Majandussubjektid majanduses tegutsejad Maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav majandussüsteem, toimub järjest süvenev spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus), kasvavad kaubavood, riikide sõltuvus üksteisest suureneb. Globaliseerumist võib vaadelda erinevates valdkondades. Otsene välisinvesteering (OVI, FDI) rahapaigutus, millega kaasneb vähemalt 10%-ne osalus ettevõttes.
kohtusüsteem Milleks vajati kolooniad ... .. varaindustriaalsel ajal? · Vajati eksootilisi põllumajandussaadusi · Vajati uusi maid väljarändajatele .. hilisindustriaalsel ajal? · Oma loodusvarade ammendumine, kuid tööstusele vajalik tooraine · Vajati põllumajandustooteid, sest põllumajandus arenes tööstusest aeglasemalt KOLOONIATE TÜÜBID 1) Ümberasumiskolooniad emamaa ülerahvastuse leevendamiseks (Hispaania, Portugal Ameerikas) 2) Faktooria kaubanduslik ja sõjaline tugipunkt, mis rajatakse mitmesuguste kaupade ostmiseks (Singapur, Gibraltar) 3) Istanduskoloonia peeti põhiliselt istanduste rajamise eesmärgil (Euroopa kliima ei võimaldanud) tubakas, puuvili 4) Ressursikoloonia kasutati emamaal puuduvate loodusvarade hankimiseks 5) Reservkoloonia ,,igaks juhuks" Geograafiline tööjaotus regioonid spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused
uusi maid, sest Euroopas ülerahvastatus (demograafiline plahvatus) 19. saj. loodusvarad tooraineks, sest oma otsas Toitu (vili, liha, piim), sest põllumajanduse areng maas. Samuti kergetööstuse toorainet Turg toodetele, eriti tarbekaubale KOLOONIATE TÜÜBID Ümberasumiskolooniad uued elamiskohad Istanduskolooniad algul Lõuna-Ameerikas, Kariibi mere piirkond hiljem mujal põllumajandussaaduste tarbeks Ressursikoloonia - mitmeotstarbeline Faktooria sõjaline või kaubanduslik tugipunkt Reservkolooniad 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati nn. igaks juhuks, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud Koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused 20. sajandil: Emamaa nõrkus- endal probleeme Emamaa ei vajanud ümberasumist- omal tööjõu puudus Vähenes vajadus tooraine järele- uued tehnoloogiad Hoogustus kaubavahetus Põhi Põhi Kolooniate pidamine muutus kulukaks - kaugel!
Tugeva tõuke andis reaktiivreisilennukite kasutuselevõtt. 4) Neljas põlvkond. Tootmise ja toodete keerukuse kasvu ja toote elutsükli lühenemise tõttu tuli kasutusele võtta paindlikum juhtimissüsteem. 4. Briti ja Hispaania tüüpi kolooniad. Hispaania-iseseisvus 20. saj. alguses. Tekkis 20 uut riiki. Need olid vaesed ja hilisagraarsed. 5. Kolooniate tüübid. Ümberasumiskoloonia-Kolooniad mis iseseisvusid ja selle tulemusena tekkis palju osariike. Faktooria-Euroopa riikide majanduslikud ja sõjalised tugipunktid Kaugidas ja Aafrikas. Istanduskoloonia-Suure pindalaga taimekasvatusettevõte. Ressurskoloonia-Kolooniad mida Euroopa riigid kasutasid toorme hankimiseks. Reservkoloonia-Kolooniad, mis kuulusid EU riikidele, juhuks kui peaks kunagi nende ressurse vaja minema. Poolkoloonia-Koloonia mis säilitas osalise iseseisvuse ja oma valitsuse, kuid poliitilisi ja majanduslike küsimusi otsustas emamaa. 6. Riigi arengutaseme näitajad.
ja hilisindustriaalne. *postindustriaalne - väga hästi arenenud geograafiline tööjaotus ja kitsas spetsialiseerumine; suurema osa majandusest hõlmab teenindus sektor; info kiire levik; globaliseeriumine; 1970. jõuti postindust.; tuumaenergia, arvutid jne. 2) sõltuvindustrialiseerimine *koloonia - territoorium, mis sõltub majanduslikult või poliitiliselt teisest riigist *koloonia liigid: ümberasumiskoloonia (rajati emamaa üleliigse rahvastiku ümeberasustamiseks); faktooria (kaubanduslikud või sõjalised tugipunktid võõral maal); istanduskoloonia (istanduskultuuride kasvatamiseks);ressursikoloonia (rajati emamaal puuduvate loodusvarade hankimiseks,19.saj); reservkolooniad (emamaa vallutab igaks juhuks tagavaraks); poolkolooniad (maad, mida ei õnnestunud lõplikult ja täielikult vallutada, sõltusid ikka emamaast); kolooniate iseseisvumise põhjused - sõjad mõjutasid maailmamajanduse toimimist ning seetõttu hakati
Aasias ja Kaguaasias, Hommikumaaes ja Euroopas. Kolooniad Koloonia riik või territoorium, mis poliitiliselt sõltub teisest riigistemamaast. Tekkisid Ameerika avastamisega. KOLOONIATE TEKKEPÕHJUSED Ressursikoloonia Et maavarasid kätte saada Ümberasumiskoloonia Elamsipinna nappusest tingitud Istanduskoloonia Rajati, et kasvatada kultuure mis kodukliimas ei kasva. Kohalikke elanikke kasutati tööjõuna. Faktooria Sõjaliskaubandustugipunkt, mis rajati kui vahemaa emamaa ja koloonia vahel oli suur. Reservkoloonia Igaks juhuks vallutatud koloonia Poolkoloonia Riigid, mis on teistest riikidest majanduslikult ja poliitiliselt sõltuvad. 1940.ndate aastate teisest poolest algask koloniaalimeeriumide lagunemine kolooniate massiline iseseisvumine
Emamaa-e metropol on riik, kellele kuulub koloonia Impeerium-emamaa koos kolooniatega Ümberasumiskoloonia-koloonia, mille rahvastiku põhiosa moodustavad ümberasujad emamaalt, pärismaalased on vähemuses Istanduskoloonia-koloonia, kus on põhitegevus kultuuride kasvatamine ekspordiks Ressursikoloonia-k loodusvarade hankimiseks Reservkoloonia-ala, mis muudeti kolooniaks igaks juhuks ilma erilise vajaduseta Poolkoloonia-k, mis on vormiliselt iseseisev, kuid sõltub majanduslikult emamaast Faktooria-kaubanduslik ja sõjaline-tugipunkt teise riigi territooriumil Industriaalse TV üldiseloomustus:turumajandus, kõrgem haridustase, töö masinatega, toimub industrialiseerimine, tehnoloogilised murrangud, industrialiseerimise 2 teed- iseseisev(riigi omal algatusel ja üõhiliselt oma jõududega) ja sõltuv(teised riigid huvituvad sellest, teostatakse suurelt osalt ka teiste jõududega) Põhja-Ameerika koloniseerimine:koloniseerisid prants. ja ingl. tõid kaasa varaindustriaalse tv, suhted
taastuvatele energiaallikatele lennundus, geeniteh., kõrgteh. Harud, üleminek infoühiskonnale. Millised nähtused aitasid kaasa maailmamajanduse globaliseerumisele? 1. Kolooniate iseseisvumine 2. Riikidevaheline koostöö suurenes 3. Kaubanduse liberaliseerimine 4. Transpordi ja side areng Kolooniate tüübid: 1. Asustuskoloonia P.-Am, Lõuna Am. P.-Aafrika 2. Istanduskoloonia Lõuna-Ameerika, Aasia 3. Faktooria kaubanduslik ja sõjaline tugipunkt 4. Ressursikoloonia maa-ja loodusvarade jaoks 5. Reservkolooniad vallutati ,,igaks juhuks" 6. Poolkolooniad iseseisvad riigid, kelle valitsus arvestas väga teise riigi tahtmisega Kuidas mõjutab infotehnoloogia areng majanduse ruumilist korraldust? Tekib ühtne süsteem Infoühiskonna joones Eestis? Kõrghariduse osatähtusus suur, enamus rahvastikust teenindussektoris, globaliseerumine Miks ei saa pidada Eesti inforiigiks?
Tööjaotust tööstusühiskonnas uurisid: Adam Smith absoluutse eelise teooria riigid toodavad tooteid erineva efektiivsusega, st riikidel on kas loomulik eelis(geograafiline asend, loodusvarad) või omandatud eelis (kogemused, tehnoloogia) David Ricardo suhtelise eelise teooria Koloniaseerimise tulemusena tekksid eri tüüpi kolooniad: Ümberasumiskoloonia ülerahvastumine Istanduskoloonia Ladina-Ameerikas, hiljem ka teistes, istandussaaduste saamiseks Faktooria sõjaline või kaubanduslik tugipunkt, võeti piirkond oma valdustesse Ressurssikolooniad Aafrikas, Aasias Reservkolooniad industrialiseerimist ei viidud läbi, vallutati niisama impordiks ja loodusvarade saamiseks tööstuslikult arenenud Põhja riigid mahajäänud Lõuna riigid õp 13 TV lk 8 1 koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused TV lk 8 1. INFOÜHISKOND globaliseerumine- ülemaailmastumine
annaabi.ee 
