IV RIIGI MAJANDUSE JÄTKUSUUTLIK ARENG 1. Majandusareng, majanduskasv, struktuurimuutused majanduses. Majandusareng laiemalt on pikaealine protsess, mis hõlmab ka sotsiaalseid aspekte rõhutatakse, et keskmise reaaltulu kasvust peab osa saama võimalikult suus osa ühiskonnast, st arengu käigus peaks vähenema vaesuses elavate inimeste hulk ja tulude jaotamine ei tohiks muutuda ebavõrdsemaks. Struktuurimuutused majanduses mida jõukam/arenenum on riik, seda suurem osa tema kogutoodangust moodustavad teenused, samal ajal kui tööstus- ja põllumajandustoodangu osakaal väheneb. Analoogilised muutused toimuvad ka tööhõives. Aluseks on tootmise rektsiooni muutunud nõudlus. Sissetulekute kasvades väheneb tarbimiskorvis esmatarbekaupade osatähtsus, nõudluse suhteline vähenemise alandab nende hinda ning vähendab esmatarbekaupade tootmise kasulikkust. Majanduskasv, mis tähendab lihtsustatut reaaltulu (reaalse SKP) suurenemist ühe elaniku kohta....
Tallinna Teeninduskool REFERAAT Keskkonna sõbralik majutusteenindus Allan Part 011MT Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Rohelise Võtme eesmärgid Eestis 3. Nõuded 4. Mis on roheline majandus? 5. Milleks meile roheline majandus? 6. Riik võiks suunda näidata 7. Kasutatud Allikad 1. Sissejuhatus Roheline Võti sai alguse 1994. aastal Taanist, tänaseks päevaks on märgisega liitunud veel 14 riiki (Eesti, Leedu, Rootsi, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Küpros, Maroko, Tuneesia ja Jaapan). Eestis hakati Rohelise Võtme märgist välja andma 2001. aastal ning tänase seisuga on märgisega liitunud 21 majutusettevõtet. Liitumisetapis on veel kuus riiki. Rohelise Võtmega liituvad ettevõtted, kes hoolivad ümbritsevast keskkonnast, soovivad vähendada enda tegevusega seotud keskkonnamõjusid ning saa...
Raha ehk monetaarpoliitika Raha ehk monetaarpoliitika Monetary policy Poliitiliselt sõltumatu keskpanga tegevus, mis mõjutab rahamassi ja intressimäärasid, et kontrollida inflatsiooni ja majanduskasvu Rahapoliitika eesmärgid Raha stabiilsuse tagamine Hindade stabiilsus Majanduskasv Kõrge tööhõive Finantsturgude stabiilsus Intressimäära stabiilsus Välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitilised instrumendid ja keskpank 1 Püsivõimalused. Nende eesmärk on... lisada ja absorbeerida üleöölikviidsust kehtestada üleöö turuintressimäärade piirid Avaturuoperatsioonid. Nende abil: juhitakse intressimäärasid juhitakse likviidsust turul väljendatakse rahapoliitilist kurssi Kohustuslik reserv. Krediidiasutused on kohustatud hoidma keskpanga kontol kohustuslikke reserve. Kohustusliku reservi süsteem...
MAJANDUSKASV Majanduskasv on per capita potentsiaalse kogutoodangu suurenemine aja jooksul. Potentsiaalne kogutoodang (täishõive kogutoodang ehk pika perioodi kogutoodang) on toodangumaht, mida antud tehnoloogilise taseme, elanikkonna suuruse ja loomuliku töötuse määra juures on võimalik teatud ajaperioodil toota. Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine, elanikkonna juurdekasvu pidurdumine ning eluea pikenemine, esmatarbekaupade osakaalu vähenemine ja vabaaja kaupade osakaalu suurenemine tarbimisstruktuuris. Majanduskasvu esmasteks allikateks on...
MAJANDUSKASV Majanduskasv on per capita potentsiaalse kogutoodangu suurenemine aja jooksul. Potentsiaalne kogutoodang (täishõive kogutoodang ehk pika perioodi kogutoodang) on toodangumaht, mida antud tehnoloogilise taseme, elanikkonna suuruse ja loomuliku töötuse määra juures on võimalik teatud ajaperioodil toota. Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine, elanikkonna juurdekasvu pidurdumine ning eluea pikenemine, esmatarbekaupade osakaalu vähenemine ja vabaaja kaupade osakaalu suurenemine tarbimisstruktuuris. Majanduskasvu esmasteks allikateks on...
FISKAALPOLIITIKA EESMÄRGID JA ELEMENDID Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika ehk valitsuse eelarvepoliitika. Fiskaalpoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Peetakse majanduse mõjutamise kõige olulisemaks instrumendiks Eesmärgid Vähendada tööpuudust Majanduse arengu toetamine Valitsussektori kulutuste vähendamine Luua tingimused kestvaks majanduskasvuks, mis toob kaasa inimeste heaolu suurenemise ja elatustaseme paranemise. EL- luua töökindlam ja tõhusam raamistik liikmesriikide fiskaalpoliitika kooskõlastamiseks ja järelvalveks. Elemendid Peamised vahendid fiskaalpoliitika ellu viimiseks on maksud ja laekunud rahade kulutamise viis. Maksustamisega saab soodustada ettevõtluse arengut ning selle kaudu tööhõivet ja suurendada rahvuslikku koguprodukti ehk elanikkonna rikkust. Automaatsed stabil...
Makroökonoomika- kogumajanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemide käsitlus (majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus jne) Põhiraamistik: • Majandusprotsessid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist • Protsesse saab juhtida majanduspoliitika kaudu • Majandust mõjutabad ette prognoositavad majandusšokid • Majandusobjektide käitumine on seotud ootustega SKP mõõtmise olulisus • SKP suuruse muutust käsitletakse kui majanduskasvu/langust • Peamine ühiskonna majandustegevuse ulatuse näitaja • Peamine ühiskonna jõukuse näitaja • Majanduskasvu elementide analüüs • Võimaldab võrrelda pikaajalisi trende • Majanduspoliitika alus SKP arvestuse alus: Tulude-kulude ringkäik Tulud=kulud SKP arvestamise põhimõtted • Perioodi vältel loodud kaupade ja teenuste koguhulk • Arvestatakse ainult lõpptoodangut • Toodangut-teenuseid mõõdetakse rahalises väärtuses • Hinnatakse nii jooksvates kui võrreldavates hindades (re...
SISSEJUHATUS Euroopa Liit on poliitiline, majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne liit, mis ühendab Euroopa riike. ELi kuulub praegu 27 liikmesriiki. Euroopa Liidus elab umbes 500 mln inimesi. Liit seab endale järgmised eesmärgid: edendada majanduslikku ja sotsiaalset progressi, kõrget tööhõive taset ning saavutada tasakaalustatud ja püsiv areng, eriti sisepiirideta ala loomise, majandusliku, kultuurilise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise ning ühisraha hõlmava majandus- ja rahaliidu loomise kaudu; kinnitada oma identiteeti rahvusvahelisel tasandil eelkõige ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise kaudu, kaasa arvatud ühise kaitsepoliitika järkjärguline kujundamine, mis võib viia ühiskaitseni, tugevdada liikmesriikide kodanike õiguste ja huvide kaitset liidu kodakondsuse sisseseadmise kaudu, säilitada ja arendada liidus vabadu...
Sissejuhatus. Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu...
Olustvere Teenindus- ja Maamajandus kool Norra Referaat Koostas: Sander Rau PM1A Juhendaja: Endla Pesti Olustvere2013 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 Norra.....................................................................................................................................................3 Kaart ja asend....................................................................................................................................... 5 Geoloogiline asend...............................................
CO KONSENTRATSIOON ÕISMÄE VÄLISÕHUS UURIMISTÖÖ Õppeaines: Keskkonnafüüsika Keskkonna ja arhitektuuriteaduskond Õpperühm: TÖ31 Juhendaja: Agu Eensaar Esitamiskuupäev: 08/12/2014 Allkiri:………………………. Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 1. SÜSINIKMONOOKSIID ÕISMÄEL................................................................................4 1.1 Süsinikmonooksiid............................................................................................ 4 1.2 Süsinikmonooksiidi kontsentratsioon Õismäel aastatel 2002- 2004.................4 1.3 Süsinikmonooksiidi kontsentratsioon Õismäel aastatel 2005-2010..................5 1.4 2011.- 2012. aasta CO...
Johanna Einer CO KONSENTRATSIOON ÕISMÄE VÄLISÕHUS UURIMISTÖÖ Õppeaines: Keskkonnafüüsika Keskkonna ja arhitektuuriteaduskond Õpperühm: TÖ31 Juhendaja: Agu Eensaar Esitamiskuupäev: 08/12/2014 Allkiri:………………………. Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 1. SÜSINIKMONOOKSIID ÕISMÄEL................................................................................4 1.1 Süsinikmonooksiid............................................................................................ 4 1.2 Süsinikmonooksiidi kontsentratsioon Õismäel aastatel 2002- 2004.................4 1.3 Süsinikmonooksiidi kontsentratsioon Õismäel aastatel 2005-2010..................5 ...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut HISPAANIA Koostaja: Juhendaja: Raul Omel Tartu 2008 1 SISUKORD 1 AJALUGU......................................................................................................................4 2 ÜLDINFO.......................................................................................................................5 3 POLIITIKA.................................................................................................................... 7 4 MAJANDUS.................................................................................................................. 8 5 INFOÜHISKOND........................................................................................................18 KOKKUVÕTE................................
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Peale majanduskriisi on ülimalt raske võtta seisukohta, kuid kaldun arvama et õige tee oleks toetuda tootlikkusele. Kui oleks aga vastupidi, poleks järgmine kriis kaugel, sest kiire palgatõus võib tekitada majandusmulli. Ja nagu mullid ikka, lõhkevad need ootamatul hetkel. Eesti töötajad on vananemas. Tööd on sama palju, kuid tegijaid jääb aina vähemaks. Ometigi võeti 2010. aastal vastu uus pensioniea seadus, millega tõstetakse pensioniiga 2026. aastaks 65. eluaastani. Samas väidab ka Eesti Vabariigi president, härra Toomas Hendrik Ilves, et asjal on negatiivseid aspekte ning tööjõu probleemi see lahendada ei suudaks. Riigipea sõnul on pensioniea tõus Eesti demograafilist seisu ja tulevase vanaduspensioni soovitavat suurust arvestades paratamatu, sest kui praegu on Eestis iga pensionäri kohta 4 tööealist inimest, si...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Referaat INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS Pärnu 2010 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1.INVESTEERING, RIIGI ROLL JA VÄLISINVESTEERINGUD..................................... 4 1.1 Investeering ......................................................................................................................4 2.EELARVEPRIORITEEDID................................................................................................9 3.INVESTERINGUTE PRAEGUNE OLUKORD EESTIS.................................................11 KOKKUVÕTE.................................................
Vaesuse põhjused Vaesus on see, kui inimene ei suuda rahuldada oma põhivajadusi (1). Inimene on vaene, kui tema materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik (3). Vaesuse mõistet võib erinavalt defineerida, aga maailmas on väga palju põhjused , miks vaesus tekkib. Vaesuse tegurid on eri maades olulisel määral erinevad (7). Vaesus on tihadalt seotud ebavõrdususega. Vaesuse põhjuseks võib olla vilets kommunikatsioonisüsteem, nõrk kooperatsioon, lünklik infrastruktuur, vähene turvalisus ning ebaõigluse, kuritegevuse, alkoholismi, narkootikumide, prostitutsiooni, salakaubanduse ja muu nii nimetatud hõlptulu saamiseks vajaliku vohamine, mis võõrutab tööst, ühiskonnast ja kultuurist, lõhub perekonna- ja kogukonnasuhted (2). Kuna inimestel pole piisavalt palju s...
Itaalia on Euroopas asuv vahemere riik mille pindala on 301 340 km2. 2017. aasta seisuga elas seal 61 miljonit elanikku. Itaalial on väga tugev majandus ning nominaalse SKP järgi on riik maailmas üheksandal kohal. Põhilised majandussektorid Itaalias on teenindus, tööstus ja põllumajandus. Itaalia on tuntud kui veini ja autode tootjana. Pärast Teist Maailmasõda toimusid suured muutused Itaalia majanduslikus struktuuris. Põllumajanduslikust tootmisest mindi üle tööstuslikule tootmisele. Üks majanduslikult tugevamaid linnu Itaalias sellel ajal oli Napoli, mille sadam oli tähtsaim Vahemere kaubavahetuspiirkond. Samuti oli see tähtis tööstuspiirkond. Sellest tulenevalt oli Lõuna- Itaalia majanduslikult olulisem piirkond kui Põhja-Itaalia Nüüdseks on paljud tehased suletud ning Napoli tähtsus vähenenud. Linnas on suur korruptsioon ning organiseeritud kuritegevus. Tänapäeva Itaalia majandusele on iseloomulik Põhja- ja Lõuna-Itaalia suur ebavõr...
KOOLI NIMETUS MAKSUMAKSJATEST SÕLTUB RIIGI HEAOLU Referaat Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2016 Sisukord Sisukord............................................................................................................... 1 Sissejuhatus........................................................................................................ 2 Julgeoleku tagamine tulevikus............................................................................. 3 Hariduse tähtsus 2016. aasta eelarves ja valdkonna murekohad.......................4 Tervishoid ja sotsiaalne kaitse.............................................................................6 Riigi panus kultuuri edendamiseks ja looduskeskkonna säilitamiseks.................8 Kokkuvõte....................................................................
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse õppetool Organisatsiooni arengustrateegia pagariettevõtte näitel Kursusetöö Juhendaja: Henn Tarro Väimela 2009 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Ettevõtte üldiseloomustus................................................................................................... 4 1.1 Missioon........................................................................................................................ 4 1.2 Visioon........................................................................................................................... 4 2. Väliskeskkonna analüüs...................................................................................................... 5 2.1 Põhiteguri...
Majanduse arvestus Viis olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor ehk ülejäänud maailm. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. Kogutoodang on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust. Rahvuslik koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisest. SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades Lisandväärtus on kogutoodangu väärtus, millest on lahutatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud materjalide, po...
Majanduse arvestus Viis olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor ehk ülejäänud maailm. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. Kogutoodang on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust. Rahvuslik koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisest. SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades Lisandväärtus on kogutoodangu väärtus, millest on lahutatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud materjalide, po...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool Heleri Milber MAKSUPOLIITIKA VÕIMALIK ARENG EESTIS Referaat ...
1. Juhtimispsühholoogia aine, funktsioonid ja eesmärgid 2. Inimese sotsiaalne olemus ja juhtimise koht inimkäitumises 1 3. Juht kui sisegrupi prototüüp 4. Juhi efektiivsust mõjutavad tegurid 2 5. Muutunud juhtimise keskkond ja muutunud funktsioonid 6. Paradigma muutus ja uus juhtimismudel 3 7. Juhi ja liidri rollide funktsioonid ja erinevus 8. Formaalne ja mitteformaalne liider 4 9. Organisatsiooni kultuur ja juhtimine 10. Klassikalised juhtimiskoolkonnad 5 11. Sotsiaal-humanistlik juhtimiskoolkond ja psühholoogia tulek juhtimisse 12. Kaasaegsed juhtimiskoolkonnad 13. Inimesekeskne juhtimine 6 14. Inimkapit...
xxx Gümnaasium Jätkusuutlik areng Referaat Koostaja: xxx 'Koht' 'aasta' Sissejuhatus Käesolev referaat seletab lahti mõiste jätkusuutlik areng (säästev areng) ja toob viimase kohta näiteid nii Eestist kui ka maailmast. Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu kolmes valdkonnas: sotsiaalsfäär, majandus, keskkond ning samuti täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja tulevastele põlvedele. Areng, mis tagab nii praegu kui tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Kui areng on säästev, innustab ta inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse respektiga. Säästev areng ei kahanda eluks hädavajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust - need säilivad ka tulevastele põlvedele. Taastumatuid ressursse tarbitakse nii, et need ei a...
EUROÜLIKOOL Keskkonnakaitse teaduskond Teema: GMES (Global Monitoring for Environment and Security) Referaat Eliko Roomet Keskkonnakaitse teaduskonna II kursuse üliõpilane Juhendaja: Peep Krusberg 2008 GMES (Global Monitoring for Environment and Security) Sissejuhatus "Ühised suured kosmoseprojektid on olulised, kui Euroopa tahab jääda majanduslikuks ja poliitiliseks suurjõuks," kinnitas Euroopa Komisjoni tööstusvolinik Günter Verheugen. GMES-I eesmärk on pakkuda pidevalt keskkonna ja julgeolekuga seotud usaldusväärseid ja õigeaegseid teenuseid, mis rahuldaks poliitikakujundajate vajadusi. 30 tehiskaaslasest koosnema hakkav GMES võimaldab k...
Ebaseaduslik sisseränne Euroopa Liitu Viimastel aastatel on Euroopa rannikualadele saabunud väga palju ebaseaduslikke sisserändajaid, mis tekitab probleeme eelkõige Lõuna-Euroopa riikidele nagu Kreeka, Itaalia, Hispaania, Küpros ja Malta. Selle probleemiga toimetulek on Euroopa Liidu üks prioriteete. Antud referaat kirjeldab, miks illegaalsed sisserändajad on mureallikaks ning kuidas selle teemaga tegeletakse. Põhjusi, miks Euroopa on ja jääb üheks peamiseks immigrantide sihtkohaks isegi madala majanduskasvu ja suure riigisisese töötuse aegadel ning hoolimata pingutustest kontrollida ja vähendada varjupaigataotlejate ning seadusliku ja ebaseadusliku tööjõu sisserännet, on mitmeid. Kõik Euroopa Liidu riigid on poliitiliselt stabiilsed. Tegemist on õigusriikidega, vastupidi paljudele lähteriikidele, mis on poliitiliselt ebastabiilsed ega ole õigusriigid. See vähendab üksikisiku turvalisust ja võib mõjutada otsu...
Kultuuri arengu seoseid ühiskonna korralduse, majanduse ja haridusega Mõistekasutuse fikseerimine MÕISTED • (post)modernsus — tähistab ühiskonna arengu kontekstis: objektiivset nähtust, olgu siis seda moodustavate tunnuste hulk, milline tahes (autoriti erinev). • Pre-modernne • (post)modernne — Feodalism. Agraarmajandus omadussõnana seega mingi Religioon, ettemääratus nähtuse või mõtleja kuulumist Seisuslik ühiskond (post)modernsusse. • Modernne • (post)modernism, (post)modernistlik — tähistab Rahvusriik. Industriaalühiskond subjektiivset valdkonda, mingit Individualiseerumine. mõttevoolu või end Klassiühiskond manifesteeriv...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä11KÕ EESTI MAJANDUSE PÄEVASÜNDMUS, EURO EILE,TÄNA JA HOMME Juhendaja: Ain Suurkaev, MA Mõdriku 2014 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu liikmesriigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa ühise majandus- ja rahaliidu loomisele. Selle tulemusena pidi Euroopas kasutusele võetama ühisraha. Ühisraha pidi andma ühtsel turul kauplejatele ühtse hinna-skaala ja maksevahendi, mis pidi oluliselt lihtsustama ja elavdama kaubavahetust liikmesriikide vahel. Kehtestatud olid Maastrichti kriteeriumid, nende eesmärgiks oli tagada tasakaalukas majandusareng. Detsembris 1995 otsustati Madridis Euroopa Liidu Nõukogus, et alates 1999 aasta algusest võetakse kasutusele ühisraha nimega euro. Vaatamata majanduskriisile mis Eestis valitses toimus kriteeriumite täitmine. Eesti riigivõlg...
Religioon ja tsivilisatsioonid 1 Rahvastiku etniline struktuur · Ajalooliselt kujunenud inimrühm, kes räägib sama keelt ja kellel on ühine asuala, on etnos · Etniliste tunnuste (ühise päritolu, keele, kultuuri ) alusel piiritletav riigi kodanikkonna osa on rahvus · Etnose oluliseks tunnuseks on keel · Keelte üldarv on umbes 2500-4000 2 Maailma riikide eristamine: · Ühekeelsed riigid, kus üks rahvus moodustab üle 90% rahvastikust / Island, Jaapan, Korea, enne II maailmasõda ka Eesti Vabariik / · Kakskeelsed riigid / Belgia, Soome, Kanada / · Paljukeelsed riigid /India, USA, Venemaa/ 3 Kõige rohkem on maailmas hiina keele kõnelejaid 1,3 mlrd · Araabia 420 mln · Bengali 200 mln · Hindi 360 mln · Portugali 200 ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDUS Keili Lutschan PALGA KASV VERSUS TÖÖ TOOTLIKKUS- PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED Uurimistöö Pärnu 2014 SISSEJUHATUS Uurimustöö teema valisin, kuna on praeguses Eesti majanduses on muutund väga aktuaalseks palga kiire kasv,tööturg ja selle tootlikkus ning tööjõu kiire kasv.Uurimistöös kirjutan lähemalt palga kiirest kasvust,selle põhjustest ja tagajärgedest. Niisamuti kirjutan töö tootlikkusest ja tööturust ning tööjõu kiirest kasvust. Eesmärkideks on välja uurida ,mis põhjustab palga kiirest kasvu ja mis võivad olla selle tagajärjed. Niisamuti on eesmärgiks uurida põhjuseid ja tagajärgi töö tootlikkused,tööturu ja tööjõu kiire kasvu kohta. TÄHTSAMAD ARENGUSUUNAD 2013. AASTA 2013. aasta esimesel poolel Eesti majanduskasv aasta arvestuses aeglustus. Tööturgu see tuntavalt ei mõjutanud, sest aeglustumine ei olnud tegevusalade ...
TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Rahanduse ja panganduse õppetool Annemar Neiland KREDIIDIASUTUSTEVAHELINE KONKURENTS EESTI TURUL Referaat Dotsent Ilzija Ahmet TTÜ 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1EESTIS TEGUTSEVAD KREDIIDIASUTUSED...................................................................4 1.1Swedbank...........................................................................................................................4 1.2SEB Pank..........................................................................................................
SISUKORD sisukord..........................................................................................................................1 1 poliitiline keskkond.....................................................................................................3 1.1 Maksuseadused.....................................................................................................3 1.1.1 Käibemaks.....................................................................................................4 1.1.2 Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks.....................................4 1.2 Rahvusvahelised suhted ja lepingud.....................................................................5 1.2.1 Kaitsealane koostöö.......................................................................................5 1.2.2 Majanduskoostöö......................................................................
Avaliku sektori ökonoomika osa kordamisküsimused kontrolltööks ettevalmistamisel 1. Selgita liberaalse majanduspoliitika kujunemislugu ja peamisi seisukohti. Liberaalne majanduspoliitika tekkis esialgu vastukaaluks feodaalsele absoluutsele monarhiale, kaitsmaks demokraatlikke vabadusi. Liberaalid käsitlesid vabaturgu kui sotsiaalse koordineerimise mehhanismi, kui spontaanset korda, kus inimene, tegutsedes isiklikes huvides, tegutseb samal ajal ja ühiskonna kui terviku huvides. Majandusteoreetiliselt on liberaalne majanduspoliitika merkantilismi (15.-18.saj valitsenud majandusteoreetiline ja –poliitiline suund) vastu. Merkantilistid pidasid rikkuse allikaks ringlust ja rikkuseks raha (kuld, hõbe) ning nõudsid valitseja tegutsemist selles suunas, et raha rohkem riiki sisse tuleks, kui välja läheb. Smith leidis, et liikumapanevaks jõuks on indiviidide toimimine, lähtudest oma individuaalses...
MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Raha tekkimine ja ajalugu Bartermajandus – majandussüsteem, kus hüviseid vahetatakse üksteise vastu ja üldine ekvivalent ning vahetusvahed puudub Kui raha ei usaldata: RAAMAT a) bartermajandus Ebaef- ektiivne b) raha asendamine ($-seerumine) KING KINOPILET Raha tekkimine Raha – hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtun- nustatud instrument, mis esineb kõigi hüviste ekvivalendina Raha funktsioonid: Vahetus- Arves- vahend tusühik Akumulatsiooni ja laena...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Euroopa Liit Autor: Mirjam Talts Juhendaja: Endla Pesti OTMK 2014 Sisukord Sisukord..........................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................3 Ajalugu............................................................................................4 EL laienemine............................................................................................5 EL nõukogu................................................................................................6 Euroopa parlament ja komisjon.................................................................7 Euroopa Keskpank ja euro.........................................................................9 Euroopa ...
Äriplaan OÜ PHAT FARM Eesti esindus 2004 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2 ETTEVÕTTE ÜLDANMED.......................................................................................................... 2.1 NIMI, KONTAKTISIKUD, TELEFON................................................................................. 2.2 ÄRIIDEE JA MISSIOON....................................................................................................... 2.3 EESMARGID......................................................................................................................... 3 SENISED EDUSAMMUD........................................................................................................... 4 MAKROKESKKONNA, T...
Aravete Keskkool ÕPIMAPP Ajalugu Koostaja: Keit Kallas Klass: 12 Juhendaja: Kettrud Väisanen Aravete 2009 Esimese maailmasõja lätted Erinevalt paljudest konfliktidest, millel on kindlalt määratavad põhjused, ei ole võimalik Esimese maailmasõja puhul nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Üldiselt kujunes see süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi (1814-1815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki- aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Vaatamata oma keerukusele on küsimus Esimese maailmasõja põhjustest ja sellest tulenev...
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Riigi üldiseloomustus..................................................................................................................4 Riigi arengutase...........................................................................................................................5 Rahvastik.....................................................................................................................................6 Energiamajandus.........................................................................................................................7 Põllumajandus.............................................................................................................................8 Metsandus...........................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut TÖÖHÕIVE MÄÄR EUROOPA LIIDUS SOO JÄRGI VANUSERÜHMAS 20 64 ELUAASTAT AASTATEL 2008 - 2012 Õppeaine Arengu-uuringud ARVESTUSTÖÖ Õppejõud: XXX Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................... lk 3 - 4 Tööhõive määr Euroopa Liidus 20 64 eluaastaste naiste hulgas aastatel 2008 2012 ..................................................................... lk 5 - 6 Tööhõive määr Euroopa Liidus 20 64 eluaastaste meeste hulgas aastatel 2008 2012 ...................................................................... lk 7 - 8 Tööhõive määra võrdlus naiste ja meeste vahel Euroopa Liidu 20 64 eluaastates inimeste hulgas aastatel 2008 2012 ..........................
Mida teeksin majanduses teisiti, kui oleksin peaminister? Valitsuse kodulehel on kirjas, et Eesti Vabariigi peaminister esindab Vabariigi valitsust ja juhib selle tegevust. Peaminister juhatab valitsuse istungeid, kirjutab alla valitsuse õigusaktidele, nõuab ministritelt seletust nende tegevuse kohta, teeb vajalikel juhtudel presidendile ettepaneku muuta valitsuse koosseisu, esindab valitsust kohtus, juhib riigi seisukohtade kujundamist Euroopa Ülemkogu kohtumisteks ning esindab Eestit Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokkutulevas nõukogus. Valitsus suunab ja koordineerib valitsusasutuste tööd ning kannab vastutust kogu täidesaatva riigivõimu eest. Nii kujutab valitsus eesotsas peaministriga endast riigi poliitilist juhtkonda, kes võtab vastu otsuseid täidesaatva võimu nimel. Riigi poliitikat kujundab Riigikogu. Valitsusjuhil on palju palgalisi abilisi, ehk terve büroo n...
Reformierakond Eesti Reformierakond on asutatud 13. november 1994. aastal, mille eelkäijaks oli Eesti Liberaaldemokraatlik Partei. Reformierakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse, kuhu Eesti erakondadest kuulub ka Keskerakond. Nende logoks on sinine orav kollasel taustal, mis iseloomustab partei poliitilist paiknemist. Esile on tõstetud lihtsust ja kompaktsust ning oravale iseloomulikku sooja tunde loomist. Orav peaks tekitama logo omaniku vastu usaldust. Reformierakonna sloganiks on “Parem tulevik,” mille Reformierakonna enda sõnul on eesmärk näidata, et neil on tugev plaan tulevikuks ning parempoolsele ja liberaalsele poliitikale toetuv alternatiiv. Kaja Kallase enda sõnul on parem tulevik see, kus meie julgeolek on tagatud nii meie enda kaitsevõime kui ka liitlaste kohaolekuga, kus ettevõtlikkus ja pealehakkamine on hinnas, mitte pärsitud liigset...
[email protected] Kordamisküsimused Majanduspoliitika alused 1. Majandusteaduse areng Majandusteadus kuulub noorte teaduste hulka. Antiikmaailmas ja feodaalühiskonnas teoreetiline otseselt majandusteadus puudus, see kuulus osaliselt filosoofia kui ühiskonnateaduste hulka. Teke 18. sajandil, koos turusuhete arenguga. Adam Smith ja “Rahvaste rikkus” 1776 - liberaalse turumajanduse teooria sünd. 18. -19. sajandi tööstuspöördega Inglismaal ja Prantsusmaal revolutsioonile järgnes klassikalise poliitökonoomia sünd. David Ricardo. 19. sajandi keskpaigas sündisid erinevad suunad, nagu marksism, sismondism, utoopiline sotsialism, ajalooline koolkond jt. 20. sajandil arenevad marksismile vastanduvad teooriad ehk neoklassikaliste teooriate sünd. Majandusteadused peegeldavad olemasolevat olukorda, valitsevat majandussüsteemi ja ka mõjutavad seda. Majandusteadusel on ajalooline vaade majandusnähtusele. 2. Klassi...
Sotsiaaltöö Instituut Tervis kui väärtus ja heaolu allikas Essee Koostaja: Ants Ivask Rühm: TK-2kõ Juhendaja: MD, PhD Ene Lausvee Tallinn 2013 Eesti viie tervema riigi hulka! Viimase riigikogu valimiskampaania päevil olid poliitikute lubadused valdavalt seotud majanduskasvu, vilja, rahamägede liigutamisega. Valimistel enim hääli saanud erakonna praeguses ajas mõnevõrra irooniliselt kõlav loosung võttis mäletatavasti suuna viia Eesti 15 aastaga viie Euroopa jõukama riigi hulka. «Eesti inimarengu aruande 2008» (EIA) tutvustusel kõlas korduvalt üleskutse, et poliitikud ...
AJALOOALLIKAD-JA ARHIIVID Referaat allikaõpetuses SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat on koostatud Toomas Karjahärmi`i raamatu ,,Oleviku minevikud" põhjal. Autor on raamatu kirjutanud lähtuvalt tegevajaloolase praktilistest vajadustest, kus uurija puutub tihti kokku teoreetiliste ja metodoloogiliste probleemidega. Raamat aitab uurijal mõista ja määrata ajalooallikate hindamiskriteeriume ning otsustada, mille poolest erinevad minevikukirjeldused on tõesemad või adekvaatsemad. Samuti on autoril raamatu kirjutamise eelduseks olnud asjaolu, et viimase viieteistkümne aasta jooksul on Eestis tekkinud ajalooteoreetiline arutelukeskkond, isoleeritus maailmateadusest on vähenenud ning aina rohkem on ajaloolaste hulgas arutlusi ajaloo uurimise teemal, teooriate ja meetodite ning allikate tõlgendamise ja tõendusväärtuse üle. Referaat käsitleb raamatu alateemat ,,Ajalooallikad-ja arhiivid", kus autor heidab valgust ajalooallikatele ning...
Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikas...
1. Kuidas defineerida poliitikat? · Poliitika saab alguse erinevatest huvidest, väärtustest,eelistustes, õieti ta sisaldab neid kõiki kolme. Avaldub indiviidi, grupi ja riigi tasandil. · Poliitika on ,,Acta Vita" ,elutegevus(H Arendt) · Poliitika on ühiskonna erinevuste loomulik peegeldus · Poliitika tähendab valiku tegemist olemasolevate alternatiivide hulgast. Valik peaks olema praktiline ja eetiline (Aristoteles) · Poliitika tähendab võimu ja võimusuhteid. · Poliitika eeldab avalikke poliitilisi otsuseid kohalike või üldriiklike organide poolt. · Poliitika on väärtuste jaotamine (D.Easton) · Poliitika on: Kes saab mida ,millal ja kuidas (H.Lasswell) · Poliitika (ratsionaalne ) on kompromisside kunst. · Poliitika on võimalikkuse kunst (N.Machiavelli) · Poliitika avaldub kõikides sotsiaalvaldkondades-kultuur, haridus, majandus, tervishoid jne. 2. Millest poliitika välja kasvab?...
PÕHISEADUSE PÕHIPRINTSIIBID SOTSIAALRIIKLUS-VÕRDSETE VÕIMALUSTE TAGAMINE Õiguse mõiste põhiseaduse kontekstis: õigust saab olla ühiskonnas niipalju, kui palju õiguse subjektid seda oma käitumise kaudu lõppastmes välja näitavad. Põhiseadusest arusaamine peab tuginema õigusmõtlemisel. Õigusmõtlemise vundamendiks on kujunenud väärtused. Meist igaühel on väärtuskogemusi, mida saab kas heaks kiita või hukka mõista. Põhiseaduses sisalduvad väärtused ei moodusta sellist väärtuskonda, mis oleks täiuslik ehk vaba lünkadest. Väärtused ise, nende kvaliteet on pidevas muutumises. Nii pole väärtused identsed põhisedusega, mille kaudu ja abil me neist teavet saame. Nii võib eristada kõlbelisi, sotsiaalseid, õiguslikke jm väärtusi. Kui aga küsida, kas me võime leida põhiseadusest mingi ülima väärtuse, mis on aluseks õigusriiklikult organiseeritud Eesti riigile, siis võib sellele vastata põhimõtteliselt jaatavalt. Jutt on inimese ja riigi omavahelisete...
TURBA GÜMNAASIUM Kerly Aavik MAJANDUSTEADUSE AJALUGU Referaat õppeaines ,,Majandusõpetus" Turba 2009 1 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................................lk.3 TEOREETILISE MAJANDUSTEADUSE VÄLJAKUULUTAMINE...............lk.4 Olulisemad isikud ja mõtteviisid............................................................lk.4-6 KLASSIKALINE PERIOOD...............................................................lk.7-9 Neoklassikaline koolkond....................................................................lk.9 KAASAEGSE MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA KUJUNEMINE.............lk.10 Kokkuvõte......................................................................................lk.11 Kasutatud kirjandus...........................................................................lk.12 ...
UUS-MEREMAA Referaat Juhendaja: 2011 SISUKORD 1. RIIGI ÜLDANDMED.............................................................. 4 3. UUS-MEREMAA KLIIMA..................................................... 6 4. UUS-MEREMAA LOODUS....................................................7 4.1. Põhjasaar ...............................................................................................................8 4.2 . Lõunasaar ................................................................................................................9 4.3. Uus- Meremaa taimestik..................................................... 10 5. MAJANDUS............................................................................ 12 6. TRANSPORT..........................................................................13 6.1. Autotransport...............................................................................................
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 09.09.2013 · Paberkandjal materjalid kontrolltöödes lubatud · Eamets ,,Sissejuhatus majandusteooriasse" · Kontrolltööle registreerumine kohustuslik · Tõde on see, millel pole põhjendatud vastuväiteid. Tõde pole absoluutne, vaid suhteline. · Sisendid (inputs) lähevad musta kasti päikesepaiste, inimesed. · Väljundid (outputs) kasum, uus info, looduse reostamine. · Ceteris paribus üks muutub, teised konstandid jäävad samaks ehk muutus pannakse ühe tunnuse arvele Sisendid Väljundid Analüüsikeeled · Verbaalne - sõnadega saab analüüsida kõike. Kõige kergemini tulevad tahtmatud vead. Palju on ka tahtlikke vigu. · Graafiline Alati teadlikku demagoogiat ei tee. Ei võimalda täpset analüüsi. Nt teljestikud P-Q. Vig...