Norra (0)

Norra
Referaat
Koostas: Sander Rau PM1A
Juhendaja : Endla Pesti

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Norra 4
Kaart ja asend 5
Geoloogiline asend 6
Majandus 7
Import 7
Kunst 8
Muusika 8
Kasutatud allikad 9

Sissejuhatus

Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes , põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas , tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid . Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega.

Norra

Üldandmed
Pindala: Norra põhiosa pindala on 323 782 km2. Sellest hõlmavad 6% siseveed . Norrapõhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. Kohal. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km2.
Rahvaarv: Norra rahvaarv on 4 920 305 (1.01.2011). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal.
Pealinn: Norra pealinn on Oslo.
Pealinna kordinaadid: 59° 56´ N, 10° 45´ S
Kuningas: Harald V
Peaminister : Jens Stoltenberg
Usund : Üle 85% on protestandid .
Riigikeel: Norra riigikeeleks on norra ja uusnorra keel.
Riigihümn: Ja, vi elsker dette landet
Riigikord : konstitutsiooniline monarhia
Lipp :
Vapp :
Rahaühik: Norra rahaühik on kroon (NOK).
Aeg: Norra aeg on eesti ajast tund aega taga ja maailmaajast üks tund ees.
Ŕiigikeeled: norra ja uusnorra

Kaart ja asend

Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool (põhjaosa loode pool) ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaaga (idast) ja Soomega (idast ja lõunast). Maa asub Atlandi ookeani põhjarannikul, piirnedes kagust Skagerraki, läänest ja edelast Põhjamere, loodest Norra mere ja kirdest Barentsi merega.
Norra põhiosa asetseb kitsa ribana Skandinaavia poolsaare looderannikul. Selliseid pindala ja rahvaarvu kohta kitsa kujuga maid on maailmas vähe, umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. Tallinna ja Oslo vaheline kaugus on 790,5 km.

Geoloogiline asend

Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Ta kujutab endast võrdlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa.
Suur osa Norrast kuulub Kaledoonia orogeneesi piirkonda. Mesosoikumis eraldus sellest fragment , mis paikneb põhja pool tinglikust joonest, mis kulgeb Hardangerfjordeni suudmest läbi Mjøsa järve Rootsi piirini . Mäeahelik tekkis Siluri lõpus.
Sellest lõuna pool paiknev ala asetseb Eelkamriumi väga kõvade kristalsete kivimitega (graniit ja teised moondekivimid) 1-2 miljardi aasta vanusel Fennoskandia kilbil.
Eelkambriumi aluskorral on kohati Hilis -Eelkambriumi settekivimid (650 miljonit aastat ja vanemad) ja Kambrosiluri kihistused (542-416 miljonit aastat). Aluskord koosneb gneist, graniidist jt Arhaikumi ja Paleosoikumi moodustistest.
Norras asuvad Devoni kivimid on umbes 370 miljonit aastat vanad.
Oslo fjordi piirkond on üks väheseid kohti Skandinaavias, kus kristalne kilp on kaetud ulatusliku nooremate moodustiste kihiga .

Majandus

Norra on arenenud majandusega riik. Traditsioonilised tegevusalad on olnud kalapüük ja metsandus . Pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud mäendus ja tööstus. Majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta - ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine.
Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta , hüdroenergia, kalavarud , mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad .
Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks , mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel .
Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra.
Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994.
Aastal 2000 müüs valitsus ühe kolmandiku varem täielikult riigi poolt omatud firmast Statoil. Majanduskasv oli 0,8% aastal 1999, 2,7% aastal 2000 ning 1,3% aastal 2001. Pärast majanduskasvu pidurdumist aastatel 2002 ja 2003, hakkas 2004. aastal majandus taas kiiremini arenema. 2009. aastal langes majandus 1,4% ja aastal 2010 taas 1,5% tõusis[5].
Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftavarude all peitub suuri koguseid kivisütt. Sütt on praegu võimatu kaevandada , aga sellega võidakse hakata tegelema tulevikus.
Peamiselt tänu nafta ja maagaasi ekspordile on Norra väliskaubandusbilanss alates 1990. aastast olnud positiivne. Aastal 2008 oli väliskaubanduse ülejääk 466 miljardit krooni. Põllumajanduslikus kasutuses on 3,2% maast. Maastiku suure mägisuse tõttu on künnimaad ainult 2400 km².

Import

Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste impordi kogumaht 731,4 miljardit norra krooni, sealhulgas kaupade impordimaht umbes 511,8 miljardit krooni.
Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli.
Teenuste impordist moodustavad suurema osa turism , finantsteenused ja laevandustasud.
Norra suuremad impordipartnerid on Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia , Taani, Hiina ja USA.
Norra importis 2007. aastal Eestist kaupu umbes 2,5 miljardi norra krooni väärtuses.

Kunst

Algupärane norra maalikunst kujunes välja maastikumaalist 19. sajandi alguskümnenditel. Varem olid Norras domineerinud Saksamaalt ja Hollandist sisseveetud teosed ning Taani võimu mõjul valminu.
Algul loodi peamiselt maastikumaale, hiljem valdavalt impressionistlikke ja realistlikke teoseid.
Tänapäeval on Norras palju rahvusvaheliselt tuntud kunstnikke.

Muusika

Kõige kuulsam Norra helilooja läbi aegade on olnud Edvard Grieg .
Norra popmuusika lipulaevadeks on sellised bändid ja esinejad nagu Röyksopp, Turbonegro, Serena Maneesh, Sissel , Annie, Madrugada ja Jaga Jazzist.
Norra on olnud regulaarne osavõtja Eurovisiooni lauluvõistlustel ja korduvalt ka esikohti saavutanud – Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel.

Kasutatud allikad

• http://www.google.com/imgres?um=1&hl=et&client=ubuntu&hs=OxB&sa=N&tbo=d&channel=fs&biw=1294&bih=627&tbm=isch&tbnid=izgHGvqjyGS_5M:&imgrefurl=http://wiki.gomaailm.ee/%3Fattachment_id%3D556&docid=4kJbG73PvWG49M&itg=1&imgurl=http://wiki.gomaailm.ee/files/2011/04/Norra-vapp.png&w=500&h=891&ei=L7UBUfXkL8aa1AWqnYC4CA&zoom=1&iact=hc&vpx=318&vpy=78&dur=692&hovh=300&hovw=168&tx=117&ty=159&sig=109022506389134009421&page=1&tbnh=148&tbnw=83&start=0&ndsp=29&ved=1t:429,r:3,s:0,i:87
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Norra
  
• http://www.annaabi.com/Referaat-Norrast-m34918.html
  

10