Nimetu (0)

MAJANDUSKASV
Majanduskasv on per capita potentsiaalse kogutoodangu suurenemine aja jooksul.
Potentsiaalne kogutoodang (täishõive kogutoodang ehk pika perioodi kogutoodang) on toodangumaht, mida antud tehnoloogilise taseme, elanikkonna suuruse ja loomuliku töötuse määra juures on võimalik teatud ajaperioodil toota.
Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine, elanikkonna juurdekasvu pidurdumine ning eluea pikenemine , esmatarbekaupade osakaalu vähenemine ja vabaaja kaupade osakaalu suurenemine tarbimisstruktuuris.
Majanduskasvu esmasteks allikateks on olemasolevate tootmisressurside (tööjõud L, kapital K, loodusressursid ) hulk ja tehnoloogia progress. Majanduskasvu teisesteks teguriteks on olemasolevate tootmistegurite tootlikkust mõjutavad faktorid : inimkapitali tase, rahvamajanduse struktuur ja rahvusvahelised kaubandustingimused.Tootmistegurite tootlikkust (sh kapitali tootlikkust või tööjõu tootlikkust e. tööviljakust) mõõdetakse jagades toodangumahu kasutatud tootmisvahendite (ühikute) arvuga. Mida kõrgem on tööjõu kapitalivarustuse aste (K/L), seda suurem on tööviljakus ning palk. Kapitali hulga suurenemine e. investeerimine sõltub omakorda majandusagentide säästlikkusest. Säästmise peamisteks mõjuriteks on intressimäär ja sissetulekud.
Solow 1 mudel on üks neoklassikalistest eksogeensetest kasvumudelitest, mille puhul eeldatakse, et tehnoloogia areng ja muutused teistes tootmistegurites on määratud mudeli väliselt (eksogeenselt). Mudel aitab määratleda majanduskasvu allikad ja selgitada, miks eksisteerivad pikal perioodil riikidevahelised erinevused tulutasemetes.
Kuigi lühiperioodil mõjutab kogutoodangu taset tugevalt kaupade ja teenuste kogunõudlus, on pikemaajaliselt olulisem kaupade ja teenuste pakkumine, mis sõltub tootmistegurite hulgast ja kvaliteedist. Seost kogutoodang ja tootmistegurite (sisendite) vahel väljendatakse tootmisfunktsioonina.
Y = F(A, K, L)
Solow mudeli eeldused:

• kapital ja tööjõud on omavahel asendatavad tootmistegurid;
  
• tootmisteguri piirtootlikkus on kahanev;
  
• konstantne mastaabiefekt .
  

Cobb - Douglase tootmisfunktsioon on
Y = F(K,L,A) = AKαL1-α, 0 ,
kus Y on kogutoodang (reaalväärtuses), K on kapital, L tööjõud, A on tehnoloogiaalane know-how (ka tootmistegurite ühistootlikkus).
Kogutoodangu kasv on väljendatav järgmiselt:
ΔY/Y = ΔA/A + αΔK/K + (1-α)ΔL/L.
Konstantne mastaabiefekt ( constant economies on scale ):
F(zK,zL) = A(zK)α(zL)1-α, F(zK,zL) = zAKαL1-α = zY.
Kui on teada kogutoodangu keskmine kasvutempo, siis saab 72 reeglit kasutades ligikaudselt välja arvutada, millise ajavahemiku jooksul kogutoodang kahekordistub. Vastuse saame, kui jagame arvu 72 kogutoodangu kasvutempoga.
Tehnoloogia areng mõjutab tootmistegurite kasutamise efektiivsust , sealhulgas võib ta suurendada tööjõu tootlikkust ja sellega ka reaalpalka. Eeldame tehnoloogia muutumatust.
Y = F(K, L)
Kui väljendada k-ga kapitali hulka ühe tööjõuühiku kohta k = K/L, siis järelikult kapitali kasvumäär ühe tööjõuühiku kohta sõltub K ja L kasvumäärast. Eeldame, et tööjõu juurdekasvu ei toimu.
Kapitali juurdekasvu ehk investeeringuid tagavad säästud. Pikal perioodil säästud muutuvad alati täies mahus investeeringuteks, ehk S = I.
Siis I = sY, kus s on keskmine säästmiskalduvus S/Y. Kui koguinvesteeringud sõltuvad majapidamiste säästudest, siis puhas- ehk netoinvesteeringud sõltuvad veel kapitali amortisatsioonimäärast, δ.
ΔK = I – δK.
Teades veel, et toodang ühe tööjõuühiku kohta y = Y/L, on võimalik väljendada kapitali kasvu ühe tööjõuühiku kohta järgmiselt (kapitali akumulatsioonivõrrand): Δk = sy –δk.
Majandus saavutab tasakaalulise seisundi (k*) siis, kui tööjõu kapitalivarustatus on konstantne (Δk = 0) ja
sy = δk.
Kui sy > δk, siis k kasvab. Kui sy , siis k väheneb. Väiksemate k tasemete juures sy kasvab kiiremini kui suuremate k tasemete juures, sest kapitali piirprodukt väheneb kapitali hulga kasvades.
Riikidevahelised erinevused kogutoodangus per capita on selgitatavad säästmise, tööjõu juurdekasvu ja tehnoloogilise arengu erinevustega.
Oletame, et kaks riiki, A ja B, erinevad teineteisest vaid säästmismäära poolest: sB A (vt allolevat joonist). Kogutoodangu y kasvumäär on mõlemas riigis ühesugune, kuid ajahetkel t1 on tänu kõrgemale säästmismäärale kogutoodang per capita riigis A suurem kui riigis B. Kui riigis B säästmismäär ning investeeringud kasvavad riigi A tasemele , siis ajutiselt majanduskasv kiireneb ning riik B saavutab riigiga A samasuguse kogutoodangu taseme (t2). Säästmismäära suurendamise ja investeeringute kasvu mõju kogutoodangule aga väheneb, sest iga täiendava kapitaliühiku piirprodukt on väiksem kui eelmisel. Seega nõuaks pidev kasvu kiirendamine pidevalt säästlikkuse ja investeeringute suurendamist antud toodangu ja tulude mahu juures, mis aga hakkab heaolu (tarbimist) vähendama. Järelikult ei ole pikemal perioodil kahaneva kapitali piirtootlikkuse tõttu võimalik säästmismäära kasvu abil tagada per capita kogutoodangu kasvu kiirenemist, küll aga on võimalik tagada kõrgem kogutoodangu tase per capita.
Tehnoloogilise progressi tõttu võivad riikidevahelised erinevused kasvada või väheneda. Kui eeldada tehnoloogia vaba liikumist üle riigipiiride, siis riik B, kus tehnoloogiline arengutase ja vastavalt kogutoodang per capita on madalam kui riigis A, võib tehnoloogia arengu kiirenemine viia püsivalt kiiremale majanduskasvule (vt allolevat joonist).
Tehnoloogia arengut peetakse jätkusuutliku majanduskasvu tagajaks. Tehnoloogia arengu all mõistetakse a) olukorda, kus antud kapitali koguse korral on võimalik toota sama toodangukogus, kasutades vähem tööjõudu (tööjõu kapitalivarustatus kasvab, see on tööjõudu säästev arengutee); b) efektiivse tööjõu lisandumist uute teadmiste ja töövõtete rakendamise ning kõrgema kvalifikatsiooni näol (tööjõu kapitalivarustatus väheneb, kapitali säästev arengutee).
Lisaks tehnoloogia arengule, mida võib väljendada nt investeeringutena uurimis - ja arendustöödesse (R&D kulutused, patendid jm), käsitletakse tootmisfunktsioonis sisalduvat tegurit A tihti laiemalt. Uuritakse näiteks inimkapitali, sh haridussüsteemi mõju majanduskasvule, infrastruktuuri ja institutsionaalsete tegurite mõju (nt kuivõrd kaitstud on patendiõigused, või kuidas riik soodustab/taksitab majanduse reageerimist uutele oludele, aga ka kultuuri ja isegi religiooni mõju majanduskasvule). Endogeensed majanduskasvu mudelid uurivadki peamiselt, kuidas mõjutab majanduskasvu teadmiste akumulatsioon ja selle poolt tekitatav kasvav mastaabiefekt ning infrastruktuuri areng ning kuidas on võimalik neid protsesse suunata.
Konvergents on riikide ja regioonide per capita kogutoodangute lähenemine üksteisele. Solow kasvumudeli järgi erinevate riikide per capita kogutoodang võrdsustub, kui nende riikide elanikkonna kasvutempo, säästmiskalduvus ja tehnoloogilise arengu tempo on ühesuurused. See on absoluutne konvergents. Ühel ja samal ajaperioodil võib liikumine tasakaalulise kapitalivarustatuse taseme k* poole toimuda erineva kiirusega: madalama y korral on kasv kiirem. Oluliseks eelduseks on siinkohal kapitali, tööjõu ja tehnoloogia vaba liikumine üle riigipiiri või regioonide vahel.
Kui riikide säästmismäär, tööjõu kasvutempo või tehnoloogiline areng on erinevad, siis on neil ka erinev tasakaaluline kapitali tase k* ja kogutoodangu tase y* ning riikide majanduskasv on oluliselt erinev. Kui on teada, et riikide A ja B puhul y*B A , siis võib riigi B kasvutempo olla aeglasem kui riigil A, kuigi riigi B kogutoodang per capita on väiksem kui riigil A. Sellisel juhul on tegemist suhtelise konvergentsiga.
Suhteliselt ühtlase arengutasemega riikide gruppide eksisteerimine (Euroopa Liit enne laienemist) ja samaaegne püsivalt suur lõhe arenenud riikide ja arengumaade vahel näitab nii absoluutse kui suhtelise konvergentsi eksisteerimist.
Mõnede arengumaade puhul on täheldatav nn alaarengu lõksu sattumine : suure sündivuse ja väikeste sissetulekute tõttu investeeritakse vähe, mille tõttu tööjõu kapitalivarustus ja tööviljakus on madalad, kaupade nõudlus on tagasihoidlik, mis takistab tulude, säästude ja investeeringute kasvu jne.
ÜLESANDED (LISAKS ÜLESANNETE KOGU PT 15)
Tehke õige valik! (üks õige vastusevariant)
1. Kapitali hulga muutust saab arvutada järgmiselt:
a) investeeringud + amortisatsioon b) investeeringud – amortisatsioon
c) investeeringud  amortisatsioon d) investeeringud  amortisatsioon
2. Kapitali hulga muutus töötaja kohta Δk võrdub järgmise avaldisega:
a) sy + k b) sy -  k
3. Eeldades, et tasakaalulises situatsioonis ei toimu elanikkonna juurdekasvu ja tehnoloogilist progressi, on majanduse kohta õige järgmine:

kapitali hulk töötaja kohta ei muutu

investeeringud töötaja kohta võrduvad amortisatsiooniga töötaja kohta

säästud töötaja kohta võrduvad amortisatsiooniga töötaja kohta

kõik ülaltoodud
4. Elanikkonna kasvumäära tõus, ceteris paribus ,

suurendab tasakaalulise situatsiooni kapitali hulka töötaja kohta

vähendab tasakaalulise situatsiooni kapitali hulka töötaja kohta

ei mõjuta tasakaalulise situatsiooni kapitali hulka ühe töötaja kohta

alandab tasakaalulise situatsiooni kapitali hulka ühe töötaja kohta, kui kapitali amortisatsioonimäär on väiksem kui elanikkonna kasvumäär ja suurendab seda kui kapitali amortisatsioonimäär on suurem kui elanikkonna kasvumäär
5. On antud tootmisfunktsioon Y = K½ L½ , säästmismäär s = 0,2. Veel on teada, et kapital amortiseerub 20 aasta jooksul ( = 0,05). Täitke nende andmete põhjal tabel, kui kapital töötaja kohta on k, toodang töötaja kohta on y, tarbimine töötaja kohta c, säästmine töötaja kohta s ja i on investeering töötaja kohta, k amortisatsioon tööaja kohta, k kapitali hulga muutus töötaja kohta.
k
y = k½
c
i
k
k
0
4
12
16
20
36

Tehke joonis y, sy ja k graafikutega.tähistage graafikul tasakaalupunkt k*-ga. Kui suured on selles punktis toodang töötaja kohta y*, tarbimine töötaja kohta c* ja säästmine töötaja kohta s*?

Näidake joonisel, kuidas mõjutab tasakaalutaset säästmismäära suurenemine (igal antud tulutasemel suurendatakse säästmist).
6. Kapitali kasv on 1,1%, tööjõu kasv 0,9% ja SKP kasv 3,2% aastas. Kui suur on teguritootlikkuse kasv aastas?
Vastused
1.b 2. b 3. d 4. b
5. y = k½: 0 2,0 3,5 4,0 4,5 6,0
c: 0 1,6 2,8 3,2 3,6 4,8
i: 0 0,4 0,7 0,8 0,9 1,2
k: 0 0,2 0,6 0,8 1,0 1,8
k: 0 0,2 0,1 0 -0,1 -0,6
6. 1,2%
1 R. Solow, ameerika majandusteadlane , sai majanduskasvu teooria eest 1987. a. Nobeli majanduspreemia
4