Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskkonna sõbralik majutusteenindus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on roheline majandus?
  • Milleks meile roheline majandus?
Tallinna Teeninduskool
REFERAAT
Keskkonna sõbralik majutusteenindus
Allan Part
011MT
Tallinn
2011
Sisukord
  • Sissejuhatus
  • Rohelise Võtme eesmärgid Eestis
  • Nõuded
  • Mis on roheline majandus?
  • Milleks meile roheline majandus?
  • Riik võiks suunda näidata
  • Kasutatud Allikad
  • Sissejuhatus
    Roheline Võti sai alguse 1994. aastal Taanist, tänaseks päevaks on märgisega liitunud veel 14 riiki (Eesti, Leedu, Rootsi, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal , Küpros, Maroko , Tuneesia ja Jaapan). Eestis hakati Rohelise Võtme märgist välja andma 2001. aastal ning tänase seisuga on märgisega liitunud 21 majutusettevõtet. Liitumisetapis on veel kuus riiki. Rohelise Võtmega liituvad ettevõtted, kes hoolivad ümbritsevast keskkonnast, soovivad vähendada enda tegevusega seotud keskkonnamõjusid ning saada ka sellekohast tunnustust. Roheline Võti (Green Key) on rahvusvaheline ökomärgis turismiettevõtetele.
  • Rohelise Võtme eesmärgid
    Pakkuda kvaliteetset külastajatele majutusteenust. Eesti majutusettevõtete konkurentsivõime suurendamine . Turismisektoris säästva majandamise põhimõttete propageerimine. Kriteeriumid on seotud majutusettevõtte säästlikuma ressursikasutusega (nt. elekter , küte, vesi, jäätmed, puhastus). Eestimaist päritolu toiduainete kasutamisega hotelli restoranis ning looduse ja kohaliku kultuuripärandiga seotud tegevuste propageerimisega oma piirkonnas. Rohelise Võtmega Eestis liitunud majutusettevõtted kujundavad ettevõtte keskkonnapoliitika , seavad keskkonnaga seotud eesmärke ning täidavad märgisega seotud kohustuslikke kriteeriume. Rohelise Võtme märgisega on õigus liituda kõigil majutusettevõtetel, kes vastavad Turismiseadusest tulenevatele tingimustele ja kehtestatud nõuetele ning kes on kantud majandustegevuse registrisse majutusteenuse pakkujana .
  • Nõuded
    Teavitama RV sekretariaati soovist omistada ettevõttele RV märgis, saates sekretariaati sellekohase avalduse ning ettevõtte keskkonnapoliitika, -eesmärgid ning tegevuskava. Seadma keskkonnamõjude parendamiseks eesmärgid ja sellest lähtuvalt koostama tegevuskava. Täitma RV kohustuslikud kriteeriumid. Kujundama ettevõtte keskkonnapoliitika. Kontrollkülastuse kulud kannab Eesti RV koordinaator. Seejärel lepitakse ettevõttega kokku aeg kontrollkülastuse läbiviimiseks. Kõik süsteemi juurutamise, konsultantide, vajalike investeeringute jms seonduvad kulud kannab ettevõte, kes soovib RV liikmeks astuda. Vahepealsel aastal tuleb esitada uue perioodi tegevuskava, kokkuvõte eelmise perioodi tegevuse tulemustest ning kriteeriumite täitmist näitav täidetud avaldus. Ettevõttes, kus on RV märgis olnud kauem kui 5 aastat, toimub ülevaatus üle 2 aasta. RV omistatakse ettevõttele korraga 12-ks kuuks, misjärel tuleb esitada uus taotlus märgise pikendamiseks ja sekretariaat viib läbi uue kontrollkülastuse.







  • Mis on roheline majandus?
    Rohelise Võtme eesmärk on saavutada investeeringute suurem tootlikkus , vähendades samaaegselt emissiooni, raiskamist ja tarbimist. Ideaalkujutluse rohelisest majandusest annab olukord, kus ei ole saastamist, raiskamist ega ressursside ebatõhusat tarbimist. See aga tähendaks, et roheliseks ei oleks võimalik pidada ühtegi töökohta ega majandustegevust. Seega, pragmaatilises käsitluses nähakse rohelist majandust pigem protsessile kui lõpptulemusele orienteerituna. Rohelise majanduse kontseptiooni tekkepõhjustena toob Innove „Rohelise majanduse“ trükises välja viis üksteisega tihedalt seotud tegurit, mis on osaliselt tingitud praegusest keskkonna suhtes hoolimatust majandusest. Nendeks on ülemaailmsed kliimamuutused, kasvav rahvaarv, tooraine piiratusest tulenev hindade tõus, innovatsioon ning keskkonna üha kõrgem väärtustamine ajaveetmispaigana. Innove prognoosi kohaselt toovad need tegurid kaasa olulisi muutusi oskuste ja teadmiste vajaduses, ametikohtade jaotuses kui ka majandussektorites laiemalt. Tööstus, energeetika, transport ja ehitussektor muutuvad oluliselt keskkonnasõbralikumaks; tekib hulgaliselt uusi „rohelisi“ töökohti  ning eluliselt tähtsaks muutub haridussüsteemi võime eesolevaid muutusi ennetada.









  • Milleks meile roheline majandus?
    Meie jaoks pakub roheline majandus rohkelt uusi ärivõimalusi ja töökohti nii töötlevas tööstuses kui ka teenusemajanduses, nii ekspordile orienteeritud kui ka siseturule suunatud tööhõive mahukates sektorites. Neid võimalusi ei ole täiel määral teadvustatud - siiani on “rohelist” käsitletud kui üllast planeedipäästmise eesmärki ja eluviisi või kui majanduskasvu piirajat. Eesti arengufondi juhatuse esimehe Ott Pärna hinnangul on rohemajandusel tulevikku – tuleb vaid leida uutele tehnoloogiatele äriline rakendus. Pärna sõnul tuleks märksa rohkem keskenduda rohelise majanduse tehnoloogilistele võimalustele ja uutele ärimudelitele, mis aitaks kulusid katta . Rohelisemaks minek ei tähendaks siis sellisel juhul ainult kulu ühiskonnale, vaid ühtlasi oleks ka tulu. Lahendused on seda tõenäolisemad, mida rohkem erinevate valdkondade inimesed koos töötavad ja püüavad üksteise sammude vahel sünergiat leida, et siis tõesti Eesti n-ö „roheline lugu“ ka väljaspool paistma hakkaks.














  • Riik võiks suunda näidata
    Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna analüütik Madis Abeni arvates on rohelise majanduse areng inimeste ohjeldamatu tarbimishimu tingimustes raske, kui mitte võimatu. „Vabaturumajanduse tingimustes, ilma riikliku sekkumiseta ja mingis mõttes nagu isikuvabaduse piiramiseta, ilma regulatsioonideta, ei ole väga perspektiivi inimkonna ökoloogilise jalajälje vähendamisel,“ leidis Aben. Ka Rando Värnik arvas , et rohelise majanduse edendamisel peaks silmas pidama eelkõige riigi rolli – näiteks rohelise majanduse võimalusi arvestava infrastruktuuri loomist, investeerimispoliitikat, subsiidiume ja ökomakse. Samas oli Värnik veendunud, et rohelise majanduse juures tuleks asja vaadata terviklikult, kooskõlas jätkusuutlikkusega. „Seal peaks vaatama ka seda, kuidas inimeste väärtushinnanguid muuta, et oleksime igapäevases elus säästlikumad ja mõtleksime rohkem selle peale, et pärast meid peaks loodus säilima,“ ütles Värnik. Eestis puudub täna statistika selle kohta, kui suur on meie rohelise majanduse osakaal. Värniku sõnul räägitakse küll väga palju taastuvenergeetikast, mahetoodangust, kodumaise kauba eelistamisest ning impordi ja logistika keskkonnasurvest, kuid vastavad uuringud oleks alles vaja läbi viia. „Selliseid ilminguid on Eestis väga selgelt olemas ja nüüd olekski vaja seda protsentuaalselt mõõta, kui palju siis reaalselt SKP-st on rohelist majandust,“ ütles Värnik. Maailmas astutakse juba kindlaid samme rohelisema majanduse suunas. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon on asunud koostama rohelise majanduskasvu strateegiat ning Euroopa Liit koostab majanduskasvu ja tööhõive strateegiat Euroopa 2020. Mõlemad dokumendid peavad teadmistepõhise rohelise majanduse ülesehitamist üheks teaduse ja innovatsiooni võtmeküsimuseks. Ka Rohelise majanduse trükises leitakse, et innovatsioon, roheline majandus ja areng käivad käsikäes ning arenguni viivad eeskätt inimeste teadmised ja oskused. Heameel on tõdeda, et Eesti majandusteadlased on rohelisi teadmisi usinalt ammutama ja jagama asunud.
  • Kasutatud Allikad
    www. neti .ee
    www. bioneer .ee
    www.innove.ee
    www.google.com
    www.wikipedia.com
    www.eas.ee
  • Vasakule Paremale
    Keskkonna sõbralik majutusteenindus #1 Keskkonna sõbralik majutusteenindus #2 Keskkonna sõbralik majutusteenindus #3 Keskkonna sõbralik majutusteenindus #4 Keskkonna sõbralik majutusteenindus #5 Keskkonna sõbralik majutusteenindus #6 Keskkonna sõbralik majutusteenindus #7 Keskkonna sõbralik majutusteenindus #8 Keskkonna sõbralik majutusteenindus #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Boogy Õppematerjali autor
    referaat

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Vastuvõtutöö korraldus-Kodutöö
    36
    doc

    Vastuvõtutöö korraldus: Kodutöö

    Rakvere Ametikool Kristi-Leili Dreifeldt H-I kõ Vastuvõtutöö korraldus Kodutöö Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2010 1. Eesti hotellide ja motellide tärnisüsteem.................................................................................3 1.1 Lühiülevaade nõuetest tärnihotellidele:............................................................................3 2. EHE (Ehtne ja huvitav Eesti)..................................................................................................5 2.1 EHE:..................................................................................................................................5 2.2 Kvaliteedimärgise välimus................................................................................................6 2.3 Mida märgistatakse antud märgisega ?.............................................................................6 2.4 Kes märgistab?........

    Turism
    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
    193
    docx

    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

    Sotsialiseerumise oskus Emotsionaalseid, eetilisi ja esteetilisi pädevusi Enesekontrolli oskus Meeskonnatöö oskus Viisaka käitumise oskus Kehtestava käitumise oskus Oskusi tegutsemiseks pingeolukorras Tagasiside andmise ja saamise oskus Oskusi informatsiooni leidmiseks ja kasutamiseks Lugemise, kirjutamise ja arvutamise oskusi Tehnilisi oskusi Võõrkeelte valdamist Keskkonna hoiu, säästva ja jätkusuutliku toimimise oskusi Turvalisusega seotus oskusi Tervise eest hoolitsemist Iga inimene peab oskama olema klient 5. Vajadused motivatsiooni allikana Motivatsiooni allikateks on vajadused ­ inimsele on mingi vajadus rahuldamata, mistõttu tunneb ta pingeseisundit. Inimene tahab sellest pingest vabaneda ja see paneb ta tegutsema. Maslow vaadete kohaselt inimesed rahuldavad kõigepealt madalama asmte

    Turismiettevõtlus
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    528
    doc

    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

    90% tõenäosusega jääb Maa soojenemistemperatuur 3,5 ja 7,4 kraadi vahele. 2009. aasta septembris neid tulemusi korrigeeriti ja jäädi selle juurde, et kui majandustegevust jätkatakse senisel viisil, siis tõuseb temperatuur sajandi lõpuks 4,5 kraadi Celsiuse järgi. Kui suudetakse ka kõige ambitsioonikamad emissioonide vähendamise plaanid ellu viia, siis tõuseb temperatuur ikkagi 3,5 kraadi Celsiuse järgi.  Eesti keskkonna muutumise trendid: Õhutemp. on tõusva trendiga, samuti sademete hulk, merevee tase tõuseb. Olmejäätmete maht hakkab vähenema, sorteerimine ja taaskasutamine peamisel kohal. Põlevkivijäätmete vähenemine- efektiivsed põletustehnoloogiad ja alternatiivsed energiatootmise viisid. Joogivee tootmiseks sobiva kvaliteediga põhjavee ja põhjaveealade kahanemine kaevandamise, linnastumise, põlevkivi tootmise jne tõttu.

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Baas Logistika
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    990
    pdf

    Maailmataju ehk maailmapilt 2015

    loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Ajus eksisteeriv informatsioon on ära liigendatud erinevate ajupiirkondade vahel. Kui aga kogu see info ajus kokku sõlmitakse, siis tekibki teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus. Teadvus on ju vahetult seotud inimese „mina“ tundega. See aga eeldab mõista teadvust ainult inimese ja tema keskkonna vastastikmõjus. Kuid peale selle tuleb arvestada ka teadvussisusid. Teadvus on keskkonna vaimne projektsioon. Tajutav maailm on tajuva süsteemi osa, mitte sellest eraldi asetsev. Näiteks teadlaste nagu Ed Jongi inimeste katsed virtuaalse reaalsuse tehnoloogiaga näitavad, et neil on võimalik luua illusioone nagu näiteks võõras keha on nende oma, nad omavad kolme kätt või et nad on koletised või kääbused. Ka oma kehast väljas illusiooni on võimalik neil tekitada

    Üldpsühholoogia



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun