10. klassi geograafia materjal (1)

Sissejuhatus.
Geograafia jaguneb ühiskonnageograafiaks ja loodusgeograafiaks.

• ühiskonnageograafia – uurib inimeste käitumist ja mõju keskkonnale.
  
• majandus – inimestele vajalike hüvede valmistamise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise süsteem.
  

Majandus jaguneb makroökonoomikaks ja mikroökonoomikaks.

• makroökonoomika – ühiskonna tasandil majandusprotsesside uurimine .
  
• mikroökonoomika – ettevõtete tasandil majandusnähtuste uurimine.
  

Maailma majandusgeograafia uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis.

• globaliseerumine – ülemaailmastumine.
  

Riigid : USA, Kanada , Mehhiko , Venezuela , Kolumbia, Ecuador , Peruu, Tšiili, Argentiina, Brasiilia, Egiptus, Liibüa, Alžeeria, Maroko , Sudaan, Nigeeria , Kongo DV, Sambia , Angoola, LAV, Namiibia , Keenia, Hiina, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Jaapan, Mongoolia , Kasahstan, Usbekistan , Türkmenistan, Türgi, Iraan , Iraak, Saudi-Araabia, Iisrael, Afganistan, Pakistan , India, Bangladesh , Birma( Myanmar ), Tai, Vietnam , Indoneesia , Austraalia .
Agraarühiskond.

• korilus – etapp inimeste elus, korjati marju ja seeni.
  

Umbes 10 000 aastat tagasi hakati kodustama loomi, umbes 6000-7000 aastat tagasi hakati põldu harima ja inimesed jäid paikseks.

• alepõld – 2-3 aastat kasutusel olev maa(põletatakse , tuhk on väetiseks).
  
• põlispõld – loomaväetisega väetatav.
  
• agraarne – põllumajanduslik.
  

Töökorraldus – käsitöö
Industriaalühiskond.

• industriaalne – tööstuslik.
  

Industriaalühiskond Euroopas : 18 sajandi teine poole – 1972
Tööstuslik areng saab alguse Euroopast : 1) Haridustase kõrge
2) Vaba poliitiline olukord.
Industriaalsed murrangud mis kiirendasid tööstuse arengut:

Levis vaheldussüsteem, hakati looma uusi tõugusid ja sorte , levisid vesiveskid ja tuulikud, leiutati uued metallisulatus viisid, kellad , trükikunst, tulirelvad , uut tüüpi laevad ja navigatsiooniriistad. Tekkisid pangad, börsid ja aktsiaseltsid. See tõi kaasa varaindustriaalse tootmisviisi arengu Itaalias, Inglismaal, Madalmaades ja Prantsusmaal.

Aurikud , aurumasinad, vedurid , kivisöe laialdane tarbimine, vabrikutööstuse levik, masinate valmistamine ja kasutamine. Tagajärjeks oli hilisindustriaalse tootmisviisi aluste välja kujundamine Suurbritannias, USA-s ja Lääne-Euroopas.

Teras, elekter , nafta, bensiin , auto, lennuk, mineraalväetised, telefonside, raadio jpm levik ja leiutamine. Kujunes välja hilisindustriaalne tootmisviis ja rikastus uute tööstusharudega. See levis üle kogu Euroopa, Venemaa ja Balkanini välja, Põhja-Ameerika, Jaapan.

1960 tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80ndatel sisetehniline pööre. Hilisindustriaalne tootmisviis asendus postindustriaalsega.
Industrialiseerimine toimus kahel moel : Iseseisvunud industrialiseerumine
Sunniviisiline(kolooniates)
Murrangute tulemusena :
Mindi üle käsitöölt masinatööstusele, toodangu hulk suurenes.
Tööjõu vajadus suurenes.
Tööjõu kvaliteet kasvas.
Tekkisid linnad.
Hariduse andmine laienes.
Veondus laienes ja kiirenes.
Metallurgia.
Suurenes vajadus maavarade järgi.

• koloonia – emamaa tahtele allutatud piirkond/riik. Kolooniatest saadi ressursse ja eksootilisi vilju (kohvi, tee, riis , banaanid).
  

Põhja-Ameerikas tõid kolonialistid kaasa varaindustriaalse tootmisviisi ja sundisid indiaanlased oma aladelt lahkuma.
Sõltuv industrialiseerimine tuli kasuks neile maadele, kus emamaad olid arenenud riigid.
Prantsuse kolooniad: Põhja-Aafrika
Hispaania/ Portugal – Lõuna-Ameerika
Holland – Indoneesia
Venemaa – vallutatud alad.
Inglismaa – Inda, Ida-Aafrika
Tööstusühiskonnast infoühiskonda.
20. sajandiks oli maailm jagunenud emamaadeks ja kolooniateks.
Emamaad: Arenenud riigid/Põhja riigid.
Kolooniad: Arengumaad .
Põhi Lõuna
1. Korraldus
Iseseisvad
Sõltuvad
2. Tootmisviis
Industriaalne
Agraarne
3. Ressursid
Ammendunud
Rohkelt ressursse
4. Rahvastiku võrdlus
Linnarahvastik, rahvastiku juurdekasv väike
Rahvaarvu juurdekasv on kiire, enamik maarahvas
5. Kaubavahetus
Väga tihe
Väike ja endiste emamaadega
Kaubavood : 1) Põhja riigid ↔ Põhja riigid
geograafiline tööjaotus, kõrge tehnoloogiline kaup.
2) Põja riigid ↔ Lõuna riigid
tarbekaubad ↔ toorained .
3) Lõuna riigid ↔ Lõuna riigid
väike , pole midagi vahetada.
Tööstusühiskonna majandise areng:

• Kasumi ja efektiivsuse taotlus sunnib väike-ettevõtteid ühinema. Nii tekivad monopolid ( monopol – ainutootja). Monopolid viivad hinnad kõrgele. Monopoli suudavad ohjata riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid(ÜRO).
  

Koloniaalvõim lagunes, sest maailmamajandust polnud enam tarvis luua ja säilitada väevõimuga, seega Põhja poliitiline väevõim võidi asendada Lõuna riikide iseseisvusega. Industriaalse tootmisviisi levimine kolooniates tekitas seal ka majanduslikult mõjukaid rahvastikuliikmeid, kes olid huvitatud maailmamajanduslike sidemete hoidmisest.
Kolonisti halb mõju Lõuna riikidele:

• Orjakaubandus
  
• Põlisrahvaste hävitamine
  
• Ressursside raiskamine
  
• Emamaade rahvastiku asustamine kolooniasse
  
• Emamaa tehnoloogilise taseme peale surumine
  

Kolonisti hea mõju Lõuna riikidele:

• Kiirendasid riigi majanduslikku arengut
  
• Haridussüsteem
  
• Tervishoid
  
• Elatustase suurenes
  
• Intelligents
  
• Siseturg
  
• Veondus
  
• Infrastruktuur (side-ja teedevõrgustik)
  

Üleminek infoajastule – 20 sajandi teine pool (1972)

• postindustriaalne – oluliseks muutus informatsiooni hankimine ja edastamine .
  

Tootmises muutus oluliseks toote arendus ja arenduslik uurimistöö.
Uued majandusharud : pangandus , äriteenused, turism , meelelahutus.
Infoajastu
Globaliseerumise põhjused : 1) Kolooniate iseseisvumine
2) Põhja riikide majanduslik koostöö
3) Kaubanduse liberalireerumine
4) Uued side- ja infotehnoloogia vahendid
5) Transpordi areng
6) Tööjõu vaba liikumine
Püsiva arengu tagab kohanemisvõime, haridus , uurimus ja arengutegevus, tarbijad.
Infoajastu tööjaotust iseloomustab detailne spetsialiseerumine , teeninduse kiire areng, optimaalsed ettevõtted, toote valmistamise etapid.
Üksikettevõtete paigutamist mõjutavad tegurid
Ettevõtete paigutamist mõjutavad : 1)Toorained ja muud ressursid
2) Energia
3) Tööjõud(hulk,hind,kvalifikatsioon)
4) Kapital
5) Infrastruktuur
6) Tarbija, turg
7) Keskkonnanõuded
8) Riigi majanduspoliitika

• infrastruktuur – teede võrgustik
  

Toormele, energiale orienteeritud ettevõtted
[ põllumajandus, elektrijaamad]

Tööjõule orienteeritud ettevõtted
[ tekstiilitööstus, jalatsitööstus, elektroonika masstootmine]

Tööjõu kvaliteedile orienteeritud tootmine
[ masinatööstus ]

Tarbijale orienteeritud ettevõtted
[ toiduainetööstus ]

Aglomeratsioonitööstus
[ autotööstus ]

Kõrgtehnoloogiline tööstus
[ kosmosetehnika, ravimitööstus ]

Kapitalimahukas tööstus
[ lennukitööstus, ravimitööstus, paberitööstus ]

• tehnoloogia – tootmisviis
  
• kõrgtehnoloogia – teaduse uusimate saavutuste rakendamine ellu
  
• ettevõtlusklaster – mingis piirkonnas spetsialiseeriunud suur ettevõtlusvõrgustik, mis on keskendunud sarnase või omavahel seotud toodangu vahetamisele.
  

Eesti : SKT – 43 koht
Inimarenguindeks – 40 koht
Haridus – 3 koht
Eluiga – 71 koht
Rahvusvahelised ettevõtted

• RVE – transnatsionaalsed korporatsioonid (tegutsevad paljudes riikides ja nende majandussidemed ületavad riigipiire)
  

Päritolumaa – peakorter
Asukohamaa – levinud
RVE mõju on väga suur, sest neil on juurdepääs loodusvaradele, suudavad vallutada uusi turge, alandada tootmishindu (mastaabisääst).

• mastaabisääst – massitootmine, kus toodangu omahind on väga madal.
  

Rahvusvaheliste ettevõtete teke:
RVE AEG ÜLDISELOOMUSTUS
1. põlvkond
17-18 sajand
Kaubeldakse ülemeredaadustega. Päritolumaad tõetasid RVE tegevust.
2. põlvkond
19 sajand
Hakatakse ise kasvatama põllumajandussaadusi ja loodi kaevandusi. Kolooniates tegutseti emamaade abil.
3. põlvkond
20 sajandi 50ndad aastad
Tööstuslik tootmine. Usa firmad tulid Euroopa turule
4. põlvkond
20 sajandi 80ndad aastad
Suured RV firmad jagunesid klastriteks. Kiire reageerimine turu muutustele. Tootmistsükkel lahutati ruumiliselt. Monteerimine läks sinna kus on otsene tööjõud.
5. põlvkond
20 sajandi 90ndad aastad
Virtuaalsed rahvusvahelised firmad
Valdkonnad : Kõrgtehnoloogia ( IT, ravimid )
Suuremahulised tarbekaubad (autod)
Brändi-tarbekaubad (karastusjoogid, pesupulber )
Riigid globaliseeruvas maailmas
Riike võrreldakse SKT kohta aastas.

• SKT – sisemajanduse kogutoodang (aastas toodetud uus rikkus)
  

SKT/in näitab tootlikkust, rikkust inimese kohta
20 000 $ inimese kohta – Eestis
Väga edukates riikides 50 – 60 000 $ inimese kohta
Väga vaestes riikides ainult 200 – 300 $ inimese kohta.

• IAI – inimarenguindeks (rahulolu) = SKT + haridustase + eluiga
  

IAI arvestatakse IT teenuseid, imikute suremust, üle 80. aastaste inimeste arvu, autode arvu inimese kohta, elektri tootmine inimese kohta.
20 sajandi lõpust jaotatakse riike : 1) Inforiigid ( USA, Lääne-Euroopa)
2) Uus-tööstusmaad ( Taiwan, Singapur )
3)Toorainemaad ( naftariigid )
4) Vaesed riigid ( Aafrika riigid, Afganistan )
Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid
Leviku järgi jaotatake kas globaalseteks või regionaalseteks.
Tegevusala järgi jaotatakse : 1) Vabakaubanduspiirkonnad - kokku on lepitud
madalates tollides ja kvootides.
2) Tolliliidud – puuduvad tollid ja muud tõkked, ühtsed
reeglid kaubavahetuseks.
3) Ühisturg – kaubad , tööjõud, kapital liigub vabalt.
4) Majandusliit – ühised kaubandusreeglid ja majandus-
poliitika.
Tähtsamad majandusorganisatsioonid:
ORGANISATSIOON PIIRKOND TEGEVUSALAD
WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon
1948 – globaalne
Soodustab kauba vahetust
IMF – Rahvusvaheline Valuutafond
1944 – globaalne
Rahapoliitika väljatöötamine
EU – Euroopa Liit
1957 – Euroopa majandusliit
Ühisturg, ühisraha, vabakaubandus
NAFTA – Põhja-Ameerika Vabakaubandusliit
1994 – USA, Mehhiko, Kanada
Kaubandus
ASEAN
1967 – Kagu- Aasia
Kaubandusliku, kultuurilise, sotsiaalse koostöö arendamine
APEC
1989 – Aasia, Vaikne ookean
Vabakaubandusliit
MERCOSUR
1991 – Lõuna-Ameerika
Ühisturg
Siiani valmis.
Rahvastik
1. Maailma rahvaarvu dünaamika e. muutumine
Maailmas elab praegu 6.8 miljardit inimest.
Aastal 0 elas maailmas 10 mln. inimest. 17 sajandist inimeste arv kasvas, sest meditsiin arenes ja Ameerika avastamisega toodi uued toidukultuurid Euroopasse.
1804 – 1 mld. inimest
1927 – 2 mld. inimest
1960 – 3 mld. inimest
1974 – 4 mld. inimest
1987 – 5 mld. inimest
1999 – 6 mld. inimest
Kuna rahvaarv kasvab geomeetrilises progressioonis(kordades) aga saagikus kasvab aritmeetilises progressioonis(võrra), siis on tulemuseks näljahädad.
61 % inimestest elab Aasias.