50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Keili Lutschan
Õppematerjali autor
..........................................................................................4 Tööpuudus...................................................................................................................................5 Kasutatud materjalid...................................................................................................................7 2 Sissejuhatus Pealkirjastasin oma iseseisva töö turu ülevaateks, kuna selles töös tahaksin välja tuua tööjõus osalemise, tööealise elanikkonna ja tööpuuduse statistikad, kuna need teemad pakuvad mulle enim huvi ning pean neid teemasid oluliseks. Tööealine elanikkond Rahvaarvu langus on terve Eesti peale kardetust väiksem, väikemaakondade rahvaarv kahanes siserände tõttu märksa rohkem, keskmiselt 10%, samal ajal kui Harjumaa elanikkond osutus jooksvast arvestusest suuremaks
Nende sammude tagajärjed ilmnesid majanduse stabiliseerumises 1994. aastal ja sellele järgnevatel aastatel. Majanduse üldist olukorda mõjutasid efektiivsuse tõusu ja makromajanduslike ebakõlade vähenemise tendentsid, mis koosmõjus lõid soodsa kliima jätkusuutlikuks majanduskasvuks. Positiivne trend sai valdavaks aastast 1995 Seni veel suhteliselt madal tööjõu hind koos elanikkonna suhteliselt kõrge üldise haridustasemega, imporditud uus tehnoloogia ja suur tootlikkuse kasv viisid sisemajanduse koguprodukti 10,6%-lise kasvuni 1997. aastal. See kasv saavutati hoolimata probleemidest, mis kerkisid maailma finantsturgudel, sealhulgas ka Eesti rahaturul 1997. aasta neljandas kvartalis. Üldine majanduskeskkond muutus 1998. aasta hilissuvel, seda põhjustas eelkõige välisnõudluse vähenemine. Kui esimese poolaasta kaupade ekspordi tase oli möödunud aastaga võrreldes kasvanud 28,1%, siis neljandas kvartalis vaid 2,1%, samal ajal kui neljanda kvartali impordimaht
põhilisteks märksõnadeks saavad olema majanduskasv, mis hetkel küll kõlab negatiivses toonis, kuid juba 2010 aastal võib oodata positiivset näitajat(Joonis 1). Oma koha on kindlalt sisse võtnud inflatsioon, mis määrab paljuski meie igapäevaelu. Peatume ka tööjõuturuga seotud küsimustes, eelkõige tööhõive ning tööpuudus. Mis tulevik toob? 2007 2008 2009 2010 Sisemajandus kasv 6.3 -1.3 -1.2 2.0 (%, yoy) Inflatsioon (%, yoy) 6.7 10.6 4.9 3.3 Töötus (%) 4.7 5.0 6.7 7.7 Riigi eelarve jääk 2.7 -1.4 -2.2 -2.8 (% sisemajanduskasvust) Jooksevkonto jääk -18.5 -12.1 -8.1 -6.5 (% sisemajanduskasvust) Joonis 1 Sügisene majndusprognoos
kapitalirendi tingimustel, ei ole saadud või saadaolevad intressid müügitulu. Müügitulu arvestust võib pidada müügiobjektide, muude tulude arvestust tululiikide lõikes. Tulude arvelevõtmise aluseks on arved, muud nõude tekkimist või raha laekumist tõendavad dokumendid, raamatupidamis- või pangaõiendid. TÖÖPUUDUSE LIIGITAMINE Siirdetööpuudus Siirdetööpuudus on seotud töökohavahetustega (parema töö otsimisega). Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal tööta. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks. Struktuurne tööpuudus Struktuurne tööpuudus on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha jne., ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske
1. Mida uurib mikroökonoomika? Mikroökonoomika uurib majandusüksuste (nt indiviid, kodumajapidamine, organisatsioon, turg või tootmisharu) käitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Mikroökonoomikas on põhirõhk toote/teenuse hinna uurimisel, hinna kujunemisel ja hinna mõju selgitamisel tootmismahule. Töö ökonoomika mikroökonoomika kontekstis tegeleb inimeste valikuga töö ja vaba aja vahel, töö palgaga, perekonda, migratsiooni ning pensionile jäämist puudutavaga. 2. Mida uurib makroökonoomika? Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu tööhõive, töötus, üldine hinnatase jm. Töö ökonoomika makroökonoomika kontekstis tegeleb tööturuga, tööandjate poolsete palgaotsuste analüüsimisega, ametiühingute tegevuse mõju analüüsimisega, tööturu paindlikkusega jm. 3
Mida uurib makroökonoomika? - uurib majandust , kui tervikut. Tema uurimus objektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu tööhõive, töötus, üldine hinnatase jm. Töö ökonoomika makroökonoomika kontekstis tegeleb tööturuga , tööandjate poolsete palgaotsuste analüüsimisega, ametiühingute tegevuse mõju analüüsimisega, tööturu paindlikkusega jm. Mida uurib mikroökonoomika? - uurib majandusüksuste (nt. indiviidi, kodumajapidamise, organisatsioon, turg või tootmisharu) käitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk on toote/ teenuse hinna uurimisel, hinna kujundamisel ja hinna mõju selgitamisel tootmismahule. Töö ökonoomika
alapeatükkideks, millede eesmärgiks on süstematiseeritult igas peatükis analüüsida Eesti ning Soome majandus- ja tööstusharude iseloomu ning omadusi. Sealhulgas mõnes peatükis vaadelda ning selgitada ka nende riikide omavahelist integreeritust ja tuua välja võrdlusmoment. Olen uurimustöös kasutanud andmeanalüüsi ning statistilise võrdluse meetodit, mis põhineb olemasolevate uuringute, statistika jms. andmete kasutamisele vastavalt käesoleva töö teemale. Suurem osa materjalidest pärineb statistikaraamatutest ning Eesti instituudi poolt loodud võrguväljaandest. Lisaks käsitletavate riikide välisministeeriumi võrgulehtedel olevatest materjalidest, erinevatest raamatutest ning ajaleheartiklitest, mis kajastavad antud teemat. 1. EESTI JA SOOME VAHELISTE SUHETE VÄLJAKUJUNEMINE Eesti ja Soome on nii rahva kui ka riigina teineteisele kõige lähedasemad. Meie maade suhted on pea kõigil tasanditel ainulaadselt tihedad.
küsitlustele ETU (Eesti Tööjõu-uuringu) raames. (2) Eesti Töötukassa esitab töötuse määra tuginedes registreeritud töötute osakaalule tööjõus. töötuse määr = tööpuuduse määr 5) Töötu defineerimine (2 tk) ILO definitsiooni kohaselt on töötu (unemployed person) 15-74 aastane inimene, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust: 1. on ilma tööta; 2. on töö leidmisel valmis kohe tööga alustama (kahe nädala jooksul); 3. on tegelenud aktiivselt tööotsingutega (viimase nelja nädala jooksul). 4. Registreeritud töötu on inimene, kes ei tööta, on arvele võetud töötukassas ja otsib tööd. 6) Olulised mõisted tööturu kontekstis (5 tk) Heitunu mittetöötav isik, kes sooviks töötada ja oleks valmis töö olemasolu korral ka kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid