Nimetu (0)

TALLINNA  TEHNIKAÜLIKOOL  
Majandusteaduskond  
Avaliku  sektori  majanduse  instituut  
Majanduspoliitika   õppetool  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Heleri  Milber  
MAKSUPOLIITIKA  VÕIMALIK  ARENG  EESTIS  
Referaat  õppeaines  majanduspoliitika  
 
 
 
 
 
 
 
 
Õppejõud:   lektor  Jelena  Matina  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn  2013  
 
 
Sisukord  
 
Sisukord  .................................................................................................................................  2  
Sissejuhatus  ...........................................................................................................................  3  
1.   Maksupoliitika  praegu  .................................................................................................  4  
2.   Võimalikud  alternatiivid  .............................................................................................  5  
3.   Toimuvad  muutused  ....................................................................................................  7  
Kokkuvõte  ..............................................................................................................................  8  
Kasutatud  allikad  .................................................................................................................  9  
 
 
 
 
2  
Sissejuhatus  
 
Riigi  üheks  põhiülesandeks  on  kohaliku  elu  korraldamine  valitsusalusel 
territooriumil ning rahvale avalike teenuste osutamine. Seda kõike  eeldusel , et riigile 
laekub riigikassasse makse ehk vahendeid otsuste täideviimiseks.  Seetõttu on tarvis 
edendada ning töötada välja õiglane maksupoliitika, et võtta rohkem sealt, kus on, ja 
vähem sealt, kus pole.  
Eesti jaoks on tekkinud probleemiks inimeste  väljavool  naaberriikidesse, mille 
põhjuseks on peamiselt paremad  palgad  ning  maksusüsteem . Seetõttu on viimasel ajal 
avalikuks  diskussiooniteemaks  olnud  suuresti  füüsilise  isiku  maksustamine  ning 
võimalused, kuidas saab riik jõukuse ebavõrdsust vähendada. Seepärast keskendubki 
käesolev  referaat  just  füüsilise  isiku  maksustamisele  ja  tulumaksu  rollile.  Referaadi 
teema  uurimisel  püstitati  eesmärgiks  uurida  Eesti  maksupoliitika  praegust  suunda 
füüsilise isiku tulumaksustamises ning pakkuda välja alternatiive.  
Referaadi  valmimisele  eelnes  põhjalik  Eesti  maksupoliitika   uurimine   ning 
selle kõrvutamine teiste arenenud riikide maksupoliitikaga.  
Töö  koosneb  mitmest  osast.  Esimeses  osas  on  kirjeldatud  Eesti  praegust 
maksupoliitikat  tuginedes  füüsilise  isiku  tulude  maksustamisele,   tuues   välja  selle 
plussid  ja  miinused.  Teises  osas  arutletakse  alternatiivsete   variantide   eeliste  ja 
puuduste üle ning arutletakse, kas taoline variant Eesti piires sobiks. Kolmandas osas 
on välja toodud juba toimuvad muutused, mis on eelnõuna Riigikogus arutlemisel või 
juba vastu võetud.  
 
 
 
3  
1. Maksupoli tika  praegu  
 
Aastal  2004  liitus  Eesti  Vabariik  Euroopa  Liiduga,  aastal  2011  võttis  Eesti 
valuutana  kasutusele  euro.  Eelnevalt  oli  Eestis  käibel  Eesti  Kroon,  mis  oli  seotud 
Saksa  Margaga  ning  Eesti  majandus  oli  seeläbi  tugevalt  mõjutatav  Eesti-välistest 
teguritest.  Eesti  senine  maksupoliitika  on  olnud  väga  liberaalne  ning  rikkust 
maksimeeriva 
ressurssipaigutuse 
saavutamine. 
Seda 
läbi 
rahasüsteemi 
stabiliseerimise, tasakaalus eelarve, majanduse avatuse, proportsionaalse tulumaksu ja 
riigi võimalikult vähese sekkumisega majandusellu  ( Kilvits , 2013).  
Hetkel  kehtib  Eestis  proportsionaalne   tulumaks ,  mis  seisneb  fikseeritud 
tulumaksumääras 
olenemata 
sissetuleku 
suurusest . 
Eestis 
kehtivaks 
tulumaksumääraks on aasta 2013 seisuga  füüsilisele  isikule 21 %. Tulumaksu ei pea 
maksma tulult, mis ei ületa miinimumvaba tulu, mis on aasta 2013 seisuga 1728 eurot 
ehk 144 eurot kuus, samas riigi poolt kehtestatud  miinimumpalk  aasta 2013 seisuga 
on 320 eurot kuus. Olgugi, et Eesti 21 %  maksumäär  ei tundu kõrge, oli Eesti elaniku 
keskmine maksukoormus aastal 2012 40,4 % ning võrreldes  OECD  keskmisega, mis 
oli  mõnevõrra  madalam  ehk  35,6  %,  on  Eestis  pigem  kõrgemad  üksikisiku   maksud   
(OECD, 2013).  
Eesti  kõrge  maksukoormus,  mis  on   proportsionaalselt   võrdne  kõigile, 
suurendab  ebavõrdsust  klasside  vahel.  Aastal  2012  erinesid  elanikkonna  vaeseima 
ning  rikkaima  viiendiku  sissetulekud  pea  5,5  korda  ( Statistikaamet ,  2013).  Aastal 
2010 oli CIA World Factbooki järgi Eesti  Gini  koefitsent 0,313 mille järgi on tulud 
üsna võrdselt jagatud, kuid siiski võib esineda ebavõrdsust (Wikipedia).  
 
 
4  
2. Võimalikud  alternati vid  
 
Maailmas  rakendatakse  kaht  üksikisiku  tulumaksustamise  meetodit: 
proportsionaalne  ning  astmeline   tulumaks .  Eestis  kehtib  proportsionaalne  tulumaks 
ning Eestiga sarnase põhimõtte järgi maksustavad oma inimeste tulu Venemaa, Läti, 
Leedu,  Tšehhi,   Slovakkia ,   Bulgaaria ,   Rumeenia   ja  Ungari  ( Vassiljev ,  2013). 
Arenenud  Lääne-  ning  Põhja-Euroopa  riikides  kehtib  aga  hoopiski  astmeline 
tulumaks.  Astmeline  tulumaks  seisneb  maksumäära  progressiivsuses  vastavalt 
sissetuleku suurusele – mida madalam on sissetulek, seda väiksem on maksumäär. 
Progressiivsele  ehk  astmelisele  tulumaksule  üleminekut  seostatakse 
valimisõiguse 
andmisega 
alamklassidele, 
ametiühingute 
tugevnemise 
ja 
demokraatliku  kodanikuühiskonna  tekkimisega.  Pidades  silmas  Eesti  suurt  lõhet  nö. 
vaeste  ning   rikaste   vahel,  oleks  progressiivne  tulumaks  üheks  võimalikuks 
lahenduseks.  Kuid  Eestis  pole  paraku  kujunenud  veel  keskklassigi,  rääkimata 
tugevatest  ametiühingutest  ja   valitsusest   sõltumatutest  kodanikuühendustest,  mis 
suudaksid  maksupoliitikat  mõjutada  ( Raig ,  2004).  Poliitikuid   huvitab   eeskätt  nende 
tagasivalimine  järgmiseks  valitsemisajaks.  Selle  tarbeks  on  tarvis  leida  rahastajaid, 
kes  toetaks  nende  valimiskampaaniaid.  Tihti  on  selleks  rahastajaks  majanduseliit. 
Sellepärast ongi kujunenud olukord, et ei suudeta ja ei  taheta  muuta praegust eliiti ja 
ettevõtlust soosivat maksupoliitikat.  
 
Olgugi, et astmeline tulumaksustamine vähendaks ebavõrdsust klasside vahel, 
ei  pruugi  astmeline  tulumaks  majandusele  ja  maksude  laekumisele  kasulik  olla.  On 
täheldatud,  et  astmeline  tulumaks  vähendab  motivatsiooni  rohkem  teenida,  kui  selle 
eest  peab  rohkem  makse  maksma  (OECD,  2011).   Angloameerika   riikides  peetakse 
tööd  iga  üksikisiku  ja  tema  võimetega  seotuks,  selle  eest  saadud  tasu  äravõtmist  ja 
ühiskonna heaks ümberjagamist ei peeta kuigi õiglaseks.  
Taoline olukord langetaks riigi tootlust inimese kohta, mis mõjub laastavalt ka 
riigi  majandusele.  Lisaks  Euroopas  on  leidnud  laia   konsensuse   seisukoht,  et 
heaoluühiskonna  mudel,  mille  tunnuseks  on   astmelise   tulumaksu  kõrged  üksikisiku 
maksud,  on  ammendumas  (Raig,  2004).  Aastal  2006  ilmus  uurimus,  mille  kohaselt 
mõjutavad  kõrgemad  maksud  töötustaset  seda  tõstes  (Bassanini  &  Duval,  2006). 
Seetõttu  soovitakse  Euroopa  riikides  vähendada  astmelise  tulumaksumäärade 
erinevust  ning  seeläbi  vähendada  üldist  maksukoormust  ja   asendada   üksikisikule 
seatud kõrged otsesed maksud mitmesuguste  kaudsete  maksudega.  
 
5  
Palju  on  arutatud  tulumaksuvaba  miinimumi  tõstmist,  mis  tähendaks 
madalamapalgalistele  tulude  märkimisväärsemat  tõusmist.  Kuna  madalapalgalisi  on 
Eestis  siiski  enamus,  siis  nende  tulude  kasv  elavdaks  majandust  märgatavalt.    ”1  % 
tulumaksu  alandamisest  võidab  kõrgepalgaline  inimene  mitukümmend  korda  enam 
kui  miinimumpalgaga  inimene,  aga  tulumaksuvaba  miinimumi  tõstes  võidavad  kõik 
palgasaajad ühe palju. Ja tulumaksuvaba miinimumi tõstes on numbriliselt keskmist 
palka  ja  alla  selle  teenivate  inimeste  võit  suurem  kui  tulumaksu  protsendi 
alandamisest  tuleb  võit”  ( Simson ,  2013).  Küll  aga  tuleks  mõelda  kuidas  katta 
tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest tulenevat riigi tulu puudujääki.  
 
 
 
 
 
6  
3. Toimuvad  muutused  
 
 
Aasta  2013  septembris  vastuvõetud  2014.  aasta  riigieelarve  järgi  tööealise 
füüsilise isiku tulumaksu vallas erilisi muudatusi pole. Oodatust kiirem palgatõus ja 
langev  töötustase  on  küll  andnud  võimalusi  tulumaksuvaba  miinimumi  tõstmiseks, 
kuid seda ainult pensionite puhul. Pensionid tõusevad keskmiselt 5,8 % ning sellega 
koos  ka  pensionite  tulumaksuvaba  miinimum,  mistõttu  oleks  vähemalt  keskmine 
pension   tulumaksuvaba.  See  mõjutab  tugevalt  Eesti  maksukoormust  ning  põhjustab 
maksukoormuse  langemise  32,1  %,  mis  on  kuue  aasta  madalaim  tase. 
(Rahandusministeerium, 2013) 
Eelarves on välja toodud loodetav eelmisest aastast ligi 10 % kõrgem füüsilise 
isiku  tulumaksulaekumine.  Seda  loodetakse  saavutada  suuresti  läbi  palkade  kiire 
tõusu  nii  erasektoris  kui  ka  avaliku  sektori  palkade  tõusmise,  mis  kajastus  ka 
valitsuskulude tõstmises 5,1 % võrra. Kuid palkade kasv ei pruugi olla jätkusuutlik, 
kuna  see  on   vastuolus   madala  majanduskasvu  ning  langenud  tootlikkusega. 
Majandusanalüütikud  on  ennustanud,  et  taoline   tendents   võib  endaga  kaasa  tuua 
töötute inimeste arvu kasvu, kuna ettevõtted ei suuda müügi- ja tootmismahtu palkade 
kasvuga  paralleelselt  tõsta.  Töötuse  kasv  mõjub  omakorda  jällegi  eelarve   täitmisele  
negatiivselt ning suurendab töötuskindlustuse kulutusi. ( Ibid .) 
Palkade  tõus  on  suuresti  tingitud  ka  maksupettuste  vähenemisest.  Suurenev 
järelvalve  peamiselt ehitusettevõtetes tingib ümbrikupalkade vähenemise ning seeläbi 
ka suureneva tulumaksulaekumise riigikassasse.  Seetõttu on 2014. aasta riigieelarvest 
Maksu-  ja  Tolliametile  eraldatud  3,2  miljonit  eurot   infosüsteemide   arendustöödeks, 
mis  on  seotud  maksupettuste  vähendamise  ja  maksutulude  laekumise  tõstmisega. 
(Ibid.) 
 
 
 
 
7  
Kokkuvõte  
Referaadi eesmärgiks oli uurida Eesti maksupoliitika praegust suunda füüsilise 
isiku tulumaksustamises ning pakkuda välja alternatiive. 
Eesti  maksupoliitika  on  lihtne,  läbipaistev  ning  rikkust  maksiveeriv.  Kuid 
taoline  maksimeerimine  mõjub  negatiivselt  riigi  üldisele  jõukusele.  Eestis  on 
süvenevaks  probleemiks  tekkinud  jõukuse  ebavõrdne  jaotumine.  Sellele  aitab  kaasa 
suuresti  Eestis  käibel  olev  proportsionaalne  füüsilise  isiku  tulumaks. 
Madalapalgalised peavad maksma kõrgemapalgalistega sama protsendi oma tuludest.  
Alternatiivsena  proportsionaalsele  tulumaksule  on  referaadis  välja  toodud 
progressiivne  ehk  astmeline  tulumaks,  kui  ka  tulumaksuvaba  miinimumi  tõstmine. 
Astmeline  tulumaks  mõjub  suuremapalgaliste  töömotivatsioonile  negatiivselt:  ei 
taheta  pingutada,  kui  peab  teistest  rohkem  ära  andma.  Tulumaksuvaba  miinimumi 
tõstmise puhul tuleb leida vahendid eelarvesse laekumata jäänud tulu katmiseks.  
Mõningad sammud füüsilise isiku tulumaksu alandamiseks on astutud. Nimelt 
võeti  2014.  aasta   eelarvega   vastu  otsus  tõsta  keskmist  pensionit  ning  seeläbi  ka 
pensioni  tulumaksuvaba  miinimumi.  Ka  panustatakse  enam  Maksu-  ja   Tolliameti  
töösse ning seeläbi ka maksude laekumistesse ning ka maksupettuste vähenemisse, et 
riigil  oleks  vahendeid  ja  võimalusi  teha  muudatusi  ka  füüsilise  isiku 
tulumaksustamises.   
Referaadi autor loodab, et käesolev töö pakub majandustudengitele huvitavat 
lugemist  ning  esialgne  eesmärk  anda  ülevaade  Eesti  maksupoliitikast  füüsilise  isiku 
tulumaksustamises sai täidetud.  
 
 
 
8  
 
Kasutatud  allikad  
 
Wikipedia.  (n.d.).  List  of  countries  by  income   equality .  Loetud  13.12.2013,  
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_income_equality  
 
Vassiljev,  R.  (2013,  jaanuar  18).  Astmeline  tulumaks  -­‐  edukate  riikide  maks.  Delfi  
.  Loetud  17.12.2013,  Delfi:  
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/rannar-­‐vassiljev-­‐astmeline-­‐
tulumaks-­‐edukate-­‐riikide-­‐maks.d?id=65552068  
 
Bassanini,  A.,  &  Duval,  R.  (2006).  Employment  Patterns  in  OECD  Countries:  
Reassessing  the  Role  of  Policies  and  Institutions”.  OECD  Social,  Employment  and  
Migration  Working  Papers  (35).  
 
Kilvits,  K.  (2013).  Majanduspoliitika  konspekt.  
 
OECD.  (2013,  Detsember  13).  Taxing  Wages:  Country  note  for  Estonia.  Retrieved  
from   http://www.oecd.org/ctp/tax-­‐policy/taxingwages-­‐estonia.ht m  
 
OECD.  (2011).  The  Effects  of  Taxation  on  Employment.  13-­‐47.  
 
Simson,  K.  (2013,  August  19).  Tulumaksuvaba  miinimumi  tõstmine  peaks  
selguma  lähikuudel.  Eesti  Rahvusringhääling.  
 
Statistikaamet.  (2013,  Detsember  17).  Retrieved  from  Suhtelises  vaesuses  elas  
mullu  iga  viies,  absoluutses  vaesuses  iga  neljateistkümnes  Eesti  elanik:  
http://www.stat.ee/65387  
 
Raig,  I.  (2004,  Mai  28).  Maksupoliitika  kujundab  Eesti  näo  Euroopas.  
 
Rahandusministeerium.  (2013).  Riigieelarve  2014.  
 
 
 
 
9