Arenguökonoomika - Regionaalne ebavõrdsus Itaalia näitel (0)

Itaalia on Euroopas asuv vahemere riik mille pindala on 301 340 km2. 2017 . aasta seisuga elas seal 61 miljonit elanikku.
Itaalial on väga tugev majandus ning nominaalse SKP järgi on riik maailmas üheksandal kohal. Põhilised majandussektorid Itaalias on teenindus, tööstus ja põllumajandus. Itaalia on tuntud kui veini ja autode tootjana.
Pärast Teist Maailmasõda toimusid suured muutused Itaalia majanduslikus struktuuris. Põllumajanduslikust tootmisest mindi üle tööstuslikule tootmisele. Üks majanduslikult tugevamaid linnu Itaalias sellel ajal oli Napoli , mille sadam oli tähtsaim Vahemere kaubavahetuspiirkond. Samuti oli see tähtis tööstuspiirkond. Sellest tulenevalt oli Lõuna-Itaalia majanduslikult olulisem piirkond kui Põhja-Itaalia Nüüdseks on paljud tehased suletud ning Napoli tähtsus vähenenud. Linnas on suur korruptsioon ning organiseeritud kuritegevus .
Tänapäeva Itaalia majandusele on iseloomulik Põhja- ja Lõuna-Itaalia suur ebavõrdsus. Põhja-Itaalia majandusareng on olnud kiirem ning spetsialiseerutakse tööstusele. Seal toodetakse 75% riigi rikkusest. Lõuna-Itaalias tegeletakse põllumajandusega ning sealne areng on olnud aeglasem . OECD hinnangul on Itaalia regionaalne ebavõrdsus 34-st Euroopa Liidu liikmesriigist kõige suurem. Organisatsiooni korraldatud uuringus võrreldi erinevate piirkondade majandustegureid. Nendeks oli turu kasv, töökohtade, arstiabi, ja hariduse kättesaadavus, riigi investeeringud ja turvalisus. Uuringust selgus, et Campania on Lääne-Euroopa üks vaesemaid piirkondi. Calabrias ja Sitsiilias on keskmisest kõrgem töötuse tase ning madal teenuste kättesaadavus. Lazios olid head hariduse kvaliteedi näitajad, kuid OECD hinnangul on see Euroopa madalamail tasemel.
Itaalial on vähe loodusressursse ning riigi majandus on tugevalt mõjutatud nafta ekspordist. Selle tõttu mõjutas riigi majandust ka 1970. aastate naftakriis. Periood tõi endaga kaasa majandusliku taandarengu, riigis oli suur tööpuudus ning kõrge inflatsiooni tase. Itaalia majandus taastus alles 1980. aastate alguses.
1980. aastatel paljud riigiettevõtted erastati, sest riigi rahandus oli halvasti juhitud ning korruptsioon oli suur. Varasemalt oli just riigiettevõtetel oluline roll Itaalia majanduses, sest need tootsid kõige suurema osa riigi kogutoodangust. Riigi tähtsuse vähenemine ettevõtete juhtimises aitas kaasa erasektori investeeringute kasvule.
2008. aasta majanduskriis mõjutas veelgi niigi ebastabiilset Itaalia majandust. Selleks, et kriisi leevendada tegi valitsus ulatuslikke kulutusi, kuid probleemid süvenesid veelgi.
Joonis 1. Itaalia reaalse SKP kasv.
Joonisel on selgelt näha, et 2008. aasta ülemaailmne majanduskriis mõjutas väga tugevalt Itaalia majandust. Reaalse SKP kasv oli siis -5,5%. Kriisi leevendamiseks tegi valitsus ulatuslikke kulutusi, kuid see suurendas riigivõlga, mis oli 2,6 triljonit dollarit. Viimastel aastatel on Itaalia majandus isegi veidi kasvanud, kuid see ei ole olnud piisav, et Itaalia majandus tõuseks endisele tasemele . Majanduskasvu aeglustab korruptsioon ning Itaalia üleüldine poliitiline ebastabiilsus . Alates 2011. aastast on riigil olnud neli valitsust, kuid probleeme ei ole suudetud lahendada. Puudus on ka struktuurireformidest.
Itaalia majandus on küll kasvanud, kuid riigis valitsev ebavõrdsus ei ole kuskile kadunud. 2016 . aastal ohustas 18 miljonit inimest vaesus või sotsiaalne tõrjutus. See osa moodustab 30% Itaalia rahvastikust. Vaesusriski hindamiseks arvestatakse inimeste sissetulekut ning teenuste kättesaadavust. Suurem on vaesusrisk Lõuna-Itaalias ning Itaalia saartel elavate inimeste seas. Euroopa keskmine vaesusrisk on 23,5% ning Itaalia vaesusrisk on sellest 6,5% suurem. Sellest tulenevalt on vaesusrisk Itaalia jaoks väga tõsine probleem.
Joonis 2. Rahvastiku vaesusrisk
Enim ohustab vaesus Kreeka elanikke. Riigis on juba pikalt olnud majandusprobleemid ning neil on suurim maksuvõlg, Teisel kohal on Iirimaa , kus samuti on vaesusrisk väga suur. Kolmandal kohal on Itaalia, kus vaesusrisk on üle 25%. Vaesusrisk on kõige madalam Hollandis ja Luksemburgis.
Kõige rohkem kannatavad vaesuse tõttu lapsed ja noored inimesed. Paljud jätavad kooli pooleli , et võimaldada endale paremaid elutingimusi ning selleks, et toetada oma perekonda. Üleüldiselt on Itaalias madal sotsiaalne mobiilsus. Vaeste inimeste lastel on raske rikkaks saada ning neil on vähem võimalusi endale paremat elu võimaldada.
Itaalia majanduse suur probleem on sissetulekute ebavõrdsus. 2015 aastal tõusis keskmine sissetulek Itaalias 2500 euroni kuus, kuid kasv mõjutas ainult rikast elanikkonda. Nende tulu on 6,3 korda suurem kui vaeste sissetulek. Ebavõrdsust süvendavad mitmed tegurid. Nendeks on jäik tööturg, kõrge käibemaksumäär ja alarahastatud sotsiaalprogrammid.
2017. aastal tõusis Itaalias absoluutses vaesuses elavate inimeste arv 5,1 miljonini. Üha suurenev vaesuse oht mõjutab inimesi liituma maffiaga ning soodustab üleüldist kuritegevuse levikut ning sotsiaalseid pingeid. Samal aastal hakati riigi olukorda parandama ning võeti vastu seadus millele põhinedes eraldati väikeste lastega peredele 1,6 miljardit eurot. Nende sissetulek kasvas 400 euroni kuus. Selline seadus oli erakordne, sest Itaalia on ainuke kolmest OECD riigist, kes on kümne aasta jooksul sotsiaalabi suurendanud. Selleks, et Itaalia saaks oma majandust tugevdada peab Itaalia ilmselt ka edaspidi jagama sotsiaaltoetusi.
KASUTATUD ALLIKAD
Lyman, Eric J. Why Italy poverty , income inequality growing when family income rises (2017) http://www.xinhuanet.com/english/2017-12/10/c_136814056.ht m (25.09. 2018 )

Huang, Michael 10 Facts About Poverty in Italy (2018) https://borgenproject.org/facts-about-poverty-in-italy/ (25.09.2018)

Orsi, Roberto The quiet collapse of the Italian Economy (2013) http://blogs.lse.ac.uk/eurocrisispress/2013/04/23/the-quiet-collapse-of-the-italian-economy/ (25.09.2018)
Italy has worst regional disparity in OECD (2014) http://www.italianinsider.it/?q=node/2499 (25.09.2018)
Italian debt crisis (2012) https://www.economicshelp.org/blog/5437/economics/italian-debt-crisis/
Italy economic outlook (2018) https://www.focus-economics.com/countries/italy