Ühiskonna konspekt teemal majandus avatud ühiskonnas. (0)

Majandus avatud ühiskonnas
4.1 – Mitmesugused majandussüsteemid
Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Kodanikul on võimalus valitsemises kaasa rääkida, tõustes volikogu või parlamendi liikmeks, osaledes kodanikufoorumis ja referendumitel. Majanduse ja riigivalitsemise vahekord oleneb riigi üldisest arengutasemest, vaimukultuurist ning ühiskonnas levivatest väärtustest ja tõekspidamistest.
Tootmise viisi ja ulatuse määravad ressursursid ehk tootmistegurid - loodusvarad, kapital , tööjõud, (maad). Mida kõrgemale tõuseb ühiskonna arengutase, seda olulisemaks muutub inimressurss – oskusteave, tööjõu kvalitet. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressutsside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi – mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja majandussüsteem. Tänapäeval on nelja tüüpi süsteeme – tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus , turumajandus ja segamajandus .
Tavamajandus – kõige algelisem . Lihtsad tööriistad, väike tootlikkus . Enamiku toodandust tarbitakse kohapeal või vahetatakse välja. Suur tähtsus traditsioonidel ja kommetel, väike tähtsus ratsionaalsusel ja efektiivsusel. Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades.
Plaani- ehk käsumajandus – NL-is ja teistes diktatuuririikides. Määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist. Valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted.
Turumajandus – määrab konkurents . Hinna kujundab turg . Kaupade ja teenuste valik on lai. Tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest. Mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid. (vabaturumajandus – vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid). Tootja jälgib alati tarbija soove ehk nõudlust. Nõudlus ja pakkumine peavad olema taasakaalus. Turg – kaupade ja teenuste vahetamine raha vahendusel. Olukorda, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võitlevad ehk konkureerivad, nimetatakse konkurentsiks.
Segamajandus – tekib asjaolul, kus turg ei ole osutunud igas olukorras täiuslikuks eha tule ressursside paigutamisega toime nii, nagu ühiskonna seisukohast vaja oleks.
4.2 Turumajandus
Turg on paik, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed. Nõudjad on kõik need, kes turult miodag ostavad. Nõudjate ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse. Omahind on hind, mis väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi. Müügihind on oma hinnast kõrgem ning kannab kasumit. Müügihind sõltub nõudmisest ja pakkumisesr, konkurentsi tugevusest ja ostujõust. Turuhind on hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult ostetakse ja müüakse. Teist tüüpi hind on riiklikult reguleeritav hind. Selle kehtestab valitsus, pakub monopol ja tarbimisest inimene loobuda ei saa ( elekter ). Asenduskaup – asendame apelsiinid õuntega. Täienduskaup – vorstivõileib võita. Ostujõu nõudlis on nõudlus mis on rahaga tagatud. Ühe teguri mõju vähenedes tõuseb teise oma. Turutasakaal on olukord, kus nüudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustatud. Täielik konkurents – on turul palju sarnase võimsusega ettevõtjaid või müüjaid, kes pakuvad sarnaseid tooteid ning hinnad kujunevad nõudmise-pakkumise põhjal. Mastaabisääst – ettevõtte laienedes kulutused ühe ühiku tootmiseks või turustamiseks vähenevad. Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, kes kehtestab hinna, või teenus, millel puudub asenduskaup. Loomulik monopol kujuneb siis kui tootmise alustamine nüuab suuri investeeringuid ja selle koondamine ühte ettevõttesse on odavam.
Turutõrked:

• Täielikku konkurentsi esineb harva
  
• Vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib loobuma vähetulusatest kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest
  
• Turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust
  

Tegeliku nõudluse kujundavad:

• Hind
  
• Tarbija vajadused, soovid, maitse, mood
  
• Ostujõud
  
• Teiste kaupade hinnad
  

Nõudmine võib muutuda :

• Asenduskaup odavam
  
• Täienduskaup kallim
  
• Ebasoodsad ilmastikutingimused
  
• Seisva kauba tarbimisväärtus väheneb
  
• Hooajalisus
  
• Reklaami mõju tarbija eelistusele
  
• Inimeste tulude suurenemine/vähenemine
  

Kuidas mõjutab hinnatõus tabijat?

• Hädavajalikku kaupa ostab ikka – ei mõjuta tarbimist – elastne hinnatõus.
  
• Mitte hädavajalikku ei osta – mõjutab tarbimist – jäik hinnatõus.
  

Kauba kogus turul sõltub:

• Toote või teenuse omahind muutub
  
• Hooajalisus
  
• Konkurents tugevneb
  
• Majandusprognoosid
  

Konkurents on vajalik..

• Et filma ei saaks üksi hinda määrata
  
• Et kvaliteet ja hind oleks kooskõlas
  
• Et turule minna ja tulle oleks oma voli
  

4.3 Riigi ülesanded turumajanduses
Turumajanduse puudused ehk turutõrked loovad olukorra, kus valitsuse sekkumine majandusse muutub vajalikuks. Turgu reguleeritakse õigusaktide – eaduste ja määrustega. Oluliseks instrumendiks on maksu- ja hinnapoliitika.
Majanduslikud motiivid:

• Suurendada konkurentsi (konkurentsi seadus, konkurentsiamet )
  
• Arendada ettevõtlust (soodsamad laenud, riigipoolne nõustamine, väikefirmade soodustamine
  
• Ergutada tootmist äärealadel ja põllumajanduses (toetused ehk subsiidiumid , kaitsetollid saadustele)
  

Sotsiaalsed motiivid:

• Leevendada tööpuudust
  
• Aidata nõrgematel ühiskonnaliikmetel eluga toime tulla
  
• Hoolitsemine keskkonna eest
  

Erahüvis – kaup või teenus mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine /tarbimine toimub eraviisiliselt ehk individuaalselt. Konkreetne hind. Ühis ammenduv. Tarbija kindlaks tehtav. Tarbimine välistatav. Tarbijate hulk oluline. Burks, kinopilet, tossud.
Ühishüvis – sotsiaalselt väärtust omav kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid. Tasuta. Hüvis ammendamatu. Tarbijaskonda raske või võimatu piiritleda. Tarbimist ei saa välistada. Tarbijate hulk pole tähtis. Valgusfoor, rand , mnt.
4.4 Eelarve kui planeerimise vahend
Riigieelarve – riigi tulude ja kulude plaan üheks eelarveaastaks. Aluseks  eelmine aasta, majandus prognoosid, valitsuse eesmärgid. Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös. Ministeerium esitab soovid. Valitsus koostab. Eelarve projekt saadetakse riigikogusse. Nii tagatakse rahvaesindajate kontroll riigi raha kasutamise üle. Menetletakse parlamendis pikalt ja põhjalikult (3 korda). Kinnitab parlament . Eelarve tasakaal – kulud ja tulud võrdsed. Eelarvedefitsiit – kulud ületavad tulusid. Lisa eelarve – tulud ületavad kulusid . Reservfond – tagavara raha, millega kaetakse ootamatuid kulusid. Rahandusaasta ehk eelarveaasta – on periood, mis Eestis algab 1.jaanuar ja lõppeb 31. detsember. Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast – maksupoliitikast ja kulupoliitikast. Maksupoliitikaks nimetatakse ka riigi tulupoliitikaks, sest see määrab milliseid makse ja mille eest riik kogub . Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega ja seab eelistused , millele laekunud vahendeid jagada. Majanduslik aspekt – kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Sotsiaalne aspekt – maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksukoormus – kõigi maksude kogusumma , protsentuaalselt , kogutulust . Maksumäär – protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta (eestis 18%). Maksusüsteem – maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem – maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud nii suured kui väiksed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga (st, ei olene tuludest). Progressiivne maksumäär – oleneb tuludest, astmeline. Regressiivne maksumäär (suur palk, väiksed maksud ... VIIST :D). Tulumaks on kirjeldatud maks inimese või ettevõtte tuludele. Käibemaks on maks, mida makstakse ostu-müügi tehingutelt.
Riiklikud fondid :

• Sotsiaalkindlustusfond – pensionid , abirahad. (20%)
  
• Ravikindlustusfond – haigused (13%)
  
• Liikluskindlustusfond
  
• Pensionikindlustusfond
  

4.5 Milliseid makse me maksame
Riigilõiv – teenustasu , mida tuleb maksta mitemesuguste kodanikutehingute eest (pass, juhiload ). Maksukoormus – kõikide maksude kogusumma võetuna protsentuaalselt ühiskondlikust kogutulust. Maksumäär – tuluosa, mida üks isik maksudena ära maksab. Tuludeklaratsioon – aasta jooksul saadud tulude ametlik aruanne. E- maksuamet – maksuamet internetis. Tulumaksusoodustus – teatud kulutuste arvel väheneb maksustatav tulu. Tulumaksumiinimum – kindel riigieelarves fikseeritud summa, millest makse ei võeta. Maksud jagunevad kaheks: otsesed ja kaudsed . Otsene maks on see, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult (nt maamaks ja füüsilise isiku tulumaks). Maamaks laekub omavalitsuse eelarvesse (teda pole riigieelarves. Füüsilise isiku tulumaksu peab inimene tasuma kogu oma sissetulekult – palgalt, honorarilt, loteriivõidult. Ettevõtte tulumaks ei too eelarvesse märkimisväärselt raha juurde, sest maksustatakse vaid aktsionäridele väljamakstud kasum. Kaudsed maksud moodustavad ligi 40% Eesti riigieelarve tulust (tarbimiselt). Kõige olulisem kaudne maks on käibemaks (18%), seejärel aktsiisimaks , mis kehtestatakse kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud.
4.6 Millele eelarveraha kulub ?
Valitsuskulud – kulutused, mida riik teeb oma funktsioonide täitmiseks (raviteenused, julgeolukuteenused, teadusuuringud, mnt ehitus).
Kulub:

• Riigivalitsmisele
  
• Toetustele ( pension , sotsiaaltoetused, stipendiumid )
  
• Ühishüvisele (politseid, haridus , sotsiaalteenused, side)
  

Sotsiaalne kaitse, ehk sotsiaalne turvalisus – inimese kindlustunne ja majanduslik toimetuleks, mille tagab riik. Sotsiaalne tisk – tööta jäämine, haigestumine , alaelaiste laste kasvatamine , puue , toitja kaotus, vanadus, kodutus .
Sotsiaalkindlustus

• Pension
  
• Haigusraha
  
• Arstiabi
  
• Soodusravimid
  
• Tööstuskindlustus
  

See sõltub inimese palga suurusest .
Peretoetused :

• Lastetoetus
  
• Sünnitoetus
  
• Koolitoetus
  
• Vanemahüvitis ehk emapalk
  

Sotsiaalabi:

• Toimetulekutoetus
  
• Puuetega inimese toetus
  
• Lastekodud, hooldekodud, turvakodud, kodutute varjupaigad
  
• Hoolekanne vs sotsiaaltöötaja abi
  

Makstakse või osutatakse neile, kes endagaise toime ei tule. Ei sõltu inimese sissetulekust.