Globaliseerumine, rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised kokkulepped, arengutase, rahvusvahelised ettevõtted (0)

GLOBALISEERUMINE

Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside.
Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit:

• uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng
  
• uus rahvusvaheline tööjaotus
  
• finantssfääri rahvusvahelistumine
  
• rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine
  

Maailmamajanduses on järjest suurem roll rahvusvahelistel firmadel, riikide osatähtsus majanduse juhtimisel on vähenenud.
Tagajärjed:

• Maailmamajanduse ja kaubanduse reguleerimiseks on tekkinud rahvusvahelised (majandus) organisatsioonid (WTO, IMF, EL, NAFTA , OPEC jne).
  
• Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote omahind tuleb odavam.
  
• Tuumikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale, äriteenustele: infoteenus , kindlustus , turu-uuringud jne
  
• Vahed arenenud ( tuumik ) riikide ja arengumaade (perifeeria) vahel järjest kasvavad.
  

RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID

• On loodud vähemalt kolme riigi või nende institutsioonide omavaheliseks kooskõlastaud tegevuseks
  

Põhjused loomiseks:

• Majanduse globaliseerumine.
  
• Rahvusvahelise tööjaotus kasv.
  
• Majandusorganisatsioonid võimaldavad lihtsustatud kaubandust riikide vahel.
  

GATT – Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade )1948
WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon ( World Trade Organization) 1995
IMF - Rahvusvaheline Valuutafond International Monetary Fund 1944

• Rahvusvahelise rahandusalase koostöö ja kaubanduse hõlbustamine
  
• Valuutakursside stabiilsuse hoidmine
  
• Riikide majanduspoliitika koordineerime
  
• Sekkumine majanduskriisi (Läti, Island , Kreeka)
  

Maailmapank - esmane ülesanne pikaajaliste laenude andmine sõjas kannatanud Euroopa riikide majanduse kiireks taastamiseks ja arenguks.

RAHVUSVAHELISED KOKKULEPPED

• Vabakaubanduspiirkond on ühendus, kus liikmesmaade vahel on kaotatud kõik kaubandustõkked, säilitatakse individuaalne kaubanduspoliitika väljaspool liitu olevate riikidega ( NAFTA , EFTA ).
  
• Tolliliit on koostöövorm, kus liikmesmaade vahel kaubandustõkked puuduvad ning liiduväliste riikidega on kaubavahetuses kehtestatud ühtsed reeglid
  
• Ühisturg on veelgi laialdasem ühendus, kus tolliliidule lisandub ka vaba tööjõu ja kapitali liikumine, ühine kaubanduspoliitika liiduväliste riikide suhtes ja ka seadusandluse teatav ühtlustamine ( MERCOSUR ).
  
• Majandusliit on kõige laiahaardelisem liit, kus lisaks ühisturu põhimõtetele on ka keskne juhtimine, ühine seadusandlus , majandus- ja rahapoliitika ning ühisraha (Euroopa Liit).
  

NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon on loodud Kanada , Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko poolt 1994.aastal. Kaupade ja teenuste vaba liikumine, osalised tollid säilisid / piimatooted /suhkur/ puuvill /maapähkel. Peakorter Ottawas
EFTA- Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 4 liiget: Island, Liechtenstein, Norra, Šveits. Euroopa majanduspiirkond EL +EFTA
APEC - Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorum Asia- Pacific Economic Cooperation on asutatud 1989.aastast. Liikmesriike on 21: Austraalia , Brunei , Filipiinid , Hiina, Korea, Hongkong, Indoneesia, Tai, Jaapan, Kanada, Malaisia , Mehhiko, Singapur , Paapua Uus- Guinea , Peruu, Taivan, Tšiili, Uus- Meremaa , USA, Venemaa ja Vietnam .
MERCOSUR – Lõuna Ühisturg Southern Common Market 1991. aastal ühinesid Argentiina, Brasiilia, Paraguai ja Uruguai. Teised Lõuna-Ameerika riigid on assotsieerunud liikmed.
ASEAN - Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon Association of South East Asian Nations asutati 1967.aastal viie riigi poolt. Liikmesriigid olid algselt Brunei, Filipiinid, Indoneesia, Malaisia, Singapur ja Tai. Hiljem liitusid Laos, Myanmar ja Vietnam.
OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Organization of Petroleum Exporting Countries. Reguleerib liikmesriikide toornafta hinda, määrates naftatoodangu- ja ekspordikvootid . Moodustati 1960.aastal. Iraan , Iraak , Kuveit , Saudi Araabia , Venezuela, Alžeeria, Liibüa, Nigeeria , Katar. Araabia ÜE , Ecuador, Angola (12). 1960. aastal loodud OPEC-i põhiline eesmärk on kaitsta läbi hinnapoliitika oma liikmesriikide huve ning säilitada nafta hinna stabiilsust. OPEC kontrollib u 2/3 maailma nafta reservidest ning toodab üle 40% maailma naftast.
EUROOPA LIIT – 2007. Aasta seisuga 27 liiget, 490 mlj elanikku.
1950 9. mai Prantsuse välisminister Robert Schuman teeb ettepaneku, et Prantsusmaa ja Saksamaa LV ühendaksid oma söe- ja terasevarud uudse organisatsiooni alla, millega saaksid liituda ka teised Euroopa riigid. 1985 14. Juuni Sõlmitakse Schengeni leping, mille eesmärk on kaotada piirikontroll Euroopa Ühenduste liikmesriikide vahelistel piiridel. 1992 7. Veebruar Maastrichtis allkirjastatakse Euroopa Liidu leping. 1999 1. Jaan/ 2002 1. Jaan – euro/euro sularahana
2004. 1.mai – Eesti ühineb EL-iga

ARENGUTASE

SKT – sisemajanduse kogutoodang, teatud perioodi jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus rahalises väljenduses. SKT hõlmab ainult riigi territooriumil toodetud kaupu.

• SKT ühe elaniku (per capita SKP ) kohta;
  
• SKT ppp ühe elaniku kohta (per capita PPP – Purchasing Power Parity ), st ostujõu pariteedi näol on tegemist tingliku vahetuskursiga, mis võrdsustab erinevate valuutade ostujõu.
  

SKT arvutamiseks on kolm viisi:

• toodangupõhine: antud territooriumil toodetud kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus
  
• tarbimispõhine: kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind
  
• sissetulekupõhine: antud territooriumil saadud kogutulu
  

RKT- rahvamajanduse kogutoodang (Gross National Product, GNP) aasta jooksul riigi ettevõtete poolt toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. (SKT-le juurde arvutatud ekspordi ja impordi saldo ).
Kaudselt iseloomustab riigi arengutaset erinevate majandussektorite osatähtsus kogumajanduses. Seda arvutatakse kahel moel: 1)hõive eri majandussektorites (tööhõive struktuur) 2)eri majandussektorite osa (toodangu väärtus) SKT-s. Arenenud riikides on teenindussfääris hõive kõrge (üle 60%) ja põllumajanduses madal (alla 10%). Seda näitajat ei tohi aga ületähtsustada, sest on riike, kus suur osa töötajaist on hõivatud teeninduses , kuid üldine arengutase on neis siiski madal.
IAI (Human Development Indeks HDI) on riikide riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis koosneb elustandardi (kuni aastani 2010 oli SKT- GDP, aastast 2011 RKT - GDI, haridustaseme ja keskmise eluea osaindeksitest. Skaala 0-st 1-ni.

• pikk ja tervislik elu, mida mõõdetakse oodatava eluea järgi;
  
• haridustase, mida mõõdetakse täiskasvanute keskmine õpinguaastate arv ja eeldatav õpinguaastate arv laste kooli minemisel;
  
• elustandard, mida mõõdetakse rahvamajanduse kogutoodangu (RKT GNI) suurusega isiku kohta (USD) ostujõudu arvestades
  

***
Pikka aega liigitati riigid kolmeks:
w Esimene Maailm (arenenud tööstusriigid)
w Teine Maailm (sotsialistlikud riigid)
w Kolmas Maailm ( arengumaad )* nimetus võeti kasutusele külma sõja perioodil
1980ndatel hakati riike liigitama:
w Põhja riigid
w Lõuna riigid
Sageli kasutatakse riikide kolmest jaotust valdavalt SKT alusel:
w Kõrgelt arenenud riigid (More Economically Developed Countries MEDC)
w Uusindustriaalsed riigid (Newly Industrialised Countries NIC)
w Vähem arenenud riigid (Less Economically Developed Countries MEDC)
Lisaks kasutatakse mitmesuguseid nimetusi sarnase majandusstruktuuri või arengulooga riikide kohta, näiteks:

• Naftariigid –põhiline sissetulek on naftatootmisest tulenev (AÜE, Saudi Araabia jne)
  
• Istandusriigid - põhiline sissetulek on põllumajdnustoodetest ( Kuuba )
  
• Aasia tiigrid – nii kutsuti 1970ndatel kiiresti arenevaid Kagu-Aasia riike – Lõuna- Koread , Singapuri, Taiwani ja Hongkongi. Neis riikides panustati tootmise ümberkorraldamisele ja moderniseerimisele ja nende odavad tooted vallutasid kiiresti maailmaturu.
  
• Banaanivabariik – võeti kasutusele eelkõige Kesk-Ameerika riikide kohta, kelle mahajäänud majandus sõltus peamiselt troopiliste puuviljade ekspordist. Nüüd kasutatakse seda nimetust halvustavalt riigi kohta, kelle majandus sõltub mõnest suuremast riigist.
  

RAHVUSVAHELISED ETTEVÕTTED

Põlvkond
Iseloomulikud tunnused
Tegevusvaldkonnad , näited
Esimene
Sõltusid päritolumaa valitsusest ja tegutsesid selle toetusel
Kaubandus karusnahkade vürtside jms. Briti Ida- India Kompanii, Hudson Bay Company
Teine
XIX saj lõpp. Tegutsesid kolooniates algul emamaa toetusel hiljem kohaliku valitsuse toel. Laienesid võõrastesse kolooniatesse.
Põllumajandussaaduste tootmine, maavarade kaevandamine ülemeremaades. Roya Duch /Shell, Exxon
Kolmas
USA firmade sissetung Euroopa turgudele, tootmisprotsessi jagamine etappideks ja paigutamine vastavalt kasulikkusele
Liiderfirma , tütarfirma
Igasugustes majandusharudes, eriti kerge-, keemia- ja masinatööstuses ning äriteenustes. Ford
Neljas
20. saj. 80. aastatel. Põhirõhk tootearendusel ja brändi müümisel
Ettevõttevõrgustikud
Finants -ja teenindusettevõtted.
Müüakse kaubamärki, ise ei toodeta midagi, virtuaalfirmad. Microsoft , Allianz, Skype
Kasu firmale
Kasu asukohamaale

• Odavam tööjõud (eriti arengumaades)
  
• Saab vältida kaubandusbarjääre
  
• Võimalus hõivata potentsiaalseid turge maailma teistes regioonides
  
• Saab vältida siseriiklikke keskkonna eeskirju
  
• Oma riigi kõrgetest maksudest “kõrvalehiilimine”
  

TOOTMISKULUDE ODAVNEMINE

• Loovad töökohti ja seeläbi aitavad tõsta elukvaliteeti
  
• Võivad paraneda kohaliku tööjõu oskused
  
• Uue tehnoloogia toomine riiki
  
• Kapitalivoolud riiki
  
• Infrastruktuuri areng
  
• Paraneb riigi maksebilanss
  
• Riigi üldine majanduskasv
  
• Meelitab ligi uusi (teisi) suurfirmasid -aglomeratsiooniefekt
  

5