FISKAALPOLIITIKA EESMÄRGID JA ELEMENDID (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

40

pdf

Loeng 11. - Fiskaal- ja monetaarpoliitika

Loeng g 11. Fiskaal- jja monetaarpoliitika p 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz  Fiskaal- ja monetaarpoliitika Eesmärgid sarnased. Suunatud kogunõudluse (tarbimise) riigipoolsele kontrollile. Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja olla inflatsiooni allikaks. Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja seega ka töötuse suurenemist suurenemist. Fiskaalpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli muutes tasakaalu valitsuse kulutuste jja maksumäärade vahel.

Majandus

82

docx

MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

või tootmistegurite turgudel võib kutsuda esile olukorra, kus palgad ja hinnad tõusevad, kõrgemad hinnad viivad kõrgemate palkadenõudmiseni, mis põhjustab hindade tõusu jne Kuna palgad on tihti ettevõtete peamisteks kuludeks, võib inflatsiooni tekkepõhjuseks olla ka palgatõus, mis ei ole tingitud tootlikkuse kasvust. Nõudlusinflatsioon Põhjuseks on liignõudlus, mis viib turul hinnataseme üles Võib põhjustada ka fiskaalpoliitika, mis suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse Põhjuseks võib olla ka rahapoliitika, mis suurendab rahapakkumist ja alandab intressimäära, kutsudes esile suuremaid investeeringuid Inflatsiooni tagajärjed Kas inflatsioon on hea või halb? Inimesel on halb, jääb vaesemaks. Kasulik laenuvõtjatele. (võttes kallimat raha laenuks, tagasi maksame odavamat) Inflatsiooni põhiprobleem: rikkus jaotub ümber Äraarvatud inflatsioon

Majandus alused

24

docx

Fiskaalpoliitika

Seda tehakse küll nelja aasta peale ette, ometi ei suudeta ette näha üht tervet aastat. Seega on hädavajalik teha pidevaid korrektsioone, muudatusi. Riigieelarvestrateegia Riigieelarve strateegia eelnõu koostamise aluseks on riigieelarvestrateegia. Eelarvestrateegia esitatakse: 1. Eelarvepoliitilised põhimõtted, sealhulgas riigieelarve tasakaalu, ülejäägi või puudujäägi suhtes. 2. Vabariigi Valitsuse tegevuse peamised eesmärgid. 3. Majanduolukorra analüüs. 4. Majandusarengu prognoos, sealhulgas valitsussektori tulude prognoos. 5. Muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon. (Riigieelarve seadus) Eelarvestrateegia koostatakse neljaks aastaks, see peab olema Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud. Hiljemalt seitse kuud enne eelarveaasta algust. Riigieelarvestrateegia vaadatakse vastavalt majanduses ja ühiskonnas toimunule või muutunud eelistustele igal aastal üle ja vajadusel täpsustatakse

Majandus

72

docx

Majanduse alused

I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb:

Majanduse alused

89

docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ­ ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõive

Mikro- ja makroökonoomika

98

pdf

Makroökonoomika. Konspekt 2010.

..............................................................................................21 3.2. Inflatsioon .....................................................................................................23 3.3. Inflatsiooni ja tööpuuduse vaheline komproiss AD-AS mudelis .....................26 3.4. Phillipis kõver ...............................................................................................28 4. RIIGIEELARVE JA FISKAALPOLIITIKA ...................................................30 4.1. Fiskaalpoliitika olemus ..................................................................................30 4.2. Nõudluspoolne fiskaalpoliitika.......................................................................30 4.3. Situatsioonikohase fiskaalpoliitika puudused ja võimalikud alternatiivid........31 4.4. Riigieelarve ...........................................................

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

12

docx

Rahanduse alused kordamisküsimused

tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 9.Nimetage rahapoliitika eesmärgid! Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika eesmärk on hindade stabiilsus (s.o madal inflatsioon või kindel välisvaluutakurss), majanduse üldine kasv, kõrge tööhõive ja maksebilansi tasakaal. 10.Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3)?!! Avaturuoperatsioonid - Rahapoliitika teostamise vahend, mille kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Üldjuhul

Kategoriseerimata

40

pdf

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016

aastal idamark, mis oli seotud Reichsmark’aga (saksa mark). 1944. aastal võeti uuesti kasutusele Nõukogude rubla. • Teine oma raha periood: 1992–2011 Peale taasiseseisvumist 1991. aastal oli alguses veel kasutusel rubla, kuid peale rahareformi 20. juunil 1992 kell 04:00 võeti kasutusele Eesti kroon. 1. jaanuaril 2011 võeti aga kasutusele euro, mis kehtib tänase päevani ainsa ametliku maksevahendina. II osa – rahapoliitika 10. Rahapoliitika olemus, eesmärgid Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika. Eesmärk on reguleerida rahapakkumist. Taotleb kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laenuintressi muutmisega. Rahapoliitika eesmärgiks on: • Majanduse üldine kasv • Hindade stabiilsus • Kõrge tööhõive • Maksebilansi tasakaal 11. Rahapoliitika teostamise vahendid, nende sisu • Avaturuoperatsioonid; nt struktuurioperatsioonid – väärtpaberite ost, müük, repotehingud; pankade likviidsuse parandamine.

Rahanduse alused

Meedia

Kommentaarid (0)