10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 34 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ingrid Sooberg
Õppematerjali autor
Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt. Konfutsianism levib järgmistes riikides:Filipiinid, Põhja- Korea, Lõuna-Korea, Hiina idaosa. Konfutsianismis puudub usutunnistus, preesterkond ja usuline organisatsioon. Olulisel kohal moraal, kombed, tarkus ja inimese realiseerumine läbi ühiskonna. Maailmas on umbes 200 miljonit usujärgijat. Budism Budism on Siddhartha Gautama õpetustel põhinev religioon ja filosoofia, üks maailmareligioonidest. Budistlik filosoofia =meeleteadus. Subjekti-objekti, keha- meele ja energia-mateeria omavaheline sõltuvus isiksuse arengus. Teooria + praktika. Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile. Budismi alla kuuluvad: gelugpa, hinajaana, joogatsaara, lamaism, zen-budism, tantrism, kadampa jne. Budism oli riigiusk ajaloolises Tiibetis ning on praegusel ajal Sri Lankas, Birmas ja
Sõna "islam" on pärit samast juurest sõnaga salam 'rahu'.Islamiusulised peavad paastukuud- ramadaani ja käivad ka vähemalt kord elus ära palverännakul pühas linnas - Mekas Hinduism Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada vedade autoriteeti. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Hinduistliku ühiskonna eripäraks on kastisüsteem. Buddism Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on traditsioonilise dateeringu järgi 563483 eKr Põhja- Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide
Kristlus Islam Tekkimise Jeesuse sünd, millest algab meie Aastal 610 aeg ajaarvamine; ehk siis aastal 0 Tekkimise Iisrael Araabia koht Levik Ligi 2,1 järgijat, suurima levikuga Lähis Ida: Indoneesias, Pakistanis ja religioon. Valitsev regioon Euroopas, Bangladeshis. Enamuse elanikkonnast Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja moodustavad moslemid Afganistanis, Okeaanias Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraak, Jordaanias, Liibüas, Malaisias, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi
· inimõiguste rikkumine, · illegaalne immigratsioon, · põgenikud, · puudega inimesed, · HIV/AIDS jm epideemiad, · olenevalt riigist / piirkonnast negatiivne iive või vastupidiselt rahvastiku liigne juurdekasv, · terrorism, · jne. Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Religioon annab järgijaile kindla maailmavaate (elu mõtte, juhised õigeks tegutsemiseks ja suhtlemiseks, tõekspidamised surma, saatuse, tuleviku, maailma alguse ning lõpu küsimustes jms). Religioon on saatnud inimest aegade algusest saadik, oletatakse, et religioon on sama vana kui inimkond. Pole teada ühtki
mida mõõdetakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurusega isiku kohta Ameerika dollarites (USD). Igal aastal koostatakse nende näitajate põhjal nimekiri ÜRO liikmesriikidest. On olemas ka inimvaesuse indeks, mis näitab riigi vaesusastet. Religiooni mõju tänapäeval Religioonil on tähtis osa inimeste kultuurierinevustes, isegi uude elukeskkonda tuuakse kaasa religioossed tavad ja harjumused (nt türklased või kurdid Lääne-Euroopas). Maailmas kõige levinum religioon kristlus, ka islam ja budism on oma tekkekohast kaugele levinud, sest mõlema järgijaid leidub arvukalt nii Euroopas kui ka Põhja- Ameerikas. Maailamareligioonidest levib kaasajal kõike kiiremini islam ning prognoositakse. Inimesed peavad jõule, Kristuse taassündi munadepühi, palvetavad, käivad kirikus igal pühapäev. Kristlus ehk ristiusk. Tunnused: üks Jumal Jehoova, kõige tähtsam isik Jeesus Kristus,
Katoliiklus (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana.Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Kirikupea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse maapealseks asemikuks. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate kultus; tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub Piibli tõlgendamise ainuõigus, ning inimese enda aktiivse rolli tähtsustamine õndakssaamise nimel. Katoliikluse aluseks on Piibel koos apokrüüfidega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina.Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramen
Neid korraldatakse sageli. SHINTO KAUNID KUNSTID Japan. Shinto on Jaapani ainupärane. Kiyamizu-dera Kyotos on pühamu. Miyajima saarel petiub Merevärav. Tõusu ajal on vee all. Shintode kunst. Jumalaid ei kujutata. Kujutatakse kombetalitlusi, pidustusi, mõtlejaid jne. Katsushika hokusai tegi kunsti. Iga pidustus on osa Shinto rituaalis. Krisid on ululised. Sümboliseerivad puhtust ja harmooniat. Keelipillid on tähtsad. Jaapani olulisim religioon Pühamud on pühendatud Shinto jumalatele Kam’ele loodus on oluline ja pühad puudka Miyajima saar- merevärav, tempel Kunst- enamjaolt kujutatakse riitusi ja kombeid, pigem mitte jumalaid rituaalid toovad kokku suuri rahvamasse peamine rituaalide eesmärk on puhastus- pestakse roosivees puhtus ja harmoonia Kirsid sümboliseerivad puhtust ja harmooniat Kirsi alleed on mediteerimiseks mõeldud Muusika räägib enamasti rahust ning elamisest harmooniast jumalatega
2. Initsiatsiooniriitused Lapsepõlvest täiskasvanuks. Mõnda aega hoitakse noored isolatsioonis, saavad suguharu vanematelt õpetust hõimutraditsioonidest Võib esineda ka näiteks hammaste väljalöömist, noa sisselõikeid. Tihti esineb ka ümberlõikamist 3. Matuseriitused 4. Emaks saamine 8 Religioon Vana-Egiptus Pikka aega oli kultuur nn aafrikalik- loodususund U 3000 eKr ühendati Egiptus üheks kuningriigiks. Edaspidises Egiptuse ajaloos eraldatakse kolme perioodi: I. Vana riik Sellest ajast pärit suured püramiidid Gizas- vaaraode matmispaigad Kirjalikke tunnistusi vähe: Püramiiditekstid, mis sisaldavad mitmesuguseid matmisriitusi II. Keskmine riik Sellest ajast on säilinud mitmed kirstu ja sarkofaagitekstid
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid