Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eestimaa erakondade ideoloogiad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Eestimaa erakondade ideoloogiad #1 Eestimaa erakondade ideoloogiad #2 Eestimaa erakondade ideoloogiad #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bianka92 Õppematerjali autor
Reformierakond, Keskerakond, IRL, Sotsiaaldemokraadid, Eestimaa Rahvaliit, Eestimaa rohelised ---- nende erakondade lühiiseloomustused, mis ideoloogiat järgivad --- nt --- Sotsiaaldemokraatid:Sotsiaaldemokraatlik Erakond on sotsiaaldemokraatlikke vaateid kaitsev erakond. Eesti sotsiaaldemokraatide lähieesmärk on saavutada Eesti rahva väärtushinnanguis pööre inimestest hooliva poliitika suunas. Sotsiaaldemokraatide missioon on luua Eestis rahva üksmeelele rajanev heaoluriik, milles iga inimene tunneb end väärtuslikuna. Sotsiaaldemokraatide väärtused on võrdsus, õiglus, solidaarsus ja töö väärtustamisele tuginev majandusmudel. Sotsiaaldemokraatia seab toimetuleku- ja heaoluallikatest esikohale töö. Nende eesmärk on konkurentsivõimeline Eesti majandus. Selleks püüdlevad nad täistööhõive suunas, tagavad rahvale hea hariduse, kõrgepalgalised ja kõrget kvalifikatsiooni nõudvad töökohad. Nad panevad majandusarengu teenima inimesi, mitte vastupidi.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Erakonnad

Reformierakond viib Eestis ellu Euroopa liberaalse demokraatia veendumusi ja traditsioone ning soovib anda oma panuse liberaaldemokraatlikku liikumisse kogu maailmas. Reformierakonna taotlus on ühendada Eesti elanikke nende püüdlustes parandada oma elujärge ning luua majandusarengu kaudu alus jõukale ja stabiilselt toimivale ühiskonnale. EESTIMAA RAHVALIIT ERL on rahvuslikku konservatiivsust ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut propageeriv erakond. ERL-i eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ja esindamine, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine; demokraatliku ja iseseisva ning sõltumatu õigusriigi ülesehitamine; alalhoidliku ellusuhtumise, sotsiaalse, majandusliku ja ökoloogilise tasakaalu saavutamine säästva arengu põhimõtetel. ERL-i poliitilise tegevuse aluseks on ERL-i programm. ERL on parempoolne. Kuna Rahvaliidul on

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
3
doc

Eesti erakonnad

Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine inimese vaba loomevõime rakendamise teel. Reformierakond viib Eestis ellu Euroopa liberaalse demokraatia veendumusi ja traditsioone ning soovib anda oma panuse liberaaldemokraatlikku liikumisse kogu maailmas. Nende taotlus on ühendada Eesti elanikke nende püüdlustes parandada oma elujärge ning luua majandusarengu kaudu alus jõukale ja stabiilselt toimivale ühiskonnale. Erakond toetab proportsionaalset maksusüsteemi ning madalat tulumaksu (lubasid 10%). Nad pooldavad vaba kaubandust ning tasulist haridust. Nad leiavad, et riik on halb peremees ning erakapital on kõige parem peremees, ehk nad soosivad erastamist. Eestis peab jätkuma erastamine ka infrastruktuuri valdkonnas. Riigi kulud peaks olema võimalikult väiksed. Erakond asutati 13 .novembril 1994. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9.detsembril 1994. Esimene juht Siim Kallas

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
5
doc

Eesti erakonnda

6. Oluline on keskkonnaprobleemide lahendamine tasakaalustatud arengu võtmes (mahepõllumajandus, loodushoidlik eluviisi, alternatiivenergeetika ja keskkonnahariduse arendamine). Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid Maailmavaade: Eesti on usaldusväärne, haldussuutlik, turvaline ja kodanikusõbralik õigusriik. 1. EKD tegevuse vaimulik alus on Jumala Sõna. Sellest lähtuvalt ka erakond tegutseb ning hindab ühiskonna arenguid. 2. Riigivõimu teostamine peab lähtuma eelkõige riigi ja rahva huvidest. Rahva juhid peavad olema rahvale eeskujuks nii rahva teenimisel kui ka seaduskuulekusel. 3. Rahval peab olema võimalus valida presidenti ning algatada seaduseelnõusid. 2 4

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
12
docx

Politoloogia

Riigikogu 12. koosseis, mille valis Eesti kodanikkond 2011. aasta Riigikogu valimistel 6. märtsil 2011. Riigikokku kandideeris 789 inimest. 9 erakonna üles seatud nimekirjades kandideeris 757 inimest ja 32 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ettenähtud viie protsendi künnise ületas neli erakonda – Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond, kes sai 164 255 häält (28,6%) ja sai 33 kohta ning Eesti Keskerakond, kes kogus 134 124 häält (23,3%) ja sai 26 kohta. Künnist ei ületanud Erakond Eestimaa Rohelised, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Iseseisvuspartei, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid ja Vene Erakond Eestis. Eesti Reformierakond- klassikaline liberalism /Andrus Ansip Eesti Keskerakond- tsentrism, sotsiaalliberalism /Edgar Savisaar

Politoloogia
thumbnail
8
doc

Eesti erakonnad

demokraatlikke põhiväärtusi. o Oluline on keskkonnaprobleemide lahendamine tasakaalustatud arengu võtmes (mahepõllumajandus, loodushoidlik eluviisi, alternatiivenergeetika ja keskkonnahariduse arendamine). Eesti Kristlikud Demokraadid Maailmavaade: Eesti on usaldusväärne, haldussuutlik, turvaline ja kodanikusõbralik õigusriik. o EKD tegevuse vaimulik alus on Jumala Sõna. Sellest lähtuvalt ka erakond tegutseb ning hindab ühiskonna arenguid. o Riigivõimu teostamine peab lähtuma eelkõige riigi ja rahva huvidest. Rahva juhid peavad olema rahvale eeskujuks nii rahva teenimisel kui ka seaduskuulekusel. o Rahval peab olema võimalus valida presidenti ning algatada seaduseelnõusid. o Meie eesmärgiks on optimaalse suurusega, hästimotiveeritud ning hästitasustatud ametnikkonna kujundamine.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
20
doc

Erakonna õpimapp; KESKERAKOND

ta teatas, et väikeparteidele Eestis enam ruumi pole, samuti viimaste valimiste tuules esitatud ühinemisläbirääkimiste kutsega Rahvaliidule. Seega on Jakobsoni hinnangul Keskerakonnal hetkel võimalus dikteerida poliitilist kultuuri - valida meile seni tavapärase n-ö enamusvõimule orienteeritud või uue, põhjamaise konsensusliku valitsemiskultuuri vahel. «Reaktsioonilise vastandumiskultuuri ning negatiivsete kampaaniate ideed on Keskerakond hästi ka teiste erakondade seas turustada suutnud. Elame, näeme.» Tema sõnul tuleb ettevaatlikult suhtuda ka näiteks linnade ja valdade lehtede tehtava propaganda piiramise plaanidesse. «Meedia reguleerimine on demokraatlikus riigis iseäranis valuline teema ning võrdsemate võimaluste loomise asemel eksisteerib siin hoopis suurema politiseerimise oht.» Soome eeskujul munitsipaaltelevisiooni loomine on tema sõnul muidugi kallis projekt ning

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
35
doc

Keskerakond

EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
30
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine

Otsedemokraatia Rahvas otsustab ise avaliku elu küsimuste üle. Riigi tasandil on otsese demokraatia peamiseks viisiks referendum ehk rahvahääletus. Esindusdemokraatia Tuumaks on rahva esindajate valimine Saadikule antakse mandaat *kodanikud ei osale otsuste tegemise protsessis, riiki juhitakse koalitsioonileppe järgi *kehtib nelja-aastane valimistsükkel ja puudub pikemaajaline arengustrateegia *toimub võõrandumine ja eemaldumine igapäevapoliitikast (meist ei sõltu midagi), lisaks erakondade kauplemine, usalduskriis Osalusdemokraatia Otsuste aluseks on inimeste kuulamine, keda antud otsus puudutab *kaasatakse võimalikult paljud ühiskonna liikmed - tõuseb otsuste kvaliteet *kaasamine vajab algatust avaliku võimu poolt, ressursse ja sruktuuri *tagatakse avaliku võimu info avalikustamine ja kättesaadavus, läbipaistvus, regulaarne aruandlus *tagatakse suurem õiglus ühiskonnas ja lähendatakse võimu kodanikkonnale Elitaardemokraatia

Avalik haldus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun