Vaesuse põhjused (1)

Vaesuse põhjused
Vaesus on see, kui inimene ei suuda rahuldada oma põhivajadusi (1). Inimene on vaene, kui tema materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki , mis on vajalik (3). Vaesuse mõistet võib erinavalt defineerida, aga maailmas on väga palju põhjused , miks vaesus tekkib. Vaesuse tegurid on eri maades olulisel määral erinevad (7). Vaesus on tihadalt seotud ebavõrdususega.
Vaesuse põhjuseks võib olla vilets kommunikatsioonisüsteem, nõrk kooperatsioon , lünklik infrastruktuur , vähene turvalisus ning ebaõigluse, kuritegevuse, alkoholismi, narkootikumide, prostitutsiooni, salakaubanduse ja muu nii nimetatud hõlptulu saamiseks vajaliku vohamine , mis võõrutab tööst, ühiskonnast ja kultuurist, lõhub perekonna- ja kogukonnasuhted (2). Kuna inimestel pole piisavalt palju sissetulekut, siis ei ole neil võimalus enda eest hoolt kanda. Üheks oluliseks vaesust mõjutavaks teguriks on sugu. Enamikus riikides on naised meestest suhteliselt vaesemad.
Vaesus on harimatuse tagajärg. Oluline vaesuse riskitegur on madal haridustase. Igal neljandal vaesuses elaval inimesel puudub minimaalne haridus või on neil ainult algharidus. Kõrgharidusega inimestest elab vaesuses pea iga kümnes. Inimesed, kes on oma haridusse rohkem panustanud, on ka paremas majanduslikus olukorras. Omaette küsimus on aga see, kas kõik, kes tahaksid haridusse panustada, saavad seda endale võimaldada (9).
Vaesusesse sattumise risk oleneb samuti leibkonna struktuurist. Leibkonna sissetulekud ja kulutused sõltuvad selle suurusest ja ülalpeetavate liikmete arvust töötavate liikmete kohta. Olulist rolli vaesusesse sattumisel mängib ka leibkonna koosseis. Lastega leibkonnad on majanduslikus mõttes haavatavamad kui lasteta leibkonnad. Üksikvanemad ja lapserikkad pered on vaesusriskis ka siis, kui üks vanematest töötab. Töötavate vaeste hulka kuuluvad enamasti vähemalt ühe lapsega üksikvanemad (9).Vanemate töötus on oluline ka laste seisukohalt. Ja probleem ei ole ainult selles, et töötute vanemate lapsed elavad kehvemini, vaid ema-isa töötus avaldab mõju ka nende ellusuhtumisele: nad tunnevad end kehvemas positsioonis olevana, neil puuduvad väljavaated vaesusest välja rabeleda (6). Sellepärast võibgi juhtuda, et kui peresse sünnib kolmas laps, siis pere ei suuda kanda hoolt lapse eest ja võib öelda vaesus taastoodab vaesust ehk et lapsi tuleb juurde ja selle tagajärjel suureneb vaesus ja samuti on see ka Eestis nii. Eestis elab allapoole vaesuspiiri umbes viiendik kuni 15-aastastest lastest (4).
Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja (3). Seda võibki pidada Eesti vaesuse peamiseks põhjuseks. Eestis võib räägita „ esimesest “ ja „teisest“ Eestist ehk rikkaste ja vaeseste Eestist, sest on inimesi, kes elavad väga hästi ja ei pea muretsame iga asja pärast, aga Eestis elab ka inimesi, kellel pole üldse kodu ja nemad peavad kogueaeg muretsama ja neil on püsiv hirm tulevikku pärast. Eestis elas 2007. aastal iga viies elanik allpool suhtelise vaesuse piiri, vaesus puudutas 258 800 inimest (4). Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega kuulus Eesti kõrgema vaesuse määraga riikide hulka. Euroopa Liidu keskmine suhtelise vaesuse määr oli 17% (4). Aga Eesti vaesus on siiamaani kasvanud. Just nüüd on aeg, mil majanduskriis tavakodanikku täie jõuga rõhub. Eesti sissetulekut aluseks võttes, elab suhtelises vaesuses 19% elanikkonnast 2010 (5). aastal. Eesti niinimetatud rahvuslik vaesus ei erine oluliselt Euroopa Liidu keskmisest (5).
Ma arvan, et inimsed ei saa hakkama, sest nad on vaesed, sest inimestel pole raha ja tööd, aga nad soovivad teha tööd, aga neil pole selleks võimalust, nad otsivad tööd, aga raskel ajal on raske tööd leida, aga nad ei anna alla ja otsivad edasi. Aga paljud inimsed ei suuda enam ja nemad annavad alla ja sellised inimsed vajavad abi ja toetust riigilt. Töötuid on Eestis umbes 110–130 000 praegusl ajal (6). Töökoht on parim kaitse vaesuse ja tõrjutuse vastu (6). Kui on olemas töökoht saad sa raha ja saad osta seda, mis on hädavajalik.
Vaesust ei saa vähendada või kõrvaldada. Võimalik on vähendada vaesuse põhjusi (7). Aga selleks, et vähendada vaesuse põhjusi tuleb palju muuta ja tuleb leida probleemidele lahendusi ja küsimustele vastuseid. Riik peab hakkama tegutsema ja toetama inimesi, kellel tõesti abi vaja oleks. Ma arvan, et see pole inimeste süü, et nad on vaesed vaid vaesus on ühiskondlik probleem. Süüdistatakse Ameerika riiki, sest neil oli pangakriis ja see jõudis kiiresti ka Euroopasse ning tegi laastamistööd nii Aasias kui ka Venemaal (8). Aga ei saa kedagi süüdistada, vaid tuleb olla sihikindel ja raskel ajal tuleb kokku hoida. Eesti peamiseks vaesuse põhjuseks ongi majaduskriis, mis võttis paljudel inimestelt võimaluse elada normaalselt.
KASUTATUD ALLIKAD
1. http://www.naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=7188
2. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vaesus-tekitab-vaesust.d?id=8669307
3. http://statistikaamet.wordpress.com/2010/03/17/vaesuse-arengud-eestis/
4. http://statistikaamet.wordpress.com/2010/03/22/vaesuse-mustrid-tanases-eestis/
5. http://statistikaamet.wordpress.com/tag/vaesus/
6. http://www.epl.ee/artikkel/492851
7. http://www.maakodu.ee/index.php?page=Haridus&grupp=artikkel&artikkel=1130
8. http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=298228
9. http://www.epl.ee/artikkel/393983