Ettevõtluskeskkonna analüüs-Eesti vs Saksamaa (0)

sisukord

sisukord 1
1 poliitiline keskkond 3
1.1 Maksuseadused 3
1.1.1 Käibemaks 4
1.1.2 Tööjõuga seotud maksud , tulumaks ja sotsiaalmaks 4
1.2 Rahvusvahelised suhted ja lepingud 5
1.2.1 Kaitsealane koostöö 5
1.2.2 Majanduskoostöö 6
1.2.3 Kaubavahetus 6
1.2.4 Investeeringud ettevõtetesse 6
1.3 Valimised 7
2 majanduslik keskkond 8
2.1 SKP 8
2.2 Tööturg 9
3 sotsiaalne keskkond 10
3.1 Elanike arvukus 10
3.2 Sündivus 10
3.3 Rahvuslik koosseis 11
3.4 Vanuseline koosseis 11
4 tehnoloogiline keskkond 12
4.1 Interneti kasutus väljaspool kodu 12
Kasutatud allikad 13
1 poliitiline keskkond 4
1.1 Maksuseadused 4
1.1.1 Käibemaks 5
1.1.2 Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks 5
1.2 Rahvusvahelised suhted ja lepingud 6
1.2.1 Kaitsealane koostöö 6
1.2.2 Majanduskoostöö 7
1.2.3 Kaubavahetus 7
1.2.4 Investeeringud ettevõtetesse 8
1.3 Valimised 8
2 majanduslik keskkond 9
2.1 SKP 9
2.2 Tööturg 10
3 sotsiaalne keskkond 11
3.1 Elanike arvukus 11
3.2 Sündivus 11
3.3 Rahvuslik koosseis 12
3.4 Vanuseline koosseis 12
4 tehnoloogiline keskkond 13
4.1 Interneti kasutus väljaspool kodu 13
Kasutatud allikad 14
JOONISE
Tabel 1. SKP kasv 2010- 2016 Saksamaal 8
Tabel 2. Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi Saksamaal 8
Tabel 3. Internetti kasutanud isikute osatähtsus 16–74- aastaste seas 12
Tabel 1. SKP kasv 2010- 2016 Saksamaal 9
Tabel 2. Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi Saksamaal 9
Tabel 3. Internetti kasutanud isikute osatähtsus 16–74-aastaste seas 13

1 poliitiline keskkond

Poliitiline keskkond on valitsuse ja teiste võimuorganite (nt kohalike omavalitsuste), poliitiliste parteide ja organisatsioonide, õigusaktide, käitumisnormide ja vaadete kogum ühiskonna ülesehituse, juhtimise ja eesmärkide kohta ning oma ja teiste riikide vaheliste suhete kohta.
Näiteks mõjutavad ettevõtteid riiklik ettevõtluspoliitika, ettevõtlustoetused, kohalike omavalitsuste tegevus, poliitiline stabiilsus, maksuseadused, keskkonnakaitse regulatsioonid, konkurentsi reguleerimine, väliskaubanduse reguleerimine, töösuhteid reguleerivad seadused, poliitiline stabiilsus, riiklikud subsiidiumid , rahvusvahelised lepingud ja suhted ning valimised.

1.1 Maksuseadused

Maksukorralduse seadust võib pidada teiste maksuseaduste suhtes raamseaduseks. See on üldine maksumenetlust reguleeriv seadus, mis avab maksukorralduses kasutatavad põhimõisted. Samuti reguleeritakse maksukorralduse seaduses maksukohustuslase ja maksuhalduri vahelise suhtlemise põhireeglid ( Raamatupidaja .ee, 2005).
Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Riigi Teataja , 2002).
Riiklikud maksud on:

• tulumaks;
  
• sotsiaalmaks;
  
• maamaks;
  
• hasartmängumaks;
  
• käibemaks;
  
• tollimaks;
  
• aktsiisid ;
  
• raskeveokimaks.
  

1.1.1 Käibemaks

Eestis on käibemaksu määraks 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra. Käibemaksumäär on 9% järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavast väärtusest: raamat ja õppevahendina kasutatav töövihik; määrusega kehtestatud nimekirjas nimetatud ravim, rasestumisvastane vahend, sanitaar- ja hügieenitoode nind puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseade ja abivahend; perioodiliselt väljaantav trükis; majutus või majutus koos hommikusöögiga (välja arvatud selle teenusega kaasnev kaup) (Algo L. 2017 ).
Saksamaal kaupade ja teenuste tarnimise standardne käibemaksumäär on 19 protsenti. Teatavatele kaupadele, näiteks raamatutele, toidule ja teenustele kohaldatakse madalamat määra 7% (Lohn-info. 2016).

1.1.2 Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks

Eestis on töötajaga seotud maksud, mis lähevad brutopalgast kinni pidamisele järgmised: tulumaks - 20%, töötuskindlustuse maks - 1,6% ja kohustuslik kogumispensioni makse 2 või 3% neile, kes on liitunud. Töötaja brutopalgalt maksab asutus ise veel sotsiaalmaksu - 33% ja töötuskindlustuse 0,8%.
Saksamaal on töötajaga seotud maksud, mis lähevad palgast kinni pidamisele järgmised: tulumaks 14-45%, kirikumaks 8-9% tulumaksust vastavalt usulisest kuuluvusest. Sotsiaalmaks sisaldab makse, mida kannab 50% töötaja ja 50% tööandja. Maksud on järgmised: pensionikindlustuse makse kokku 18,7%, ravikindlustuse maks 14,6%, hooldusravi maks 2,35% ja töötuskindlustuse maks 3% . 7,3% ravikindlustusest on tööandjale külmutatud maksimum osa, kui aga raviasutus tõstab oma protsenti, siis ülejäänud protsendi osa on kanda töötajal. Hooldusravi arvestuses on lisa termin, et alates 23. eluaastast, kes on lastetu, tuleb juurde töötajal maksta 0,25%.
Tööandjal on lisaks veel tööohutuse maksud, mis määratletakse aastas korra ja vastavalt tööohutuse raskusastmele ettevõttes. Sellele on lisaks veel pankroti kindlustuse maks, mida maksab tööandja töötajate palga fondi summalt 0,12 % (Lohn-info. 2016).

1.2 Rahvusvahelised suhted ja lepingud

Eesti ja Saksamaa suhted põhinevad mitmekülgsel lepingulisel alusel. Alates 2004. aasta 1. maist reguleerivad kahe riigi vahelisi majandussuhteid EL siseturureeglid ning kahepoolsed kokkulepped valdkondades, mis on liikmesriikide pädevuses.
Lepigud , mis on sõlmitud Eesti ja Saksamaa vahel:

• Ühisavaldus Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi suhete alustest (jõustunud 29.04.1993)
  
• Isikute tagasivõtmise kokkulepe ja kokkuleppe rakendamise protokoll (jõustunud 01.03.1999)
  
• Kokkulepe vastastikusest viisakohustusest loobumise kohta (jõustunud 01.03.1999)
  
• Sõjandusalase koostöö üldine kokkulepe ja vastastikkuste töövisiitide tagamise tingimuste kokkulepe (jõustunud 21.09. 1994)
  
• Kokkulepe Saksa sõjahaudadest Eesti Vabariigis (jõustunud 26.10.1996)
  
• Salastatud teabe vastastikkuse kaitse kokkulepe (jõustunud 08.02.2001)
  
• Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustunud 12.02.1997)
  
• Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustunud 29.12.1998). Leping on tagasiulatuva mõjuga aastani 1994
  
• Kaubandusliku meresõidu alane kokkulepe (jõustunud 06.6.1996)
  
• Lennuliikluse leping (jõustunud 27.03.2002)
  
• Nõustamise ja koostöö raamleping ( ajutiselt kohaldatav 28.02.1997)
  
• Kultuurikoostöö leping (jõustunud 15.08.2002)
  
• Kokkulepe Saksa õpetajate lähetamise kohta Eesti koolidesse (jõustus 21.03.1994)
  
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vaheline koolikoostöö kokkulepe (jõustunud 4.08.2010)
  

1.2.1 Kaitsealane koostöö

Eesti ja Saksamaa vaheline kaitsealane koostöö on viimastel aastatel olnud aktiivne ja laiapõhjaline ning suunatud praktilisele koostööle. Saksamaa on toetanud Balti riikide õhuturvet ning osalenud aktiivselt Balti Kaitsekolledži ja NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse tegevuses.
Saksamaa on oluliselt panustanud Eesti kaitseväelaste väljaõppesse ning osalenud mitmetel hangetel kaitseväe poolt kasutatavasse tehnikasse ja varustusse.

1.2.2 Majanduskoostöö

Eesti ja Saksamaa majandussuhted on suures osas reguleeritud mõlema riigi EL liikmelisusest tulenevate õiguste ja kohustustega, millest olulisemad on Ühisturu põhimõtted (kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine Ühisturu piirides). Lisaks eelpool mainitud põhilepingutele on Eesti ja Saksamaa vahel sõlmitud järgmised kahepoolsed majanduslepingud:

• Kokkulepe rahandusalasest koostööst (jõustunud 10.02.1995)
  
• Kokkulepe töövõtjate töötamise kohta nende kutsealaste ja keeleliste teadmiste avardamiseks (jõustunud 21.08.1995). Kokkulepe võimaldab töövõtjatele kuni 1-aastast erialalist ja keelelist täiendamist (mida võib erandkorras pikendada veel 0,5 aastat) partnerriigis samaväärsetel alustel asukohariigi töövõtjatega. Võõrtöövõtjate kokkulepe, mis pole samastatav tööjõu vaba liikumise õigusega. Eesti poolt koordineerib rakendamist Tööturuamet
  
• Nõustamise ja koostöö raamleping (ajutiselt kohaldatav 28.02.1997)
  
• Kokkulepe Eesti sotsiaalministeeriumi ja Saksamaa töö- ja sotsiaalministeeriumi vahel lubamaks monteerijatel Eesti ettevõtetest püstitada palkmaju Saksamaal ja monteerijatel Saksa ettevõtetest teha montaažitöid Eestis (jõustunud 13.09.2002)
  

1.2.3 Kaubavahetus

Kahepoolsed majandussuhted Saksamaaga arenevad järjepidevalt, siiski jagub arenguruumi nii Saksamaa otseinvesteeringutele Eestis kui ka kaubavahetuse kasvuks. Saksamaa on juba kolmandat aastat järjest Eesti jaoks tähtsuselt neljas kaubanduspartner. 2016. a moodustas Eesti kaubavahetus Saksamaaga 8,6% kogu Eesti kaubavahetusest ehk 2,2 mld €, mis võrreldes 2015.a tähendab üle 7% kasvu meievahelises kaubavahetuses. Eesti eksport Saksamaale oli 696 mln € ja import Saksamaalt 1,48 miljard €.

1.2.4 Investeeringud ettevõtetesse

Saksa investorite huvi Eesti vastu on pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga tunduvalt kasvanud. Eestisse tulnud otsestest investeeringutest 31.12.2016. a seisuga oli kogusummas 257,2 mln EUR pärit Saksamaalt. Saksamaa on osakaalult kuueteistkümnes välisinvesteerija Eestisse (1,4% kõigist välisinvesteeringutest). Põhiliselt investeeriti finants - ja kindlustustegevusse, kinnisvarasse ning hulgi- ja jaekaubandusse.
Eestist Saksamaale tehtud investeeringud moodustasid 31.12.2016. a seisuga 69,1 mln EUR (1,1% kogu otseinvesteeringutest välismaal). Peamiselt on investeeritud kinnisvarasse, töötlevasse tööstusse, ehitusse ning hulgi- ja jaekaubandusse (Välisministeerium, 2017 ).

1.3 Valimised

Saksamaa on parlamentaarne liitvabariik. Riigipea on liidupresident, kelle valib 5 aastaks valimiskogu, mis koosneb Liidupäeva liikmetest (50%) ja liidumaade esindajatest (50%). Sama isik võib ametis olla kaks järjestikust ametiaega. Seadusandlikku võimu teostavad Liidunõukogu ja Liidupäev. Liidunõukogu 69 liiget esindavad liidumaade huve. Liikmed määravad liidumaade valitsused ja neid võidakse alati tagasi kutsuda. Iga liidumaa võib rahvaarvust sõltuvalt esitada 3-6 liiget, kes tohivad hääletada ainult blokina. Liidupäeva 299 liiget valib rahvas enamusvalimistel ühemandaadilistest ringkondadest, 299 liiget proportsionaalsuse põhimõttel parteinimekirjade järgi. Erakondlik valimiskünnis on 5% või kolm isikumandaati. Parlamendiliikmete volitused kestavad neli aastat. Valida võivad vähemalt 18-aastased.
Eesti on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlikku võimu teostab parlament ehk Riigikogu. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogu valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel, seejuures kehtib 5% valimiskünnis. Valimisiga on 18 aastat ja kandideerida saab alates 21. eluaastast. Riigikogu valib iga 5 aasta tagant Vabariigi Presidendi.

2 majanduslik keskkond

Majandusliku keskkonna mõjud on peamiselt: SKP muutumine, inflatsioon , intressimäärad, sissetulekute tase, tööpuuduse tase, valuuta stabiilsus, elanike säästud ja laenukoormus, eelarve tasakaal, välisriikide majandusolukord, sissetulekute kihistumine ja regionaalse majandusarengu eripärad.

2.1 SKP

Saksamaa oli 2009. aastal SKP suuruse poolest kuues riik maailmas
Aasta
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016*
SKP kasv %
4,1
3,7
0,4
0,3
1,6
1,7
1,7%
Tabel 1. SKP kasv 2010-2016 Saksamaal
Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest 21% ja on maailmas suuruselt neljandal kohal. Majanduse struktuuri iseloomustab keskendumine tööstuskaupadele ja teenustele. Toorainete ja põllumajanduslike kaupade tootmise osakaal majanduses on väike. Olulisemad majandusharud on autotööstus, masinatööstus, keemiatööstus, elektrotehnika , keskkonnatehnoloogiad, bio- ja nanotehnoloogiad, lennu- ja kosmosetööstus ning logistika sektor (Välisministeerium, 2016).
Tegevusala
Osakaal SKPst % (2015. a andmed)
Teenused
69
Tööstus
31
sh töötlev tööstus
26
Põllumajandus
1
Tabel 2. Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi Saksamaal
Eesti sisemajanduse koguprodukt suurenes 2017. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 5,7%, teatab Statistikaamet .
SKP kasvu panustas enim ehitus, mis oli teist kvartalit järjest üks kiiremini kasvav tegevusala. Oluliselt toetasid SKP suurenemist ka teised varasemalt tugevat kasvu näidanud tegevusalad nagu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, veondus ja laondus, info ja side ning II kvartalis taas kasvule pöördunud energeetika . Majanduskasvule aitas samuti kaasa majanduse ühe suurima tegevusala hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse stabiilne kasv. Kiireim lisandväärtuse kasv leidis aset mäetööstuses.
Enim pidurdas majanduskasvu lisandväärtuse langus põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse tegevusalal, mis oli tingitud põllumajandustoodangu kiirest hinnatõusust. Kuigi jooksevhindades ühegi tegevusala lisandväärtus ei langenud, panustasid SKP-sse negatiivselt veel avaliku halduse, riigikaitse ja sotsiaalkindlustuse, majutuse ja toitlustuse ning muude teenindavate tegevuste tegevusala (Statistikaamet, 2017).

2.2 Tööturg

Saksamaa tööturg on liikunud rekordite kursil – hõivatuid on rohkem kui kunagi varem. 2015. aastal oli töötusemäär 6,4% ja ka 2016. a esimesel poolel oli langus jätkunud, kuid aasta teises pooles võis töötus kasvada tulenevalt pagulasstaatuse saanute sisenemisest tööjõuturule. Töötus on olnud langustrendis ning peaks 2015. aasta kokkuvõttes jääma 6,5% juurde. Kõrge tööga hõivatus on Saksamaal toonud kaasa sektoriaalse tööjõupuuduse, mis on kõige teravam tehnilist või IT-alast väljaõpet omavate inimeste osas (Välisministeerium, 2016).
Eesti töötuse määr oli 2017. aasta II kvartalis 7%, tööhõive määr 66,9% ja tööjõus osalemise määr 72%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga jäi tööhõive määr samale tasemele, tööjõus osalemise määr oli viimase 20 aasta kõrgeim.
Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga jätkub tööealiste inimeste arvu aeglane vähenemine, kuid tööturul aktiivsete inimeste arv (hõivatute ja töötute summa) on jäänud samaks (702 000). Hõivatute arv kahanes 3500 inimese võrra ja mitteaktiivsete arv 6200 inimese võrra, olles 2017. aasta II kvartalis hinnanguliselt vastavalt 653 500 ja 274 000 (Statistikaamet, 2017).

3 sotsiaalne keskkond

Sotsiaalne- kultuuriline keskkond koosneb inimestest koos nende väärtushinnangutega ning õpitavatest ja edasiantavatest käitumisnormidest. Sotsiaalse keskkonna näitajad on elanike arvukuse muutus, sündivus, elustiilimuutused, vanuseline koosseis, haridus , rahvuslik kooseis , migratsioon, eetilised hoiakud ja sotsiaalsed programmid.

3.1 Elanike arvukus

Saksamaa oli 81,8-miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta.
Eesti alalise rahvastiku koguarv oli viimase, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1 294 455

3.2 Sündivus

Saksamaal hakkas sündimus vähenema 19. sajandi lõpus, alates 1972. aastast on igal aastal suremus ületanud sündimuse. 1993–2002 oli sündimus 0,87–0,99% ja suremus 1,01–1,11%.
Eesti Statistikaameti andmetel sündis Eestis 2013. aastal 13 500 last, mida on 500 võrra vähem kui aasta varem. Kui veel hiljuti sai rõõmustada kasvava sündimuse üle, siis viimasel kolmel aastal sündimus väheneb.
Kui vaadata sündide arvu ja selle muutust viimase 25 aasta jooksul, siis joonistub välja, et aastatel 1989–1998 sündide arv vähenes igal aastal ning langes perioodi alguse 24 000 sünnilt perioodi lõpuks 12 000 sünnini aastas. Aastatel 2004–2008 järgnes väike tõus, sündide arv kasvas ligi 16 000 sünnini aastas, ent alates 2011. aastast on see näitaja taas vähenenud (Ots A. 2014).

3.3 Rahvuslik koosseis

Saksamaa ametlik statistika ei erista kodanikke rahvuse järgi, kõik kodanikud on sakslased . Välismaalasi eristatakse päritoluriigi järgi. Kodakondsuse alusel on sakslasi 91,2% ja välismaalasi 8,8%. Saksamaal elab 7 289 100 välismaalast, neist 1 764 700 on Türgi, 540 800 Itaalia, 326 600 Poola, 309 800 Kreeka ning 297 000 Serbia ja Montenegro päritolu (2005). Kunagise Jugoslaavia alalt on pärit 963 000 ja NSV Liidust 507 800 inimest.
Eestis oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel eestlaste osakaal püsielanikest 69,72%. Venelasi oli 25,2%, ukrainlasi 1,74%, valgevenelasi 0,97%, soomlasi 0,59%, tatarlasi 0,15%, juute 0,15%, lätlasi 0,14%, leedulasi 0,13% ja poolakaid 0,13% (Kuddo A. & Laas K. (2007).

3.4 Vanuseline koosseis

Saksamaa on tüüpiline vananeva rahvastikuga riik: 14,1% rahvastikust on alla 15-aastased ning 19% 65-aastased ja vanemad (EE. 2007).
Eestis oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel alaealisi (vanuses 0–14) 199 891 ehk 15,44%, tööealisi (vanuses 15–64) 865 124 ehk 66,84% ning pensioniealisi (65 ja vanemad) 229 440 ehk 17,72%.

4 tehnoloogiline keskkond

Tehnoloogiline keskkond koosneb jõududest, mis genereerivad uusi tehnoloogiaid , pakkudes sellega eeldusi uute toodete tekkeks. Tehnoloogilise keskkonna mõjud on peamiselt: uued tehnoloogiad , patendikaitse, tootlikkuse tõus, uued tooted, materjalid, tootmis- sisendid , uurimis - ja arendustööde kulud ja tase ning standardid .

4.1 Interneti kasutus väljaspool kodu

Koduse, juhtme kaudu internetiühenduse kõrval on üha tavalisemaks muutunud ka interneti kasutamine väljaspool kodu või töökohta, liikvel olles. Selleks kasutatakse näiteks Wifi -t, mis on juhtmevaba internetiühendus või üha enam ka mobiilside võrgu kaudu pakutavat internetiühendust. Eestis on kaasaskantava seadmega (nt süle- või tahvelarvuti, nutitelefon) väljaspool kodu või töökohta internetti kasutanuid veidi rohkem kui Saksamaal.
Tabelis 3 on välja toodud Eesti ja Saksamaa internetti kasutanud isikute osatähtsus 16–74-aastaste seas protsentuaalselt .
Tabel 3. Internetti kasutanud isikute osatähtsus 16–74-aastaste seas

Kasutatud allikad

EE. (2007). Saksamaa rahvastik . http://entsyklopeedia.ee/artikkel/saksamaa_rahvastik
Kuddo A. & Laas K. (2007). Rahvuskoosseis Eestis. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rahvuskoosseis_eestis
Ots A. (2014). Sündimustrendi muutused Eestis. https://blog.stat.ee/tag/sundimus/
Statistikaamet. (2017). Tööjõus osalemise määr viimase 20 aasta kõrgeim. https://www.stat.ee/pressiteade-2017-087
Välisministeerium. (2016). Majandus. http://vm.ee/et/majandus-13
Statistikaamet. (2017). Majanduskasv kiirenes II kvartalis veelgi. https://www.stat.ee/pressiteade-2017-093
Välisministeerium. (2017). Saksamaa. http://vm.ee/et/riigid/saksamaa?display=relations
Lohn-info. (2016). Sozialversicherungsbeiträge 2016. https://www.lohn-info.de/sozialversicherungsbeitraege2016.html
Algo L. (2017). Käibemaks Eestis ja Soomes. https://www.isolta.ee/kaibemaks-eestis-ja-soomes
Riigi Teataja. (2002). Maksukorralduse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/122122011038
Raamatupidaja.ee. (2005). Maksukorraldusest. http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2005/08/11/maksukorraldusest
Soiela M. (2013). Kes, kus ja miks internetti kasutab. https://www.stat.ee/dokumendid/68622