rohkem vaba aja veetmise ja sportimise võimalusi. See aitaks hoida noori eemal meelemürkidest ja tänaval jõlkumisest.
Riigi potentsiaali tõstavad seal elavad terved inimesed. Selleks, et inimesed oleksid terved, on vaja paremat meditsiini. Arvata võib, et paljud haiglad vajavad uuendamist, seadmed väljavahetamist ja meditsiinitöötajad suuremat töötasu, sest teadmisest, et oled kellegi terveks ravinud või kellegi surmast päästnud, kõhtu täis ei saa. Toetust vajab ka meditsiiniline teadustöö, ilma milleta poleks meditsiini areng eriti suur.
Selleks, et riik saaks rohkem raha on vaja rohkem firmasid, mis toodaksid rohkem kasumit, mille pealt siis rohkem tulumaksu küsida. Kui parandada ja toetada riigi majandust ning ettevõtlust, peaks paranema ka riigi elanike heaolu. Kodumaiseid firmasid saab meist igaüks toetada eelistades Eestimaist. Et Eestis on juba ammustest aegadest põllumajandusega tegeletud, tuleks ka seda traditsioonidele mõeldes toetada, kuid mina isiklikult olen seda meelt , et Eesti "nokiaks" võiks siiski olla infotehnoloogia . Ka peame me kaitsma Eesti metsi ja loodust, sest need on üheks meie rahvusrikkuseks.
Oma riigi teedevõrku peaksime me investeerima mitte ainult selleks, et meil kõigil hea ja mugav ühest kohast teise oleks kulgeda, vaid ka oma soodsa asendi pärast. Ja minu arvates võiks seda loodusrikkust väga hästi enda kasuks ära kasutada - transiidiga tegelemisest on kindlasti võimalik kenake summa kasumi näol välja meelitada. Ning korralike euroopalike maanteede vastu pole ju kellelgi midagi?
Riik võiks toetada ka turismi arendamist , sest selleks on meil väga head eeldused olemas. Meil on hea asukoht, väga kaunis loodus ja Eurooplaste jaoks madalad hinnad.      Turist on rahul, et saab odavalt meeldivas kohas puhata ja meie oleme rahul, sest turist toob meile raha sisse - ühesõnaga kõik on õnnelikud.
Et riigi rahakotist liiguvad läbi väga suured summad, peab selle raha liikumist juhtima ja jälgima väga vastutustundlik ja aus inimene. Kindlasti peaks ta tundma huvi ka rahva huvide, soovide ning ettepanekute vastu, mis puudutavad meie ühist raha ja selle kasutamist. Seega on igasugused küsitlused ja kirjandikonkursid nendel teemadel täitsa teretulnud ja kasulikud nii meile kui ka valitsusele. Saavad ju riigiametnikud neist häid ideid, millest mõnikord võib isegi päris suur kasu tekkida.