Ebaseaduslik sisseränne Euroopa Liitu (0)

Ebaseaduslik sisseränne Euroopa Liitu

Viimastel aastatel on Euroopa rannikualadele saabunud väga palju ebaseaduslikke sisserändajaid, mis tekitab probleeme eelkõige Lõuna-Euroopa riikidele nagu Kreeka, Itaalia, Hispaania, Küpros ja Malta. Selle probleemiga toimetulek on Euroopa Liidu üks prioriteete. Antud referaat kirjeldab, miks illegaalsed sisserändajad on mureallikaks ning kuidas selle teemaga tegeletakse.
Põhjusi, miks Euroopa on ja jääb üheks peamiseks immigrantide sihtkohaks isegi madala majanduskasvu ja suure riigisisese töötuse aegadel ning hoolimata pingutustest kontrollida ja vähendada varjupaigataotlejate ning seadusliku ja ebaseadusliku tööjõu sisserännet, on mitmeid. Kõik Euroopa Liidu riigid on poliitiliselt stabiilsed. Tegemist on õigusriikidega, vastupidi paljudele lähteriikidele, mis on poliitiliselt ebastabiilsed ega ole õigusriigid. See vähendab üksikisiku turvalisust ja võib mõjutada otsust, kas jääda oma päritoluriiki või välja rännata. (Riigikogu Toimetised 2009)
Ebaseaduslik rändajaks nimetatakse isikut, kes siseneb ELi ilma nõuetekohase viisa või loata või jääb liitu pärast viisa kehtivusaja lõppemist. Euroopa Liidu liikmesriigid ootavad liidult ebaseadusliku sisserände tõkestamist ja piiramist, eelkõige tulemusliku ja põhiõigusi austava tagasisaatmispoliitika rakendamise teel. Euroopa Liit on sõlminud osade kolmandate riikidega tagasivõtulepinguid kolmandate riikide selliste kodanike tagasivõtmiseks nende päritolu- või transiidiriiki, kes ei täida või enam ei täida liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise nõudeid. (Euroopa Parlament 2014)
Euroopa Liidu eesmärk on luua tasakaalustatud alus seadusliku rände küsimustega tegelemiseks ja ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks. Nõuetekohane rändevoogude juhtimine eeldab liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiglast kohtlemist, ebaseadusliku sisserändega võitlemise meetmete tõhustamist ja kolmandate riikidega kõikides valdkondades tehtava tihedama koostöö edendamist. (Euroopa Parlament 2014)
Et võidelda aina enam kasvavale ebaseaduslike sisserändajate arvuga, on Euroopa Liidul erinevad organisatsioonid . Üks neist on Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur Frontex .
Frontex koordineerib liikmesriikidevahelist operatiivkoostööd välispiiri haldamisel, abistab liikmesriike piirivalvurite koolitamisel , teeb riskianalüüse, jälgib välispiiri kontrolli ja valve seisukohalt oluliste uuringute arengut, abistab liikmesriike olukorras, mil välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi ning annab liikmesriikidele vajalikku abi ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks.
Agentuur teeb tihedat koostööd ühenduse ja Euroopa Liidu muude partneritega, kes vastutavad julgeoleku eest välispiiridel, nagu EUROPOL, CEPOL, OLAF ja tolliasutused, ning teeb koostööd fütosanitaarse ja veterinaarse kontrolli alal, et edendada üldist sidusust. (Euroopa Liidu.. 2014)
Frontex kirjutas oma 2014. aasta riskianalüüsis, et kui aastal 2013 tabati 107 000 ebaseaduslikult Euroopa Liitu sisse üritanud inimimest, siis aastal 2012 oli neid 72 500. Seega on illegaalsete sisserändajate hulk hüppeliselt kasvanud. (Frontex 2014)
Kuigi illegaalsete immigrantide hulk kasvas 48%, oli saabujate arv siiski palju väiksem kui 2011. aastal, mil araabia kevad tõstis nende hulga 141 tuhandeni. Enamik 2013. aastal Euroopa Liitu pääseda püüdnutest tulid üle Vahemere ning maabusid Lõuna-Itaalias. (Frontex 2014)
Ühiste välispiiride olemasolu nõuab kõigilt ELi liikmesriikidelt investeeringuid nende kaitsesse, et tagada julgeolek Euroopa Liidus. Mõne liikmesriigi jaoks (eelkõige Euroopa Liidu välispiiridel asuvad liikmesriigid) võivad asjaomased investeeringud olla väga suured, sest nad kogevad oma piiridel eriti tugevat sisserände survet . Välispiirifond toetab neid liikmesriike, kelle jaoks ühiste välispiiride kontrollimine on rahaliselt eriti koormav . Ajavahemikus 2007-2013 andis Välispiirifond 1856 miljonit eurot riiklikul ja Euroopa Liidu tasandil võetavate meetmete jaoks, mille eesmärk on piirikontrollide, piiride valvamise ja isikuvoogude haldamine välispiiridel. (Euroopa Liidu poliitika.. 2013)
Samuti püütakse täiustada konsulaarasututste tegevust ning toetada ühist viisapoliitikat, et lihtsustada seaduslikku reisimist ning võidelda ebaseaduslike piiriületuste ja viisapettuste vastu. Asjaomaste meetmetega muudetakse ELi liikmesriikide piirikontrolle märkimisväärselt tõhusamaks, eriti isikute kontrollimise kiirendamise ning piirivalvesüsteemide kaasajastamise abil. (Euroopa Liidu poliitika.. 2013)
Euroopa Komisjoni andmetel eraldas Välispiirifond perioodil 2007-2011 kõige rohkem finantsilisi vahendeid Sloveeniale (180 miljonit eurot), Kreekale (119 miljonit eurot) ning Itaaliale (116 miljonit eurot). (Euroopa Liidu poliitika.. 2013)
Ometigi on Vahemereäärsed riigid seisukohal, et Euroopa Liidu abi ebaseadusliku sisserändamisega tegelemiseks on liiga väike ning see võib viia olukorrani, kus "Vahemerest võib saada Euroopa surnuaed"*. Mitmed riigid nagu Kreeka ja Itaalia on palunud Euroopa Liidult abi riiki saabuvate migrantidega toime tulemiseks.
Näiteks Itaalia kuulutas 2011. aasta alguses välja humanitaarse eriolukorra, mille põhjustas ootamatult suur Tuneesia immigrantide sissevool . Nimelt saabus Lampedusa saarele ülerahvastatud paatidega paari päevaga ligi 4000 Tuneesia põgenikku. Eriolukorra väljakuulutamine võimaldas olukorra lahendamiseks rohkem raha ja töötajaid rakendada.
Kõikidel põgenikel aga rannikule jõuda ei õnnestu ning nad hukkuvad teel Euroopa lõunarannikule. Näiteks 2013. aasta alguses uppus Itaalia Lampedusa saare lähedal üle 300 Liibüast teele asunud aafriklase.
Nii nagu Itaalias, on olukord murettekitav ka Kreekas, mis on samuti Euroopa väravaks Aafrikast ja Lähis-Idast pärit põgenike jaoks, kes soovivad pääseda Kreeka kaudu teistesse riikidesse. Kreeka on korduvalt rõhutanud , et vajab abi sisserändajatega tegelemiseks. Inimõigusorganisatsiooni Amnesty International andmetel ei suuda Kreeka tagada immigrantide inimõigusi ja turvalisust. (Amnesty International 2014) Keerulises majandusolukorras olevate kreeklaste seas on sisserändajate vastu viha tekkinud, ette on tulnud palju rassistlikke rünnakuid. Euroopale on väga ohtlik, kui levima hakkavad äärmuslikud liikumised.
Pärast Lampedusa saare lähedal suurte hukkunute arvuga õnnetust võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, mille kohaselt peab selliste tragöödiate ärahoidmiseks migratsiooni osas tegutsema asuma.
Saadikud tuletasid meelde, et liikmesriikidel on seaduslik kohustus anda merel hätta sattunud rändajatele abi ja märkisid, et seaduslik sisenemine Euroopa Liitu on eelistatav lahendus võrreldes tunduvalt ohtlikuma ebaseadusliku piiriületamisega. Resolutsioon kutsus üles suurendama Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ja Frontexi eelarvet , et aidata liikmesriike humanitaarhädaolukordade ja merepäästeoperatsioonide puhul. (Euroopa Parlamendi .. 2013)
Olles pikalt jälginud sisserändajate olukorda ja temaatikat Vahemereäärsetes riikides, olen arvamusel, et olukord on kahtlemata tõsine. Neil riikidel ei ole ressursse, et aina kasvava illegaalse sisserändega toime tulla. Nii ei suuda nad tagada turvalisust merel ning sisserännanutele elementaarseid elamistingimusi sel ajal, kui nad ootavad oma edasise saatuse üle vastust.
Minu arvates ei tohi Euroopa Liit ja selle liikmesriigid lasta Itaalial ja Kreekal üksi sisserändajatega, kõik riigid peavad ühiselt selle probleemiga tegelema. Veel enam, kui võtta arvesse fakti, et Euroopa Liidu siseselt sisuliselt piire ei kehti, on oluline, et suhtuksime välispiiride kaitsmisesse ning sisserändajate temaatikaga tegelemisse täie tõsidusega.
Täna peame tõdema, et Euroopas on juba levima hakanud nii islamofoobia, kui ka üleüldine ksenofoobia, mis ei ole kooskõlas nendele põhimõtetega, millele Euroopa Liit on rajanud ning mis väärtusi kõik liikmesriigid kandma peaksid. Ka see on põhjus, miks peaksime sisserändajate probleemiga tegelema, et saaksime ennetada radikaalsete liikumiste teket.
Euroopa Liit saab olla efektiivne ja tugev vaid koostöös tehes ning see põhimõte kehtib ka ühises ja operatiivses koostöös Euroopa Liidu välispiiril. Ülioluline on üheskoos tegeleda ka kuritegelike rühmitustega ning sisserändajate teekonna organisaatorite peatamistega. Minu arvates on see Euroopa Liidu jaoks oluline teema, millega on siiamaani liiga leebelt tegeletud.
Kasutatud allikad:
Annus , Ruth 2009. Eesti võimalused ja valikud immigratsioonipoliitika kujundamisel. - Riigikogu Toimetised. Tallinn.
Euroopa Liidu poliitika lahtiseletatuna. Piirid ja julgeolek. 2013. Euroopa Komisjoni teabevahetuse peadirektoraat. Brüssel.
Amnesty International 2014. Greece: stop unlawful and shameful expulsion refugees and migrants . https://www.amnesty.org/en/articles/news/2014/04/greece-stop-unlawful-and-shameful-expulsion-refugees-and-migrants/ (08.04.2015)
Euroopa Liidu ametlik veebileht 2014 http://europa.eu/about-eu/agencies/regulatory_agencies_bodies/policy_agencies/frontex/index_et.ht m (04.04.2015)
Euroopa Parlamendi ametlik veebileht 2014 http://www.europarl.europa.eu/atyourservice/et/displayFtu.html?ftuId=FTU_5.12.3.html ja http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P7-TA-2013-0448+0+DOC+XML+V0//EN (01.04.2015)
Frontex 2014. Annual risk analysis . http://frontex.europa.eu/assets/Publications/Risk_Analysis/Annual_Risk_Analysis_2014.pdf
*Mediterranean 'a cemetery' - Maltese PM Muscat, 12.10.2013 http://www.bbc.com/news/world-europe-24502279