Reformierakond (0)

Reformierakond          Eesti Reformierakond on asutatud 13. november 1994. aastal, mille eelkäijaks oli Eesti Liberaaldemokraatlik Partei. Reformierakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse, kuhu Eesti erakondadest kuulub ka Keskerakond. Nende logoks on sinine orav kollasel taustal, mis iseloomustab partei poliitilist paiknemist. Esile on tõstetud lihtsust ja kompaktsust   ning   oravale   iseloomulikku   sooja   tunde   loomist.   Orav   peaks   tekitama   logo omaniku   vastu   usaldust.   Reformierakonna   sloganiks   on   “Parem   tulevik,”   mille Reformierakonna  enda sõnul on eesmärk  näidata,  et neil  on tugev plaan tulevikuks ning parempoolsele ja liberaalsele poliitikale toetuv alternatiiv. Kaja Kallase enda sõnul on parem tulevik   see,   kus   meie   julgeolek   on   tagatud   nii   meie   enda   kaitsevõime   kui   ka   liitlaste kohaolekuga, kus ettevõtlikkus ja pealehakkamine on hinnas, mitte pärsitud liigsete reeglite ja ebaselge maksupoliitikaga. Kus meie jõukus kasvab ja siin tehakse maailmatasemel asju.   Liikmed     Reformierakonna liikmeteks on Kaja Kallas, kes on esimees, Keit Pentus-Rosimannus ja Taavi Rõivas, kes on aseesimehed ning lisaks sellele veel 31 liiget. 2019. aasta valimistel said nad   28,8%   häältest,   mis   andis   neile   võrreldes   eelmiste   valimistega   neli   kohta   riigikogus rohkem, mis teeb kokku 34 kohta. Reformierakond sai häälteenamuse, kuid ei moodustanud koalitsiooni, sest neile sobivate erakondadega liitumisel ei oleks moodustanud nad enamust, kuid  Keskerakond  tegutses kiiremini  ja  moodustas koos Isamaa  ja  EKREga  koalitsiooni. Suurel määral võis anda neile edu enda suur reklaamimine, mille peale kulutasid nad 142 000 eurot, mis oli kõigist teistest erakondadest suurem.


Ideoloogia      Reformierakonna fraktsioon on maailmavaatelt paremtsentristlik ja lähtub oma poliitikas valdavalt  liberaalsele ideoloogiale, rõhutades madalate maksude ning suurema isiku-, turu- ja ettevõtlusvabaduse keskset rolli riigi arengus. Parempoolsust iseloomustab põhimõte, mille kohaselt   vastutab   iga   ühiskonna   liige   ise   oma   sotsiaalse   ja   majandusliku   heaolu   eest, tsentrismi iseloomustab püüd liita valijaskonna populaarsemaid ideid. Majanduspoliitikas on parempoolsete  eesmärk   minimaalne   riigi  sekkumine.  Paremtsentrismi   iseloomustab  suund traditsiooniliste   väärtuste   hoidmise   poole.   Nad   on   oma   ideoloogiast   hoidnud   kinni,   mis kajastub nende tegudest, ütlemistest ja ajaloost. Nende üks suurim tegu toimus 1. jaanuaril 2000. aastal,  kui  nad kaotasid  Reformierakonna  initsiatiivil  Eestis  tulumaksu  ettevõttesse reinvesteeritud   kasumilt.   Tänaseks   on   see   vaieldamatult   aidanud   kaasa   Eesti   kiirele majanduskasvule   ning   pälvinud   tähelepanu   nii   Euroopas   kui   ka   mujal   maailmas.   Samuti tegeleb erakond siiani emapalgaga, mis on aidanud kaasa sündide arvu kasvule Eestis. Kõige märkimisväärsemat   tähelepanu   on   arvatavasti   pälvinud   üksikisiku   tulumaksu   alandamine 2005.a.-2015.aastal, mille ajal suudeti alandada tulumaksu 26%-st 20%-ni. Valimised
       
           2019. aasta valimiste  loosung oli “Parem Eesti.”  Nende valimisprogramm  koosnes kaheksast osast: ● tark majandus - kõigi elanike sissetulekute kasv, ● haritud ja nutikad inimesed - eduks vajalik ettevalmistus, ● hooliv ja võimalusi pakkuv Eesti - panustamist toetav ühiskond, ● avatud ja turvaline Eesti - paremini tagatud vabadused, ● arukalt ja avatult juhitud Eesti - üksikisiku vabadusest lähtuv ühiskonnakorraldus, ● meie oma Eesti - kestlik rahvus, keel ja kultuur, ● elujõuline maaelu - tasakaalustatud areng igas piirkonnas,


● parem keskkond - hoitud loodus, parem elukeskkond. Kokkuvõtlik  Reformierakonna   eesmärk   on   vaba,   väärikas   ja   oma   eluga   rahulolev   Eesti inimene, kes on valmis võtma oma riigi ees ka vastutust parema tuleviku nimel.  Reformierakonna rahalised lubaduse: ● majanduskasvu toel vanaduspensione nelja aasta jooksul tõsta 200 euro võrra,  ● kõigile maksumaksjale 500-eurose kuise tulumaksuvaba miinimumi kehtestamine, ● neljarajaliste Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva maanteede ehitamine, ● tõsta nelja aastaga täiskoormusega õpetaja keskmise palga vähemalt 2000 euroni, ● luua hooldusabi vajavate inimeste toetamiseks mitmekesiste lahenduste paketi, ● aktsiiside alandamine konkurentsivõimelisele ja tarbimist vähendavale tasemele. Hetkel ei ole lubaduste täitmisest väga suurt informatsiooni, kuid varasemalt aastatest 2011 ja 2015 on Reformierakonnal hulgaliselt täitmata lubadusi. Skandaalid Rahastamiskandaal ehk Silvergate . See toimus 2012. aasta mais, kui puhkes Eesti poliitiline skandaal, mis puudutab Eesti Reformierakonna liikmete annetusi, millega liikmed väidetavalt annetasid varjatud isikutena erakonnale   anonüümsete   toetajate   raha.   Silver   Meikar   annetas   2009.-2010.   aastal   suurtes kogustes raha Reformierakonna toetuseks. Põhjendas ta seda nii, et Kalev Lillo andis talle ümbrikus   raha  ning  enne   seda  oli   helistanud   Kristen  Michal  ja   küsinud,   kas  ta  on  nõus erakonda   toetama.   Ta   nõustus,   kuid   lisas,   et   tal   ei   ole   see   hetkel   väga   võimalik.   Peale ümbriku saamist oli ta nõus selle raha annetama, sest see ei toonud talle endale mingeid kulusid.   22.   mail   2012.   aastal   avaldanud   Reformierakonna   pressiteates   lükkasid   Lillo   ja Michal need väited   ümber ning tegid avalduse õiguskaitseorganile. Lisaks sellele annetas veel suure summa raha Lauri Luik, kuid väitis, et see on tema enda raha. Samuti annetas üks anonüümseks jääda sooviv erakonna liige raha, mille väidetavalt sai Kalle Pallingult, kuid Palling ei nõustunud sellega. Oktoobris lõpetati uurimine ja kolmeks olulisemaks tulemiks olid debati algatus erakondade rahastamise ja nende rolli üle ühiskonnas, kadus piir “heade” ja “halbade” erakondade vahel ning süvenes valijate usaldamatus erakondade vastu. Juhtum lõppes sellega, et Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni-poolse  määrusega anonüümsed annetused riigieelarvesse kanda. Silver Meikar heideti erakonnast välja ja tollane justiitsminister Kristen Michal  astus


ministrikohalt tagasi. Protest rahastamisskandaali vastu. ACTA skandaal Skandaal sai alguse 6. veebruaril 2012. aastal Õhtulehe artiklist, mis rääkis ACTAst ja selle vastu protestimisele kutsumisest. ACTA on arenenud riikides rahva eest salaja väljatöötatud leping, mis annab internetiteenuse pakkujale kohustuse jälgida kõiki tegemisi internetis ja karistada igasuguste autoriõiguste rikkumiste eest kopsaka rahatrahvi või vangistusega ilma kohtuta. Andrus Ansip, kes oli sellel ajal peaminister oli igati ACTA poolt ja solvas avalikult kõigi   ees   selle   artikli   kirjutajat.   Väites   näiteks   sellise   lause   “Teate,   inimene,   kes  midagi säärast   väidab,   on   seemneid   söönud,   ja   mitte   neid   seemneid,   mida   meie   oma   põldudele külvame.   (Naer.)”   Kogu   Ansipi   ütlused   hakkasid   kiiresti   kirgi   võtma   sotsiaalmeedias negatiivse tooni all. ACTA protest toimus Tartus ja Tallinnas ning lisaks ACTAle protestiti seal ka valeliku ja ülbe poliitika vastu. Selle tulemusena langes detsember 2011 - aprill 2012 Reformierakonna toetus 33%-lt 27%-ni. Autorollo skandaal 27. novembril 2012. aastal kirjutas Äripäev, et keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannust, Rain Rosimannust ja Siim Roodet ähvardab poole miljoni eurone hagi seoses ministri isale kuulunud veofirmaga Autorollo, mis läks pankrotti. Keit-Pentus Rosimannus eitas enda seost Autorolloga, kuid Eesti Ekspressi käsutuses olevad e-kirjad näitavad, et ta on siiski juhtimises osalenud. Selle tulemusena langes Reformierakonna toetus lausa 20%-le.


Sisevalijate ehk Ojulandi skandaal 30. mail 2013. aastal avaldas Eesti Ekspress artikli, mis väitis, Et reformierakonna juhatuse valimistel toimus e-hääletuses pettus. Juba 31. mail väitis Kristiina Ojuland selle väite ümber, sest tal ei olnud selleks isegi ligipääsu. Eitas seda pettust ka Delfi TV pressikonverentsil, kuid sellegi pooles lükkas Reformierakond Ojulandi väited tagasi ning ta arvati 5.juunil erakonna liikmete hulgast välja. Skandaali tulemusena astus Reformierakonnast välja üle 200 liikme, kuid erakonna toetust see silmapaistvalt ei vähendanud. Siim Kallase skandaal 11. veebruaril 2014 kirjutas Postimees: „Siim Kallas teatas 10. veebruaril Reformierakonna juhatuse ja riigikogu fraktsiooni liikmetele, et on valmis asuma peaministriks.“ 1. märtsil 2014   kinnitati   Siim   Kallas   Reformierakonna   volikogul   peaministrikandidaadiks.   4.märtsil ilmus Eesti Päevalehes artikkel, kus kajastati dokumente, mis näitavad, et Kallas väljastas 20 aasta   eest   rohkem   kui   miljardi   krooni   väärtuses   Eesti   Panga   karantiisid.   Pärast peaministrikandidaadiks   esitamist   hakkas   erinevates   meediaväljaannetes   ilmuma   artikkel, milles   kajastati   Siim   Kallase   aastatetaguseid   skandaale     ja   sooviti   nendele   selgitusi.   12. märtsil   2014.   aastal   loobus   Siim   Kallas   valitsuse   moodustamisest   väites,   et   ei   saa   tööle pühenduda,   kui   peab   vastuseid   ja   selgitusi   andma   oma   vanadele   tegudele.   Skandaal   ei mõjutanud  suurel  määral   Reformierakonna   toetust,  sest  nende  kiire  tegutsemine  ja  Taavi Rõivase peaministri kandidaadiks valimise abil nende toetus hoopis tõusis. Ajalugu Eesti Reformierakond asutati 13. novembril 1994. aastal. Sel päeval toimus Tallinnas kaks olulist poliitilist kogunemist: Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress.   ELDP ja Eesti Reformierakond liideti üheks ja esimeheks valiti Siim kallas. Uue erakonna üheks esimeseks tähtsamaks dokumendiks sai Siim Kallase koostatud   “Kodaniku   Riigi   Manifest.”   Selle   arendamisega   tulid   kaasa   paljud   huvitatud ettevõtjad ja avaliku elu tegelased näiteks, Igor Gräzin, Rein Lang jt., kes seni polnud otseselt


poliitikas osalenud. Neid valitses valdav edu. Koalitsioonid Alates 1994. aastast on Reformierakond läbi aastate kandnud kõikidest Eesti erakondadest kõige enam valitsus vastutust. Koalitsiooni on kokku moodustatud viis korda.  2007.   aasta   koalitsioon:   Reformierakond,   Isamaa   ja   Res   Publica   Liit   ning Sotsiaaldemokraatlik   erakond.   Nende   lubadused   olid   pensioni   tõstmine   nelja   aastaga kahekordseks,   vanemahüvitise   pikendamine   lapse   1,5   aastaseks   saamiseni   ja   tulumaksu alandamine 18% aastaks 2011. Tundub, et hammustasid õunast liiga suure tüki. 2005.  aasta  koalitsioon:   Reformierakond,  Rahvasteliit  ja   Keskerakond.   2005.  aastal   astus valitsus tagasi ja 3R ehk Koosmeele koalitsioon lagunes. Koalitsiooni kaasata Res Publica asemel   Keskerakond.   Reformierakonna   põhitingimus   koalitsioonis   osalemisel   oli maksusüsteemi säilitamine. 2003.   aasta   koalitsioon:   Reformierakond,   Res   Publica   ja   Rahvasteliit   ehk   3R.     Lisaks majandusele   hakati   see   aeg   suurt   tähelepanu   pöörama   ka   perepoliitikale,   sest   rahvaarv vähenes   ja   nappis   kindlustunnet   uue   elu   loomiseks.   Olulistemaks   Reformierakonna lubadusteks, mis ellu viidi olid, Kehtestati vanemahüvitis, alustati tulumaksureformi, säilitati tasakaalus   riigieelarve   ja   maksusüsteemi   stabiilsus,   Eesti   sai   Euroopa   Liidu   ja   NATO liikmeks,   käivitati   õppetoetuste   süsteem,   säilitati   senised   kodakondsus-   ja   keelepoliitika põhimõtted. 2002. aasta koalitsioon: Reformierakond ja Keskerakond. Kuna valimisteni oli jäänud vaid napp   aasta,   siis   ambitsioonikaid   eesmärke   koalitsioonilepingusse   ei   kirjutatud. Reformierakonna peamine eesmärk oli hoida seni saavutatut ja jätkata samal kursil. 1999. aasta koalitsioon: Reformierakond, Isamaaliit, Mõõdukad (Kolmikliit). Selleks hetkeks oli   Eesti   olnud   taasiseseisvunud   seitse   aastat.   Eesti   majandus   oli   stabiilne   ja   kasvas, turumajandus toimis ja riik oli äsja kutsutud liitumisläbirääkimistele Euroopa Liiduga. Kasutatud allikad ● https://www.reform.ee/     ● https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Reformierakond     ● https://m.riigikogu.ee/riigikogu/fraktsioonid/eesti-reformierakonna-fraktsioon/     ● https://www.facebook.com/reformierakond/     ● https://et.wikipedia.org/wiki/Liberalism     ● https://virumaateataja.postimees.ee/6523541/kolm-pohjust-miks-valida-     reformierakond ● https://www.eesti.ca/e-v-riigikogu-valimised-2019-ajakirjanduse-kokkuvottes-valitud-     liikmed/article53231


● http://www.erjk.ee/et/rahastamise-aruanded/erakondade-kulude-aruanded?     report=137849 ● file:///C:/Users/jurge/Downloads/av_reformierakond_koik.pdf 
● https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/reformierakonna-kallimad-lubadused-on-samad-     mis-keskerakonnal/ ● https://et.wikipedia.org/wiki/Reformierakonna_rahastamisskandaal     ● http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/47138/edenberg_kaisa_ba_2015.pdf