Uus meremaa uurimus (0)

UUS- MEREMAA
Referaat
Juhendaja :
2011
SISUKORD
1. RIIGI ÜLDANDMED 4
3. UUS-MEREMAA KLIIMA 6
4. UUS-MEREMAA LOODUS 7
4.1. Põhjasaar 8
4.2 . Lõunasaar 9
4.3. Uus- Meremaa taimestik 10
5. MAJANDUS 12
6. TRANSPORT 13
6.1. Autotransport 13
6.2. Raudteetransport 13
6.3. Meretransport ja õhutransport 13
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD ALLIKAD 15
LISAD 16
SISSEJUHATUS
Uus-Meremaa asub Lõunapoolkeral, piisavalt kaugel ja seda pole võimalik igal inimesel külastada. Võib oletada, et mida kaugem on üks piirkond, seda erinevam on loodusmaastik, elustik ja kultuur sellest, millega igapäevaselt kokku puutume. See on kindlasti põhjus, miks valisin referaadi teemaks Uus-Meremaa kaksiksaare vaikse ookeani lõunaosas.
Uus-Meremaa kohta uurides on eesmärgiks teada saada sealsest kliimast , taimestikust ja loomastikust, mille poolest erinevad Põhjasaar ja Lõunasaar. Samuti on huvitav teada inimeste elust-olust ja tegemistest.

1. RIIGI ÜLDANDMED

Riigihümn God Defend New Zealand , God Save The Queen
Pealinn Wellington
Pindala 268 680 km2
Ametlik(ud) keel(ed) inglise, maoori, Uus-Meremaa viipekeel
Rahvaarv 4 367 700 (2010)
Rahvastiku tihedus 16,3 in/km2
Suurbritannia kuninganna Elizabeth II
Kindralkuberner Anand Satyanand
Peaminister John Key
Iseseisvus 26. september 1907
Rahaühik dollar (NZD)
Ajavöönd maailmaaeg +12
Lipp Vapp
2. GEOGRAAFILINE ASEND
Suuruselt Jaapaniga võrreldav Uus-Meremaa asub ülejäänud maailmast geograafiliselt väga kaugel. Uus-Meremaa on saareriik Okeaania edelaosas. Ta asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel alal (nn. Vaikse ookeani tulerõngas). Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiliselt paikneb ta kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Neid kahte saar eraldab Cooki väin. Väiksemad saared võrreldes nende kahe suurimaga on tühise pindalaga. Uus-Meremaa pealinn Wellington asub Põhjasaare lõunakaldal, Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn.
Uus-Meremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue, mis on iseseisvad, aga ainult vaba assotsiatsioonina, nad on Tokelau ja Rossi Sõltuvuses, mis tähendab Uus-Meremaa territoriaalseid nõudeid Antartikas.
Uus-Meremaa on just eriline oma eraldatuse tõttu, olles eraldatud Austraaliast loodesse Tasmani mere poolt üle 2000 km. Lähimateks naabriteks põhjas on Fidži, Tonga ja Uus- Kaledoonia .
Teadlased on nimetanud Uus-Meremaad koos Hawaii ja Lihavõttesaarega Polüneesia Kolmnurgaks.

3. UUS-MEREMAA KLIIMA

Uus-Meremaa kliimat kujundavad läänetuulte kantud sajused madalrõhkkonnad ning Ida- Austraalia hoovuse toodud suhteliselt soojad veed .
Tugeva merelise mõju tõttu on kogu riigis enamjaolt mõõdukas mereline kliima. Temperatuuride vahed on väikesed: õhutemperatuur langeb harva alla 0°C ega tõuse ka üle 30°C. Sademed on aastaringsed. Ainult kõige põhjapoolsemat piirkonda mõjutavad lähistroopilised kõrgrõhualad, mis kõige kaugemale lõunasse jõuavad jaanuaris- veebruaris . Kõrged mäeahelikud tingivad kliima erinevusi. Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12°, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19° ja 14°C.
Läänepiirkondades on juuli keskmine õhutemperatuur umbes 10° C, lõuna ja põhja vahel suurt erinevust ei ole. Tuulealustes idapiirkondades on külmem, näiteks Christchurchis on keskmine temperatuur 5° C kandis . Kõige soojem kuu on kõikjal veebruar, mil keskmine temperatuur on enamasti 15–20° C, kõige põhjapoolsemates piirkonades pisut kõrgem.
Põhjasaar on mõnevõrra soojem kui lõunasaar. Suvi kestab detsembrist veebruarini ja talv juunist augustini.
Uus-Meremaa aastaajad:
Kevad: september, oktoober, november
Suvi: detsember, jaanuar, veebruar
Sügis: märts, aprill, mai
Talv: juuni, juuli, august

4. UUS-MEREMAA LOODUS

Põhjasaare lõunaosas on 1000 kuni 2000 m kõrgused kirde-edelasuunalised mäeahelikud. Kaugemal läänes on mitu suurt vulkaani, millest mõned on tegevad, näiteks Ruapehu (2797 m). Kõige kaugemal läänes on lumemütsiga kustunud vulkaan Mount Egmont (Taranaki, 2518 m). Ida- ja läänerannikul on viljakad tasandikud.
Lõunasaarel kulgevad peaaegu kogu saare ulatuses edela-kirdesuunas Lõuna- Alpid . Selles ahelikus on 16 üle 3100 m kõrgust tippu. Kõrgeim tipp on Aoraki ehk Mount Cook (3574 m). Saare lõunaosas on hulk pikki sügavaid fjorde ning kitsaid orge mägede vahel. Mäeahelik on olnud barjääriks saare ida- ja lääneosa vahel.
Lõunasaar on saartest suurim ja olles pikkuselt võrreldav Lõuna-Alpidega, kõrgeim tipp on Aoraki/Cooki mägi, mis on 3754 meetri kõrgune. Lõunasaarel on 18 mäetippu, mis on kõrgemad kui 3000 meetrit. Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid on vulkaaniline . Kõrgeim Põhjasaare mägi, Ruapehu mägi (2797 m), on praegugi aktiivne koonusvulkaan. Draamataline ja vahelduv maastik on populaarne koht televisiooniprogrammide ja filmide tegemiseks, näiteks "Sõrmuste isanda triloogia” ja “Viimane Samurai”.
Algselt leidus Uus- Meremaal palju viljakaid pruun-, punapruun-, ja mustmuldi, neid on aga kahjustanud metsaraie ning maakasutuse ja sissetoodud loomade elutegevuse tagajärjel tekkinud erosioon .

4.1. Põhjasaar

Põhjasaarel asuvad mitmed märkimisväärsed tegevvulkaanid , nagu Ruapehu (2797 m), Ngauruhoe (2291 m), Taranaki (2518 m) ning on teisigi vulkaanilise tegevuse nähte, näiteks geisrid, maalilised mitmevärvilised kuumaveeallikad ning podisevad mudakraatrid. Need on tingitud kahe suure laama – Austraalia ja Vaikse ookeani laama – kokkupõrkest Uus-Meremaal. Põhjasaare joonel sukeldub Vaikse ookeani laam Austraalia laama alla, põhjustades vulkaanide teket ja seismilist aktiivsust. Aastas toimub ligikaudu 14 000 maavärinat, millest enamik on küll kerged – inimene neid ei tunne –, kuid umbes sada maavärinat aastas on nii tugevad, et inimene tajub neid.
Laamad liiguvad Põhjasaare ja Lõunasaare kohal erinevalt, seepärast on ka saarte geoloogiline ehitus ja maastikud erisugused. Lõunasaare lääneosas liiguvad need kaks suurt laama külgepidi teineteisest mööda, mistõttu ei ole seal sääraseid vulkaane nagu Põhjasaarel.
Põhjasaare vulkaanid on enamasti aktiivsed ja purskeid võib siin pidevalt ette tulla. Viimane suurem purse oli 1995. aastal, kui Ruapehu kraatris olnud järve vesi voolas mööda nõlvu alla muda- ja rusuvooluna, mille mahuks arvestati üle kuue miljoni kuupmeetri. Vääveldioksiidi emissioon ulatus 15 000 tonnini päevas. Üks saare ajaloo võimsamaid purskeid toimus aga 186. aastal, kui Taupo purse lennutas õhku suurema osa vulkaani koonusest, paisates viiekümne kilomeetri kõrgusele üle 100 km3 tuhka ja tolmu. Seda peetakse kogu planeedi viimase viie tuhande aasta võimsaimaks purskeks, mille tõttu pimenes keskpäevane taevas isegi kaugel Euroopas; seda on kirjeldanud Vana- Rooma ajaloolased. Praegu tähistab seda plahvatust Taupo kaldeeras asuv suur järv.
Vulkaanid on kujundanud kogu Põhjasaare maastikud. Suur sademete hulk (kohati üle mitme tuhande millimeetri aastas) ja taimestumata vulkaaniline tolmjas tuhk põhjustavad siin rohkete väikeste järskude uhtorgude teket ja väga vaheldusrikka reljeefi.

. Lõunasaar

Lõunasaar – vihmamets liustiku hinguses. Kuigi Põhja- ja Lõunasaart (151 000 km2) lahutab vaid 24 km laiune Cooki väin, on saared oma olemuselt ja ilmelt erinevad. Lõunasaare lääneosas asub kohe rannikult tõusev kõrge Lõuna- Alpide ahelik, mille kõrgeim tipp Mt. Cook ulatub 3754 meetrini ja paikneb rannikust vaid kahekümne kilomeetri kaugusel. Ookeanilt ida poole liikuvad niisked õhumassid toovad niivõrd kiiresti ja kõrgele tõusvatele aheliku läänenõlvadele hulgaliselt sademeid: 3200 millimeetrist aastas mägede jalamil kuni isegi 15 000 millimeetrini nõlvade kõrgemates osades. Niivõrd suure sademete hulga tõttu kasvab aheliku jalamil, hoolimata üsna madalast temperatuurist, väga lopsakas ja omapärane parasvöötme vihmamets. Peale vihmametsade on Lõunasaarele omased mitmed liustikud , mis on tekkinud kõrguse kiirest kasvust tingitud õhutemperatuuri languse ja suure sademete hulga tõttu. Liustikud teeb eriliseks asjaolu, et mööda kitsast orgu allapoole liikudes ulatuvad nad peaaegu vihmametsavööndisse. Sademete hulga ja temperatuuri kõikumisest tingituna on liustike mõõtmed muutlikud. Nagu mujalgi maailmas, on ka Uus-Meremaal liustikud taandumas, kuid sellest hoolimata on siin u 360 liustikku. Suurim neist, Tasmani liustik , on kohati isegi kuni 600 m paks.
Kui Lõunasaare läänenõlvadel paiknevad vihmarikkad piirkonnad, siis ahela idapoolsetele nõlvadele enam sademeid ei jätku ja nii asenduvad vihmametsad mõnikümmend kilomeetrit ida pool poolkõrbelise kõrgplatooga. Saare lõunaosas, kus temperatuur on madalam ja rannikuahelik ei tõuse nii järsult kõrgustesse, laiuvad ulatuslikud metsad . Mägiste metsade vahel peituvad maalilised järved, jõed, joad ja kosed – kõik see kokku on eriilmeline piirkond, mida kutsutakse Fjordlandiks.
Kuigi Lõunasaarel ei ole aktiivseid vulkaane on tabanud Uus-Meremaa lõunaosa mitu maavärinat alates möödunud aasta septembrist, mil riiki raputas 7,1 magnituudi tugevune maavärin.
22. veebruaril 2011 toimus suur looduskatastroof Uus-Meremaa Lõunasaarel, Christchurchi linna tabas 6,3-magnituudine maavärin, mis põhjustas ulatuslikke kahjusid. Mitmed hooned vajusid täielikult kokku ning majade alla jäid lõksu kümned inimesed.
Ametlik hukkunute arv on praeguseks 161, kuna rususid alles koristatakse. Kokku võib olla hukkunud umbes 240 inimest.

4.3. Uus- Meremaa taimestik

Uus-Meremaa taimestik ja loomastik on ainulaadsed , üle 3/4 taimeliigi on ainult seal piirkonnas esinevad. Mitmerindelistes metsades kasvab palju liaane ja sõnajalgpuid. Põhjasaarel kasvab ka hiiglaslik kauripuu, üks kauripuu puu võib elada peaaegu kahe tuhande aasta vanuseks. Varem kattis kaurimets peaaegu kogu Põhjasaart. Juba 18. sajandi lõpus hakati kauripuu puitu kasutama laevaehituses ja vaiku värvitööstuses. Praeguseks on kauripuumetsi alles veidi üle 7000 hektari, mis kõik on range kaitse all.
Lõunasaare suuri raiesmikke katab võsa.
Õistaimede värvigamma on üsna tagasihoidlik , sest taimed tolmlevad peamiselt tuule abil. Mõne puuliigi lehed on aga tavatult värvikirevad. Puusõnajalgadest leidub siin tsüaateasid ja diksooniaid, mis võivad kasvada ligi kahekümne meetri kõrguseks. Eriti võimsad on lopsakate vihmametsade puusõnajalad. Uus-Meremaa maastikele on väga iseloomulikud tõlvpuud, mida võib üksikute põõsaste või rühmadena näha nii teede ääres kui keset rohumaad.
Probleeme on aga hakanud tekitama võõrpuuliikide levimine pärismaistesse metsadesse, selhulgas kaitsealadelegi. Eemalt vaadatuna meenutab Uus-Meremaa loodusmets pigem Eestimaist kui troopilist. Esimese rinde moodustavad tavaliselt okaspuud, eriti kivijugapuulised, mis sarnanevad meie mändide ja kuuskedega. Metsa sisenedes on aga vaatepilt sootuks võõras: teises rindes valdavad kuni kümnemeetrised jämedatüvelised puissõnajalad ning alusmetsaski kasvavad peamiselt sõnajalgtaimed, sealhulgas noored puissõnajalad. Puudest ei ole meiega ühtki ühist liiki.
4.4 Uus-meremaa loomastik ja linnustik
Uus-Meremaal pole mürgiseid ja surmavaid sipelgaid, skorpione, madusid, kaane ja vapsikuid ning kuni inimesi tulekuni polnud ka kiskjaid , mis ongi võimaldanud siin ellu jääda nii lennuvõimetutel lindudel kui ka paljudel teistel ainulaadsetel loomadel.
Näiteks võib kohalik nahkhiir käia mööda metsaalust, nagu tavaline hiir .
Uus-Meremaal pole roomajaid ja konni on vaid kolm liiki. Konnad on seal väikesed, alla viie sentimeetri suurused loomad, kelle ribid pole ühenduses selgrooga. Nad ei krooksu, nagu konnale kohane, vaid heal juhul piiksuvad. Uus-Meremaa sisalikud seevastu ei mune, vaid sünnitavad elusaid poegi. Üks tuntuim elusolend on kuni veerand meetri pikkune tuataara, kelle lähisugulased surid välja juba 65 miljonit aastat tagasi.
Leidub väga palju sissetoodud loomaliike, neid on üle 600 ( siil , hiir, küülik, rebane , tuhkur, rott , horv, metssiga , põder, varblane , kuldnokk, rästad jne) on soodsa elukeskkonna tõttu hästi kohanenud, kuid paljud neist on mõjunud kohalikule loodusele hukatuslikult.
Enne inimese tulekut oli Uus-Meremaal arvatavasti 60 linnuliiki, kellest 40% on nüüdseks välja surnud.
Praeguseks on Uus- Meremaale alles jäänud veel mõned lennuvõimetud või väga saamatult lendavad linnud . Neist kuulsaim on kiivi . Kiivisid on õigupoolest kolm liiki, kõik öise eluviisiga , nii et nende looduses vaatlemine nõuaks samasugust ettevalmistust kui soov näha Eestis põldvutti või rukkirääku. Kiivisid peetakse aga mitmel pool loomaaedades, kus tema aviaariumis on öö ja päev kunstliku valgustuse abil ära vahetatud , et päevased külastajad saaksid hämaras läbi klaasi jälgida, kuidas pimedavõitu lind kõdus sahistab ja osavalt nokaga süüa otsib.
Uus-Meremaa üheks linnusümboliks on kujunenud aga väljasuremisohus kakkpapagoi ehk kakapo järel suuruselt teine papagoi – kea, kes pesitseb üksnes Lõunasaare mägedes kuni alpiaasadeni, seega jahedamas kliimas kui mistahes teine papagoi. Nii võib asjatundmatu rändur teda kaugel liuglemas nähes kullikski pidada.

5. MAJANDUS

Uus-Meremaa majanduse aluseks ongi peamiselt tulus põllumajanduse eksport . Umbes 10% kogu rahavastikust tegelevad põllumajandusega, enamik neist tegelevad looma kasvatusega.
Uus-Meremaa on kaheksandal kohal maailmas piimatoomises, umbes 2,2% maailma kogutoodangust
Kuna põhiliseks ekspordiartikliks on põllumajandustoodang, on riigi majandus väga sõltuv maailma turu hinnast.
Uus-Meremaa suurimad ekspordiartiklid on: piimatooted, liha, puit ja puidutooted , kala, masinad .
Uus-Meremaa tähtsamad ekspordipartnerid on Austraalia 23,36%, USA 9,64%, Hiina 9,21%, Jaapan 7,1%, Suurbritannia 4,21% (2009).
Uus-Meremaa suurimad impordiartiklid on: masinad ja varuosad , sõidukid (sealhulgas lennukid), nafta , elektroonika, tekstiilid, plastik.
Uus-Meremaa tähtsamad impordipartnerid on Austraalia 18,4%, Hiina 15,09%, USA 10,45%, Jaapan 7,24%, Saksamaa 4,16% ja Singapur 4,12% (2009).
Riik nautis mõnda aega majandustõusu, kuid 1987 aastal lõhkes majandusmull ja riigi majandus oli halvatud terveks aastaks. Aeglane kasv jätkus 90. aastate keskpaigani. 1999. aastast alates on Uus-Meremaa nautinud küllaltki kiiret majanduskasvu.
Aastast 2008 on Uus-Meremaa majandus olnud languses, kuna kinnisvaraturg on jahenenud ning kõrged toidu ja kütuse hinnad ühes tõusnud intressidega on õõnestanud tarbijausaldust ja üldist ärikeskkonda.

6. TRANSPORT

Uus-Meremaa mõlema peasaare liiklusolud on head, on Põhjasaare maantee - ja raudteevõrk Lõunasaare omast tunduvalt parem. Maismaaliikluse tarbeks vajalike teede ehitamine ei ole kõige kergem, kuna Uus-Meremaa on päris mägine maa ja palju leidub ka looduskaitse all olevaid piirkondi, kus elavad või kasvavad haruldased loomad või taimed, seega ei tohi igalepoole teid rajada. Maismaaliiklust täiendavad Põhja- ja Lõunasaare ning paljude väikesaarte vahelised õhu- ja parvlaevaliinid.

6.1. Autotransport

Enamus maanteid on maksustatud, ainult väikesemad teed pole maksustatud. Uus-Meremaal võib kohata nii sillutatud kui ka kivitamata teid. Uus-Meremaal on ka võimalik liikuda busside, taksode ja jalgratastega. Üks autotranspordiga seotud suur probleem on joobes sõidukijuhtjad. Liiklussurmade arv on ka suhteliselt kõrge.

6.2. Raudteetransport

Uus-Meremaal on kokku 3898 km raudteid, neist 506 km on elektriraudteid. Mass vedudeks on põhiliselt kivisüsi, palgid ja puidust tooted, piim ja piimatooted, väetised, konteinerid, teras ja autod. Pikamaa reisijateveo teenused piirduvad kolmel liinil. Uus-Meremaa teiste riikidega raudteeühenduses ei ole.

6.3. Meretransport ja õhutransport

Uus-Meremaa on pika ajalooga rahvusvahelises ja rannikutranspordis. Meretransporti kasutatakse peamiselt kauba ekspordiks Austraaliasse võis siis teistesse naaberriikidesse. Alates 1962 aastast sõidavad Põhja- ja Lõunasaare vahel regulaarselt ro-ro-tüüpi parvlaevad, kes veavad nii inimesi kui ka kaupu.
Kokku on Uus-Meremaal lennujaamu 118, neist 45-l on kõvakattega lennurada ja ülejäänutel kivitamata rada. Peamine rahvusvaheline lennujaam on Aucklandi lennujaam.

KOKKUVÕTE

Uurimustöös sain teada, et Uus-Meremaa asub geograaafiliselt väga kaugel ja suuruse poolest on ta võrreldav Jaapaniga.
Uus-Meremaa kliima meenutab mõneti Eestit - kuna maa asub niivõrd kaugel lõunas, siis ei ole seal mitte aastaringi 30-kraadine temperatuur vaid pigem midagi ligilähedast Eesti omaga küll 6-7 kraadi soojem, kuid üpris sarnaste aastaaegadega.
Maastikud ja loodus on väga mitmekesised . Seal võib kohata fjorde kõrvuti mägedega ning vulkaane ja  geisreid , aga ka troopilisi metsi ja liivarandu.
Uurimustöö huvitamaks osaks oli Lõunasaare ja Põhjasaare erinevused. Kokkuvõtlikult võiks öelda et Põhjassaar on mõnevõrra soojem kui Lõunasaar, seal on tegevvulkaanid, geisrid ja kuumaveeallikad. Vulkaanid on kujundanud kogu Põhjasaare maastiku.
Lõunasaarel on nii vihmametsad, kõrbed kui ka liustikud.
Uuringus sain rohkem teada ka laamadest, mis põhjustavad Uus- Meremaal maavärinaid. Kuna Uus-Meremaa asub oma vulkaanide, mägede ja liustikega täpselt laamade murrangujoonel, seal, kus Indo-Austraalia laam kohtub Vaikse ookeani laamaga, ja sellepärast maavärinad tekivadki. Üks murrangujoon jookseb pikkupidi läbi Lõunasaare mägede.
Üllatav oli see, et Uus-Meremaal ei olnud kunagi minevikus mitte ühtegi kiskjat , mistõttu linnud arenesid pisut teistmoodi kui mujal maailmas - kuna kiskjaid ei olnud, siis polnud lindudel ka suurt vajadust lennuvõime järele, enamus aega nad patseerisid ilma ohuta mööda maad ning otsisid sealt toitu. Nii ongi Uus-Meremaa üks suurim rikkus linnuriik, mille paljusid esindajaid ainult sellel saarel näebki. Ja paljud neist ongi arenenud lennuvõimetuteks - kuulsaim neist ilmselt on kiivi, mis on ka rahvussümboli staatuses .
Uus-Meremaa omalaadsele loodusele on ohuks kujunenud inimene ja sinna sisse viidud võõrliigid. Praegu kontrollitakse iga Uus-Meremaale saabuva välismaalase pagas korralikult läbi, et ei toodaks sisse seemneid ega muid taimeosi, rääkimata kõikvõimalikest elusorganismidest.
Tänu sellele uurimustööle avardus mu silmaring ka maakera lõunapoolkera kohta.

KASUTATUD ALLIKAD

„ENE nr. 10” „Eesti Entsüklopeediakirjastus” 1998 – lk 106-109
„Maailma teatmeatlas” „Eesti Entsüklopeediakirjastus” 2000 – lk 590-593
„ ENEKE nr. 4” – „Valgus” 1986 – lk 144
Wikipeedia Vaba entsüklopeedia
http://et.wikipedia.org/wiki/Uus-Meremaa
www.loodusajakiri.ee
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel403_381.html
www.loodusajakiri.ee
http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/marts99/meremaa.ht m
http://uudised.err.ee/index.php?06224977
www.epl.ee
http://www.epl.ee/artikkel/458292
http://en.wikipedia.org/wiki/Transport_in_New_Zealand

LISAD

Vulkaanipursked ja maavärinad
kiivi kakapo