Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Reformierakond (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist





Reformierakond
         Eesti Reformierakond on asutatud 13. november 1994. aastal, mille eelkäijaks oli Eesti
Liberaaldemokraatlik Partei. Reformierakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide
ühendusse, kuhu Eesti erakondadest kuulub ka Keskerakond. Nende logoks on sinine orav
kollasel taustal, mis iseloomustab partei poliitilist paiknemist. Esile on tõstetud lihtsust ja
kompaktsust   ning   oravale   iseloomulikku   sooja   tunde   loomist.   Orav   peaks   tekitama   logo
omaniku   vastu   usaldust.   Reformierakonna   sloganiks   on   “Parem   tulevik,”   mille
Reformierakonna  enda sõnul on eesmärk  näidata,  et neil  on tugev plaan tulevikuks ning
parempoolsele ja liberaalsele poliitikale toetuv alternatiiv. Kaja Kallase enda sõnul on parem
Vasakule Paremale
Reformierakond #1 Reformierakond #2 Reformierakond #3 Reformierakond #4 Reformierakond #5 Reformierakond #6 Reformierakond #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor EleriinTorjus Õppematerjali autor
Reformierakonna üldkokkuvõte, liikmete tutvustus, ideoloogia ja sellega kaasnev, valimised läbi aegade, suuremad skandaalid ja nende kokkuvõtted, ajalugu.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
odt

Reformierakond

algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994. aastal. Uue erakonna üheks esimeseks tähtsamaks dokumendiks sai Siim Kallase koostatud Kodanike riigi manifest. 1995-1996 8. jaanuaril 1995 toimunud Reformierakonna peakoosolekul kinnitati erakonna uus programm "Eesti Kodu", põhikiri ning valimisnimekiri. 1995. a. parlamendivalimistel sai Reformierakond 87 531 häält ehk 16,19 %, mis andis 19 kohta Riigikogus. 14. oktoobril 1995 toimunud peakoosolekul uuendati erakonna põhikirja ja valiti vastavalt sellele ka uus juhatus. 1996-1997 Kohalikel valimistel 1996. a. oli Reformierakond silmapaistvalt edukas Tallinnas, Tartus, Kuressaares, Haapsalus, Paides, Jõgeval jm. Reformierakonna nimekirjas valiti üle Eesti kohalikesse volikogudesse 124 inimest. 1996. a. novembris otsustas Reformierakond valitsuskoalitsioonist lahkuda, kuna seal

Politoloogia
thumbnail
7
odt

Reformierakond

Reformierakond Ma valisin selle erakonna sellepärast, et meie perekond on sellest erakonnast palju kodus rääkinud ja see erakond annab palju häid lubadusi. Reformierakonna sümboolika on kollane värv ja sinine orav. Eesti Reformierakond asutati 13. novembril 1994, mil selle nime all otsustasid ühineda Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühm ja1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatlik Partei (ELDP). Siim Kallase algatusrühm tõi erakonda ettevõtjaid ja avaliku elu tegelasi – Igor Gräzini, Rein Langi jt. Samuti liitus sellega mitu seni parteitut poliitikut, nagu Valve Kirsipuu, Uno Mereste, Ignar Fjuk ja Toomas Savi. ELDP ridadest liitusid uue erakonnaga Paul-Eerik

Kategoriseerimata
thumbnail
5
docx

Eesti erakonnad 2015.a seisuga

Eesti erakonnad 2015.a seisuga Arvuliselt on hetkel Eestis suuremaid tegutsevaid erakondi 11 ning nendeks on:  Eesti Iseseisvuspartei  Eesti Keskerakond  Eesti Konservatiivne Rahvaerakond  Eesti Reformierakond  Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu  Eesti Vabaerakond  Eestimaa Ühendatud Vasakpartei  Erakond Eestimaa Rohelised  Erakond Isamaa ja Res Publica Liit  Rahva Ühtsuse Erakond  Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse.

Ühiskond
thumbnail
10
doc

Andrus Ansip

korter. Tema naine Anu ja nooremad tütred jäid elama Tartusse Tammelinnas asuvasse majja. 5 Ansip peaministrina 31 märtsil, 2005 peale Juhan Partsi lahkumist anti Ansipile ülesanne president Arnold Rüütli poolt moodustada valitsus. (Ansipi peaministriks saamist toetas 101-st 53 parlamendiliiget ning 40 oli vastu. Tema ja ministrid pühitseti ametisse järgmisel päeval.) Aprilli keskel, sõlmisid Keskerakond, Rahvaliit ja Reformierakond valitsusleppa ning samal päeval andis Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel Ansipile loa valitsus moodustamiseks. Seda koalitsiooni on ka nimetatud küüslaugu koalitsiooniks ja ka Ansipi Moskva tsirkuseks. Andrus Ansipi juhitav valitsus oli üheks oma prioriteediks seadnud Eesti vähekindlustarud elanikegruppide heaolu parandamise. Eriti said rõõmu tunda lastega pered ja pensionärid. Samal ajal kinnitas koalitsioonilepe, et Eesti majandus- ja

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
17
doc

Eesti peaministrid

Mart Laar ­ 1999 märts-jaanuar 2001 Siim Kallas ­ 2001 jaanuar-märts 2003 Juhan Parts ­ 2003 märts-aprill 2005 Andrus Ansip ­ 2005 aprill-... 5 2.1 Andrus Ansip Sündinud: 1.oktoobril 1956 Tartus [2] Erakond ja peaministri aastad: Reformierakond 2005-... Isiklikku: Andrus Ansipi abikaasa Anu Ansip on naistearst. Peres on kolm tütart: Reet, Tiina ja Liisa. Aprillis 1996 juhtus tal jalgrattaga sõites lauskokkupõrge sõiduautoga. Talle tehti 11 tundi kestnud operatsioon ja ta oli 3 kuud voodihaige. Taastumine võttis aega 14 kuud. Haridus: 1979 Tartu Riiklik Ülikool, orgaanilise keemia eriala 1974 Tartu 5. Keskkool Täiendharidus: 1992 Yorki Ülikool Torontos, ärijuhtimine

Eesti keel
thumbnail
8
docx

Politoloogia konspekt

Moodustus uus koalitsioon eesotsas Tiit Vähiga (KMÜ ja Reformierakond), tegutsesid 1995-97. Sellesse perioodi langeb ka Euroopa Liiduga assotsatsioonilepingu sõlmimine. 1997 korteriskandaal (eesotsas Tiit Vähi). 1997-99 vähemusvalitsus eesotsas Mart Siiman. Koalitsioonipartnerid Maaliit ja Pensionäride ning- perekondade Erakond. 1997 EL-i kandidaadiks, 1998 läbirääkimised EL-iga. 1999-kolmandad valimised, võitis Keskerakond, valitsus kolmikliit (Isamaa Liit, Reformierakond, Mõõdukad). Mart Laari kolmas ametiaeg aastani 2002. Tekkisid sisetülid Isamaa Liidu ja Reformierakonna vahel. 2002-03 meenutab ,,jõulurahuvalitsus``, koalitsiooni nim. Kaksikliiduks, peaminister Siim Kalls, majandusminister Savisaar. Ain Sepiku skandaal. 2003-neljandad valimised, võitis ülinapilt Keskerakond. Uus valitsus RRR (Res Publica, Reformierakond, Rahvaliit). Peaminister Juhan Parts. Koos oldi 2 a. ja 3 päeva. Tüli Reformierakonna ja

Politoloogia
thumbnail
7
doc

Riigikogu

kodanikku 897 243 hääleõiguslikust kodanikust, mis on 61 protsenti. Riigikokku kandideeris 975 kandidaati. 11 üles seatud erakonna nimekirjas kandideeris 968 inimest ja 7 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond, kes sai 153 044 häält (27,8 %) ja Eesti Keskerakond, kes kogus 143 518 häält (24,1 %). Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ette nähtud viie protsendi künnise ületasid kuus erakonda - Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Juhatus: · Riigikogu esimees - Ene Ergma · Riigikogu I aseesimees - Keit Pentus · Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas Riigikogu juhatus registreeris 2. aprillil 2007 järgmised fraktsioonid: Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, Eestimaa Roheliste fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
33
doc

Ühiskonnaõpetus - poliitika

Edgar Savisaar · 31. mai 1950 sündinud (Harku vanglas) · 1973 lõpetas TÜ ajaloolasena · 1982 dotsent · NLKP · 1987 IME · 1988 Rahvarinne · 1990-1992 peaminister · 1995 siseminister, lindiskandaal (Vilja Laanaru) · 2005-2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister · 2001-2004 ja 2007- Tallinna linnapea · 3 abielu ja 3 lahutust, 4 last Eesti Reformierakond · Asutatud 1994 · Erakonna esimehed: 1994-2004 S. Kallas (praegu auesimees), 2004 ­ A. Ansip · Juhatuse liikmed veel: A. Aas, L. Jänes, U. Kruuse, T. Kõiv, R. Lang, J. Ligi, L. Luik, M. Mälberg, U. Paet, K. Pentus, H. Pevkur, V. Randpere, T. Rõivas, J. Tamkivi · Liikmeid üle 7 000 · Riigikogus 31 kohta · Tartu linnavolikogus 17 kohta (49st) · Euroopa Parlamendis 2 kohta · Kuulub Euroopa liberaalide ja reformiparteide ühendusse

Ühiskonnaõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun