Jätkusuutlik areng (1)

xxx Gümnaasium
Jätkusuutlik areng
Referaat
Koostaja : xxx
’Koht’ ’aasta’

Sisukord

Sissejuhatus 3
Jätkusuutlikkus 3
Euroopa Liidu eesmärgid säästvaks arenguks 4
Eesmärgid jätkusuutliku arengu tagamiseks Eestis 5
Kultuuriruumi elujõulisus 5
Heaolu kasv 5
Sidus ühiskond 6
Ökoloogiline tasakaal 6
Kokkuvõte 7
Kasutatud allikad: 8

Sissejuhatus

Käesolev referaat seletab lahti mõiste jätkusuutlik areng (säästev areng) ja toob viimase kohta näiteid nii Eestist kui ka maailmast.
Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu kolmes valdkonnas: sotsiaalsfäär, majandus, keskkond ning samuti täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja tulevastele põlvedele. Areng, mis tagab nii praegu kui tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.
Kui areng on säästev, innustab ta inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse respektiga. Säästev areng ei kahanda eluks hädavajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust - need säilivad ka tulevastele põlvedele. Taastumatuid ressursse tarbitakse nii, et need ei ammendu enne, kui tööstus ja tehnoloogia on suutelised asendama need teiste ressurssidega. Taastuvaid ressursse kasutatakse samuti nii, et nende varud ei lõpe. Kõik see nõuab märkimisväärset ressursikasutuse vähendamist globaalsel tasandil ning olemasolevate ressursside jagamist. Selline areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise. Kogu tulevane areng peab olema säästev toetamaks kasvavat inimpopulatsiooni ning samal ajal taastamaks ökoloogilist terviklikkust
Jätkusuutlikkus tähistab olukorda, milles soovitud nähtusele on tagatud sisemine tugevnemine ja positsioonide paranemine konkurentide suhtes (jätkusuutlik areng) või vähemalt pikemaajaline kestmine (stabiilsus). Uues paradigmas väljendub soov tasakaalustada omavahel stabiilsus ( kindlustunnet sisendav püsimine) ja areng (uue poole pürgiv muutumine). Jätkusuutlikkuse mõiste väljendab ka usku tuleviku suhtes, kus arengu käigus loodetakse nähtuse mittesoovitavate omaduste kadumist ja soovitavate omaduste tugevnemist või säilimist. Seega esitatakse jätkusuutlikkust sageli kui subjekti huvitava nähtuse positiivse arengu koondportreed.

Jätkusuutlikkus

ÜRO on jätkusuutlikkuse sõnastanud põlvkondadevahelise võrdsuse printsiibi kaudu: Jätkusuutlik areng on niisugune praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine, mis ei tee seda tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamise arvelt.
Jätkusuutlikkuse mõiste kerkis esile seoses ühiskonna (eelkõige majanduse) ekstensiivsest arengust ja pillavast tarbimisest tulenevate ökoloogiliste probleemide teravnemisega, mis seab üha enam ohtu looduskeskkonna võime taluda inimtegevuse tulemusena tekkinud koormust. Looduskeskkonna jätkusuutlikkuse ohustajana toodi välja eelkõige ressursside üleekspluateerimisest ja raiskamisest tulenev kiire ammendumine, elukeskkonna halvenemine seoses looduse absorbeerimisvõimet ületava saasteainete emissiooniga, inimtegevusest tulenevad kliimamuutused ning loodusliku mitmekesisuse vähenemine taime- ja loomaliikide hävimise tõttu. Maailma jätkusuutlikkuse ökoloogiliste probleemide üldistamisel on rahvusvaheliselt kõige enam tööd tehtud ja konventsioonide sõlmimise näol suuremaid tulemusi saavutatu. Jätkusuutlikkuse mõistega tähistati algul seetõttu sisuliselt ökoloogiliste koosluste võimalikult pikaajalist kestmisvõimet, nende säilitamist järgmistele põlvkondadele teadliku organiseeritud sihipärase ennetus- ja kaitsetegevuse abil. Ökoloogilised probleemidtingivad inimese ja looduse suhete ümberhindamise vajaduse, mille tulemusena kujundatavat uut lähenemisviisi esitatakse jätkusuutlikkuse kontseptsioonina.
Analoogselt ökoloogilistele kooslustele nõrgenevad ja kaovad leviala avatuse suurenemise (näiteks globaliseerumise) tingimustes inimtegevuse tagajärjel ka paljud varem suhtelises isolatsioonis arenenud sotsiaalsed, kultuurilised, poliitilised ja majanduslikud kooslused. Positiivseks tunnistatud muutuste kõrval ilmnevad ühiskonna arengus ka nähtused ja tendentsid, mida käsitletakse ühiskonda kahjustavatena. Inimkond ei käi hoolimatult ümber mitte ainult loodusega, vaid ka enda poolt loodud sotsiaalsete, kultuuriliste ja muude väärtustega. Uue otsimise ja loomise käigus sageli ilmnev hoolimatu suhtumine vanadesse väärtustesse, samuti nagu traditsionaalse eelistamine kõigele uuele kahjustab lõppkokkuvõttes inimeste (ühiskonna) arenguvõimalusi. Ka kultuuris, sotsiaalsfääris, poliitikas ja majanduses ilmneb üha teravamalt inimese ja tema elukeskkonna suhete ümberhindamise vajadus. Seetõttu on mõistetav jätkusuutlikkuse paradigma suhteliselt kiire kasutuselevõtt väga erinevate valdkondade arengukäsitlustes.
Koosluste või nähtuste jätkusuutlikkusele võib läheneda positivistlikult, iseloomustades objektiivsete näitajate alusel selle tugevnemist või hääbumist, aga samuti muutusi esilekutsuvaid tegureid. Positivistlik lähenemine jätkusuutlikkusele ei paku ühiskonna ja looduse teadusliku tunnetamise senise protsessiga võrreldes midagi uut. Nähtuse või koosluse jätkusuutlikkus või mittejätkusuutlikkus on määratud uurimisobjekti ja seda mõjutava keskkonna olemist, muutumist ja suhteid iseloomustavate objektiivsete seaduste ja seaduspärasustega, mille üha parem tundmaõppimine on inimtegevuse edukuse üks tähtsamaid eeldusi.

Euroopa Liidu eesmärgid säästvaks arenguks

Säästev areng on asutamislepingus sätestatud Euroopa Liidu pikaajalise üldeesmärgina. Viimastel aastatel on Euroopa Liit kaasanud säästva arengu eesmärgi paljudesse erinevatesse poliitikavaldkondadesse. Eelkõige on EL võtnud rahvusvahelise juhtrolli võitluses kliimamuutusega ja teinud endale ülesandeks edendada vähem CO2-heiteid tekitavat, teadmistepõhist ja ressursitõhusat majandust. Hoolimata mitmetest positiivsetest muutustest püsivad mitmes poliitikavaldkonnas mittesäästvad suundumused siiski aastaid. Nõudlus loodusvarade järele on kiiresti kasvanud ja ületab pikemas perspektiivis Maa võimalused. Bioloogiline mitmekesisus on kogu maailmas vähenemas ja terved ökosüsteemid on üha enam surve all. Transpordi energiatarbimine kasvab jätkuvalt. Vaesus maailmas püsib; aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tuleb teha suurmaid jõupingutusi. Praegune majandus- ja finantskriis on näidanud, et säästvus on oluline ka meie finantssüsteemide ja majanduse kui terviku jaoks. Kriis kahjustab kõiki majandussektoreid, majapidamisi, ettevõtteid ja töökohti. Viimased andmed näitavad, et olukord ELi tööturul üha halveneb majanduskriisi mõjul. Tööpuudus kasvab, vabade töökohtade arv kahaneb endiselt ja ettevõtted annavad jätkuvalt teada ulatuslikust töökohtade arvu vähendamisest eri sektorites. Kõige rohkem kannatab selle tulemusena tööjõu kõige haavatavam osa. Vastusena majandus- ja finantskriisile on EL ja liikmesriigid võtnud meetmeid finantssüsteemi reformimiseks, reaalmajanduse toetamiseks, tööhõive edendamiseks ja maailmamajanduse taastumisele kaasaaitamiseks. Majanduse elavdamise kava hõlmab endas meetmeid nõudluse suurendamiseks, usalduse taastamiseks ning tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks. Samuti sisaldab see ettepanekuid arukaks investeerimiseks tulevikus vajatavatesse oskustesse ja uuenduslikku tehnoloogiasse, mis aitaksid saavutada pikemas perspektiivis suurema majanduskasvu ja kestva jõukuse. Äärmiselt oluline on, et reaalmajanduse toetamiseks ja praeguse kriisi sotsiaalse mõju vähendamiseks võetavad meetmed oleksid kooskõlas pikaajaliste säästva arengu eesmärkidega. EL peaks kasutama kriisi kui võimalust võtta vaatluse alla rahaliselt ja ökoloogiliselt säästva arengu küsimused, areneda dünaamiliseks, vähem CO2-heiteid tekitavaks, ressursitõhusaks, teadmistepõhiseks ja suure sotsiaalse kaasatusega ühiskonnaks ning edendada seda lähenemisviisi kogu maailmas. Majanduse elavdamise kava ja sellele tuginevad riiklikud kavad sisaldavad juba mitut seda eesmärki toetavat algatust. Tööd kriisist ülesaamiseks tehakse juba praegu, eelkõige Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia raames, seades rõhuasetuse loodussäästlikule majanduskasvule. Lühiajalises perspektiivis aitavad „rohelised” meetmed kaasa majanduse elavdamisele ja töökohtade loomisele. Keskpikas ja pikaajalises perspektiivis stimuleerivad need ka uusi tehnoloogiaid ning vähendavad inimtegevuse mõju kliimamuutusele, loodusvarade ammendumisele ja ökosüsteemide kahjustumisele.

Eesmärgid jätkusuutliku arengu tagamiseks Eestis

Kultuuriruumi elujõulisus

Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele peab Eesti riik ”tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade”. Eesti jätkusuutliku arengu nurgakiviks on eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus, seda postuleeriv arengueesmärk on fundamentaalse tähendusega, eestluse püsimine on Eesti arengueesmärkide reas esimesel kohal. Kaasaja teaduspõhine arusaam ei vaatle rahvust kui bioloogilist, ühisest geneetilisest juurest (pärinemisest) arenenud hõimlust, vaid kui ühisel kultuuril, ühisel ajalootunnetusel ja keelel põhinevat kultuurilist kooslust. Rahvuse säilimiseks “läbi aegade” on vajalikud ennekõike kultuurilised mehhanismid, mis võimaldavad eesti rahvusliku identiteedi (kultuurilise kokkukuuluvuse) püsimist ja tagavad eesti rahvuskultuurile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise põlvest põlve, samuti nende omaksvõtu Eesti uusasukate poolt. Nende mehhanismide tuumaks on rahvuskeelne haridus , rahvuskeelel põhinev kultuuriloome (sh teadus), rahvuskeelse suhtlemise ning rahvuslike kultuuriväärtuste ja käitumismallide funktsionaalsus igapäevases elukorralduses ja kõigis eluvaldkondades.

Heaolu kasv

Eesti praegune seisund on heaolu vaatepunktist tõlgendatav kaheti. Globaalsest seisukohast hinnatuna on tegemist pigem kõrgema kui madala heaolutasandiga ühiskonnaga. Regionaalselt (Põhja-Euroopa kontekstis) on tegemist madala heaolutasandiga maaga. Teiste sõnadega – vaatamata positiivsele dünaamikale valitseb tugev heaolu defitsiit. Eestlased ja ka teised Eesti elanikud ei võrdle oma heaolutaset mitte arengumaadega, vaid Euroopa Liidu riikide ja eriti Põhjamaadega. Heaolu defitsiit puudutab eriti tugevalt heaolu majanduslikku komponenti (Eesti SKP per capita on praegu võrreldavates hindades umbes 40 % EL keskmisest), aga ka teisi komponente, eriti just turvalisust. Samas Eesti edasise arengu potentsiaali mõõtvad indikaatorid (näiteks majandusliku konkurentsivõime indikaator ) on rahvusvahelises võrdluses enamikus oluliselt paremad, kui meie heaolunäitajad. Heaolu defitsiidi , eriti tema majandusliku, tarbimisvõimaluste piiratusega seostuva komponendi teravdatud tajumisel on nii positiivseid kui negatiivseid järelmeid. Positiivseks on see, et inimesed, kes pole oma heaolutasandiga rahul, on nõus selle tõstmiseks pingutama. Kui mitte järelejõudmine, siis vähemalt lähemalejõudmine foonimaadele on Eesti ühiskonnas aktsepteeritav motiiv, mis peaks aitama vältida stagnatsiooni. Samas – tugevdatud areng individuaalse heaolu ja just selle tarbimisele suunatud komponentide tõstmiseks võib mõjuda pidurdavalt nii heaolu enda mõiste evolutsioniseerumisele (üldine suund: kvantiteedilt kvaliteedile) ja tekitada ohte, et individuaalse heaolu tõus võib toimuda teiste oluliste eesmärkide arvel.

Sidus ühiskond

Esimese kahe eesmärgi (Eesti kultuuriruumi püsimine ja heaolu kasv) saavutamine on võimalik vaid siis, kui nendest eesmärkidest tulenevaid hüvesid naudib valdav enamik elanikkonnast ning nende saavutamise hind ei ole ühiskonna kui tervikorganismi jaoks destruktiivne . Nimetatud eesmärkide realiseerumine on võimalik vaid olukorras, kus nende saavutamisse usub ja panustab absoluutne enamus ühiskonnaliikmetest, ehk siis sidusa ja kooskõlaliselt toimiva ühiskonna puhul. Kolmas eesmärgipüstitus väljendabki soovi jõuda olukorrani, kus kõik ühiskonnaliikmed osalevad jõukohasel viisil hüvede loomisel ning saavad loodust/toodetust ka õiglasel moel osa. Praktikas tähendab see kokkulepitud tegutsemist eelkõige neis sotsiaalelu valdkondades, kus on kujunenud oht pikaajaliste vastasseisude/tõrjutuse kujunemiseks – põlvkonniti edasikanduv vaesus, suletud muulasenklaavid, hariduslik tõrjutus, perifeersete elupiirkondade mahajäämus jms. Sotsiaalse sidususe saavutamine tähendab nii sotsiaalset kui ka regionaalset tasakaalustatust, ülemäära suurte Eesti-siseste erinevuste ületamist. Sidusus ei tähenda ühetaolisust ega vastandu uuendusmeelsusele, sidus ühiskond sisaldab piisavalt loomingulisust ja innovaatilisust, mis loob noorele ja haritud põlvkonnale piisavalt motivatsiooni ennast just Eestis realiseerida.

Ökoloogiline tasakaal

Ökoloogilise tasakaalu säilitamine Eesti looduses on jätkusuutlikkuse keskne tingimus. Samas on see ka Eesti panus globaalsesse arengusse, järgides printsiipi, mille kohaselt kõikidel elukeskkonna tasemetel peab valitsema tasakaal nii aineringetes kui energiavoogudes. Üldiseks eesmärgiks on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutusse. Keskkonnakaitse põhifunktsiooniks ei ole ressursside ja looduskeskkonna kaitse, vaid nende harmooniline ja tasakaalustatud haldamine Eesti ühiskonna ja kohalike kooskondade huvides. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus inimene ei käsitle keskkonda kui kaitset vajavate objektide kogumit, vaid kui tervikut , mille osaks ta ise on. Sihiks on looduse kui väärtuse ning kui ühiskonna keskse arenguressursi kooskäsitlus Eesti üldise edenemise kontekstis. Eesti ei peaks oma keskkonnakaitse ja –kasutuse planeerimisel tingimata järgima arenenud riikide keskkonna- ja reostusekeskseid ning tarbimisharjumustele suunatud käsitlusi, vaid lähtuma ka kohalikust traditsioonist ja eripärast. Näiteks Eestile omane maastik kui kultuuripärand võiks olla lisaväärtuseks, mis suudab osaliselt korvata mitmete riikide kõrgemat elatustaset ja selle kaudu vähendada ajude väljavoolu. Eesti maastik võiks saada kandvaks elemendiks siinses ökosüsteemis, käsitledes seda kui elukeskkonda, mis haarab endasse kõige muu kõrval ka globaalsed ressursid nagu ilmastiku (kliima), õhu- ja veevalla. Kohalikul tasemel sisaldab aga elukohta koos selle bioloogilise mitmekesisuse, rekreatiivsete ressursside, aga ka vaadete ja muude esteetiliste parameetritega, mille säilitamine ja arendamine on oluline kõigi arengueesmärkide saavutamiseks.

Kokkuvõte

Ülalkirjeldatud neli arengueesmärki ei ole teistes riikides koostatud säästva arengu strateegiate kontekstis unikaalsed. Ökoloogilise tasakaalu eesmärk koos selle erinevate komponentidega on osa kõikides senikoostatud strateegiates, heaolu kasv ja ühiskonna sidusus on osaks paljude riikide ( Suurbritannia , Saksamaa, Austria, Holland jt) strateegiates. Kultuuriruumi püsivuse kui eraldi eesmärgi osas on Eesti eesmärk seevastu suhteliselt eriline. Samas pole raske näha kultuuriruumiga seotud sihiasetuse taga Eesti eripära - ajalooline kogemus, väike ühiskond ja piiratud ressurssidega riik – kõik see teeb sellise eesmärgipüstituse just jätksuutlikkuse kontekstis põhjendatuks ja ka paratamatuks. Lisaks eelpool-osundatud asjaolu, mille kohaselt just kultuuriruumis toimuv on kõige paremaks toeks (või ka takistuseks) teiste eesmärkide saavutamisel.

Kasutatud allikad:

http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=0&action=searchCloser&SearchType=Arts&SearchString=j%C3%A4tkusuutlik+areng
http://samsaara.info/forum?func=showcat&catid=10
http://samsaara.info/foru m
http://gfbn.com/pages/gdansk-videos
http://www.gfbn.com/pages/innovators-who-is
http://infutik.mtk.ut.ee/www/kodu/RePEc/mtk/febpdf/febook22-01.pdf
http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4tkusuutlik_areng
http://en.wikipedia.org/wiki/Sustainability
http://ideas.repec.org/b/mtk/febook/22.html
http://www.stat.ee/naidikulaud
http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=14840&term=j%E4tkusuutlik%20areng
http://www.norden.ee/et/ettevotmised/pohjala-foorum/pf-2006/61-jaetkusuutlik-areng-pohja-ja-baltimaades.html
http://www.balticyachting.com/index.php?option=com_content&task=view&id=88&Itemid=75&lang=et
http://www.google.ee/search?q=sustainability&ie=utf-8&oe=utf-8&aq=t&rls=org.mozilla:et:official&client=firefox-a
http://www.seit.ee/failid/557.pdf
http://europa.eu/pol/dev/index_et.ht m
http://rohekasarno.blogspot.com/
http://www.slideshare.net/gueste62ffd/14-jtkusuutlik-areng-presentation
http://www.eco-net.ee/static/custom/Jatkusuutlik%20areng_13.04.pdf
http://www.minueesti.ee/minueesti/thinktank/view?id=420
http://www.riigikantselei.ee/?id=72868