Ühiskonna areng ja globaliseerumine (0)

ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE
34. Agraarühiskond:
Algas umber 6000-7000 aastat tagasi. Igapäevasteks töödeks kasutati enda ja loomajõudu. Lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud vähem tähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Iga piirkond elas omaette , eri regioonide majandused olid üksteistest peaaegu sõltumatud. Riigikassase koondati maksudena vaid vähene osa.
Industriaalühiskond:
18. sajand. Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Põllumajanduses levis välja vaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge, taimesorte. Inimeste elujärg paranes. Rahvastiku kiire kasv. Veonduse areng. Geograafiline tööjaotus! Maailm jagunes tööstusriikideks ja neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Arenenud riigid-Põhi ja arengumaad -Lõuna.
Infoühiskond:
Informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Kasvas panganduse, raamatupidamise jt äriteenuste tähtsus.Üha enam suurem tööstuse tootlikkus parandas inimeste heaolu ja tekkis rohkem vaba aega, mis omakorda tekitas turismi-ja meelelahutustööstuse. Tehnoloogia areng.
35.Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad:
1.Riigi majanduse üldine areng:

• SKT ühe inimese kohta ehk SKT elaniku kohta (SKT, USA dollarites/elanike arv (mln))
  
• Rahvatulu inimese kohta
  

2. Tootmine ja tarbimine:

• Energia tootmine ühe inimese kohta
  
• Energia tarbimine ühe inimese kohta
  
• Autosid (mobiiltelefone ... jm) 1000 elaniku kohta
  
• Interneti kasutajad 1000 elaniku kohta
  

3.Sotsiaalsed näitajad:

• arstide arv 1000 inimese kohta
  
• haiglakohtade arv 1000 inimese kohta
  
• imikusuremus 1000 inimese kohta
  
• keskmine eluiga
  
• haridustase (kirjaoskamatute inimeste osakaal)
  

Riikide jaotamine arengutaseme alusel:
Kõrge inimarenguga riigid (alates IAIst 0,8 praegu 63 riiki)
Keskmise inimarenguga riigid (IAI üle 0,5, praegu 82 riiki)
Madala inimarenguga riigid (IAI alla 0,5, praegu 30 riiki)
36.Arenenud tööstusriigid ehk Põhi:
Arenenud tööstusriikides ehitati üles meile praeguseks heaoluühiskonnana tuttav riiklik haridus -,tervishoiu-, sotsiaalabi -,ja ettevõtlussüsteem.
Arengumaad ehk Lõuna:
Arengumaade majandus tugines endiselt mõne põllumajandussaaduse või maavara väljaveole.
1940.aastate teisest poolest algas koloniaalimpeeriumide lagunemine -kolooniate massiline iseseisvumine .
39.Rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses:
Maailmamajanduse peamised kujundajad on rahvusvahelised ettevõtted(RVE). Need tegutsevad enam kui ühes riigis ja kasutavad ära eri piirkondade loodusvaradest. tööjõu hinnast ja teistest majanduslikest ja poliitilistest teguritest tulenevaid tootmiseeliseid.
Kõrgtehnoloogia( biotehnoloogia , IT, elektroonika )
Suuremahulised tarbekaubad(autod, telerid, külmikud)
Brändi-tarbekaupade massitoodang( karastusjoogid , pesupulber , hambapasta )
40.Peamised majandusoranisatsioonid:
WTO-maailma kaubandusorganisatsioon
MAAILMAPANK -ülemaailmne, ennekõike arengumaadele sooduslaene väljastav arengupank.
EL-Euroopa Liit (Austria, Belgia, Bulgaaria , Inglismaa, Ungari, Saksamaa, Kreeka, Taani, Iirimaa , Hispaania , Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal , Rumeenia , Slovakkia, Sloveenia , Soome, Prantsusmaa, Eesti, Rootsi ,Tsehhi)
NAFTA -Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon on Kanada, Ameerika ühendriikide ja Mehhiko kaubandusühendus.
ASEAN-Kagu- Aasia Maade Assotsiatsioon. Arendada ja kiirendada liikmesmaade majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist koostööd.
OPEC-Naftat eksportivate riikide organisatsioon. Toorainekartell, mis on moodustunud naftat tootvate arengumaade ühendusena, kaitsmaks liikmesmaade huve rahvusvahelistel turgudel .
41.Globaliseerumine:
ehk üleilmastumine.Kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side-ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena.
Mõju:
Arenenud riigile- ettevõtted rajavad oma tehaseid mujale, suureneb tööpuudus; kapitali väljavool; keskkonna säästmine; impordi suurenemine
Arengumaale- kapitali sissevool ; ettevõtted rajavad oma tehaseid; uued töökohad; majandus elavneb; tööliste koolitused - haridustase tõuseb; roost's- sageli nõrgad keskkonnanõuded.
MÕISTED
Geograafiline tööjaotus-ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilistest eelistest.
Rahvusvaheline firma-ettevõte, ,mis tegutseb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suuremgi kui väikestel rahvusriikidel.
SKT-sisemajanduse kogutoodang
Inimaregu indeks-riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb kolmest näitajast:SKTst ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise eluea indeksist.
Majanduse struktuur-majandusharude erinev vahekord .
Kvoot-nendega kehtestatakse teatud kaupade sisse-ja väljaveole kindel koguseline piirang.
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS
52.
53.Põllumajanduse tootmise vormid:

• Segatalud põllumajandustalu - kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Kõrgeltarenenud riikides on segatalude arengujärk enamasti läbitud. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need aga vägagi iseloomulikud.
  

• Spetsialiseeritud suurtalu – moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari , maitsetaimed, teravili jne).Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis , arengumaades leidub neid veel vähe.
  

• Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud , kuid vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus, jms).
  
• Rantšo on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks (pikaajaline põud vmt). Karjased kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad karjamaade ühtlast kasutamist. Rantšo annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid. Suuremaid kulutusi tehakse vaid tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Rantšod on levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm.
  
• Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog, puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku agrotehnikale (sordiaretus, väetamine, õiged maaharimis - ja hooldusvõtted, taimekaitse jmt). Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Selleks olid ajalooliselt orjad, hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju istandusi.
  

54.Kultuurtaimed:
Nisu – Euroopa, Põhja-Ameerika, Aasia, Austraalia , Lõuna-Ameerika
Mais – Põhja-Ameerika, Lõuna-Euroopa, Aasia, Lõuna-Ameerika, Lõuna-Aafrika
Riis – Aasia
Kohv – Kesk-Ameerika, Lääne-Aafrika, Filipiinid jm. saared Vaikses Ookeanis
Tee – Aasia
Suhkruroog – Aasia, Kesk-ja Lõuna-Ameerika
56.Ekstensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid:
seda iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta.

• tootmise suurendamine -> suuremad maaalad -> erosioon ( maakoor mureneb ja
  

kandub ühest kohast teise)

• ülekarjatamine
  
• sooldumine
  
• vihmametsade hävitamine, kõrbealade laienemine
  
• mullaelustuku hävimine, mullaviljakuse langemine
  

Intensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid:
tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsus ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta.

• sooldumine
  
• väetamine, mürkkemikaalid
  
• rasked masinad , mis rikuvad maapinda
  

57.Maailma tähtsaimad kalapüügipiirkonnad:
Madalad rannikumered-pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnad, kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmealas.
58.Kalanduse vormid:
Rannikupüük – kasutusele tuli kõige varem, teostati kalarikaste veekogude ääres, kasutati algelisi vahendeid ning tehnikaid, toimus aladel ranniku lähedal, kala töödeldi kohalikes külades ning müüdi turul. Tänapäeval levinud arengumaades, eriti Ida-ja Kagu-Aasias
Ookeanipüük – hakkas levima 20.sajandil, suured laevad lähevad võimsa varustusega ookeanidele ja veedavad seal nädalaid kala püüdes, saak töödeldakse laevas ja hoiustatakse külmkambrites, toodang müüakse sadamatesse. Levinud suurtes ja rikastes riikides nagu USA, Jaapan, Venemaa jne.
Kalakasvatus – kuna kalad hakkavad meil siin vaadake otsa saama, tuli rajada kasvatusi. Eriti levinud on need Aasia riikides, kus väikestes tiikides kasvatatakse kalapoisse. Inimesed saavad endale lisatoitu või teenivad sissetulekut. Väärtuslikumat kala kasvatatakse lahtedes ja sumpades.
59.Kõige rohkem kala püütakse Hiinas, Ida-ja Kagu-Aasias. Suurimad eksportijad on Norra ja Taani. Suurim importija on Jaapan.
Muutused maailma kalanduses:

• Kalapüük on kalavarusid oluliselt vähendanud.
  
• 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all.
  
• Arengumaade osatähtsus kasvab.
  

Põhjused:

• Massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale.
  
• Maailmamere reostumine .
  

Suurimate müügimahtudega riigid:

• Hiina
  
• Peruu
  
• Jaapan
  
• India
  
• USA
  
• Indoneesia
  
• Tšiili
  
• Venemaa
  

60. Kalandusega seotud keskkonnaprobleemid:
Ülepüük, maailmamere reostamine ja veeelustiku hävitamine.
MÕISTED
Vegetatsiooniperiood-taimekasvuperiood.
Mahepõllumajandus-vähesel määral või ainult loodusliku väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutav põllundus.
Põllumajanduse spetsialiseerumine-pühendutakse ühele kindlale põllumajanduslikule vormile.
Ülepüük-püütakse rohkem, kui kalavarud taastuda jõuavad.