Teema 1 Merkantilismi põhiolemus 15 saj tekkis varane merkantilism. 17 saj algas merkantilismi lagunemine. Merkantilismi aluseks on humanismi põhimõtted. Kaks arengustaadiumi: varane kui monetaarne süsteem (kulutada vähe raha, riigi rikkust nähti võimalikult suurtes kulla tagavarades) ja hilismerkantilism oma kaubandusbilansi teooriaga (nende arvates pidi raha ringlema, soositi väliskaubandust). Riigi rikkuse allikaks pole mitte igasugune kaubandus, vaid riikidevaheline kaubandusbilansiteooria (vähem osta, rohkem müüa)
olid lubatud ainult mõisniku loal. Talupoegadel ei olnud võimalik korralikult maad künda, kuna nad tegid seda käsitsi, ei olnud atra. 4) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? Üheks põhieesmärgiks oli kaubanduse arendamine, et tugevdada rahvusriiki. Ekspordi suurendamine ja impordi vähendamine kaitsetollide abil– et arendada tööstusharu ning tekiks üleriigiline siseturg. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Riik pidid reguleerima ettevõtteid/tööstust (tugev kontroll). Tsunftid – käsitöölised, nende korra ajal reguleeriti kõike (suunati). Rahvusriigi tugevdamiseks kasutati sõjalist jõudu. Põllumajanduse arengut püüti soodustada – kuna väiketootmine ei rahuldanud enam kaubandust, tekkis vajadus suurtootmise järele
olid lubatud ainult mõisniku loal. Talupoegadel ei olnud võimalik korralikult maad künda, kuna nad tegid seda käsitsi, ei olnud atra. 4) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? Üheks põhieesmärgiks oli kaubanduse arendamine, et tugevdada rahvusriiki. Ekspordi suurendamine ja impordi vähendamine kaitsetollide abil– et arendada tööstusharu ning tekiks üleriigiline siseturg. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Riik pidid reguleerima ettevõtteid/tööstust (tugev kontroll). Tsunftid – käsitöölised, nende korra ajal reguleeriti kõike (suunati). Rahvusriigi tugevdamiseks kasutati sõjalist jõudu. Põllumajanduse arengut püüti soodustada – kuna väiketootmine ei rahuldanud enam kaubandust, tekkis vajadus suurtootmise järele. Uute väliskaubanduse elustamise meetoditega soodustati
investeerimise atraktiivsust. Viimane oli aga nende arvates produktiivsuse ja kasumi – riikliku rikkuse - allikaks. 2) Utoopilise sotsialismi esindajate eesmärgid: püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks põhinenud kõigi inimeste kohustuslikul tööl, varaühisusel ning hüvede võrdsel jaotamisel. Tekkis varakapitalismi kriitikana. Põhines uskumusel. Võrdsusel põhinev ühiskond. Eraomand on kurjast. Võrdsuse loomiseks pidi eraomandi ära kaotama. 3)Thomas Morus kritiseeris Inglismaa sotsiaalset ja poliitilist olukorda. Viletsuse põhjusteks pidas eraomandit ja raha. Põhiteoseks on 1516. aastal ilmunud “Utoopia”. Moruse ideaalse ühiskonnamudeli aluseks on ühiskondlik omand ning üldiste ja isiklike huvide ühtsus. Kaotatud on maa ja linna vastuolud. Maa on jaotatud rajoonideks, mille keskusteks on linnad. Linnaelanikud käivad kaheaastasel tööpraktikal maal
Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Varajased merkantilistid olid näiteks J. Hades (15841656), W. Stafford (15541612). Hilismerkantilistid, sealhulgas Thomas Mun (1571-1641) ja A. Serra, soovisid soodustada käsitööndusliku tootmise, eriti ekspordi tarbeks toodetava manufaktuuritööstuse arendamist. Peamised merkantilismi täideviijad olid Jean-Baptiste Colbert Prantsusmaal, Elizabeth I Inglismaal ja Peeter I Venemaal. Merkantilism kaotas mõjuvõimu 17. sajandi keskel, kui ta hakkas asenduma füsiokratismiga. Majandusteadlased on hiljem väitnud, et isegi edukas merkantilistlik poliitika ei saa tuua lõppkokkuvõttes kasu, kuna tekitab inflatsiooni. Antud koolkonna väited võib kokkuvõtlikult sõnastada alljärgnevat: 1. Riikliku rikkuse aluseks on kulla ja muude väärismetallide sissevool riiki (kuna kuld täitis ka raha (st maksevahendi) funktsiooni); 2
Sellise lähenemise kohaselt luuakse uut väärtust rohkem, kui kõik kasulikult hõivatud tööliste osakaal on suur. 7 RAHVA RIKKUS (tarbitavad hüvised) Tootlikult hõivatud Tööjõu tootlikkus tööliste arv (spetsialiseerumine) Rahvaarv Kapital Kapital Turu suurus /1 lk 326-327/ David Ricardo hakkas huvituma majandusteaduse probleemidest, peale ,,Rahvaste rikkuse" lugemist ja arendas edasi Smithi seisukohti. Ta hakkas uurima sissetulekute jaotust. Tema jaoks oli oluline põhimõte, et tööstuses on tulukus püsiv, aga põllumajanduses kahanev. Ricardo lähtus eeldusest, et turul valitseb täielik konkurents ning täielik tööhõive. Ta jagas ühiskonna klassideks inimeste teenitava sissetuleku
eelaste. Seetõttu peab riik alluma kirikule. Aquino Thomase majanduskäsitluste aluseks oli Aristotelese vaated. Töö jagunes tema arvates kaheks: lihtne, must (füüsiline töö) töö ja suursugune (vaimne töö ülejäänud inimeste päästmise nimel). Aquino Thomas ei öelnud otse välja, kas rikkus on halb või hea, üldiselt ei olnud rikkuses tema hinnangul midagi hukkamõistetavat, kui peetakse kinni mõõdukusest. Ka eraomand kui selline ei olnud vale, vaid selle kasutamise viis võis olla vale, sest eraomanduse õigus on inimesele antud mitte looduse, vaid inimmõistuse poolt. Kaubandus oli Thomase jaoks ebaloomulik tegevus, ent see oli paratamatu paha asi selles ebatäiuslikus maailmas. Kaubandusega tegelemine oli õigustatud, kui see oli vajalik kaupmehe majapidamise säilitamiseks ja maale(riigile) kasulik. Kaubanduse õigustamine sõltus ka sellest, kas see mis anti ja mis
Uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust. Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised. Kaitses tööstuskodanluse huve. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust. Ühiskondliku tootmise eesmärk on kõrge kasum. Kasum tähendab progressi ja selle vaenlased on aga maaomanikud. Thomas Robert Malthus FRS (14 February 1766 29 December 1834) oli Briti õpetlane, kes populiseeris majanduse teooriat rentimise kohta. John Stuart Mill (20. mai 1806 London 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli kuulsaim töö oli "Poliitilise ökonoomia alused" ("The Principles of Political Economy"). Mill rajas selles oma teooriad inimeste omakasule. Mill väitis, et
kord ei kao üleöö ning see kord tuleb sujuvalt kaotada. Nad Monetarismi rakendasid mitmed valitsused(70+80):R.Reagan 1) Majandust reguleerib riik püüdsid säilitada traditsioonilisi keskaegseid suhteid, sest seal oli USA(reaganoomika),M.Thatcher(thatcherism)Suurbtitannias,Pin 2) Rikkus = raha (seega tuleb seda hoida.ringlus rikkuse (nende arvates) kapitalism välja kasvanud. 8) Eraomandit ei tohi ochet Tsiili,Kanadas,SchlüterTaanis. all.,kasu toob liikuv raha) võtta üldiseks kasutamiseks ilma seda hüvitamata. See oli otsene Kõva raha-alandada inflatsioonimäära.Riik hoolitseb;etkäibel löök utopistide ja sotsialistide vastu Olevraha hulk iialt ei kasvaks.Oluline-raha.Riik kindlustab
Aquino Thomase sotsiaal-majanduslikud ideed peegeldavad feodalismi uusi nähtusi: käsitöö ja kaubanduse kasvu, rahaliste suhete arengut, keskaja linnade õitsengut ja linnakodaniku seisuse kujunemist. Seoses sellega lõi ta õpetuse õiglasest hinnast ja laenuprotsendi patususest./1, lk 18/ Kuna raha laenamine on seotud riskiga, siis leidis ta, et laenuprotsent on vajalik./1, lk 19/ 5 3. MERKANTILISM Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks töötluseks on merkantilism. Merkantilism tekkis 15. sajandil, mille põhimõtted olid pärit humanismist. /1, lk 19/ Merkantilistidel oli tähelepanu keskpunktis kermanistika raha loob raha. /1, lk 22/ Merkantilistide põhiseisukohad olid: · rikkuseks saab olla vaid see, mida saab realiseerida (realiseeritakse rahas); · tootmine on rikkuse loomise eeldus; · otseseks rikkuse allikaks on ringlus;
................................7 1.2.2. Klassikaline poliitiline ökonoomia......................................................................................... 9 1.2.3. Füsiokraadid............................................................................................................................9 1.2.4. Liberalism............................................................................................................................. 10 1.2.5. Marksism, sotsialism.............................................................................................................11 1.2.6. 20. sajandi majandusteooriad ja globaliseerumine................................................................11 2. AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA AINE.................................................................................16 2.1. Avaliku sektori mõiste ja koosseis...............................................................................................16
5. Toetada poliitikaid, mis suurendaksid rahvastiku juurdekasvu; 6. Hoida palgad madalal. Vahendina nähti reguleeritud kaubandust. Kaubanduse abil tugevdada riiki. Merkantilismi termini võttis kasutusele Prantsuse poliitik, krahv MIRABEAU (tegelane Prantsuse revolutsiooni päevilt) 1736. Aastal. Kõige kontsentreeritumalt on merkantilistide põhimõtteid väljendanud Austria jurist PHILIP HORNICK, kelle manifest sisaldas merkantilismi tõekspidamisi Iga toll tuleb kasutada põllumajanduse, kaevanduse või tööstuse arendamiseks. Kogu kulla ja hõbeda eksport tuleb keelustada, et rikkus riigist välja ei läheks. Kodumaine raha tuleb hoida ringluses. Tuleb loobuda välismaiste kaupade impordist. ADAM SMITH (majandusteoreetik) - . Pidas merkantilismi ebaloomulikuks, loomuvastaseks. . Smith sõnastas merkantilismi lihtsalt: kaupmehed hakkavad rikastuma, kui nende sissetulek ületab kulutused
Merkantilismi peamine eesmärks oli rahvariigi võimalikult suuur rikastumine ja tugevdamine. Kolooniatest tuli rikkusete allikas (ressurss). Ühtsed põhimõtted erinevates maades: a) Riigi eksport peab igal juhul olema suurem kui import b) Ringlus, raha saadakse raha poolt (väliskaubanduslik ringlus) c) Tuleb ergutada eksportkaupu tootva tööstuse arenemist d) Sisetootmist ergutati e) Tooraine import ja valmistoodangu eksport 2) Vene merkantilism: hakkas välja kujunema keskklass. Merkantilsism küll sillutas teed turumajandusele, kuid samas sulas kokku pärisorjuslike suhetega, tugevdas neid. Lääne-Euroopas merkantilistlik poliitika lammutas feodaaalseid suhteid ning valmistas teed ette turumajandusele (sai osta maad). Lääne-Euroopas kujunes keskklass (muutus peamiseks)(talupoegade kihistumine oli üsna suur), Venemaal oli aga endiselt pärisorjuslik suhtumine. Lääne-Euroopa ühiskond võrdsustus
Edasi jõudsid rahvusliku liikumise ideed haritlaskonda ning sealt edasi toimus seltsiliikumine, mis kujunes massiliseks. Järgmine etapp oli tavaliselt poliitiline ja tõi kaasa poliitiliste erakondade loomise. Rahvusliku liikumise kõrgeim etapp oli võitlus oma riigi loomise eest. Vajadus majandusteooria järele tekkis koos arusaamaga, et riik peab kaasa aitama ühiskonna rikkuse kasvule.Esimene uusaja majandusteooria, mis sai alguse juba 15. sajandil turumajandusena, oli merkantilism. Merkantilistid lähtusid arusaamast, et jõukuse mõõduks on raha ( kuld,hõbe) ning sellest tulenevalt samastasid nad rikkust rahaga. Tähtsaks raha hankimise viisiks pidi olema edukas kaubandusbilanss ehk välismaalt peaks võimalikult vähe kaupa sisse tooma, kuid väljaminevate kaupade hulk peaks olema suur. Sellist tegutsemist nimetati monetaarseks. Seega merkantilistlikku majanduspoliitikat järgivad valitsejad tihti lausa keelasid välismaa kaupade sissevedu
tööväärtusel ja suhtelisel väärtusel (vahetusväärtus). Piirkasulikkus on proportsionaalne töökulutusega ehk tööväärtusega. 7. Tugan-Baranovski sotsialismiteooria. Sotsialism ei kasva välja kapitalismi vastuoludest, vaid luuakse teadlikult inimese poolt. Eesmärgiks pidi olema humanismi levitamine. Kirjutab, et käesoleval ajal on esile kerkinud riigisotsialism. Riigi tsentralisatsioon peidab endas suuri ohte. Töölised peaksid ettevõtte juhtimisest osa võtma. Sotsialism peab viima võrdsusele, kuid eesmärgiks pole mitte sotsiaalne võrdsus, vaid vabadus. Sotsialistliku ühiskonna kaks peamist eesmärki: 1. Ühiskondlike võimaluste võimalikult täielikum rahuldamine 2. isiksuse suurima vabaduse kindlustamine 8. Hilferding kui majandusteoreetik. Tsentristid: Püüdsid marksistlikke tõekspidamisi sobitada muude koolkondade seisukohtadega. Eesmärgiks oli sotsialistliku ühiskonna loomine, kuid demokraatlikul teel. Imperialismiteoorias väljatöötamine.
teoreetiline otseselt majandusteadus puudus, see kuulus osaliselt filosoofia kui ühiskonnateaduste hulka. Teke 18. sajandil, koos turusuhete arenguga. Adam Smith ja “Rahvaste rikkus” 1776 - liberaalse turumajanduse teooria sünd. 18. -19. sajandi tööstuspöördega Inglismaal ja Prantsusmaal revolutsioonile järgnes klassikalise poliitökonoomia sünd. David Ricardo. 19. sajandi keskpaigas sündisid erinevad suunad, nagu marksism, sismondism, utoopiline sotsialism, ajalooline koolkond jt. 20. sajandil arenevad marksismile vastanduvad teooriad ehk neoklassikaliste teooriate sünd. Majandusteadused peegeldavad olemasolevat olukorda, valitsevat majandussüsteemi ja ka mõjutavad seda. Majandusteadusel on ajalooline vaade majandusnähtusele. 2. Klassikalise poliitökonoomia sünd Poliitökonoomia ehk teoreetiline majandusteadus. Alusepanijaks peetakse William Pettyt, kes algselt oli merkantilistlik majandusteadlane ja arst
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja
esindajate hulgas. 2) revolutsioonilise meeleolude lämmatamine tööliste hulgas 3) riigile lojaalsete sõdurite kasvatamine 4) naise kui ema ülesande rõhutamist koduhoidjana ja lastekasvatajana. (saksamaa, belgia) Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - tekkis peale II maailmasõda, sai alguse Suurbritanniast ja levis põhjamaades. Sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele hoolimata nende sissetulekutest ja ühiskondlikust staatusest. Kapitalistlik riik, mis maksab tervishoiusüsteemi teenused täielikult kinni. Riik on kehtestanud väga kõrged maksud, see saab kehtida vaid rahvusliku üksmeele korral. Jõukamad nõustuvad suurema maksukoormusega, nad saavad piisavalt tulu ja ka tasuta sotisaalhüvesid. Iga laps saab toetust, olenemata pere majanduslikust seisust ja iga vanur saab rahvapensioni ise kui ta pole palgatööl käinud ega makseid teinud. Sellist
mille toimimiskeskkonnaks on turg kapitalistid e. kodanlus (1) - kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kes omab tootmisvahendeid kautsjon (3) - valimispraktikas kasutatav rahalise sissemakse nõue kandidaadi registreerimiseks. Kautsjoni suurus määratakse valimisseadusega seadusega. keinsianism ehk keinslus (2) - Inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas riigi ulatuslikku regulatsiooni majanduses, kuna kapitalistlik majandus olevat loomult ebastabiilne ega suutvat kriise vältida keskklass (1) - kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria, mida kõrvuti alamklassi ning kõrgklassi terminitega kasutatakse nüüdisühiskonna sotsiaalse struktuuri iseloomustamiseks. Arenenud demokraatiamaades moodustab keskklass suurima kihi sotsiaalses struktuuris. koalitsioonivalitsus - mitme partei põhjal moodustatud valitsus demokraatlikus riigis
tegevuse seaduslikkuse kontroll; järelvalve institutsioonideks on riigiehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ombudsmanid, ametid ja inspektsioonid keinsianism ehk keinslus Inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas riigi ulatuslikku regulatsiooni majanduses, kuna kapitalistlik majandus olevat loomult ebastabiilne ega suutvat kriise vältida kodanikukultuur ehk demokraatlikule ühiskonnale iseloomulik kultuuriliik, mis hõlmab endas ulatuslikke teadmisi ja tsiviilkultuur oskusi ühiskondlikuks suhtlemiseks kolmas tee Briti leiboristliku partei poolt loodud kaasaegne sotsiaaldemokraatlik kontseptsioon, mille
1. USA-s valitsev nõudlus kapitalimahukamate kaupade suhtes. 2. Ümberpööratud tegurimahukus. 3. USA impordipiirangute moonutav mõju. 4. USA loodusressursside iseärasused. 5. Inimkapitali küllus USA-s. 6. USA suhteline eelis tehnoloogiamahukates tööstusharudes. 7. Erinevused nõudluses. Paradoksi selgitamisel on püütud arvestada ka asjaolu, et Leontiefi arvestusetes on vaid kaks tootmistegurit - töö ja kapital, kõrvale jäävad loodusvarad ja maa. On alust oletada, et USA sõltub tugevasti mõnede loodusressursside impordist ja nende hankimine on reeglina kapitalimahukas protsess. Niisiis teeb toorainet importiv kaubanduse struktuur USA impordi automaatselt kapitalimahukaks. Eelnevalt nägime, et Leontief ise pidas töö kui toomisteguri diferentseeritust üheks võimalikuks paradoksi selgituseks. Oskustöö ja kõrgharidusega inseneride ja uurijate
1. USA-s valitsev nõudlus kapitalimahukamate kaupade suhtes. 2. Ümberpööratud tegurimahukus. 2 3. USA impordipiirangute moonutav mõju. 4. USA loodusressursside iseärasused. 5. Inimkapitali küllus USA-s. 6. USA suhteline eelis tehnoloogiamahukates tööstusharudes. 7. Erinevused nõudluses. Paradoksi selgitamisel on püütud arvestada ka asjaolu, et Leontiefi arvestusetes on vaid kaks tootmistegurit - töö ja kapital, kõrvale jäävad loodusvarad ja maa. On alust oletada, et USA sõltub tugevasti mõnede loodusressursside impordist ja nende hankimine on reeglina kapitalimahukas protsess. Niisiis teeb toorainet importiv kaubanduse struktuur USA impordi automaatselt kapitalimahukaks. Eelnevalt nägime, et Leontief ise pidas töö kui toomisteguri diferentseeritust üheks võimalikuks paradoksi selgituseks. Oskustöö ja kõrgharidusega inseneride ja uurijate
Valitsus ehk avalik sektor on organisatsioon millel on kaks peamist funktsiooni: kaupade ja teenuste pakkumine majapidamistele ja ettevõtetele ning sissetuleku ja heaolu ümberjaotamine. Üheks valitsuse oluliseks funktsiooniks on ka majandustegevuse õigusliku raamistiku loomine. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: Töö Maa Kapital Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 3 Majapidamised varustavad ettevõtteid ja avalikku sektorit tööjõuga. Vastutasuks makstakse majapidamistele palka
5) Trantspordi ja raudtee arneg. 1825. a. rajati Inglismaale esimene raudteeliin. Positiivsed küljed: tegi inimestele tarbekaubad kättesaadavamaks, alandas kaupade hindu, suurendas tööviljakust, tööliste elu ja töötingimused paranesid, elanikkonna kiire kasv, soodustas hariduse levikut. Negatiivsed küljed: suur tööpuudus, inimesed hakkasid masinaid purustama, 16) Ühiskonna mõtestamine. Poliitiliste ideoloogiate sünd. Konservatism, liberalism, majanduslik liberalism. Adam smith. Sotsialism. Marksism. Konservatism: (Parempoolne ideoloogia) 1) Tuleb säilitada kõike, mis juba loodud 2) Oluline on inimese usklikus 3) Poliitilises elus domineerib eliit, mitte kõik ühiskonna liikmed 4) Ei pooldatud naiste valimisõigusi 5) Pooldati tugevat riiki 6) Rahvuslik kapital – rahvuslus Liberalism: (Parempoolne ideoloogia) (Sündis vastukaaluks absolutismile) John Stuart Mill “Vabadusest” 1) Isikuvabadus 2) Kodanikuvabadus (sõna-, koosoleku-, ühinemis-, usuvabadus)
(Die deutsche Ideologie), hakkab Marx käsitlema inimühiskonna erinevaid vorme ning nende evolustioonilist vaheldumist vastavalt eri ühiskonnaklasside või tootlike jõudude ,,vastuolude" ehk lahendamatute konfliktidele. 1848 kolis Marx Londonisse, kus valmis ta kõige kuulsam teos Kommunistliku partei manifest (Manifest der kommunistschen Partei). Marxi teooria inimühiskonnast ja majandusest leidis lõpliku monumentaalse väljenduse teoses Kapital (Das Kapital). Marx jäi pidama Londonisse, kus ta suri 1883. aastal bronhiiti(Blackburn, 2002). Marx väitis, et alam- ja ülemklassi vahelise konflikti tagajärjel muutus valitsev majandussüsteem ja koos sellega tõusis esile uus klass- kodanlus. Kapitalistidest omanikud aitavad töölisklassi ekspluateerimise teel kaasa viimase võõrandumisele, mis viib omakorda kassivõitluse lõppfaasi. Tööliste võõrandumine tulenes Marxi arvates töö iseloomust
MAJANDUSMÕTTE AJALUGU Võrreldes õigus- või arstiteadusega on majandusteadus noor teadusharu. Majandusteadus, mis moodustab osa inimese ühiskondlikust teadvusest, tekkis koos turusuhete arenguga. Majanduslike ideede ja teooriate erinevus ühiskonna ajaloo erinevatel perioodidel on põhjuslikult tingitud. Saame eristada järgnevaid perioode: Merkantilism Füsiokratism Klassikaline majandusteadus Neoklassikaline majandusteadus Kui mikroökonoomika väljakujunemisel seisab olulisel kohal neoklassikaline koolkond, siis makroökonoomika probleemidega on tegeletud alates merkantilistidest kuni tänapäevani välja ent neoklassikalisel perioodil pöörati makroökonoomika probleemide uurimisele suhteliselt vähe tähelepanu. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja paljude erinevate koolkondade vastasmõju tulemusena.
I NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 1.tund TÖÖSTUSREVOLUTSIOON JA KAPITALISMI KUJUNEMINE Nüüdisühiskonna märksõnad: · tööstuslik kaubatootmine · rahva osalemine ühiskonna valitsemises · vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · kapitalism ja demokraatia · teenindusühiskond/ postindustriaalühiskond · heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond · postmodernistlik sotsiaalfilosoofia Tööstusrevolutsioon: · tehnoloogiline progress · uued töö organiseerimise moodused (fordism) · uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid (sh organiseerumised a/ü-tesse, töölisparteidesse jms) Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris:
D ja G tahavad, et I H A — tootmine, tarbimine, seksuaalsus, teadmine — kõik nad kulgeksid ilma kindla koodita. Oluline on vabaneda identiteedist ja luua selle uusi vorme. Tuleb luua uusi subjektiivsuse vorme, paljust, pluralismi ja keskmetust identiteedi asemel. Teatud mõttes peavad kapitalismi ülimaks — ühiskondlikud voolud on dekodeeritud (võrreldes primitiivse eel- ja despootliku keskajaga). D ja G on sarnased Marxi ja Marcusega, kelle arvates kapitalism vabastab ahelatest, et veelgi enam nendesse köita. Skisofreenia on printsiip, mille kaudu subjekt põgeneb kapitalistlikust reaalsusest ja mis on emantsipatsiooni alus. D ja G propageerivad väikseid võitlusi fašismi ehk totalitaarsete koodide omaksvõtu vastu. Skisoanalüüs on sarnane Nietzshe võimuiha, Lacani libidinoosse ja Foucault` võimu kui produktiivse teguri kontseptsioonidele. 10. Lacan ja Zizek. Miks näeb maailma rikkaim mees Bill Gates välja nagu äbarik naabrimees
See aga omakorda tõstatab probleemi: masinaid hakatakse massiliselt kasutama ning tööjõud jääb suurel määral töötuks. Läbi säärase klassivõitluse jõuab ühiskond kommunismi lävele. Kommunismi kui külluse ühiskonna marksistlikus sotsiaalteoorias on kommunism ühiskonna kõige kõrgem arengutase. Kommunism on tööinimese kõrgtootlik tulevikuühiskond, milles saab teoks isiksuse igakülgne areng. Esimeseks etapiks kommunismini jõudmisel on sotsialism koos proletariaadi diktatuuriga. Kehtib põhimõte: igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema töö järgi. Selline külluse ühiskond on järgmine etapp ja see saabub siis kui talitatakse nii, et igaüks annab vastavalt oma võimetele ja saab vastavalt vajadustele. Majanduses toimub tootmine ühiskonnale kuuluvate tootmisvahenditega. Sotsialistid pidasid just koostööd inimloomuse põhielemenediks. Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Kes Vanas
· Suur sõltuvus impordist e. peab palju asju sisse ostma, · Ekspordi liigne spetsialiseeritus ja kontsentreeritus vähestele riikidele. Ei jõua niipalju toota kui tarbitakse. (Struktuurne välissõltuvus), · Väikeriik ei suuda mõjutada hindu, vahetuskursse, intressimäärasid. Väike riik on hinna võtja sellises olukorras. (Ühepoolne sõltuvus) · Piisava kvalifikatsiooni spetsialistide puudumine erinevatel aladel. 3. Merkantilism Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. Sajandil Euroopas (Hollandi, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Nende väitel on
Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUS Venemaa Koostaja: Ander Troost Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2010 SISUKORD VALGUSTUS.................................................................................................................2 ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL, SAKSAMAAL JA PARLAMENTARISM INGLISMAAL ................................................................................................................ 4 Prantsusmaa............................................................................................................................................................4 Saksamaa .................................................................................................................................................................4 Inglismaa............................................................................................................................................
Üheks peamiseks vaidlusteemaks 20. sajandi marksistide seas on sotsialistlik revolutsioon Kas ja millistel tingimustel võib see toimuda? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Marksism 20. sajandi alguses Vladimir Iljits Lenin (1870-1924) Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust (st. nad ei saa ise aru oma klassihuvidest). Haritlased peavad neid aitama, töölistele selgeks tegema, et nende ajalooline missioon on kapitalism kukutada. Imperialism viimane kapitalismi arengufaas; selle käigus muutub riigisisene ekspluateerimine riikidevaheliseks, st. lääne kapitalistid ei ekspluateeri enam niivõrd mitte oma riigi töölisi kui arengumaade töölisklassi. Eristas sotsialismi ja kommunismi. Sotsialism ühiskonnakorraldus kus igaühelt võetakse tema võimete kohaselt ja igaühele antakse tema töö alusel. Kommunism
lubatud ja see oleks probleemiks *neoliberalism- majanduslikku vabadust käsitlev; M. Thatcheri Suurbritannia - riik loobub majandusse sekkumast; firmatiseerumine, firmad riigi alt eravaldustesse 20. sajandi lõpul ideoloogia lõpu kontseptsioon. o USA on liberalismi võidukäigu maa, sest seal on olnud piisavalt ressursse liberalismi lubatud vabadustele katte andmiseks. Konservatism ja sotsialism on seetõttu USAs tunduvalt nõrgemad. Konservatism pigem propagandistlik Sotsialism o Võrreldud ka varakristlusega. 20. sajandil asus Euroopas üleüldiseks moevooluks. Sotsialism ideoloogilise sõnumi suunab materiaalsetele hüvedele. Vaadeldes maalt linna siirduvaid ühiskonda, satuvad endale võõrasse ja senitundmatusse urbanistlikku ühiskonda. Nähes eri kaupu ja ajaveetmisviise, tekib himu ja soov nende asjade järgi. Nii kontsentreerub sotsialistlik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
