VÄLISRIIKIDEST PÄRIT TÖÖTAJATE DISKRIMINEERIMINE EUROOPA LIIDU RIIKIDES PENSIONI MAKSMISEL (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Sotsiaalteaduskond
Õiguse instituut
Kadi Pihlak
VÄLISRIIKIDEST PÄRIT TÖÖTAJATE DISKRIMINEERIMINE EUROOPA LIIDU RIIKIDES PENSIONI MAKSMISEL
essee
Juhendaja : lektor Kari Käsper
Tallinn 2015

Sissejuhatus

Antud teema on valitud kuna pension on tänapäeval väga aktuaalne teema tulenevalt Euroopa Liidu rahvastiku vananemisest, mille on põhjustanud madal sündimus. Lisaks siseriiklikele pensioniga seotud muredele on Euroopa Liidu kodanikel tekkinud probleeme eri riikides töötades diskrimineerimisega pensionimaksmisel, eriti kui pensionit saadakse mitmest riigist. Kuna globaliseerumine ja ka välismaal töötamine on muutunud üha tavalisemaks ning tulevikus on väga tõenäoline, et paljud Euroopa Liidu kodanikud saavadki oma pensioni mitmest riigist, siis on antud essees analüüsitud peamisi probleeme, mida mitmest riigist pensionit saades võib ette tulla.
Töö koosneb kolmest osast, millest esimeses on kirjeldatud Euroopa Liidu riikide pensionisüsteemide olemust ning selle kitsaskohti töötajate vaba liikumise vaatenurgast. Teises peatükis on analüüsitud teemakohaseid kohtulahendeid ning kolmandas osas on autor toonud välja omapoolsed soovitused probleemi lahendamiseks.

Pensionikogumine ja töötajate vaba liikumine

Väga paljud Lääne-Euroopa riigid on viimastel aastakümnetel kogenud suurt immigratsiooni ning välismaal sündinud residentide sisserändamist. Nendes riikides on väga kõrgelt arenenud sotsiaal hoolekandesüsteem ja toetused, millele kulub suur osa sisemajanduse kogutoodangust. Immigrantidel on tihti õigus sotsiaalabile ning hiljem kui nad ka ise tööle saavad, hakkavad ise omakorda oma töötasust sinna süsteemi panustama. ( Ulrich , 1994)
Sisuliselt on mõju vastastikuselt positiivne, sisserännanu saab parema elu ja töötasu ning samas makstud maksudega panustab residentide sotsiaalhoolekandesse ja pensionituludesse. Arvestades Euroopa rahvastiku vananemisega on palgatöötajate sisseränne tänastele pensionäridele pensionide maksmist arvestades suur pluss. Lisaks on tihtipeale sisserännanu järglased samaväärsed residendid nagu kodanike lapsed, kuna on kasvanud üles samas keskkonnas. Migratsioon on seega positiivne ja aitab leevendada vananeva rahvastiku küsimust. ( Krieger , 2004)
Pensionisüsteem on Euroopa Liidus iga liikmesriigi enda vastutusel. Erinevused riikide vahel tulenevad nii pensionide suurusest kui ka kogumisviisist. Kõikide riikide puhul on ühine vais esimene sammas, ehk kohustuslik riiklik pension. Riikides kus see sammas on tugev, on teine sammas peaaegu olematu. Sama kehtib ka kolmanda samba kohta, mis on individuaalne kogumine. Riikliku pensioni kogumiseks kasutatakse Euroopas süsteemi, kus tänased tööealised maksavad maksudena pensionit tänastele pensionäridele ning vastukaaluks maksavad uued põlvkonnad tulevikus neile, kui nad on ise pensioniikka jõudnud. (Jousten, Pestieau, 2002)
Pensionisüsteemi on tihti peetud heaolu ühiskonna selgrooks. Euroopa Liit ei ole küll suur, aga hoolimata sellest on igal riigil oma ja küllaltki erinev pensionisüsteem. Paljudes varasemates uuringutes on ka püütud välja selgitada, milline on ideaalilähedane pensionisüsteem. Lääne-Euroopa riikide pensionisüsteemid on välja kujunenud juba 19. sajandi lõpul, 20.sajandi algul, endistel NSV Liidu riikidel on aga enne iseseisvumist olnud ainsaks pensioniks riiklik pension. Riikides, kus pensionisüsteemid olid juba loodud kasutati peamiselt kahte tüüpi pensionikogumist: pool panustab töötaja , pool tööandja (koos riigipoolse subsiidiumiga) ja teine, mida finantseeriti maksude arvelt. Neist esimene on kasutusel näiteks Saksamaal ja teine Taanis . (Bonoli, 2000)
Eri riikides töötamisel pensioni kogumine on tänapäeval maailmas suureks probleemiks. Üsna sage on see, et pensioni väljateenimiseks on vajalik töötada antud riigis teatud arv aastaid ning tihti oleneb pensioni suurus ka staažist. On ka riike, millel on vastastikune kokkulepe liita mõlema riigi tööstaaž kokku. Selline staaži arvestamine järjest töötatud aastate alusel mõjub halvasti juhu- või hooajatöölistele, kes ei resideeru pikalt üheski riigis vaid töötavad paar kuud kuni mõni aasta korraga ühes riigis. Kasulik on see pigem töölistele, kes töötavad vajalikud aastad erinevates riikides, kus on väga kõrged sotsiaaltoetused ja pensionid , mis annab neile eelise saada suuremat pensionit kokku eri riikidest, kui oleks saanud vaid koduriigis töötades. (Venturini, 2008)
Oma uurimuses on Alessandra Venturini välja pakkunud rahvusvahelise ühtse pensionikonto idee, kuhu töötaja panustab olenemata, millises riigis ta töötab. Tegemist oleks hoiuse või fondikogumisega pangas. Sellest saaksid kasu eelpool nimetatud hooajatöölised, kes töötavadki eri riikides, mitte stabiilselt koduriigis. (Venturini, 2008)
Ning samas kaoks ära ka ebavõrdselt suur pensioniraha neil, kes töötavadki eri riikides miinimumaastad, et ka sealt pensioni teenima hakata. Pensionisüsteemid on Euroopa riikides väga erinevad, aga ühe põhimõtte panevad paika ELi määrused, küi inimene töötab ühes liikmesriikidest vähemalt aasta, tekib õigus selle riigi pensionile, Kui töötada vähemalt aasta igas Euroopa Liidu riigis, siis on võimalus saada pensionit tervelt 28 erinevast riigist. (Pensionikeskus)
Paljudel Euroopa Liidu riikidel, näiteks Soomel on sõlmitud sotsiaalkindlustusleping mitmete teiste riikidega, mis võimaldab inimesel, kes on töötanud nii Soomes kui ka mõnes riigis, millega selline leping on sõlmitud, saada pensionit mõlemast riigist. Nad saavad taotleda üheaegselt mõlema riigi pensionit. Kui aga riikidel selline leping puudub, on vajalik inimesel endal välja selgitada, kas on üldse võimalus saada pensionit mõlemast riigist ning kui on siis teisest riigist pensioni saamiseks seda ise sealt riigist taodelda. (Infopankki)
Mõned riigid vähendavad pensioni suurust juhul kui pensionit makstakse nende riikide rahvusest inimesele või residendile, kellega puudub kahepoolne sotsiaalkindlustuse kokkulepe ja kes elavad väljaspool seda riiki kus nad töötasid. Selle põhjuseks on asjaolu, et enamus riikidevahelise vastastikuse kokkuleppe lepinguid sisaldavad mittediskrimineerimise punkti. Sellise kokkuleppe sõlminud riikide kodanikke koheldakse tänu sellele kokkuleppele võrdselt vastavalt riigi, milles nad töötasid, seadustele . See on mõlema riigi huvides, et ka nende kodanikke välismaal hästi koheldaks. (Holzmann et al 2005)
Kui teisest rahvusest töötaja lahkub enne pensioniga Soome riigist, siis makstakse talle temale kogunenud tööpensioni pensioniealiseks saamisel mis tahes riigist olenemata mis kodakondsus tal on. Asjaajamine on ametivõimude ülesanne, aga töötajal on kasulik hoida alles kõik dokumendid , mis tõendavad Soomes kõiki töösuhteid, mis töötajal on olnud. Tasub hoida alles ka palgakviitungeid. (Infopankki)
Kuigi paljud migreerujad lahkuvad koduriigist ilma kavatsuseta kunagi sinna naaseda, otsustab siiski väga märkimisväärne osa neist mitte jääda välisriiki püsivalt ja naaseb lõpuks koju. Kui töötaja on panustanud aastaid võõrsil sotsiaalsüsteemi võib see mõjutada tema otsust koju naasta, kuna töötaja võib kaotada kogu selle panuse kui riikide vahel ei ole mõlemapoolset kokkulepet, mis võimaldaks koduriigis säilitada sama sotsiaalkindlustuse õiguse. (Holzmann et al 2005)
Tuues näiteid mõningate Euroopa Liidu ja maailma sotsiaalkindlustuse hüvede, seal hulgas ka pensionisüsteemide eksportimisvõimaluste koha pealt, on enamuses Euroopa Liidu riikides lubatud pensionite väljamaksmine sisuliselt igas maailma riigis vaid mõne üksiku piiranguga. Kanadas on duaalne universaalne sotsiaalkindlustuse süsteem, mis lubab vaid elementaarset põhikaitset pensioni ja tervisekaitse koha pealt kõigile residentidele, sh ka immigrantidele peale mõne leebe tingimuse täitmist. Lisaks sellele süsteemile saavad immigrandid osaleda ka sissetulekuga seotud kogumissüsteemis. USA-s aga vastupidi on väga karmid reeglid rahvusvahelistele migrantidele, mis nõuavad pikaajalist tööga hõivatust USA-s, et sealse pensionisüsteemiga liituda. Viimases kahes aga on kogutud pension samuti eksporditav koju tagasi naastes. ( Ibid )
Euroopa Liidu kodanikele kehtivad regulatsioonid , mis puudutavad sotsiaalhüvede edasikandumist on õpetlik eeskuju kogu maailmale. Regulatsiooniga 1408/71 on tagatud sotsiaalkindlustuse õigus EL-is, et ükski liidu kodanik ei peaks olema ebasoodsamas seisus liikudes ühest liikmesriigist teise tööle. (Ibid)
Kui vaadelda erinevate Euroopa Liidu riikide pensionite määrasid, siis on neis väga suured käärid nagu tegelikult ka palgatasemetes. Üldjoones on väga raske võrrelda pensionite suurust, kuna enamikes riikides on lisaks riiklikule pensionile ka täiendavad kogumisvõimalused. Aga võttes aluseks OECD 2013 aasta raporti on näha, et Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa vaheline erinevus on suur. Suurimad pensioni asendusmäärad keskmisest töötasust on Euroopa riikides Holland (90,7%), Taani (78,5%), Austria (76,6%), Hispaania (73,9%). Samas madalaimad asendusmäärad on UK (32,6%), Iirimaa (36,7%) ja Sloveenia (39,2%). (OECD, 2013) Mitmes heaoluriigis on riiklik pension erinev olenevalt sellest, kas tegemist on üksiku pensionäriga või koos elavate pensionäridega(elukaaslased, abikaasad ).

Asjakohaste kohtulahendite analüüs

Kuna Euroopa Liidus kehtivad igas riigis siiski oma pensionisüsteemid, mis hõlmavad nii riiklikke pensioneid kui ka täiendavaid kogumisi, on selles valdkonnas väga mitmeid erinevaid kohtulahendeid, mis näitavad väga mitmeid erinevaid viise, kuidas võõrsilt või ka mõnest teisest liikmesriigist pärit töötajaid diskrimineeritakse. Valdavalt ei ole tegemist tahtliku diskrimineerimisega vaid pigem tuleb see liidu riikide seaduste erinevusest ja nendega mitte kursis olemisest. Esmalt on autor analüüsinud kohtulahendit C-269/07, milles leiti, et Saksamaa poolt kehtestatud täiendav pensionilisa kogumine on mitmeti diskrimineeriv piirialadel elavate inimeste jaoks ning ka lisaks kodanikele ning välismaalastele, kes otsustavad Saksamaalt minema kolida. ( Kohtuasi C-269/07)
Kohtuasjas C-269/07 Euroopa Ühenduste Komisjoni ja Saksamaa Liitvabariigi vahel leidis Euroopa Ühenduste Komisjon ehk hageja , et Saksamaa Liitvabariik on rikkunud oma täiendava vanaduspensioni sätetega mitmeid EÜ artikleid, kuna nende sätete alusel ei maksta piirialade töötajatele täiendavat pensionit juhul kui nad ei ole maksukohuslased ning lisaks nähakse ette, et saadud pensioniraha tuleb tagastada peale maksukohustuse lõppemist ja kogutud raha ei ole lubatud kasutada väljaspool Saksamaad(näiteks ka sealsamas piirialadel väljaspool riiki) asuva kinnisvara ostmiseks. Antud vanaduspensionilisa näol oligi Saksamaal tegemist 2001. aastal sisse viidud täiendava pensioniga, mida otsustati maksta vaid maksukohuslastele, mis aga komisjoni seisukohast ei vastanud kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelule ning töötajate võrdse kohtlemise normidele, mis tulenevad töötajate vaba liikumise vabadusest. Eelkõige leidis komisjon, et see puudutas välismaalasi, kuna koduriiki naasvate välismaalaste arv on suurem kui välismaale kolivate sakslaste arv. Selline ebavõrdne kohtlemine keelati. (Kohtuasi nr C-269/07)
Mõnikord võib tekitada töötaja jaoks raske olukorra ka siseriilike seaduste erinemine koduriigis ning riigis, kus töötaja on töötanud aastaid. Kuna pensionit hakatakse saama mõlemast riigist, siis on oluline jälgida, et täidetud on mõlema riigi seadused, et oleksid täidetud mõlema riigi õigusnormidega sätestatud tingimused. Järgnevas kohtuasjas on tekkinud selline olukord.
Kohtuasjas number C‑523/13 osapoolteks olid Walter Larcher ja Deutsche Rentenversicherung Bayern Süd. W. Larcher oli 1946 aastal Austrias sündinud Austria kodanik, kes ka elas Austrias, ent 29 aasta jooksul töötas Saksamaal ja kuulus kohustusliku sotsiaalkindlustuse alla. Detsembris 2000 asus ta tagasi tööle oma koduriiki Austriasse, kus neli aastat hiljem vähendati tema tööaega osaliseks 15,4 tundi nädalas ehk 40%-le. 2006 aastal lõpetas ta töötamise tehes peale seda vaid juhutöid. Osaajal töötades sai ta ka töötasuhüvitist vähenenud töötasust poole selle väärtuse ulatuses. Alates 2006. aastast saab ta vanaduspensionit Austriast summas 370.25 eurot ning lisaks Saksamaalt 696, 81 eurot. Samal aastal esitas ta aga Deutsche Rentenversicherung Bayern Südile avalduse, et talle määrataks osaajalisele pensionile jäämise järel vanaduspension , mida aga ei rahuldatud kahel kohtutasemel, kuna ta ei olnud Saksa normide järgi osaajalisel pensionil. Probleemiks oli see, et tööaega vähendati 40%-le, mitte 50%-le nagu näeks ette Saksamaa seadused. Kohus leidis, et õigusnormide kohase osaajalise pensioni tunnustamiseks on vajalik võrrelda kahe kõnealuse riigi osaajalise pensioni kohaldamise tingimusi, et erinevused ei seaks ohtu esimese riigi seadustega taotletavate eesmärkide saavutamist. (Kohtuasi nr C‑523/13) Antud olukorras arvestati vaid Austria seadustega ning ei võetud arvesse, et Saksamaa seaduste järgi on töötaja pandud talle ebasoodsasse olukorda.
Kohtuasi C‑379/09 Maurits Casteels vs British Airways plc puudutab töötaja sama ettevõtte teise filiaali siirdumist ning sellega seoses pensioniõigustest ilmajäämist. Paljudes Euroopa riikides on suur roll ka täiendavatel tööandjapensionitel. Maurits Casteels, kodakondsuselt belglane, on olnud pikaajaline British Airwaysi töötaja, täpsustades ettevõtte filiaalide töötaja, mis tähendas, et ta liitus järjestikku mitme tööandja (ehk filiaali) pensioniskeemiga. Antud kohtuasja põhjustas aga see olukord, et Casteels töötas lennufirma Saksamaa filiaalis alla kohustusliku miinimumperioodi ning asus peale seda teises riigis asuvasse filiaali tööle. Saksamaal töötatud aja eest keeldus ettevõte talle maksmast täiendavat tööandja pensioni, kuna ta töötas seal natuke alla 3 aasta, aga miinimumiks on 5 aastat. Kohus leidis, et kaebus on õigustatud ning selleks, et omandada tööandja pensioniskeemis pensioniõigus, tuleb arvesse võtta kogu ühe tööandja juures töötatud periood, olenemata sellest, et antud juhul on tegemist eri filiaalidega . Lisaks ei peeta õigeks seda, kui ühe töötaja üleviimist peetakse vabatahtlikuks, isegi kui töötaja on nõustunud sellega. (Kohtuasi C‑379/09)
Seega nõustus kohus Maurits Casteelsi kaebusega ning olgugi, et töötaja liigub ühe ettevõtte eri riigi filiaalide vahel, tuleb seda siiski pensioniarvestuses võtta kui ühte ettevõtet, kellega töötaja töösuhe peatunud ei ole, mistõttu ei ole ka õigust peatada pensionikogumist. Ettevõtte käitumine oleks mõistetav kui tegemist oleks tõepoolest uue ettevõttega, kus hageja varem töötanud ei ole ning peale paari aastast seal töötamist tagasi esialgsesse ettevõttesse naasnud. Sellisel puhul oleks õigustatud antud perioodi eest pensioni mitte saamine. Aga tegemist oli siiski juriidiliselt sama ettevõttega.
Kohtuasjas C‑39/10 on Euroopa Komisjon süüdistanud Eesti riiki mitteresidentide diskrimineerimises, kuna Eestis oli määratud tulumaksuvaba miinimummäär, mis kehtis ka pensionite puhul. See määr oli aga madal võrreldes mitme välisriigi pensionisummaga, kuna Eesti pension ja miinimumpalk on võrreldes paljude Euroopa Liidu riikidega madalam ning hoolimata sellest, et mitteresidendi koduriigis ei kuuluks tema pension maksustatava tulu alla, nõudis Eesti riik tulumaksu meie seadustest tulenevat miinimumi ületava osa pealt. See tegu ei ole õigustatud, kuna tegemist ei ole residendist maksumaksjatega, vaid ta on oma maksud tasunud töötades koduriigis. Antud kohtuotsuses välja toodud diskrimineerimist soodustav punkt on nüüdseks parandatud 2009 aasta tulumaksuseadusega ja sellist seadusepunkti mitteresidentide pensionite puhul enam ei kohaldata. (Kohtuasi C‑39/10) Sellised seadusepunktid lisaks sellele, et on vastuolus Euroopa Liidu seadusega, tekitavad mitteresidentide puhul ka palju segadust . Arvestades seda, millised on erinevused liikmesriikide enda seadusandluses, on üsna keeruline viia end kurssi kõikide riikide pensionit puudutavate seadusandlustega. Töötajate jaoks oleks lihtsam, kui vähemalt Euroopa Liidu siseselt oleks pensionisüsteemide ühtsus seadusandluses suurem.
Mõne juhtumi puhul ei saa kohus aidata sinna pöördunud Euroopa Liidu kodanikke, kes leiavad, et neid on diskrimineeritud ning neile makstud pension liiga väike arvestades nende poolt töötatud aega. Üks näide, millisel puhul ei õnnestu töötajal saada pensionit kogu välisriigist töötatud aja eest on see, kui inimesed on välisriiki läinud pagulastena ja ka naasnud enne kui riigid on sõlminud vastastikuse pensionikokkuleppe. Üks selline juhtum on liidetud kohtuasjades C‑401/13 ja C‑432/13. Töötajatele makstud pension on väiksem kui töötatud aeg, ent seaduslikel alustel ei ole võimalik seda ka suurendada. (Liidetud kohtuasjad C‑401/13 ja C‑432/13)
Antud kohtuasjades olid osapoolteks abikaasad Balazsid( Kreekast ) ja Rumeenia piirkondlik pensioniamet. Rumeenia oli riik, kuhu nad lastena pagulaste staatuses sattusid ning seal töötasid nad suure osa oma elust. 1990 aastal läksid nad tagasi Kreekasse, kus töötasid samuti veel aastaid. Kuna aga Kreeka riik käsitles neid ka tagasi tulles pagulastena, määrati neile pension väiksemas määras, kui töötunde arvestades oleks pidanud. Põhjuseks oli see, et nad pöördusid Kreekasse tagasi enne kui riikidevaheline vastastikune leping oli sõlmitud ja jõustunud. Kohus jäi seisukohale, et riikidevahelist kokkulepet ei kohaldata nende pagulaste olukorrale, kes naasesid oma päritoluriiki enne kahepoolse kokkuleppe sõlmimist ja määruse jõustumist.( Liidetud kohtuasjad C‑401/13 ja C‑432/13)

Autoripoolsed ideed lahenduseks

Eelnevalt tuli välja, et kõige suuremaks probleemiks diskrimineerivate olukordade tekkimisel on Euroopa Liidu riikide erinev seadusandlus. Riigid kohaldavad erinevaid pensionikogumislahendusi, mis sisaldavad nii riiklikku pensionikogumist, täiendavaid kogumisi kui ka tööandja pensionit. Seejuures on väga erinevad pensionite suurused ja ka siseriiklikud seadusandlused, mis pensionite maksmist ja kogumist reguleerivad. Kuna globaliseerumine ja välisriikides töötamine on tänapäeval saanud juba väga tavaliseks ning ei ole harukordne, et inimene asub tööle kas sama ettevõtte filiaali valismaal või siis täiesti uues ettevõttes, siis tuleks rohkem mõelda ka nende olukorra parandamisele ning võimalusele hoida ära probleeme tulevikus. Et ära hoida segadust nende töötajate pensioni arvestamisel ning ka diskrimineerimist, oleks hea lahendus nagu autor ka eelpool kirjutas ühine pensionikonte eri riikide vahel, mis võimaldaks töötajatel ka väga lühiajalise välismaal töötamise korral koguda raha sinna pensionikontole, ilma et midagi kaotaks. Näiteks inimesed kes otsustavad minna Eestist kas oma suvepuhkuse või õpingute kõrvalt Soome maasikaid korjama, et teenida lühiajaliselt suurt lisatulu, maksavad sinna ära päris suures summas makse, ilma hiljem sealt midagi tagasi saamata. Selline ühtne pensionikonto võimaldaks aga isegi niivõrd lühiajalise töö korral teenida siiski ka lisa pensionitulu tulevikuks.
Lisaks ühise pensionikonto ideele ei teeks ilmselt ka halba teatud seadusandluse ühtlustamine kogu Euroopa Liidu tasemel. Siinkohal on sobilik näide kohtuasjas nr C‑523/13 välja toodud lubatud osaline tööajanorm, ehk ühes riigis oli lubatud 40% ja teises 50%, mis tingis erinevuse osaajalise pensioni erinevuses ning mõjutas omakorda ka Euroopa Liidu kodaniku tulevikupensionit. Tööandja ning ka kodanik ise ilmselt ei tulnud selle pealegi, et on selline erinevus, mis tulevikus võib temale kahjulikult mõjuda.
Seadusandluse ühtlustamine võiks tuua ka kasu pensionimäärade suurema võrdsustamise osas. Mitmetes endistes Nõukogude Liidu riikides, mis on ei oma arengult ja jõukuselt veel järgi jõudnud Lääne-Euroopale on pensionimäärad väga madalad ning pensionärid tulevad vaevu ots-otsaga kokku, eriti kui pensionär on jäänud üksi ja peab arvestama vaid ühe pensioniga, mille arvelt kõik kulud tasuda. Kuna need riigid ei ole ise veel suutnud head pensionisüsteemi välja mõelda, siis mõningane Euroopa Liidu sekkumine võiks neile riikidele kasu tuua. Ka Eesti pensionisüsteeme on palju kritiseeritud ja haldustasusid kõrgeks peetud. Lisaks on meil ka vabatahtlik kolmas sammas, mis peaks ideaalis moodustama ka üsnagi suure osa tulevikupensionist, et siis paremini ära elada. Kahjuks on aga selle miinuseks see, et olles vabatahtlik, ei ole enamus inimesi sellega liitunud ning kasu toob see vähestele. Mõistlik oleks ehk suurendada kohustusliku kogumise panust ja miks mitte ka tööandja pensionit kasutusele võtta.
Lääne-Euroopas on oluliselt suuremad kulutused pensionitele kui ülejäänud Euroopas. Sellest tulenevalt on seal ka kõrgemad pensioni asendusmäärad. Euroopa Liidu reformid pensionisüsteemidele on olulised ka selleks, et ka vähem arenenud Euroopa riigid hakkaksid rohkem panustama pensionikulutusteks, eriti arvestades rahvastiku vananemist ning pensionäride arvu kasvu võrreldes tööealise elanikkonnaga. (Holzmann, Palmer 2006)

Viidatud allikad

Bonoli, G. (2000) The Politics of Pension Reform : Institutions and Policy Change in Western Europe . Cambridge University Press. Pp 11-14.
Holzmann, R., Koettl, J., Chernetsky, T. (2005) Portability Regimes of Pension and Health Care Benefits for International Migrants: An Analysis of Issues and Good Practices . The World Bank .
Holzmann, R., Palmer, E.E. (2006) Pension Reform: Issues and Prospects for Non-financial Defined Contribution (NDC) Schemes. World Bank Publications, pp 225-229.
Jousten, A., Pestieau, P. (2002) Labor Mobility , Redistribution, and Pension Reform in Europe. University of Chicago Press.
Infopankki kodulehekülg. [WWW] Pension – Soome pensionisüsteem. http://www.infopankki.fi/et/elu-soomes/too-ja-ettev-tlus/pension (28.01.2015)
Kohtuasi C-269/07. Euroopa Kohus. 10.september 2009. http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=78190&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=122456 (27.01.2015)
Kohtuasi C‑379/09. Euroopa Kohus. 10.märts 2011. http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=80426&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=122456 (26.01.2015)
Kohtuasi C‑39/10. Euroopa Kohus. 10.mai 2012. http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=122643&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=122456 (27.01.2015)
Kohtuasi C‑523/13. Euroopa Kohus. 18.detsember 2014. http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=160930&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=122456 (27.01.2014)
Krieger, T. (2004) Fertility rates and skill distribution in Razin and Sadka’s pension- migration model: A note . Journal of Population Economics. Pp 177-182.
Liidetud kohtuasjad C-401/13 ja C-432/13. Euroopa Kohus. 22.jaanuar 2015. http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=161608&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=122456 (27.01.2015)
OECD. [WWW] Gross pension replacement rates: Average earners 2013. (28.01.2015)
Pensionikeskus. [WWW] Eestis on pension €272, Soomes €1300. Kuidas kõrgemat pensionit saada? Eesti Ekspressi artikkel. http://www.pensionikeskus.ee/?id=3559 . (28.01.2015)
Ulrich, R.E. (1994) Foreigners and the Social Insurance System in Germany . The Economic Consequences of Immigration to Germany. pp 61-80.
Venturini, A. (2008) Circular Migration as an Employment Strategy for Mediterranean Countries. European University Institute.