Ehitusfirmade ja – ettevõtjate tegevuse maksustamine. (0)

Loeng 5: Ehitusfirmade ja – ettevõtjate tegevuse maksustamine.
Eesti riik ja kohalikud omavalitsused saavad valdava enamuse oma tuludest maksudena. Maksude arvelt toimub kulutuste tegemine kogu ühiskonna huvides - haridussüsteemi, pensionisüsteemi, kiirabi ja politsei ülalpidamine, teede- ja kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt , et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise põhimõtted ning millised maksud meil kehtivad.
Maksud jaotuvad riiklikeks maksudeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse , kohalikud maksude laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Lisaks antakse otse kohalikele omavalitsustele osa riiklikest maksudest (nt maamaks täielikult ja 56% üksikisiku tulumaksust).
Riiklikud maksud on:
1) tulumaks ;
2) sotsiaalmaks ;
3) käibemaks ;
4) aktsiisid ;
5) maamaks;
6) raskeveokimaks;
7) hasartmängumaks;
8) tollimaks.
Lisaks sellele rakendatakse kohustuslikus korras töötuskindlustust ja kogumispensionit - need ei ole maksud vaid kindlustused , kuid vastavaid makseid tasutakse ning deklareeritakse Maksu- ja Tolliameti kaudu ning Maksu- ja Tolliametil on kindlustusmaksete sissenõudmisel sarnased õigused nagu maksuvõlgade sissenõudmisel.
Tulumaks
Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Juriidiliste isikute puhul maksustatakse tulumaksuga ainult tehtud väljamakseid seaduses sätestatud ulatuses.
Juriidilise isiku puhul maksustatakse tulumaksuga seaduses sätestatud tingimustel:

• Töötajatele tehtud erisoodustused
  
• Kingitused, annetused, vastuvõtukulud
  
• Dividendid ja muud kasumieraldised
  
• Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed
  

Sotsiaalmaks
Kui teiste maksude eest otsest vastutasu pole ette nähtud, siis sotsiaalmaks on riiklikuks pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis .
Sotsiaalmaksu maksab tööandja järgmistelt füüsilistele isikutele (töötajatele) tehtud väljamaksetelt olenemata aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal:

Töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt

Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt (nt. juhatuse liikme töötasud)

Töövõtu-, käsundus - või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, sealhulgas spordiseaduse § 13 lõikes 2 sätestatud lepingu alusel makstud tasudelt

Erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult
Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sellest 20% läheb riikliku pensionikindlustuse ja 13% riikliku ravikindlustuse arvele.
Kogumispensioni makse
Alates 1. juulist 2002 jõustuvad kogumispensionide seaduse (KPS) paragrahvid , mis reguleerivad kohustusliku kogumispensioniga seonduvaid kohustusliku kogumispensioni makseid. Vaatame lähemalt, milliseid kohustusi toob kaasa kohustuslik kogumispension makse maksjale ja makse kinnipidajale.

Töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt

punktides 1-3 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt
Kohustusliku kogumispensioni makset on kohustatud maksma residendist füüsiline isik tingimusel, et:

• isik on sündinud aastal 1983 või hiljem,
  
• isik on saanud 18-aastaseks,
  
• isiku eest makstakse sotsiaalmaksu (v.a SMS §6), st. et tema saab sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.
  

Kogumispensioni makset on kohustatud kinni pidama need isikud, kellel on kohustus maksta sotsiaalmaksu, ehk teiste sõnadega kõik Eestis tegutsevad tööandjad.
Tööandja, kes on sotsiaalmaksu maksja, peab pidama kohustatud isikule makstavatelt tasudelt kinni kohustusliku kogumispensioni makse (KPM).
Selleks on tööandjal vaja teada:
a) kas isik, kellele tema teeb väljamakset, on kohustatud isik ja millal tekib tema maksekohustus;
b) millistelt summadelt peetakse KPM kinni;
c) millise maksemääraga peetakse KPM kinni.
Käibemaks
2004. aasta 1. maist kehtib Eestis uus käibemaksuseadus , mis põhineb Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivil nr.6.
Selle kohaselt on käive :
1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus;
2) kauba või teenuse omatarve;
3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks.
Maksuvaba käive tekib seaduses loetletud kaupade ja teenuste osas (nt postiteenus, tervishoiuteenus , sotsiaalse iseloomuga koolitusteenus, teatud kinnisasja müük ja kasutada andmine). Samas on nt kinnisasjade puhul maksukohustuslasel õigus soovi korral käibemaks lisada, sellest eelnevalt maksuhaldurit teavitades.
Käibemaksu objekt on:
1) käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti;
2) kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import;
3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud maksuvaba käive;
4) seaduses nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu;
5) kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine .
Käibemaksu subjektiks on käibemaksukohustuslane - ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus.
Maksukohustuslasena registreerimiskohustuse tekkimise aluseks on maksustatava käibe piirmäära 16 000 EUR ületamine. Sellisel juhul tuleb kolme tööpäeva jooksul esitada oma elu- või asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti kohalikule asutusele avaldus enda registreerimiseks maksukohustuslasena. Nimetatud käibe piiri ületamise päevast alates tuleb maksustatavate kaupade ja teenuste võõrandamisel arvestada ja tasuda käibemaksu.
Käibemaksu üldine määr on 20%.
Käibemaksu alandatud määr 9% kehtib seaduses loetletud kaupade ja teenuste suhtes (nt raamat, ohtlike jäätmete käitlemine, ravim , etenduse või kontserdi korraldamine teatud tingimustel).
Käibemaksumäär 0% kehtib kauba ekspordil, kauba ühendusesisese käibe korral, teenuse puhul, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti ja muude seaduses loetletud kaupade ja teenuste puhul.
Aktsiisid
Aktsiisid on sarnaselt käibemaksuga tarbimismaksuks ja nende peamiseks eesmärgiks on inimeste, ettevõtjate käitumise mõjutamine võimaldades ühtlasi koguda maksuraha riigieelarvesse.
Aktsiisiga on Eestis maksustatud alkohol, tubakatooted , kütus ja pakendid . Et aktsiiside määrad on diferentseeritumad, aktsiisikaupadega toimetamine keerukam ja aktsiiside deklareerimine võrreldes teiste maksudega käitleja-spetsiifilisem, puudutades seejuures ainult teatud osa maksumaksjatest, siis annab järgnev vaid lühitutvustuse maksuobjektidest ning asjaoludest, mida on oluline teada tegutsedes EL liikmesriigi maksukohustuslasena.
Raskeveokimaks
Raskeveokimaksu määrad on diferentseeritud lähtuvalt registrimassist, telgede arvust ja veotelje vedrustuse tüübist .Raskeveokimaksuga maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud:
1) liiklusregistris registreeritud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto , välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud veoauto;
2) veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris.
Raskeveokimaksu maksab Eestis ajutiselt või alaliselt elav füüsiline isik, Eestis registreeritud juriidiline isik ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, kes omab raskeveokit. Kui raskeveoki omanik ei ole ükski nimetatud isik või asutus, maksab raskeveokimaksu raskeveoki valdaja, kes on kantud liiklusregistrisse.
Raskeveoki kasutaja on raskeveokimaksu maksjaks, kui ta kasutab raskeveokit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ja tema andmed on kantud liiklusregistrisse. Nimetatud kande puudumisel maksab raskeveokimaksu raskeveoki omanik.
Raskeveokimaksu maksustamisperiood on kvartal .