Palga kasv versus töö tootlikkus (0)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
HOTELLITEENINDUS
Keili Lutschan
PALGA KASV VERSUS TÖÖ TOOTLIKKUS -PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED
Uurimistöö
Pärnu 2014

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
TÄHTSAMAD ARENGUSUUNAD 2013. AASTA 4
PALGA KASVU PÕHJSED JA TAGAJÄRJED 5
Palk ja tööjõukulud 5
Alampalk 7
Palgakasv oli kiire enamikel tegevusaladel 8
TÖÖ TOOTLIKKUSE PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED 10
Seos tootlikkuse ja paindlikkuse vahel 10
Vakantsid 10
Tööjõu ühikukulu 11
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD ALLIKAD 15

SISSEJUHATUS

Uurimustöö teema valisin, kuna on praeguses Eesti majanduses on muutund väga aktuaalseks palga kiire kasv,tööturg ja selle tootlikkus ning tööjõu kiire kasv.Uurimistöös kirjutan lähemalt palga kiirest kasvust,selle põhjustest ja tagajärgedest. Niisamuti kirjutan töö tootlikkusest ja tööturust ning tööjõu kiirest kasvust.
Eesmärkideks on välja uurida ,mis põhjustab palga kiirest kasvu ja mis võivad olla selle tagajärjed. Niisamuti on eesmärgiks uurida põhjuseid ja tagajärgi töö tootlikkused,tööturu ja tööjõu kiire kasvu kohta.

TÄHTSAMAD ARENGUSUUNAD 2013. AASTA

2013. aasta esimesel poolel Eesti majanduskasv aasta arvestuses aeglustus. Tööturgu see tuntavalt ei mõjutanud, sest aeglustumine ei olnud tegevusalade lõikes laiapõhjaline ning majandusarengu mõju jõuab tööturu näitajatesse viitajaga. Nõrgast majanduskeskkonnast hoolimata oli hõive kasv tempokas, isegi kui arvestada tööealise elanikkonna loomulikku kahanemist ja välisrännet, mis selle aasta tööturu statistikas veel ei kajastu.
Kiirenes ka palgakasv, mis viitab suurenevale tööjõu puudusele. Töötuse määr on langenud tasemele , mis tekitab palgasurveid, ja töökoha vahetajate osakaal uute töötajate seas suureneb.Ettevõtted on pidanud palkasid tõstma rohkem, kui on kasvanud tootlikkus, mis on vähendanud töökohtade hoidmise puhvreid võimalike tagasilöökide korral.
Tööjõu ühikukulu on viimase kolme aasta jooksul kasvanud kokku üle 9%, mis on suurem kui Euroopa Komisjoni tasakaalustamatuse hindamise häiremehhanismi piirväärtus. Tööjõu ühikukulu kiire kasvuga kaasnevad peamised ohud on hinnasurve suurenemine, mis on juba praegu ilmne teenuste hindade kiiremas kasvus , ning eksportiva sektori hinnapõhise konkurentsivõime nõrgenemine.

PALGA KASVU PÕHJSED JA TAGAJÄRJED

Palk ja tööjõukulud

Keskmise brutopalga kasvu kiirenemine oli 2013. aasta esimesel poolel majandusaktiivsuse pidurdumisega vastuolus . Tööjõukulude ehk palgafondi osakaal SKP-s suurenes. Kogutoodangu reaalne aastakasv ulatus 2013. aasta esimesel poolel 1,2%-ni ning sesoonselt ja tööpäevadega korrigeeritud arvestuses majandus nii esimeses kui ka teises kvartalis eelneva kvartali suhtes langes. Keskmise brutokuupalga kasv esimesel poolaastal siiski kiirenes 7,4%-ni, sealjuures teises kvartalis isegi 8,5%-ni.
Palga- ja majanduskasvu vastassuunalist liikumist saab osaliselt selgitada tööturu tavapärase inertsusega, mistõttu hakkab tööjõukulu vähenenud majandusaktiivsusega kohanduma kuni kahekvartalilise hilinemisega. Jooksevhindades SKP jätkuvalt suhteliselt kiire kasv (poolaastal keskmiselt 6,2%) ning kogurahvatulu kasvu kiirenemine 9,5%-ni võimaldas maksta kõrgemaid palku ka hinnatõusu ja välismaalt saadud tulu arvelt, mistõttu ettevõtete kasumid jätkuvalt veel kasvasid.
Keskmise tarbijahindade inflatsiooniga korrigeeritud ehk reaalpalga kasv kiirenes 2013. aasta teises kvartalis 4,9%-ni. Reaalpalk on suurenenud kaheksa viimast kvartalit järjest ning jõudnud väga lähedale kriisieelsele tipptasemele, olles sellest veel vaid 1,3% madalam.
Palgakasvu kiirenemine 2013. aasta esimesel poolel oli laiapõhjaline ning seda mõjutasid mitmed asjaolud . Esiteks kergitas palgaskaala alumist osa täistööajaga töötaja brutopalga alammäära ehk miinimumpalga 10,3% tõus (290 eurolt 320 euroni kuus). See muudatus puudutas otseselt vaid 3% palgasaajatest. Kuid kui ettevõtted ja organisatsioonid säilitavad oma suhtelise palgastruktuuri, mõjutab see peale miinimumpalga saajate ka sellega lähedast palka teenivaid töötajaid. Miinimumpalgamäära tõstmise kogumõju oli seetõttu tõenäoliselt suurem.
Teiseks jõustusid kevadel õpetajate ja meditsiinitöötajate palgalepped, mis olid sõlmitud pärast 2012. aasta sügisesi streike. Palk on kasvanud kiiresti ka mäetööstuses ja energeetikas, kus keskmine brutopalgatase ületab tegevusalade keskmist niigi rohkem kui kolmandiku võrra. Tegevusalade arvestuses kasvaski keskmine brutokuupalk enim mäetööstuses (20%). Mitmel tegevusalal, eelkõige ehituses ja veonduses, survestasid töötajad palgaläbirääkimisi jätkuvalt välismaale töölemineku võimalusega. Veonduses ja laonduses kiirenes palgakasv esimese kvartali 8,6%-lt teises kvartalis 15,4%-ni ja ehituses 6%lt 12,7%-ni.
Miinimumpalga kiirem tõus keskmisega võrreldes (vastavalt 10% ja 8,5%) muutis palgajaotuse tõenäoliselt veidi ühtlasemaks. Ka heterogeensus tegevusalade lõikes on aastaga vähenenud. Kui aasta tagasi ületas kõrgeima palgatasemega tegevusala palk madalaimat 2,9 korda, siis 2013. aasta teises kvartalis oli see erinevus vähenenud 1,4-kordseks. Kõrgeim brutokuupalk oli endiselt finants- ja kindlustustegevuses (1591 eurot), millele järgnes info ja side (1579 eurot) ning energeetika (1348 eurot). Madalaim palgatase oli jätkuvalt majutuses ja toitlustuses ning muudes teenindavates tegevusalades (vastavalt 589 ja 538 eurot).
Ettevõtete ja organisatsioonide omaniku liigi järgi on palgakasv erasektoris olnud veidi kiirem kui avalikus sektoris. Välismaise omanikuga eraettevõtetes tõusis keskmine palk 2013. aasta teises kvartalis teistest enam (10%).
Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta III kvartalis 930 eurot ja brutotunnipalk 5,58 eurot, teatas Statistikaamet . 2012. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,8% ja brutotunnipalk 7,1%
Keskmise brutopalga kasvu hindamisel peab arvestama, et tegemist ei ole põhipalgaga, vaid töötasuga, mis sisaldab tulemus- ja lisatasusid. Erinevate uuringute andmetel kasutab üle 70% tööandjatest lisatasude skeeme, mis seovad ettevõtete majandusnäitajad ja töötajate töötulemused tasudega. Igakuuliseid lisatasusid saavad sagedamini lihtsamate tööde tegijad, kus töötulemus on selgemini mõõdetav. Mõnedel ametitel võivad lisatasud moodustada üle poole kogu töötasust.
Brutopalga statistika ei näita meile, kas või kuidas on muutunud põhipalgad, me saame rääkida üksnes töötasude kasvust. Võib arvata, et brutopalga kasvu taga on mingil määral kopsakamad tulemustasud. Oktoobris 2013 Palgainfo Agentuuri poolt läbi viidud kiirküsitlus tööandjate seas näitas, et paljud tööandjad on muutnud tulemustasu skeeme, et tõsta töötajate motivatsiooni ja parandada töötulemusi. Seega on töö tasustamine Eesti ettevõtetes suhteliselt paindlik ja töötasude kasv ei ole nö „kivisse raiutud“. Seda, et ettevõtted jagavad oma äri edukust ka töötajatega, võib pidada positiivseks.
Teine oluline tegur, mis võib mõjutada ka põhipalkade kasvu on tööjõupuudus. Viimasel ajal on vähenenud töötuse määr, kusjuures vähenenud on ka pikaajaliste töötute arv. See näitab, et tööandjad on hakanud võtma tööle inimesi, kel tööharjumuse kadumise jms põhjustel on tavaliselt keerulisem tööle saada. Juba aasta tagasi kurtsid tööandjad, et töötajaid on keeruline leida, siis nüüd on see mure veelgi kasvanud. Kui tööle värvatakse hõives olevaid inimesi, peab töökoha vahetuse kompensatsiooniks paratamatult ka pisut kõrgemat palka pakkuma.
Tegevusalade lõikes oli palgakasv laiapõhjaline, kuid esile võib tõsta ehituse ning veonduse ja laonduse tegevusala, kus konkurents välismaiste tööandjatega on iseäranis tugev. Välismaistele omanikele kuuluvates ettevõtetes kasvas palk 10,2%, Eesti eraettevõtetes 7,3%. Reaalpalk oli hooajalisi tegureid arvestades ligilähedane kriisieelse aja tipule 2008. aasta esimeses kvartalis.
Kuigi palkade kasvu kiirenemisse panustasid sel aastal nii alampalga tõus kui ka avaliku sektori palgakokkulepped, hoiab kvartaliarvestuses palgakasvu kiirena vaba tööjõu, eriti kvalifitseeritud töökäte nappus. Kriisieelse ajaga võrreldes on töötuse määr praegu kõrgem, kuid see on suuresti tingitud inimeste aktiivsemast osalemisest tööturul. Kui praegu oleks tööjõus osalemine kriisieelsel tasemel, jääks töötuse määr 8% asemel 4,6% juurde. Jõudsalt on kahanenud ka töötute arv ühe vaba töökoha kohta.
Eesti majanduse tasakaalu näitajad on kriisieelse ajaga võrreldes paranenud , näiteks jooksevkonto puudujääk on väiksem, laenukasv aeglasem ja võlakoormuse tase madalam. Kiire tööjõukulu kasv võib aga ohustada edasist kestlikku majandusarengut, sest ettevõtete seisukohalt võib kiire sisendihinna kasv tähendada kasumimarginaalide vähenemist. Sellise olukorra kestmine vähendab kasumiootusi ja muudab ettevõtted investeerimisotsuseid tehes ettevaatlikumaks.

Alampalk

2013. aasta jaanuarist tõusis alampalk möödunud aasta 290 eurolt 320 euroni ning tunnipalk 1,8 eurolt 1,9 euroni. Paljudes Euroopa Liidu maades riiklikult kehtestatud miinimumpalka pole, kuid nendes riikides, kus see eksisteerib, on miinimumpalga ja keskmise palga suhe keskmiselt 40%. Sellega võrreldes on Eesti alampalga suhe keskmisesse palka madalal 33% tasemel. On leitud, et liiga kõrge alampalk mõjutab madala kvalifikatsiooniga tööjõu hõivet negatiivselt, sest töökoha loomise eelduseks on, et tööjõukulud on väiksemad kui tööviljakus.

Palgakasv oli kiire enamikel tegevusaladel

Statistikaameti andmetel on keskmine palk aastaga kasvanud 8,8 protsenti ja tarbijahindade tõusuga korrigeeritud palga ostujõud 5,8 protsenti. Kiire palgakasv jätkus kolmandas kvartalis pea kogu majanduses ja tegevusalade vahelised palgakasvu erinevused püsivad suhteliselt väikesed.
Palga kasvutempo kiirenemise perioodidele on üldiselt iseloomulikud suuremad erinevused tegevusalade lõikes, kuna majanduse elavnemine ei toimu kõigis valdkondades samaaegselt. Seda oli näha nii 2005–2006 tõusu ajal kui ka kriisi algul, kui osadel tegevusaladel pöördusid palgad juba langusesse, teistel kasv veel jätkus. Palgakasvu erinevused venisid suuremaks ka 2010–2011, kui kaubanduses, kinnisvaras ja eksportivas tööstuses palgad kiirelt kasvasid, mitmes valdkonnas aga langus jätkus. Viimase paari aasta kiire palgakasv on aga tegevusalati jaotunud taas küllaltki ühtlaselt.
Majanduskriis on korrigeerinud ka avaliku ja erasektori tegevusalade vahelisi palgasuhteid. Erasektori palga tõus ja langus on ajalooliselt käinud avalikust sektorist ees, nii taastus palgakasv kõigepealt erasektori tegevusaladel. Avalikus halduses, hariduses ja tervishoius jõudis palga kasvutempo erasektori tasemele alles eelmise aasta lõpus. Kuigi kriisi eel jätkus avaliku sektori palgatõus erasektorist paar kvartalit kauem, oli langus erasektoris kriisi ajal väiksem ning taastumine jõulisem.
Kolmandas kvartalis kasvasid kõigi avaliku sektori tegevusalade palgad riigi keskmisest kiiremini, sellegipoolest on nii avalikus halduses kui hariduses keskmine palk erasektori suhtes viimase kümne aasta madalaim. Tervishoiusektoris, kus kollektiivsed palgaläbirääkimised toimuvad igal aastal, on palga suhe riigi keskmisesse kriisist taastumisel suhteliselt hästi püsinud ning jääb 2007. aasta tasemele.
Üldiselt tugeva palgakasvu taustal hakkab silma kunsti, meelelahutuse ja vaba aja teenuste pakkumisega seotud tegevusala, kus palgad on sel aastal olnud languses, kuigi nende teenuste tarbimine on juba paar aastat kiiresti kasvanud. Võib olla, et teenusehindade tõus pole suutnud viimasel ajal katta sisendite kallinemist. Eelneval paaril aastal ületas selle tegevusala palgakasv siiski riigi keskmist.
Töötajate arv palgastatistika uuringu alusel ei ole aastaga muutunud. Seega kasvas kogu majanduses teenitav palgatulu kolmandas kvartalis samuti 8,8 protsenti, mis ilmselt ületab lisandväärtuse nominaalkasvu.(joonis 1) See tähendab, et palkade osakaal lisandväärtuses on kasvanud kasumite arvel. Järgmised kvartalid näitavad, kas palga- ja kapitalitulu vahekord stabiliseerub ja kuidas kiirele palgakulude kasvule reageerivad ettevõtjad.
Joonis 1. Nominaal -ja realpalga tasemed .

TÖÖ TOOTLIKKUSE PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED

Seos tootlikkuse ja paindlikkuse vahel

Vana kooli eelarvamuse järgi häirib paindlik töö otsuste vastuvõtmist. Paiksete töökohtade eestkõnelejate arvates ei tuleks eri kohtades ja aegadel töötavad inimesed enam kokku, et midagi otsustada.
Tegelikult on läinud vastupidi. Juhtide ja töötajate suurem hajutatus on andnud firmadele põhjuse sisekommunikatsiooni süsteemide arendamiseks . Otsustamiseks ei pea enam ootama, et ülemus istuks oma kabinetis, uks lahti – see-eest võib rääkimiseks ja otsustamiseks kasutada näiteks videokõnet sõltumata sellest, kus keegi asub. Peaaegu kaks kolmandikku firmadest leiab, et paindlik töö muudab otsustamist kiiremaks (64%) ja kvaliteetsemaks (65%).
Lisaks sellele leidis 74% äris osalevatest inimestest, et paindlik töö soodustab loomingulist mõtlemist, mis samuti otsustamisele kasuks tuleb, ning parandab innovatsiooni ja täiustumise kultuuri. Võib-olla on sobivaimates kohtades sobivaimal ajal töötavatel inimestel vähem stressi ja rohkem energiat. Samuti on võimalik, et suurem paindlikkus laseb igal töötajal valida oma töö jaoks koha, kus ta on kõige loomingulisem ja tootlikum, olgu selleks siis kodu, mugav ärisalong või oma firma peakorter.

Vakantsid

Vabade ametikohtade määr ulatus 2013. aasta esimeses kvartalis 1,3% ja teises kvartalis 1,4%-ni, kuid hooajalisi tegureid arvesse võttes vakantsimäär ei muutunud. Võrreldes aastataguse ajaga on vakantsimäär vähenenud. Tegevusalade lõikes on vakantsimäär olnud pikka aega positiivne töötlevas tööstuses, kaubanduses ja tervishoius, võrreldes 2012. aastaga on vakantsimäär märgatavalt langenud ehituses ja veonduses. Töökohtade ja vaba tööjõu sobitumist iseloomustab Beverage ’i kõver, kus vakantsimäär on suhestatud tööpuuduse määraga.( joonis 2)
Joonis 2.Beverage’i kõver ( I kv 2005- II kv 2013)

Tööjõu ühikukulu

Kui töötaja palk kasvab palju kiiremini kui toodang, suurendab see tööjõu kulutuste osatähtsust toodetavate hüviste lõpphinnas ehk tööjõu ühikukulu kasvab. 2013. aasta esimesel poolel kasvas tööjõu ühikukulu majanduskasvu pidurdumise ja palgakasvu hoogustumise tõttu märgatavalt( joonis 3.).
Kui suhestada ühe töötaja kohta makstud palgakulu ühe hõivatu kohta saadud reaalse toodanguga, saame arvutada nominaalse tööjõu ühikukulu. 2013. aasta esimesel poolel kiirenes nominaalne tööjõu ühikukulu eelneva aasta 4,1%-lt 6,9%-ni, mis tähendab, et sisemaised tööturult lähtuvad inflatsioonisurved on tugevnenud. Nominaalse tööjõu ühikukulu sedavõrd kiire kasv kergitas 2013. aasta teise kvartali seisuga nominaalse tööjõu ühikukulu kolmeaastase kasvu üle 9%, mida Euroopa Liidus loetakse üheks tasakaalustamatuse ohupiiri tähistavaks tasemeks.
Reaalne tööjõu ühikukulu kasvas aastaga 1,9%, mis oli võrreldes eelmise aasta 0,7% keskmisega samuti kiirem. Reaalse tööjõu ühikukulu kasv näitab palgafondi ja kogu nominaalse toodangu (jooksevhindades) kasvu suhet. Kui pikemas vaates ei ületanud palgafondi kasv nominaalse toodangu kasvu kuigi palju ning 2013. aasta teise kvartali reaalne tööjõuühiku kulu tase ületas 2003. aasta lõpu tasetvaid 2,3%-ga, siis lühikese aja jooksul kiiresti kerkivad tööjõu ühikukulud avaldavad hindadele survet ja vähendavad Eesti kulude konkurentsivõimet liiga kiiresti. Sellist makromajanduslikku arengut peetakse tavaliselt jätkusuutmatuks. Kriisile eelnenud majandusbuumi aastatel oli Eesti majandus samuti ülekuumenenud ja makromajanduslik tasakaalustamatus oli suurenenud, mistõttu kujunes majanduslangus sügavaks ning sellest taastumine vaevarikkaks.
Nafta ja mitme muu toorme hinnatõusu pidurdumise või isegi mõnede hindade languse toel on Eesti hinnakasvu tempo viimastel kuudel alanenud. Märkamatuks on aga jäänud asjaolu, et üha olulisemaks inflatsiooni survestajaks on kujunenud töötaja kohta makstava hüvitise aastakasv. Ent palgakasv mõjutab paraku otseselt paljusid tarbijakorvi kuuluvate teenuste hindu, mille kasvutempo ongi Eestis juba märgatavalt kiirenenud.
Tööjõu ühikukulu on viimase kolme aasta jooksul kasvanud kokku üle 9%, mis ületab Euroopa Komisjoni tasakaalustamatuse hindamise häiremehhanismi piirväärtuse. Nagu viimasel joonisel näha, toob kiire tööjõukulude kasv teenuste sektoris otseselt kaasa teenuste hindade kasvu. Tööjõukulude ülekandmine lõpphinda on teenuste puhul võimalik eelkõige seetõttu, et konkureerima ei pea impordiga. Väliskaubandusele avatud tegevusaladel on hindade tõstmine märksa raskem, sest kõrgem hind vähendab konkurentsivõimet ja vähendab läbimüüki. Kui inimesed vahetavad töökohta, liiguvad nad harva teisele tegevusalale, kuid sellest hoolimata konkureerivad nii avatud kui ka suletud sektori ettevõtted samal tööjõuturul. Pikema perioodi jooksul kiiresti kasvav palk sunnib seetõttu tööstusettevõtteid soodsamate tootmiskuludega asukohta otsima .
Joonis 3. Tööjõu ühikukulu aastakasv.

KOKKUVÕTE

Uurimimistööd kirjutades ja materjalide uurides tuli välja ,et palga kiire kasvu on enamasti põhjustanud alamplaga tõus.Alampalga tõus andis tõuke suuremale brutopalgale. Veel on palga tõusu mõjutanud ettevõtte palgaskeemid, see tähendab , et brutopalk ei koosne ainult teenitud tundidest, vaid ka lisatausudestvõi tulemustasudest.
Tootlikus on jäänud palga kasvust maha ja see tõttu on kasvanud tööjõu ühikukulu. Töö tootlikkust on mõjutanud palju ettevõttete tegevus plaan,see tähendab seda,et ettevõtted oma firmas hajutanud riigis laiali, et oleks töötajal mugav ja meeldiv käia tööl.

KASUTATUD ALLIKAD

Palgainfo Agentuur (16.01.14). Brutopalka tõus.
http://www.palgainfo.ee/palgastatistika/keskmine-brutopalk
Eesti Pank (23.01.14). Palga info.
http://www.eestipank.ee/publikatsioonid/tooturu-ulevaade
Palgainfo Agentuur (16.01.14). Konkurent kiirendas palgakasvu.
http://www.eestipank.ee/press/konkurents-valismaiste-tooandjatega-kiirendas-palgakasvu-26112013
Eesti Pank (23.01.14). Alampalk.
http://www.eestipank.ee/publikatsioonid/tooturu-ulevaade
Rahandusministeerium (16.01.14) .Palga kasv
http://www.fin.ee/palgakasv-oli-kiire-enamikel-tegevusaladel/
Best Sales (16.01.14). Tootlikkus.
http://www.bestsales.ee/Default.aspx?PublicationId=C805E7DF-8D4F-42FB-A192-69245262E383
Eesti Pank. (23.01.14) .Tööjõu ühikukulu.
http://www.eestipank.ee/publikatsioonid/tooturu-ulevaade