Euroopa Liit (0)

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool
Euroopa Liit
Autor: Mirjam Talts
Juhendaja : Endla Pesti
OTMK 2014
Sisukord
Sisukord..........................................................................................2
Sissejuhatus....................................................................................3
Ajalugu............................................................................................4
EL laienemine............................................................................................5
EL nõukogu................................................................................................6
Euroopa parlament ja komisjon .................................................................7
Euroopa Keskpank ja euro.........................................................................9
Euroopa kohus...........................................................................................10
Euroopa Liidu regionaalpoliitika ..............................................................11
Kodanike euroopa.....................................................................................12
EL maailmas.............................................................................................13
EL kaart.....................................................................................................14
Lisad..........................................................................................................15
Kokkuvõte.................................................................................................16
Kasutatud allikad.......................................................................................17
2
Sissejuhatus
Selles referaadis on juttu Euroopa Liidu ajaloost, mis ajahetkel mingi asi juhtus ja kes liitus
Euroopa Liiduga. Leiab infot Euroopa Liidu rajajate kohta, El-i laienemisest, komisjonist ja
parlamendist. Lisaks on juttu ka Euroopa keskpangast, regionaalpoliitikast ning Euroopa
Liidust ja maailmast.
3
Ajalugu
9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland , Luksemburg , Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides.
Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas
Euroopa Majandusühenduse ( EMÜ ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ( EURATOM )
asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja
teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine
poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri
organisatsioonid .
Ettevõtmine oli sedavõrd edukas, et Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik otsustasid ühendusega liituda. Esimene laienemine, mis kasvatas liikmete arvu kuuelt üheksale, toimus 1973. aastal. Samal ajal hakati rakendama uut sotsiaal- ja regionaalpoliitikat ning 1975.aastal asutati Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF).
1979. aasta juuni tähendas Euroopa Ühendusele olulist edasiminekut – toimusid esimesed otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel.
Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt. NSV Liit lagunes 1991. aasta detsembris.
Euroopa ülemkogu võttis vastu uue Euroopa Liidu lepingu, mis jõustus 1. novembril 1993. aastal Maastrichtis.
1999. aastal võeti euro kasutusele sularahata tehingutes ning kolm aastat hiljem tuli euro paberraha ja müntidena käibele 12 Euroopa Liidu riigis (eurotsoonis).
4
EL laienemine
Laienemine on protsess, mille raames riigid ühinevad ELiga . Alates ELi rajamisest 1957. aastal, on selle liikmesriikide arv kasvanud 6-st 28-ni.
Kes saavad ühineda?
Euroopa Liidu lepingus märgitakse, et iga Euroopa riik võib taotleda liiduga ühinemist, kui ta jagab ELi demokraatlikke väärtusi ning võtab endale kohustuse neid edendada.
Kuid eelkõige saab riik ühineda vaid juhul, kui ta täidab liikmelisuse kriteeriumid:

• poliitilised – stabiilsed institutsioonid , mis tagavad demokraatia ning õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste järgimise;
  
• majanduslikud – toimiv turumajandus ja suutlikkus tulla toime Euroopa Liidu sisese konkurentsi ja turujõududega;
  
• õiguslikud – ELi õigusaktide ja tavade vastuvõtmine, eelkõige peamiste poliitiliste, majanduslike ja rahaliiduga seotud eesmärkide täitmine.
  

Kes võivad järgmisena ühineda?
Hetkel on EL pakkunud liikmeks saamise võimalustkaheksale riigile: Albaania , Türgi, Island ning kõik endise Jugoslaavia riigid (välja arvatud Sloveenia ja Horvaatia , kes on juba ELi liikmed).
Viiele neist on antud ametliku kandidaatriigi staatus:

• Türgi
  
• Serbia
  
• endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik
  
• Island
  
• Montenegro
  

5
EL nõukogu
ELi Nõukogu on institutsioon , kus kõigi ELi liikmesriigikide ministrid kogunevad õigusaktide vastuvõtmiseks ning poliitika kooskõlastamiseks.
Seda organit ei tohi ajada segamini :

• Euroopa Ülemkoguga, mis on veel üks ELi institutsioon, kus ELi juhid kohtuvad umbes 4 korda aastas, et arutada ELi poliitilisi prioriteete
  

• Euroopa Nõukoguga, mis ei olegi ELi organ.
  

Nõukogu tegevus

• ELi õigusaktide menetlemine.
  

• ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine .
  

• Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel
  
• ELi aastaeelarve heakskiitmine.
  

• ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine.
  

• Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine.
  

Nõukogu liikmed
Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks.
Istungite juhtimine
Välisministrite nõukogul on alaline eesistuja - ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.
Kõiki muid nõukogu istungeid juhivad asjaomased ministrid riigist, mis on sel hetkel roteeruvalt ELi eesistuja.
Näiteks keskkonnanõukogu istungit ajavahemikul, mil Eesti on ELi eesistujariik, juhatab Eesti keskkonnaminister.
6
Euroopa parlament ja komisjon
Euroopa Parlament
Iga 5 aasta järel ELi kodanike poolt otse valitavad Euroopa Parlamendi liikmed esindavad rahvast. Parlament on nõukogu kõrval ELi peamine seadusandlik institutsioon.
Euroopa Parlamendil on kolm põhilist ülesannet:

• arutada ja võtta koos nõukoguga vastu Euroopa õigusakte
  
• jälgida teiste ELi institutsioonide (konkreetselt komisjoni) tegevust ning teostada demokraatlikku järelevalvet
  
• arutada ELi eelarvet ja võtta see koos nõukoguga vastu
  

Euroopa Komisjon
Euroopa Komisjon on üks Euroopa Liidu peamistest institutsioonidest. Ta esindab ja kaitseb ELi kui terviku huve. Komisjon koostab Euroopa uute õigusaktide eelnõusid. Tema igapäevaseks tööks on ELi poliitika rakendamine ja ELi rahaliste vahendite kasutamise haldamine.
Koosseis
Komisjoni poliitilise juhtimise eest vastutavad oma viieaastase ametiaja jooksul 27 volinikku, s.t üks igast liikmesriigist.
Praegu on Euroopa Komisjoni presidendiks José Manuel Barroso, kelle ametiaeg algas 2010. aasta veebruaris.
Presidendi määrab ametisse Euroopa Ülemkogu. Euroopa Ülemkogu määrab kokkuleppel komisjoni presidendiga ka kõik volinikud.
Kõigi volinike ja presidendi määramise peab kiitma heaks Euroopa Parlament. Komisjon on vastutav Euroopa Parlamendi ees, kellel on ka õigus komisjon laiali saata.
Komisjon igapäevast tööd teevad komisjoni töötajad - ametnikud, juristid , majandusspetsialistid, tõlkijad, tõlgid, sekretärid jne. Nad töötavad osakondades, mida nimetatakse peadirektoraatideks.
7
Ülesanded
Komisjon esindab ja kaitseb ELi kui terviku huve. Ta juhib ja rakendab ELi poliitikat
järgmiselt:

• teeb õigusaktide ettepanekuid Euroopa Parlamendile ja nõukogule
  

• haldab ELi eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid
  

• teostab ELi õigusaktide täitmise järelevalvet (koos Euroopa Kohtuga)
  

• esindab ELi rahvusvaheliselt, näiteks pidades läbirääkimisi ELi ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle.
  

8
Euroopa Keskpank ja euro
Euroopa Keskpanga missioon
Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad moodustavad eurosüsteemi ehk euroala keskpankade süsteemi. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus ehk kaitsta euro väärtust.
Euroopa Keskpank on kohustunud täitma kõiki keskpangandusega seotud ülesandeid tõhusalt. Selle tegevuse käigus püütakse alati järgida usaldusväärsuse, asjatundlikkuse, tõhususe ja läbipaistvuse põhimõtet.
Majandus- ja rahaliit (EMU)
Majandus- ja rahaliit (EMU) on suur samm edasi ELi riikide majanduse lõimimisel. See tähendab liikmesriikide majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimist, ühtset rahanduspoliitikat ja ühisraha euro kasutuselevõttu. Kuigi majandusliitu kuulub 27 ELi liikmesriiki, on mõned riigid läinud lõimumisel kaugemale ja võtnud kasutusele ühisraha.
Need riigid moodustavad üheskoos euroala.
Kui EL 1957. aastal asutati, keskendusid liikmesriigid ühise kaubandusturu loomisele. Aja jooksul sai siiski selgeks, et tuleb teha tihedamat majandus- ja rahanduskoostööd, et siseturg areneks ja edeneks ning kogu Euroopa majandus toimiks paremini, mis tooks kaasa uute töökohtade tekke ja eurooplaste heaolu suurenemise. 1991. aastal kiitsid liikmesriigid heaks Euroopa Liidu lepingu ( Maastrichti lepingu), otsustades, et Euroopa soovib 21. sajandiks tugevat ja stabiilset valuutat - eurot.
Eurol on mitmesuguseid eeliseid , mida on tunda eri tasanditel, alates üksikisikutest ja ettevõtetest ning lõpetades kogu riigi majandusega.
Eeliste hulka kuuluvad:

• tarbijate ja kodanike valikuvõimaluste suurenemine ja stabiilsed hinnad
  
• ettevõtete ja turgude turvalisuse ja võimaluste suurenemine
  
• majandusliku stabiilsuse ja majanduskasvu suurenemine
  
• lõimitumad finantsturud
  
• ELi positsiooni tugevnemine maailmamajanduses
  
• Euroopa identiteedi käegakatsutav tunnusmärk
  

9
Euroopa kohus
Euroopa Kohus ehk Euroopa Ühenduste Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim , mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel.
Euroopa Kohus koosneb 27 kohtunikust ja kaheksast kohtujuristist. Kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast konsulteerimist komiteega, mille ülesanne on anda arvamus nende ülesannete täitmiseks esitatud kandidaatide sobivuse kohta. Nende ametiaeg on kuus aastat, võimalusega seda pikendada. Nad valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kellel on oma riigi kõrgeimatesse kohtunikuametitesse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon või kes on tunnustatud ja pädevad juristid. Euroopa Kohus asub Luksemburgis.
Euroopa Kohut ei tohi segi ajada Haagi Rahvusvahelise Kohtuga, mis on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni institutsioon, ega Euroopa Inimõiguste Kohtuga Strasbourg'is, mis kuulubEuroopa Nõukogu juurde.
Euroopa Kohus, üldkohus ja Avaliku Teenistuse Kohus kokku moodustavad Euroopa Liidu Kohtu, mis omakorda on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist.
10
Euroopa Liidu regionaalpoliitika
Regionaalpoliitika eesmärgiks on tasakaalustada ja ühtlustada Euroopa Liidu liikmesriikide arengut ning tõsta seeläbi Euroopa Liidu kui tervikliku majanduspiirkonna konkurentsivõimet maailmaturul.
Euroopa Liidu regionaalpoliitika elluviimiseks jagatakse liikmesriikidele struktuuritoetust, mida pakuvad erinevad fondid . Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfond (ESF) on struktuurifondid, neile lisandub Ühtekuuluvusfond (ÜF).
Regionaalpoliitika edendamisse investeerib Euroopa Komisjon märkimisväärselt suuri summasid. Perioodil 2000-2006 suunati regionaalpoliitikasse 34,4% EL eelarvest, aastatel 2007-2013 aga hõlmab regionaalpoliitika 36% Euroopa Komisjoni eelarvelistest vahenditest. Eestile on aastatel 2007 – 2013 struktuuritoetusena ette nähtud kokku 3,40 miljardit eurot (53,3 miljardit krooni).
Lisaks struktuuritoetusele pakub Euroopa Liit toetust põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas ning Läänemere regiooni piiriüleseks koostööks , ent nimetatud toetust arvestatakse eraldi.
11
Kodanike euroopa
Euroopa Liidu põhiväärtused on inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste (sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate inimeste õiguste) austamine.
Põhiõiguste austamine ja edendamine
Euroopa Liidu põhiõiguste hartasse (harta) on koondatud kõik ELi elanike isiklikud, kodaniku-, poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused.
Iga inimene, kes on mõne Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi kodanik, on ka Euroopa kodanik. Nii võib öelda, et ELi kodakondsus täiendab riigi kodakondsust, kuid ei asenda seda. ELi kodakondsus, mis on Euroopa Liidu toimimise lepingu lahutamatu osa, annab liikmesriikide kodanikele terve rea õigusi. Neil on näiteks õigus pöörduda ombudsmani poole, teha seadusandlikke ettepanekuid ( kodanikualgatus ) ning valimis- ja kandideerimisõigus kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel. Samuti on liidu kodanikel õigus ELi territooriumil vabalt liikuda ja elada ning saada liidust väljaspool viibides diplomaatilist ja konsulaarkaitset kõigilt liikmesriikidelt.
Õigus, vabadus ja turvalisus
Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala loodi selleks, et tagada isikute vaba liikumine ja pakkuda kodanikele kõrgetasemelist kaitset. See hõlmab poliitikavaldkondi, mis ulatuvad Euroopa Liidu välispiiride haldamisest kuni õigusalase koostööni tsiviil- ja kriminaalasjades. See hõlmab varjupaiga- ja sisserändepoliitikat, politseikoostööd ja kuritegevusevastast võitlust ( terrorism , organiseeritud kuritegevus, inimkaubandus , uimastid jms).
12
EL maailmas
Euroopa Liit edendab oma väärtusi ja huve kõikjal maailmas. Tema kaubanduse maht on suurim maailmas ning ta on suurim arengumaadele abi andja. Lissaboni leping annab Euroopale välissuhetes selge väljundi.
Lissaboni leping hõlmab kahte olulist institutsioonilist uuendust, millel on suur mõju ELi välissuhetele: loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht ametiajaga kaks ja pool aastat ning ühe korra tagasivalimise võimalusega, ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ametikoht, kelle ülesanne on tagada ühenduse välistegevuse järjepidevus. Lissaboni leping võimaldab ELil tegutseda maailmas tõhusamalt ja järjekindlamalt. ELi välispoliitika erinevate suundade, nagu diplomaatia , julgeolek, kaubandus, arenguabi, humanitaarabi ja rahvusvahelised läbirääkimised ühendamine võimaldab ELil anda selgema signaali oma partnerriikidele ja -organisatsioonidele maailmas.
Vastavalt lepingule on EL juriidiline isik. See võimaldab ELil sõlmida rahvusvahelisi lepinguid ning astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks. Selliselt saab EL esitada seisukohti ning tegutseda tervikliku üksusena.
Lissaboni lepingus rõhutatakse Euroopa Liidu toimimispõhimõtteid. Need on demokraatia, õigusriik, inimõigused ja põhivabadused , inimväärikuse austamine, võrdsus ja solidaarsus . Lepinguga kehtestatakse esmakordselt humanitaarabi konkreetne õiguslik alus ning asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus.
13
EL kaart
14
Lisad
Euroopa Liidu rahad
Euroopa Liidu sümbol
Euroopa Liidu nõukogu
15
Kokkuvõte
Sellest referaadis saab teada palju uut ja õpetlikku Euroopa Liidu, selle ajaloo ning poliitilise poole kohta.
16
Kasutatud allikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit
http://europa.eu/pol/enlarg/index_et.ht m
http://www.lvrkk.ee/kristiina/Diana_Tandru/regionaalokonoomika/euroopa_liidu_nukogu.html
http://ec.europa.eu/economy_finance/euro/why/index_et.ht m
http://www.struktuurifondid.ee/mis-on-struktuuritoetus/
http://ec.europa.eu/justice/fundamental-rights/index_et.ht m
17