Eesti majanduse päevasündmus: euro - eile, täna ja homme. (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
Ä11KÕ
EESTI MAJANDUSE PÄEVASÜNDMUS,
EURO – EILE,TÄNA JA HOMME
Juhendaja : Ain Suurkaev, MA
Mõdriku
2014
1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu liikmesriigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa ühise majandus- ja rahaliidu loomisele. Selle tulemusena pidi Euroopas kasutusele võetama ühisraha. Ühisraha pidi andma ühtsel turul kauplejatele ühtse hinna-skaala ja maksevahendi, mis pidi oluliselt lihtsustama ja elavdama kaubavahetust liikmesriikide vahel. Kehtestatud olid Maastrichti kriteeriumid, nende eesmärgiks oli tagada tasakaalukas majandusareng . Detsembris 1995 otsustati Madridis Euroopa Liidu Nõukogus, et alates 1999 aasta algusest võetakse kasutusele ühisraha nimega – euro.
Vaatamata majanduskriisile mis Eestis valitses toimus kriteeriumite täitmine. Eesti riigivõlg oli Euroopa Liidu väiksem ja majanduslangust suudeti ohjes hoida. Üks olulisi kriteeriume oli krooni vahetuskursi stabiilsena hoidmine, õnnestus seegi. Enim raskusi minu arvates eesti jaoks tekitas hindade stabiilsuse hoidmine. November 2009 täideti ka inflatsioonikriteerium, seda aktsepteeris ka Euroopa Komisjon.
Suuremad ja laiemad ettevalmistused eurole üleminekuks hakkasid 2004 aastal veel enne kui Eesti liitus Euroopa Liiduga. Vabariigi Valitsus seadis eesmärgiks euro kasutusele võtta 2007 aastaks.
Euroopa komisjon ja Euroopa Keskpank hindasid neljal korral Eesti valmisolekut liitumiseks. Aga alles 2010 aastal leiti, et on toimunud majanduslik ja õiguslik lõimumine euroopa ühis alaga.
Euroopa Majanduse – ja Rahaliidu liikmesriikides (EMU) võeti euro sularahana käibele jaanuaris 1999 ja 01jaanuar 2011 aastal toimiti ka Eestis. Igapäevastes sularaha – ja arveldustehingutes kasutab Euroopas ligi 300 miljonit inimest ühisvaluutat – euro. Euroalasse kuulub praegu 18 Euroopa Liidu riiki.
Rahvusvahelises kasutuses on Ameerika dollar esimesel kohal olev valuuta , talle järgneb euro ja kolmanda koha on hõivanud jaapani jeen.
Kuigi rahvusvahelistel finantsturgudel täheldatakse euro kasutamise intensiivistumist, jääb ta siiski dollari kasutusele veel alla.
TNS Emori uuring aastast 2010 näitab, et ainult 52% rahvastikust toetas euroga liitumist ja vastu oli 44%.
Väga põneva ja hariva kronoloogia leidsin Eesti Panga lehelt, seal avaldatud täpsetest faktidest polnudki eelnevalt teadlik.
RAHAREFORMI KRONOLOOGIA:
• November 1989 – november 1990
Valmistatakse ette kaks oma rahale ülemineku kontseptsiooni : Eesti Panga ( Rein Otsasoni juhtimisel) ja valitsuse (nõunik Bo Kragh’ juhtimisel) kontseptsioon .
• 1. jaanuar 1990
Tegevust taasalustab Eesti Pank , mille esimene president on Rein Otsason.
• 12. aprill 1990
Eesti Pank sõlmib lepingu firmaga USBC kroonide trükkimise kohta (neist lähevad hiljem käiku 1- ja 2-kroonised).
• 27. märts 1991
EV ülemnõukogu moodustab rahareformi komitee koosseisus peaminister , Eesti Panga president ja üks sõltumatu teadlasest liige.
• 10. mai 1991
Eesti sõlmib kroonide trükkimise kohta uue lepingu firmaga Thomas de la Rue, kes valmistab kroonide suuremad nominaalid kuni 500seni.
• September 1991
Otsason lahkub erinevate skandaalide tagajärjel ametist. Keskpanga presidendiks saab Siim Kallas.
• 23. jaanuar 1992
Ülemnõukogu eraldab Eesti Panga bilanssi 150 miljoni USA dollari eest kasvavat metsa, mis esialgu peab täitma valuutareservi ülesannet.
• 27. jaanuar 1992
Saavutatakse kokkulepe Suurbritannia valitsusega Inglise Pangas deponeeritud 4 813,4 kilo kulla tagastamise kohta Eestile. Hiljem saab Eesti tagasi ka USAs deponeeritud kulla.
• 20. mai 1992
Ülemnõukogu võtab vastu rahaseaduse ja seaduse Eesti krooni tagamise kohta.
• 25. mai 1992
Eestist saab IMFi liige.
• 11. juuni 1992
Ülemnõukogu nimetab rahareformi komitee liikmeks Ardo Hanssoni, kes asendab Rudolf Jalakat. Teised liikmed on peaminister Tiit Vähi ja Siim Kallas.
• 17. juuni 1992
Rahareformi komitee võtab vastu dekreedi rahareformi läbiviimisest.
• 19. juuni 1992
Kell 21 kuulutatakse rahareformi toimumine avalikult välja. Rahareformi komitee tõstab käibemaksu 18 protsendini ja üksikisiku maksimaalseks tulumaksumääraks kehtestatakse 50 protsenti.
• 20. juuni 1992
Kella 4st hommikul kehtib Eestis kroon.
• 20. juuni 1992
Rahavahetuspunktid avavad uksed, jäädes avatuks 22. juuni kella 22ni. Kõigile vahetakse kuni 1500 rubla vastu 150 krooni. Raha vahetas 1 096 706 Eesti elanikku ehk 70,4 protsenti elanikest. Keskmiselt vahetati igaühe kohta 136,41 krooni.
• 22. juuni 1992
Viljandi Ugala teatris toimub krooniball.
• 17. november 1992
Eesti Panga nõukogu kehtestab moratooriumi kolmele pangale: Balti Ühispangale, Tartu Kommertspangale ja Põhja-Eesti Aktsiapangale. Hiljem Tartu Kommertspank sund likvideeritakse.
• 14. jaanuar 2011
Eesti krooni kehtimise viimane päev. Sõjajärgne kroon oli Eestis kehtiv raha 18 aastat, kuus kuud, 25 päeva ja 20 tundi. Praegu on Eestis ainus kehtiv maksevahend euro, kuid inimestele kätte jäänud kroone vahetatakse keskpangas piiranguteta. ( Euroveeb )
01 jaanuar 2011 oli Eesti täitnud kõik tingimused ,et võtta euro kasutusele. Euroopa Liidu majanduspoliitikas Eesti roll suurenes seoses euro kasutuselevõtuga Eesti saab õiguse osaleda Euroopa Liidu rahapoliitiliste otsuste tegemisel.
Eesti majanduspoliitikas euro kasutusele võtuga suuri ja olulisi muudatusi pole toimunud,
kohustuseks on ja jääb ka edaspidi teha tasakaalustatud majanduspoliitikat. Euro kasutusele võtt on positiivselt mõjutanud tehingukulusid ja parema hindade võrdlemise.
Kui vaadata ekspordi ja imporditehinguid siis eurotsooni sisene import suurenes juba 1999 aasta esimesel poolel võrreldes 1998 aasta sama perioodiga 5%, import väljas poolt eurotsooni vaid 3%. Kogu Euroopa Liidu import kasvas 4%, omavaheline kaubandus vaid 2%.( Eurostat 1999) See näitab pakkumise suurenemist ja konkurentsi tugevnemist.
Muutused tööjõu turul euro tsooniga liitumise järel on positiivsed. Eesti arengu võtmesõnaks on olnud paindlikkus mis on võimaldanud tööjõu ressursside kiiret ümberpaigutamist erinevate majandussektorite vahel. Eesti tööjõu paindlikust iseloomustavad neli aspekti ( Treu 1992) , väline paindlikus, funktsionaalne, tööaja ja palga paindlikus. Väline paindlikus võimaldab tööandjal vastavalt vajadusele töötajate arvu suurendada või vähendada. Funktsionaalne paindlikus hõlmab töökorraldust, efektiivsema tootmise jaoks. Tööaja paindlikus töötamist eriaegadel ka ületundide tegemist ja palga paindlikus seisneb võimalusest palgad fikseerida kollektiivlepinguga.
Vastupidiselt Eestile iseloomustab Euroopa Liidu tööjõu turgu jäikus sellest tulenevalt ka suhteliselt suur pikaajaliste töötute arv.
Euro tulek on mõjutanud nii otseselt kui ka kaudselt kinnisvara turgu. Euroga kaasnevad mõjud pole otsesed ja selged vaid pigem kaudsed protsessid. Kinnisvara turule on eriti oodatud välismaised investorid , kuid ka eesti omad ettevõtted raha paigutamiseks, investeerimiseks. Maastrichti kriteeriumite täitmine puudutab meid kõiki mitte ainult valitsust. Musti pilvi tekitavad taevasse kasvav tööpuudus ja palkade vähenemine. Meie eesmärk on ennast muuta sama efektiivseks kui on teised eurotsooni liikmed.
Arvan, et Eesti liitumine Euroopa Liiduga ja ühisraha euro kasutusele võtuga on kaasnenud palju head. Võib-olla üheks suurimaks iga tavakodaniku jaoks on Euroopa Liidust saadavad abirahad. Millega on tohutult palju rajatud ja renoveeritud hooneid, maanteid ja palju muid Eestile kasulike projekte.
Läti majandusele on euro kasutusele võtt mõjunud tagasihoidlikult , kuid siiski positiivselt nagu ka Eestile 2011 aastal. Euro suurendab välisinvestorite kindlustunnet ning lihtsustab kaubavahetust arvan ma . Euro on ka Balti börsidel ühine kauplemisvaluuta. Euro suurendab ka võrreldavust hindades ja palkades ning see annab lootust uutele töökohtadele.
Balti riigid on juba praegu ühtne piirkond investoritele vaatamata Leedu mittekuulumisele eurotsooni. Leedu liitumine on reaalne 01.jaanuar 2015 aastal eurotsooniga, mida võimaldab madal inflatsioonikeskkond. Liitumine peaks ka positiivselt leedu majandust mõjutama.
Kui ka Leedu on ühinenud euroga on edasiminek ühtses majandusstoonis tõhusam. Samas oleme atraktiivsemad välisinvestoritele ja meie kasuks räägib ka madal korruptsioonitase.
Mõttega üleminekust eurole ja liitumist eurotsooniga oli skeptikutel raske nõustuda, mõttega harjuda. Arvan ,et skeptikuid olid vähemuses ja nende argumendid polnud eriti veenvad. Selleks miks eurot eelistada oli palju erinevaid plusse . Üks peamine neist oli majanduse elavnemine, stabiilsuse saavutamine. Hoogustumist ootas nii import kui ka eksport , kärpides äritegevuse kulusid ühtses rahatsoonis olemisega. Eurotsooniga ühinedes loodeti meelitada Eestisse tugevaid investoreid , sooviti liituda euroliidu riikide klubiga ning seeläbi parandada majanduskasvu.
Otsest euro mõju eesti majandusele on üsna raske hinnata. Mõju avaldub pika aja jooksul ja seda mõjutavad veel mitmed erinevad faktorid . Eesti tegi pikka ja järjepidevat tööd euroalaga ühinemiseks. Toimus majanduspoliitika alustalade tugevdamine ja ebapopulaarsete reformide elluviimine .
„ Usaldusväärse ning jätkusuutliku majandus - ja eelarvepoliitika elluviimine ei lõpe aga ühisraha kasutuselevõtuga, vaid pigem vastupidi – see on majandus – ja rahaliidu üks võtmeküsimusi.“(A. Hanson ,2013)
KASUTATUD ALLIKAD
„Eesti rahareform 1992“ AS Postimees , Tartu 1997; ajaleht Postimees
http://www.domuskinnisvara.ee/blogi/2010/01/mida-toob-kaasa-euro-tulek-kinnisvaraturule/
http://www.euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/Vasakmenueue/Eurole_ueleminek_Eestis/index.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Euro
http://majandus24.postimees.ee/1147030/hansson-euro-moju-eestile-on-raske-arvutada