soodustades eksporti ehk müüki välisriikidesse. Lühidalt võiks kokku võtta merkantilismi lausega-maksimaalne eksport ja minimaalne import. Nad soovisid saavutada soodsat kaubandusbilanssi. Neid, kes on tänapäeval omaks võtnud seisukoha, et riik peaks soodustama positiivse kaubandusbilansi teket ning et valitsus peaks seadma piiranguid imporditavale kaubale ja soodustama eksporti võiks nimetada neomerkantilistideks. Füsiokraadid pidasid mõttetuks seda, et riik kaitseks tootmist ja ettevõtlust. Nende arvates sõltuvad loodusressursid ja põllumajandustoodang jumalast ja just jumal on jõukuse tõeline allikas. Ilmselt peaksin füsiokraatide järeltulijaid oma talupoegliku elulaadi ülistamise ja linnade kunstlikuse ülistamise pärast maainimesteks. Võrreldes merkantilistidega olid füsiokraadid rohkem n.ö linnavurled. Füsiokraadid olid oma põhimõtetelt väga lihtsad ja usklikud.
jumalast, vaid rahvast. • John Locke tutvustas esimest korda inimõigusi. • Montesquieu lõi võimude lahususe põhimõtte • Voltaire-i arvates on valgustatud monarhia parim • Rousseau väitis, et ka demokraatia pole täiuslik. Kameralistid • Saksamaalt pärit idee • “Üksik isik saab elada heaolus ja õnnes vaid ühiskonna poolt toetuna.” • Toetasid absolutismi • Andsid valitsejale vabad käed, aga ootasid heaolu ja õnne Christian Wolf Füsiokraadid • Prantsusmaal levinud idee • “Laske minna!” • Majanduses kehtivad kindlad seosed ja ühiskonnast sõltuvad seosed, milledesse riik mitte mingil juhul sekkuda ei tohi. • Tähtsaim on põllumajandus, mis toob puhastulu, teised vaid töötlevad seda. Francois Quesnay Võrdlus Kameralistid Füsiokraadid Absolutism, kus valitseja Absolutism, kus ja teda nõustav filosoof piiramatu võimuga toovad unistuste riigi
kuidas tagada ühiskonna üldist heaolu. Kameralistid lähtusid arusaamast , et üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid riigi poolt toetatuna. See seadis riigile ja selle valitsejale kohustuse hoolitseda oma alamate eest hällist hauani. Tagamaks, et valitseja antud korraldused vastaksid ühiskonna vajadustele ,pidasid kameralistid vajalikuks, et valitsejat nõustaks filosoof. Füsiokraadid Saksa kameralistidest erineval arvamusel olid prantsuse füsiokraadid, kellest tuntuim ja mõjukaim oli kuningas Louis XV ihuarst Francois Quesnay. Majandusharudest pidasid füsiokraadid tähtsaimaks põllumajandust, mis annab ainsana puhastulu. Kõik teised majandusharud tegelevad vaid töötlemise või vahendamisega.Seetõttu pöörasid füsiokraadid senisest märksa suuremat tähelepanu talurahva kui suurima makse maksva ühiskonnakihi kaitsele.Talurahva laostumine laostanuks ka riigikassa.
5) Millist/milliseid ühiskonnakihti/-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! 6) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! 1) Olemus: liberaalid, esindasid klassikalist majandusteadust, suure prantsuse revolutsiooni eel, põllumajandusliku kapitalismi ideoloogid. Füsiokratism oli vastandiks merkantilismile. Füsiokraadid olid vabakaubanduse ja vabamajanduse pooldajad, pidasid rikkuse allikaks põllumajandust, kõige populaarsemad olid nad 18.saj teisel poolel. Füsiokraadid toetasid takistuste ja kitsenduste kaotamist põllumajanduslikule ekspordile ning tööstustoodangu impordile. Seisukohad: soovisid kehtestada kõrgemad maksud maaomanikele, toetasid töö ja ettevõtluse vabadust, nõudsid tööstuse ja kaubanduse toetamist, maa oli ostu-müügi objektiks, teatud summa
raha, et toota nii palju toodangut, kui tarvis jne. 4.Selgita, mida tähendab majandusteaduses merkantilistlik mõtteviis? Millal ja kus see valitses? Merkantilistid väitsid, et riigid peaksid käituma nii nagu nad konkureeriksid üksteisega kasumi pärast. Valitsused peaksid andma välja seadusi, mis toodaksid toodangut, hoides madalal töö- ja tootmiskulud ja soodustades eksporti. Selline mõtteviis valitses 16.-18. sajandil Eurooopas. 5.Kes olid füsiokraadid? Millal ja kus nad tegutsesid? Filosoofide ja majandusteadlaste rühmitus. Füsiokraadid tegutsesid 18.sajandil Prantsusmaal. Milline oli nende põhiloosung? ,,Laissez faire, laissez passer" ehk laske teha, laske minna. Mida see tähendas? Nad väitsid, et põllumajandustoodang ja muud loodus ressursid tulenevad jumalast ja just need on jõukuse tõeline allikas. Teisisõnu, kuna tõeline rikkus tuleneb loodusest,
kes käsitles oma töödes eelkõige võimude lahususe printsiipi; Voltaire, kes kiitis monarhiat ning oli mh kirjavahetuses Katariina II-ga; Rousseau, kes oli vaadetelt üsna pessimistlik, leidmata ideaalset valitsusvormi, pidades kõike ja kõiki äraostetavateks ning arvates ühiskondlikust leppest kui üksikisiku huvide riigile allutamisest. Praktilisemaid käsitlusi riigivalitsemise kohta andsid sellised valgustamisfilosoofiate voolud nagu kameralistid ja füsiokraadid. Kameralistid pidasid inimeste heaolu nimel oluliseks riigi tuge ja rahva teenimisele andunud monarhi, kes oleks tuttav filosoofiaga; samuti ülistati reegleid ja seaduseid. Füsiokraadid tegelesid pigem majandusküsimustega, põhiideeks oli, et riigi sekkumine majandusellu oli lubamatu. Oluliseks peeti põllumajandust, mis andis ainsana puhastulu ja st pöörati tähelepanu talurahva kaitsele, et suurim klass ei laostuks ning ei viiks põhja riigi majandust. Toetati ka vabakaubandust ja
Füsiokraadid olid rühm valgustusajastu Prantsuse mõtlejaid, kes uskusid majandusteooriat, mille kohaselt rahvuste rikkus tuleneb üksnes põllumajandusest. Kõige populaarsemad olid nad 18. sajandi teisel poolel. Tegemist oli esimese väljaarendatud majandusteooriaga. Füsiokraadid ülistasid talupoeglikku elulaadi ning halvustasid linnade kunstlikkust. Nimetus "füsiokraat" on tuletatud vanakreeka keelest ja lähtub mõistest "füsiokraatia" ('looduse võim'). Füsiokraadid ise nimetasid end ökonomistideks économistes. François Quesnay (4. juuni 1694 16. detsember 1774) oli Prantsuse majandusteadlane füsiokraatide koolkonnast. Ta oli ameti poolest kirurg. 1758 avaldas ta teose Tableau économique, mis pani aluse füsiokraatide ideedele. See oli võib-olla esimene üritus kirjeldada töötavat majandust. Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund.
Quesnay järgi kehtis majanduses püsivate ja muutumatute seadust kõrval ajastust ja ühiskonnast sõltuvad kirjutatud seadused. Viimaseid iseloomustas Quesnay arvukate reglementide ja korralduste kuhjana, mis viib majanduse loomulikust tasakaalust välja ning tuleb seetõttu kõrvaldada. Riigi sekkumine majandusellu oli füsiokraatide meelest lubamatu, kuna see kahjustab mitte ainult iga üksikisiku majanduslikke õigusi, vaid majandust tervikuna. Majandusharudest pidasid füsiokraadid tähtsaimaks põllumajandust, mis annab ainsana puhastulu. Füsiokraatide meelest määrab rahvuse tõelise rikkuse põllumajandustoodangu ülejääk pärast põllumajanduse kindlustamist. Teiste majandustegevuse liikide vaatlemisel võeti see põllumajandustoodangu ülejääk ning muundati ta uuteks toodeteks, kasutades põllumajandustoodangu ülejääki nende lisatoodete tootjate toitmiseks
Nii maa kui linnakodanlus võitles feodaalse klassi vastu. Majanduslikult tähendas see kaubanduskapitali osatähtsuse languse ning tööstuskapitali osatähtsuse tõusu algust. Prantsuse- Prantsusmaa oli mahajäänum, teel kuningavõimu tugevdamisele, kodanlus oli seal nõrk. Hakati põllumajandust esile tooma. Üleminek merkantilismilt klassikalisele majandusele toimus väga teravalt. Võitlus merkantilistide vastu oli tugev. Selle algatas Boisguillebert, lõpule viisid aga füsiokraadid. Ehk siis lühidalt kokku võttes: Inglismaa merkantilistlik kogemus oli igati positiivne, Prantsusmaal mitte nii väga. Nii inglise kui prantsuse klassikalise majandusteaduse tähtsus 1. Hakati uurima väärtusteooriat, majanduse tõelist olemust. 2. Boisguillebert asus merkantilismi suhtes kaubanduspiirangute mõttes kriitilisele seisukohale. 5)Füsiokratismi olemus ja peamised seisukohad? Kuidas suhtusid füsiokraadid vabamajandusse?
Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid teoreetilisteks arutlusteks Lähtusid arusaamast, et üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid riigi poolt toetatuna Seadis riigile ja valitsejale kohustuse hoolitseda alamate eest hällist hauani Füsiokraadid: Riigi sekkumine majandusellu oli nende meelest lubamatu, kuna see kahjustab mitte ainult iga üksikisiku majanduslikke õigusi, vaid majandust tervikuna Füsiokraadid toetasid põllumajandust, sest see andis puhastulu. Seetõttu pöörasid suurt tähelepanu talurahva kui suurima makse maksva ühiskonnakihi kaitsele Lisaks toetasid nad vabakaubandust ning riiklike monopolide ja privileegide kaotamist 5. Prantsuse revolutsioon puhkemis aeg ning poliitilised, ühiskondlikud, majanduslikud ja rahanduslikud põhjused revolutsiooni puhkemiseks? Prantsuse revolutsiooni puhkemis aeg 18 sajand Ühiskondlik kriis:
Valgustus ja valgustatud absolutism Marili 10A Valgustuse mõiste • Kõige olulisem vaimne liikumine Euroopas. • Saksa filosoof Immanuel Kant: inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest. • Kritiseeris autoriteetidele tuginevat mõtteviisi; innustas mõtlema iseseisvalt. • Leidis tuge prantsuse ratsionalismist ja inglise empirismist. • Uus lähenemine Jumalasse. • Valgustusliikumise kodumaaks on Inglismaa. Uus riigivõimu käsitlus • Uus käsitlus riigivõimust ja selle kujunemisest. • Inglane Thomas Hobbes: -Riigieelne ühiskond: „Kõikide sõda kõikide vastu“. -Monarhi käes peaks olema koondunud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. -Kohustus kindlustada alamate julgeolek. • John Locke`i: -Parlament ei tohi ise seadusi ellu viia ja kuningas ei peaks looma seadusi. -Riigi ja kiriku lahutamine. -Kritiseeris usulist tagakiusamist. -Rajas tee liberalismile. Prantsuse valgustajate poliitilised vaated: • ...
1.TURG koht, kus tehakse vabatahtlikke vahetusi (kauplused, telefon, kataloog, internet). 2.Inimesed tegelevad turumajanduses tootmisega, et teenida kasumit, näiteks vabatahtliku vahetuse käigus, mis on tootmise organiseerimise peamine viis. Ostetakse neid kaupu mida ise vajavad. 3.MAJANDUSTEADUS uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. 4.KAUBAD füüsilised tooted. 5.TEENUSED tooted, mida ei saa katsuda. 6.RESSURSID põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel. (maavarad, puit, vesi, õhk) · Loodusressursid - rent · Inimressursid palk · Kapital intress, rent. A)füüsiline kapital, B)finantskapital · Ettevõtlus kasum 7. Nappuseprobleem tekib sellepärast, et kõikide soove ei ole võimalik rahuldada, kuna selleks puuduvad ressursid. 8. Nappuseprobleem kimbutab kõiki. Üksikisikuid, ettevõtjaid, riike. 9. Tootmistegurid: Loodusr...
Quesnay (1694-1774). Quesnay järgi kehtisid majanduses püsivate ja muutumatute seaduste kõrval ajastust ja ühiskonnast sõltuvad kirjutatud seadused. Viimaseid iseloomustas Quesnay arvukate reglementide ja korralduste kuhjana, mis viib majanduse loomulikust tasakaalust välja ning tuleb seetõttu kõrvaldada. Riigi sekkumina majandusellu oli füsiokraatide meelest lubamatu, kuna see kahjustab tervet majandust. Majandusharudest pidasid füsiokraadid tähtsaimaks põllumajandust, mis annab ainsana puhastulu. Kõik teised majandusharud tegelevad vaid töötlemise või vahendamisega. Füsiokraadid pöörasid senisest rohkem tähelepanu talurahva kui suurima makse maksva ühiskonnakihi kaitsele. Quesnay pidas õigeks maksustada maaomand kui puhastulu allikas, mis tähendanuks ka vaimulike ja aadlike maksustamist. Füsiokraadid toetasid vabakaubandust ning riiklike monopolide ja privileegide kaotamist
1968,96 eurot Palgafond- maksavad tööandjad 33% sotsiaalmaks, 1,4% tööandja töötuskindlustus Ehk 10 000- 3300 140 kulud kokku tööandjale 12440 eurot 24. Intresside, käibemaksu arvutamine Intresside arvutamine korrutan intressi protsendi enda summaga. Käibemaksu arvutamine- korrutan protsendiga hinna, mis on ilma käibemaksuta Km.a 450/:1,20=375 450-375=75 20% 450 on 75 .- 25. Merkantilistid, füsiokraadid, A. Smith, T.R.Malthuse, A. Marshall, P.Samuelson, J.M.Keynes- teooriad: · Merkantilistid - arvasid, et riigi rikkust näitab materiaalne vara nagu kuld ja hõbe. Ja riik saab rikkamaks ostes juurde nt: kulda · Füsiokraadid arvasid, et riigi rikkus on rahvas, jumal, loodus. Riik saab rikkamaks kokku hoides oma rahvaga. · Smith nähtamatu käsi, arvas, et turumajandust juhib nähtamatu käsi mis tuleb
1. Milles seisnes valgustuse murrangulisus? Mida uut tõi see Euroopa vaimuellu? Valgustus innustas inimesi mõtlema iseseisvalt mitte toetuma selles autoriteetidele ehk kirikule. Juhtmõtteks oli usk mõistusesse, mis oli maailma tunnetamise peamine allikas. Läheneti Jumalale teistmoodi, teda vaadeldi nüüd kui maailma loojat, kes selle edasisse korraldamisesse enam ei sekku. Prantsusmaal tõi see kaasa ratsionalismi, mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, Inglismaal oli empirism mis vaatles teadmiste allikana kogemust. Inglismaale sõideti tutvuma vabama ühiskonnakorralduse ja uute ideedega, et need kogu Euroopale tuttavaks teha. 2. Millistele ideedele ja õpetustele tugines valgustusliikumine? Iseloomulikud jooned: usk mõistusesse, ratsionalism, ideede jõud, ideid on vaja levitada, võitlus eelarvamustega, filosoofia, võrdlemine. 3. Millised olid Thomas Hobbesi ja John Locke'i vaated riigieelsele ühiskonnale, riigi eesmärgile ...
Majandusajaloolased ja ühendused Klassikaline poliitökonoomia Klassikaline majandusteadus ehk klassikaline poliitiline ökonoomia on mõtteviis majandusteaduses, mis tegeles majanduskasvuga seotud küsimuste uurimisega. Klassikaline majandusteadus tähendas üleminekut merkantilismilt tänapäevasele majandusteadusele. Klassikalise majandusteooria peamisteks arendajateks peetakse Adam Smithi, David Ricardot, Thomas Malthusi ja John Stuart Milli. Mõnedes käsitlustes loetakse klassikalisteks majandusteadlasteks ka William Petty, Johann Heinrich von Thünen ja Karl Marx. David Ricardo (1772-1823) uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust. Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised. Kaitses tööstuskodanluse huve. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust. Ühiskon...
Esimesed majandusteadlased 14. Merkantilistid pidasid rikkuse aluseks kulda, raha, mida 14. . saadakse müüjes kaupu välismaale (eksport) ( ). 15. Füsiokraadid pidasid rikkuse aluseks eeskätt maaga 15. , seonduvat, põllumajanduslikku tegevust , Turumanduse põhilised majandusotsused 16
toodang (mil. tonni) Tööstustoodang (mil. tükki) 1. 15 0 2. 13 5 3. 11 15 4. 5 25 5. 0 30 Majanduselu uurimine on toimunud sajandeid. Esimesed majandusteadlased olid merkantilistid 16.-18. Sajandil. Nemad arvasid, et riigid peaks konkureerima ja soodustama eksporti, hoidma all kulutused. Füsiokraadid olid 18. saj., väitsid, et põllumajandustoodang ja muud loodusressursid tulevad jumalast. Majanduse 3 põhiküsimust : MIDA, KUIDAS JA KELLELE TOOTA. Majandusteadusel on 2 haru: MIKROÖKONOOMIKA JA MAKROÖKONOOMIKA Makroökonoomika on õpetus turu üldisest tasakaalust ehk majandusest tervikuna. Mikroökonoomika uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. NÕUDLUS JA PAKKUMINE Nõudlus peegeldab toodete ja teenuste koguseid, mida inimene soovib ja suudab osta
17.-18. sajand Absolutism Prantsusmaal. Kristlus oli lõhenenud, seda asendas rahvusriigi idee; riikide vahel selgemad piirid; keelte tähtsuse tõus; valitseja ja rahva huvide rõhutamine. Tunnused: riigivõim jagamatu ja kogu võim on valitseja käes, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt juhitud rahvamajandusele, alaliste armeede loomine, ametnikkonna kujunemine (armee kasv, kindlustööd, maksud); merkantilism - püüti võimalikult palju kaupa välja vedada ja vähe sisse tuua (suured sisseveotollid, manufaktuurid, kolooniate loomine) Louis XIV - tsentraliseeritud haldusaparaadi rajamine, vaimne ühtlustamine, merkantilistlik majanduspoliitika, hugenottide õiguste kaotamine, Versailles´i lossi rajamine Suurbritannia 17. sajandil. James I - soov kehtestada absolutismi, puudub alaline sõjavägi, püssivandenõu - taheti parlament õhku lasta. C...
· 1618.saj. Euroopas · Neomerkantilistid · Ekspordi suurendamist, impordi piiramist Millised on merkantilistide põhimõtted? · Riigid peaksid üksteisega kasumi pärast konkureerima. · Valitsused peaksid välja andma tootmist soodustavaid seadusi, hoides madalal tööjõu ja tootmiskulud ning soodustades eksporti. · Eesmärk on saavutada soodne kaubandusbilanss. Mis on kaubandusbilanss? · Riigi eksport ületab impordi. Millal tegutsesid füsiokraadid ja millised olid nende põhimõtted? · 18.saj. · Põllumajandustoodang ja loodusressursid tulenevad loodusest(jumalast). · Seega peaks valitsus jätma ettevõtluse omapäi ja laskma asjadel kulgeda mööda oma looduslikke radu. · "Laissez faire, laissez passer."(pr.k. Laske teha, laske minna) Mis on kapitalism? · Vaba ettevõtlus Kellest moodustub majandussüsteem? Milliseid otsuseid need osapooled teevad? · Tarbijad, ettevõtted, riik
Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II. 1605, 1613, 1624, 1640, 1642, 30.01.1649, 19.05.1649, 1660, 1679, 1682, 1689, 1707 Merkantilism, absolutism, püssirohuvandenõu, ümarpead, kavalerid, restauratsioon, habeas corpus act, toorid, viigid, parlamentaarne monarhia, kuulus revolutsioon, Õiguste bill, valgustus, võimude lahusus, suveräänsus, kameralistid, füsiokraadid, Seitsmeaastane sõda, merkantilism, manufaktuur Rahvastik, perekond, seisused, majandus, kommunikatsioon ja sõjandus varauusajal. Jean Bodin Prantsuse jurist, absolutismi teoreetiline põhjendaja ,,Kuus raamatut riigist" Louis XIII absolutismi algus 1624. kui kuningas Louis XIII nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu Kardinal Richelieu Prantsusmaa peaminister, tema võttis üle kõik riigiasjad ja tema kätte koondus kogu võim
Sellele kõigele järgnes enamasti poliitiline etapp, mis tõi kaasa poliitiliste erakondade loomise, mis tõi kaasa muutumise kultuurirahvuseks. Rahvusliku liikumise kõrgeim etapp oli võitlus oma riigi loomise eest. Uutaega on tihti nimetatud ka valgustusajaks. Valgustusideoloogid rõhutasid, et inimühiskond peab oma elu paremaks korraldamiseks võtma eeskuju loodusest. Sellest tulenevalt hakati valgustusaja majandusteooriat nimetama füsiokraatiaks. Füsiokraadid kritiseerisid teravalt merkantilistlikku seisukohta, mille järgi riigi ja ühiskonna rikkuse allikas peitub kaubanduses. Nad väitsid, et kaubandus on ainult kaupade vahetus, mille käigus ei teki ega tehta midagi. Küll aga tuleb rikkust juurde põllumajandusest. Tõepoolest, olgu see siis viljatera või mis muu, aga selle muldapaneku tulemusel võrsub tuhandeid kordi suurem saak. Füsiokraatide arvates peitus rikkuse saladus maas ja põllumajanduses.
Merkantilismi peetakse esimeseks rahvusvahelist majandust käsitlevaks teooriaks ning merkantilismi domineerimine rahvusvahelistes suhetes kestis Lääne-Euroopas kuni 18-sajandi viimaste kümnenditeni, kuid ta hakkas oma mõjuvõimu kaotama 17.sajandi keskel, mil hakkas levima füsiokratism. Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Füsiokraatia teooria Füsiokraadid pooldasid moderniseeritud monarhiat. Majandusteaduse uurimisojektiks sai ringluse asemel tootmine, eelkõige põllumajandus. Pooldasid omanike-feodaalide maksustamist ja tööstuse ja kaubanduse toetamist. Olid seisukohal, et riik peaks loobuma ettevõtluse ja tööstuse toetamisest. Väitsid, et tõelise rikkuse allikad on põllumajandustooted ja teistest loodusressurssidest saadud tooted
Koos merkantilismiga kujunes ka majanduse ja riigimajanduspoliitika teaduslik käsitlus, mis sai nimeks poliitiline ökonoomia ehk poliitökonoomia. Oma püsimajäämise tõttu sai see nimeks klassikaline poliitökonoomia ja selle rajajaks peetakse William Petty´d. Petty esitas nn tööväärtusteooria, mille järgi jõukuse allikaks on töö. Vastavalt sellele määrab kauba loomuliku hinna selle tootmiseks kulutatud tööaeg. Merkantilismi suurteks kritiseerijateks said füsiokraadid, kes rõhutasid looduse tähtsust ühiskonnale. Nende arvates pidi ühiskond eeskuju võtma loodusest ning et rikkuse allikaks on põllumajandus. Füsiokraatide koolkonna rajas Francois Quesnay, kes väitis, et kogu majanduse aluseks on põllumajandus ninh kes pidas kaubandust kahjulikuks. Viimast selgitas ta sellega, et kasulikud asjad vahetatakse kaubanduses vähem kasuliku raha vastu. Majanduslik liberalism on kapitalistlikku ühiskonna majandusteooria. Põhilist probleemi-
Francois Marie Arouet Voltaire → valgustatud monarhia → “Meie õnnetus maailmas on inimesed jagatud kahte klassi: rikkad käskijad ja vaesed teenijad.” Jean-Jacques Rousseau → ideaalseks riigivalitsemis vormiks pidas rahvakoosolekuid. → demokraatia/rahvavõim → muidu ideaalset riigivalitsemis vormi ei olnud Saksa kameralistid → üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid ühiskonna poolt toetatuna. → absoluutne monarhia Füsiokraadid → püsivad ja muutumatud seadused + ajastust ja ühiskonnast sõltuvad seadused → absoluutne monarhia → piiramatu võimuga valgustatud valitseja Valgustatud absolutismi valitsejad Friedrich II ehk Friedrich Suur → Preisimaa → Austria pärilussõda ja seitsmeaastane sõda → uute külade rajamine, kartulikasvatus → koolihariduse edendamine Maria Theresia → Austria → sõjaväereform → rahvakoolid, kutsekoolid → finantsreform → uus kriminaalkoodeks
See, et valitsus kontrollib kõike on väga oluline. Puudusid rahvusvahelised kokkulepped – õigustas riigi kontrolli. Iga toll tuli kasutada oma riigi hüvanguks, rikkuse suurendamiseks. Smith- kritiseeris merkantilismi, kuna oli vastu igasugustele majanduslikele piirangutele, mille tulemuseks on ressursside väärpaigutus. Ründas merkantilistlike riike. Ta oli vabakaubanduse pooldaja. 9) Füsiokratismi olemus ja peamised seisukohad? Kuidas suhtusid füsiokraadid vabamajandusse? Füsiokraadid olid 18 saj teisel poolel majandusteadlased Prantsusmaal, enne suurt prantsuse revolutsiooni (1789), nad olid liberaalid. Vabakaubanduse ja ettevõtluse pooldajad. Pooldasid moderniseeritud monarhiat, mille puhul kuningas dirigeerib majandusteadlaste väljatöötatud teooriaid. Nõudsid feodaalide ehk omanike maksustamist. Nõudsid tööstuse ja kaubanduse doteerimist, et ülalpidamine põllumajanduse poolt
• Uuringuobjektideks on (sisuliselt tegemist on agregaatnäitajatega): – Rahvuslik koguprodukt (SKP, rah. ühik) – Majanduskasv (SKP % muut) – Tööhõive (töötus, % tööjõust) – Inflatsioon (hindade % muut). Majandusteaduse arengud, 1 • E.m.a (Plaaton j.t.) – filosoofilised mõtisklused rikkusest • Merkantilistid (16-18 saj) – Riigid konkureerivad kasumi pärast – Rahva rikkuse mõõtmine rahvaarvuga ja kaubandusega • Füsiokraadid (18 saj) – rahva rikkuse mõõtmine põllumajandustoodanguga ja loodusressurssidega • Klassikaline majandusteooria – Adam Smith (1776) – vaba, valitsuse sekkumisteta majanduse toimimine, “nähtamatu käe metafoor”) – David Ricardo – suhtelise eelise printsiip Jätkuks …. • Piirprintsiibi teooria (19 saj. Piirtulude ja - kulude võrdlemine, ettevõtte suuruse määramine) • Neoklassika (20 saj. Alfred Marshall – klassikute
1. Karl Marx, John Meynard Keynes, Adam Smith, Abraham Maslow, Alfred Marshall – millega on tegelenud, peamised teooriad ja teesid? Karl Marx- sotsialistliku teooria looja John Meynard Keynes – makroekonoomika looja Adam Smith – vabaturumajanduse looja (nähtamatu käsi) Abraham Maslow – inimvajaduste looja (Maslowi püramiid) Alfred Marshall – tootmisteooria looja (Marshalli rist) 2. Kes olid merkantilistid ja füsiokraadid, millised olid nende põhimõtted? Füsiokraadid olid rühm, kes uskusidmajandusteooriat, mille kohaselt rahva rikkus tuleb põllumajandusest-põhimõte oligi,et rikkus tuleb põllumajandusest. Merkantilistid olid rühm, kes pooldas riigi aktiivset sekkumist majandusse, taotlesid ekspordi soodustamist ja impordi piirangut kõrgete kaitsetollide abil – põhimõte, et võimalikult suur eksport ja minimaalne import oleks riigis. 3. Mis on aktsiaselts, kes seda juhib, mida tehakse kasumiga – mis on aktsiaseltsi eesmärk?
1. Uue maailmapildi kujunemine: Renessanss- (itaalia k ,,taassünd")- Itaaliast alguse saanud antiiksest humanismist ja kunstist mõjustatud murranguline liikumine Euroopas 14.-16.sajand. Ajastust iseloomustas eemaldumine religioonikeskselt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Võimalikud renessanssi põhjused- must surm seadis jumala olemasolu kahtluse alla, kabanduse ja käsitöö areng, feodalismi kokkuvarisemine, rahvakeelse kirjanduse ja ülikoolide teke. Perioodid- protorenessanss (13.sajand), eelrenessanss (14.sajand, katoliku kiriku poliitiline lõhenemine ehk Suur Skisma), vararenessanss (tõusis kriis seoses Lutheri reformatsiooniga- kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus, toimus ilmalikustumine), kõrgrenessanss (16.sajand). Humanism- 14.sajand Põhja-Itaalias tekkinud ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. Humanism on veendumus, et suurim väärtus on inime...
Merkantilismi peetakse esimeseks rahvusvahelist majandust käsitlevaks teooriaks ning merkantilismi domineerimine rahvusvahelistes suhetes kestis Lääne-Euroopas kuni 18-sajandi viimaste kümnenditeni, kuid ta hakkas oma mõjuvõimu kaotama 17.sajandi keskel, mil hakkas levima füsiokratism. Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Füsiokraatia teooria Füsiokraadid pooldasid moderniseeritud monarhiat. Majandusteaduse uurimisojektiks sai ringluse asemel tootmine, eelkõige põllumajandus. Pooldasid omanike- feodaalide maksustamist ja tööstuse ja kaubanduse toetamist. Olid seisukohal, et riik peaks loobuma ettevõtluse ja tööstuse toetamisest. Väitsid, et tõelise rikkuse allikad on põllumajandustooted ja teistest loodusressurssidest saadud tooted Industriaalühiskonna kujunemine 1
Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama ühe jumala usku. Ta nõudis Allahi austamist. Islami püha raamat-Koraan. Islami usu 5 põhiseisukohta: 1) Allah on jumal ja Muhamed on tema prohvet. 2) Tuleb annetada vaestele. 3) Iga päev tuleb 5 korda Meka suunas palvetada. 4) 1 kord aastas, ramadani kuul tuleb paavstuda. 5) Tuleb oma elujooksul teha palverännak Mekass. * Poliitilised ja majanduslikud õpetused 19. sajandil. Kujunemise aeg ja põhjused, liberalism, sotsialism; merkantilistid ja füsiokraadid, majanduslik liberalism Konservatism - 1830. aastatel. Ajal, mil ühed pidasid vajalikuks järske muudatusi, s.o revolutsioonilist teed, teised aga tahtsid tagasi pöörduda vana korra juurde, leidus neidki, kes ei pooldanud kumbagi teed. Väideti, et kõik olemasolev on mõistuspärane. Suurbritannias võtsid alalhoidliku ideoloogia omaks toorid, kellest 1830. aastatel kujuneski konservatiivne partei.
hõberahana, kuid sellise arusaama kohaselt peeti õigeks valitsuse sekkumist turule, kehtestades piirangud impordile ja soodustades eksporti. /1, lk323/ Francois Quesnay oli füsiokraatide koolkonna liider. Nemad väitsid, et rikkust loob vaheldus. Leiti, et rikkuse allikaks on põllumajandus. Samuti nõuti minimaalset valitsuse sekkumist majandusse. Arvati, et põllumajandus võib luua uut väärtust, sest vaid seal esineb loomulik juurdekasv. Füsiokraadid panustasid majandusteaduse arengusse majandusliku ringkäigu mudeli arendamisega. Nad teadvustasid, et majanduse erinevad sektorid on omavahel seotud. PÕLLUMEHED KÄSITÖÖLISED MAAOMANIKUD Joonis iseloomustab ressursside liikumist erinevate klasside vahel. Vaid põllumehed on need, kelle juurest väljub rohkem nooli, sest raha, mille eest maaomanikud ja käsitöölised ostavad põllumeestelt kaupa, loob põllumeeste käes uut väärtust juurde.
Ajaloo eksami kordamine 1) Keskaja algus ja lõpp 5.-16.sajand. Keskaja algus: 476. a. viimane Lääne-Rooma keiser kõrvaldati võimult = Lääne-Rooma riigi lõpp Keskaja lõpp:1) Konstatinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 aastal 2) Ameerika avastamist 1492 aastal 3) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517 aastal. 2) Keskaja tunnused Feodalism; Kristlus (Kuradi ja Jumala võitlus); Naturaalmajandus varakeskajal; Konflikt ilmaliku (keisri) ja vaimuliku (paavsti) vahel kõrgkeskajal; Ristisõjad; Linade ja kaubanduse arenemine ja linnakultuuri teke; Kriis kirikus ja ühiskonnas; Tsentraliseeritud riikide teke 3) Feodalism, feodaalkorra kujunemine Lõplikult kujunes feodaalkord välja kõrgkeskaja alguseks 9.sajandil. Karl Martell viis süsteemi kindlamale alusele. Feodaalkorra tegi ta sellepärast, et olla edukam võitluses araablaste vastu. Võitluseks araablaste vas...
Samuti nõuti minimaalset valitsusepoolset sekkumist majandusse. Selle koolkonna esindajad on tuntud kui füsiokraadid. Füsiokraatide koolkonna vaimseks liidriks oli Prantsuse õukonna arst Francois Quesnay, kes väitis, et vaid põllumajandus võib luua uut väärtust, sest vaid seal esineb loomulik juurdekasv. Muudes valdkondades töödeldakse vaid looduslikke saadusi ümber ja uut väärtust ei looda. Sedasi jagavad füsiokraadid majanduse sektoritesse. Kesksel kohal on põllumehed, sest vaid nemad loovad uut väärtust kõik muu on viljatu tegevus. Lisaks põllumeestele on veel maaomanike klass ning käsitööliste klass. Võibki öelda, et füsiokraatide üheks peamiseks panuseks majandusteaduse edasisse arengusse oli majandusliku ringkäigu mudeli arendamine. Nägemus sellest, et majanduse erinevad sektorid on omavahel seotud. Klassikaline majandusteadus Klassikaline majandusteadus seab esikohale inimese töö
See, et valitsus kontrollib kõike on väga oluline. Puudusid rahvusvahelised kokkulepped – õigustas riigi kontrolli. Iga toll tuli kasutada oma riigi hüvanguks, rikkuse suurendamiseks. Smith- kritiseeris merkantilismi, kuna oli vastu igasugustele majanduslikele piirangutele, mille tulemuseks on ressursside väärpaigutus. Ründas merkantilistlike riike. Ta oli vabakaubanduse pooldaja. 9) Füsiokratismi olemus ja peamised seisukohad? Kuidas suhtusid füsiokraadid vabamajandusse? Füsiokraadid olid 18 saj teisel poolel majandusteadlased Prantsusmaal, enne suurt prantsuse revolutsiooni (1789), nad olid liberaalid. Vabakaubanduse ja ettevõtluse pooldajad. Pooldasid moderniseeritud monarhiat, mille puhul kuningas dirigeerib majandusteadlaste väljatöötatud teooriaid. Nõudsid feodaalide ehk omanike maksustamist. Nõudsid tööstuse ja kaubanduse doteerimist, et ülalpidamine põllumajanduse poolt oleks
peeti õigeks valitsusepoolset sekkumist turule, kehtestades piiranguid impordile ja soodustades eksporti. Merkantilistlikele seisukohtadele vastukaaluks kujuneb 18. sajandi teisel poolel Prantsusmaal välja koolkond, mis hakkas otsima uue rikkuse loomise taga reaalseid jõude. Erinevalt merkantilistidest, kes väitsid, et rikkust loob vahetus, leiti et rikkuse allikaks on põllumajandus. Samuti nõuti minimaalset valitsusepoolset sekkumist majandusse. Selle koolkonna esindajad on tuntud kui füsiokraadid. Füsiokraatide koolkond tegutses küllaltki lühikest aega. Kõik olulisemad teosed jäävad vahemikku 1750- 1780. Füsiokraatide koolkonna vaimseks liidriks oli Prantsuse õukonna arst Francois Quesnay (1694-1774). Füsiokraadid väitsid, et vaid põllumajandus võib luua uut väärtust, sest vaid seal esineb loomulik juurdekasv. Muudes valdkondades töödeldakse vaid looduslikke saadusi ümber ja uut väärtust ei looda. Sedasi jagavad
Teema: Nüüdisühiskond, selle kujunemine ja areng alamklass inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu eliit suhteliselt väikesearvuline rühm inimesi, kes paikneb stratifikatsioonistruktuuri tipus, kuna talle kuulub ühiskonnas oluliseks ja väärtuslikuks peetud tunnuseid (päritolu, varandus, võim või haritus) fordism H.Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis genees kujunemine heaoluriik ...
........................................................5 1.2. Klassikud riigi ja majanduse suhetest............................................................................................7 1.2.1. Merkantilistid..........................................................................................................................7 1.2.2. Klassikaline poliitiline ökonoomia......................................................................................... 9 1.2.3. Füsiokraadid............................................................................................................................9 1.2.4. Liberalism............................................................................................................................. 10 1.2.5. Marksism, sotsialism.............................................................................................................11 1.2.6. 20. sajandi majandusteooriad ja globaliseerumine.................
Acquis communautaire = acquis (5) - Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste ja kohustuste kogum Agenda 2000 (5) - Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil administreerimine ehk haldamine (3) - riiklike ametkondade ka kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse otsuste elluviimisel administratiivne väärkohtlemine (3) - ametnikupoolne seaduse väär kohaldamine konkreetse kodaniku suhtes alamklass (1,2) - inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides av...
1) Merkantilism( 15-17saj) sotsiaalalal.Ebarentaableidriigiettevõtteid Peamine eesmärk oli rahvusriigi kaitsmine ja kaub.arend 7) saksa poliitikud kaitsesid feodaale. Nad väitsid et feodaal antierakätesse.Ringluses olevraha peab olema stabiilne. kord ei kao üleöö ning see kord tuleb sujuvalt kaotada. Nad Monetarismi rakendasid mitmed valitsused(70+80):R.Reagan 1) Majandust reguleerib riik püüdsid säilitada traditsioonilisi keskaegseid suhteid, sest seal oli USA(reaganoomika),M.Thatcher(thatcherism)Suurbtitannias,Pin 2) Rikkus = raha (seega tuleb seda hoida.ringlus rikkuse (nende arvates) kapitalism välja kasvanud. 8) Eraomandit ei tohi ochet Tsiili,Kanadas,SchlüterTaanis. ...
Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4. Immanuel Kant 5. Montesquieu 6. Rousseau 7....
peaaegu 60-aastaselt, millal avaldas oma esimese(d) majandusalase(d) artikli(d) Tema käsitluste alusteks olid: • Looduslik seaduspära; • Lassez-faire, lassez-passer; • Rõhk põllumajanduslikul tootmisel; • Maaomanike maksustamine; • Majanduslikud seosed Tableau Economique. Vaid maa abil saab toota lisandväärtust, tööstus ja kaubandus on steriilsed (viljatud), seepärast ei pea nad makse maksma. Kapitalistlikud maaomanikud on Prantsuse majandusliku arengu põhitalad. Füsiokraadid uurisid majandust kui tervikut ja analüüsisid seaduspärasusi, mis kontrollivad kaupade ja raha ringlust, mistõttu majandusteadus muutus ühiskonnateaduseks. François Quesnay tõi oma teoses „Tableau Economique” (1758) ära kaks rakendust, mida kasutatakse ka tänapäeval: majandusvoogude (ringlusvoogude) diagramm ja rahvusliku sissetuleku üle arvepidamine. Anne Robert Jacques Turgot (1727-1781) oli Louis XVI ajal minister. Töötas välja kahaneva piirtoodangu käsitluse
14. Merkantilistid pidasid rikkuse aluseks kulda, raha, mida 14. . saadakse müüjes kaupu välismaale (eksport) ( ). 15. Füsiokraadid pidasid rikkuse aluseks eeskätt maaga 15. seonduvat, põllumajanduslikku tegevust , , Turumanduse põhilised majandusotsused
Soovis tagada madalad maksud, hinnad, intressid. Võitles korruptisooni vastu. Lõppkokkuvõttes polnud edukas, kuna riik sekkus liiga palju ja ei lasknud asjadel ise areneda. Nii inglise kui prantsuse klassikalise majandusteaduse tähtsus 1. Hakati uurima väärtusteooriat, majanduse tõelist olemust. 2. Boisguillebert asus merkantilismi suhtes kaubanduspiirangute mõttes kriitilisele seisukohale. Teema 7 Füsiokratism, Quesnay ja Turgot. Füsiokraadid olid Prantsusmaa 18 saj teise poole majandusteadlased. Sarnanesid mõtlemise poolest valgustajatega. Ratsionalistid, ,,loomuliku korra" pooldajad. Püstitasid majandusvabaduse loosungi, kattes samal ajal ideed feodaalse ümbrusega. Franqois Quesnay (1694-1774) pooldas vaba konkurentsi, majandusvabadusr, igasugune monopol võtab inimeselt initsiatiivi. Raha mõtet näeb ainult ringlusvahendina. Kaubaringluse abistajaks. Peab sisekaubandust väärtuslikumaks kui väliskaubandust.
7. Majandusteadus väidab, et ratsionaalselt käituv inimene teeb enda jaoks parima võimaliku valiku. a) Õige b) Vale 8. Tootmisvõimaluste piir näitab, mida peaks majandus tootma. a) Õige b) Vale 9. Tootmisvõimaluste piir iseloomustab erinevaid kombinatsioone, mida saab toota kui mõni ressurssidest ei ole täielikult kasutatud. a) Õige b) Vale 10. Mikroökonoomika ja makroökonoomika on kaks meetodit sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. a) Õige b) Vale 11. Füsiokraadid väitsid, et vaid põllumajandus saab luua uut väärtust, sest ainult seal on olemas loomulik juurdekasv. a) Õige b) Vale 12. Mingi kauba alternatiivkuluks on tema eest ostjate poolt makstava raha hulk, või tootjate poolt tema tootmiseks kulutatava raha hulk. a) Õige b) Vale
Valgustatud absolutism 28 Riigi ja valitseja roll kameralistlikus ja füsiokraatlikus majanduspoliitikas- Füsiokraatide majandusõpetus- Füsiokraatide põhimõtteks oli tagada üksikisiku vabadus majanduses, omandikindlus ja -puutumatus. Mis tahes riiklik sekkumine majandusellu oli füsiokraatide meelest lubamatu, kahjustades mitte ainult iga üksikisiku majanduslikke õigusi, vaid ka majandust tervikuna. Majandusharudest pidasid füsiokraadid tähtsaimaks põllumajandust, mis ainsana annab puhastulu (produit net). Kõik teised majandusharud tegelevad üksnes töötlemise või vahendamisega. Quesnay soovitatud maksureform nägi ette vaid puhastulu maksustamist, mis tähendas ka seni maksuvabade vaimulike ja aadlike maksustamist. Ka pöörasid füsiokraadid senisest märksa suuremat tähelepanu talurahva kaitsele. Laisser faire, laisser passer- Andke minna
Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants Lääne-Rooma ja Ida-ooma provintside erinevused: Lääne-Rooma oli roomalik, kuid üsna vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu. Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama ...
VI 2. Füsiokraatia (valgustusajal) – lk. 181 Merkantilistlik majanduspoliitika pööras eriti vähe tähelepanu põllumajandusele. Esiteks oli seda raskem planeerida ja juhtida kui kaubandust ja tööstust, põhjuseks oli ka põllumajandusest saadavad väike kasum. Põllumajanduse kõrvaletõrjumine andis aga tõuke uue majandusõpetuse, füsiokratismi sünnile 18.sajandi lõpul. Selle rajaja oli Louis XV ihuarst F. Quesnay ja peatähelepanu pöörasid nad tootmisega seotud probleemidele. Füsiokraadid leidsid, et kaubanduses ja tööstuses ei teki uut rikkust, vaid toimub ainult olemaoleva ümbertöötlemine. Ainus uusi rikkusi loov tegevusala on põllumajandus, ainus tõeline tootja on loodus. Nad vastustasid ka majanduse riiklikku reguleerimist ja ning nende juhtlause “laissez faire, laissez passer” sai hiljem majandusliku liberalismi juhtlauseks. VI 3. Majandusliku liberalismi ideoloogia looja on Adam Smith, Šoti majandusteadlane (vt. õpik III, lk.182). A
kehtestades piiranguid impordile ja soodustades eksporti. Merkantilistlikele seisukohtadele vastukaaluks kujuneb 18. sajandi teisel poolel Prantsusmaal välja koolkond, mis hakkas otsima uue rikkuse loomise taga reaalseid jõude. Erinevalt merkantilistidest, kes väitsid, et rikkust loob vahetus, leiti et rikkuse allikaks on põllumajandus. Samuti nõuti minimaalset valitsusepoolset sekkumist majandusse. Selle koolkonna esindajad on tuntud kui füsiokraadid. Füsiokraatide koolkond tegutses küllaltki lühikest aega. Kõik olulisemad teosed jäävad vahemikku 7 17501780. Füsiokraatide koolkonna vaimseks liidriks oli Prantsuse õukonna arst Francois Quesnay (1694-1774). Füsiokraadid väitsid, et vaid põllumajandus võib luua uut väärtust, sest vaid seal esineb loomulik juurdekasv
Merkantilistlikele seisukohtadele vastukaaluks kujuneb 18. sajandi teisel poolel Prantsusmaal välja koolkond, mis hakkas otsima uue rikkuse loomise taga reaalseid jõude. Erinevalt merkantilistidest, kes väitsid, et rikkust loob vahetus, leiti et rikkuse allikaks on põllumajandus. Samuti nõuti minimaalset valitsusepoolset sekkumist majandusse. Selle koolkonna esindajad on tuntud kui füsiokraadid. Füsiokraatide koolkond tegutses küllaltki lühikest aega. Kõik olulisemad teosed jäävad vahemikku 1750-1780. Füsiokraatide koolkonna vaimseks liidriks oli Prantsuse õukonna arst Francois Quesnay (1694-1774). Füsiokraadid väitsid, et vaid põllumajandus võib luua uut väärtust, sest vaid seal esineb loomulik juurdekasv. Muudes valdkondades töödeldakse vaid looduslikke saadusi ümber ja uut väärtust ei looda. Sedasi jagavad füsiokraadid majanduse sektoritesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
