Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik *termoregulatsioon Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid
Vistseraalkaare närv Nucl n facialis branhiomotoorne, innerveerib miimilisi lihaseid Nucl salivatorius sup visteromotoorne, innerveerib chorda tympani ja n petrosus majori asju Nucl gustatorius maitsmistundlikkus Ganglion geniculi tundeneuronite kehad Harud: 1. N petrosus major (ümberlülitus ganglion pterygopalatinas) suulaenäärmed , nina limaskesta näärmed, pisaranääre 2. Chorda tympani (ümberlülitus ganglion submandibulares) maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3, eesmised keelenäärmed, gl sublingualis, gl submandibularis 3. N stapedius m stapedius (halvatuse korral kuulmisvõime teravnemine, kuna heliülekande summutussüsteem on häiritud). 4. Lõppharud innerveerivad miimilisi lihaseid · N auricularis post m auricularis post, m occipitalis, aferentsed kiud välise kuulmekäigu, kõrvalesta ja kõrvataguse naha innerveerimiseks
c) ristumine piklikaju alumises osas (deccusatio pyramidum) d) perifeerne närv n. medianus ! Kus asub 1 neuron (maitsmistundlikkus keelejuurelt; kuulmisteel; süvatundlikkus põlveliigesest; nägemisteel) Maitsmistee – VII, IX, X närvi tundeganglionis Kuulmistee – ganglion cochleare Nägemistee – kepp- ja kolbrakud retinas süvatundlikkus põlveliigeselt - ganglion spinale ! Innervatsioon (kraniaalnärv ja tuum) a) Maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3-kult - n.glossopharyngeus, rr.linguales (nucl. gustatorius) b) maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3 - n. facialis (nucl. solitarius) c) M. pterygoideus lateralis – n.trigeminus, n.mandibularis (nucl. motorius n. trigemini) d) M. Orbicularis oculi – n.facialis, nucl.n.facialis e) M. Vocalis – n.vagus, nucl.ambiguus f) m. mylohyoideus - n. mandibularis, n. trigeminus (nucl. motorius n. trigemini) g) m
paras. kiud pupilliahendajale (reguleerib nägemisteravust) IV plokinärv silmamuna liikumine VI eemaldajanärv silmamuna liikumine XI lisanärv -peapööraja, trapetslihas XII keelealune- närv keele lihased, kaela eesmistele lihastele seganärvid - V, VII, IX, X V kolmiknärv (n. trigeminus) - sens. hambad, keele limaskest, igemed, suulagi, näo nahk, mälumislihased, keelealune süljenääre VII näonärv sens. maitsetundlikkus keele eesosast mot. miimilised lihased, platüsma, pisaranäärmele, lõuaalusele ja keelealusele süljenäärmele IX keele-neelunärv sens. maitsetundlikkus keele tagaosast, kurgu- ja neelulihaset, kõrvasüljenäärmele X uitnärv( n. vagus) sens. väliskuulmekäik, neel, kõri, keele tagaosa peaaju kõvakest mot. kõri, pehme suulae ja neelu lihased *paras.kiud kilpnäärmele, müokardile, söögitorule, peabronhidele, maksale, põrnale,
soolast, kibedat. Kõik ülejäänud maitsmisaistingud tekivad koos haistmisega. Kui oleme tugevas nohus, lülitub haistmismeel välja. Parimgi toit tundub meile siis maitsetu, mageda ja tuimana. Kui sulgeme silmad ja pigistame nina kinni, ei suuda me eristada isegi hästi tuttavaid jooke ja roogi. Maitseaistingu kujunemist mõjutavad: · haistmine - kui inimesel on nohu ja ta ei tunne lõhna, siis on ka maitsetundlikkus häiritud · toidu struktuursus, temperatuur ja rasvasisaldus - soe toit tundub maitsvam kui jahtunud toit · kokkupuutepind - mida suurem on kokkupuutepind keele ja toidu vahel, seda paremini eristab inimene maitset Haistmine Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine selleks kohastunud kemoretseptori, s.o. haistmiselundi abil. Oletatavasti põhineb haistmine
inimestel halveneb harvem Kõnetaju 50% kuulmistaju ületab 50dB. Ühe modaalsuse halvenemist kompenseeritakse teisega. Raske kuulata muusikat. Mõnikord muusikat tajutakse, inimkõnet mitte. Kuulmisteravus sosin 8 m kauguselt 5060 a. 56% 6070 a. 11% 7080 a. 10% üle 80 a. 0% Kuulmine säilib kuid kuuldakse lähemalt Staatilisdünaamiline tundlikkus Vestibulaaraparatuur nõrgeneb. Max 4050 a. 60 a. peapööritusi Maitsetundlikkus Muutub vanusega vähe. Hapu ja kibeda suhtes erinevusi on veidi. 50 a. jooksul maitseaistingu lävi ei muutu, seejärel tõuseb. Maitsmisnäsakeste vähenemine pärast 40 ea. Muutused peale 70 ea. Haistmistundlikkus muutub vähe Närvilõpmete degeneratsioon välised faktorid, suitsetamine, Avitamiini puudus, teatud elukutsed Valutundlikkus Andmed vasturääkivad. ?tundlikkus võib langeda kuni 20% Taktiilne tundlikkus Tundlikkus suurem murdeeas, siis väheneb
4. Kuidas jaotatakse suuõõs? * suuesik * pärissuuõõs Mis on piiriks nende osade vahel? Hambad 5. Hambad ladina keeles Dentes Jäävhambaid on inimesel 32, piimahambaid on 20 6. Nimetage hammaste tüübid * lõikehammas * silmahammas * eespurihammas * purihammas 7. Loetlege keele funktsioone: 1. kõne 2. imemine 3. toidu segamine 4. mälumine 5. neelamine 6. maitsetundlikkus 8. Nimetage süljenäärmed ja nende juhade avanemiskohad Kõrvasüljenääre kaalub u.30 grammi, asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb 1 suhu teise ülemise molaari (purihamba) piirkonnas suuesikusse. (Ala)lõuaalune nääre kaal u.15g
Sissejuhatus psüühikasse PSP6060.LT Käsitletavad teemad: I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid: 1. Nägemine 2. Kuulmine 3. Tasakaal, keha asend ruumis 4. Süva- ja puutetundlikkus 5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine?
VASTSÜNDINU TEMPERAMENT, VASTSÜNDINUTE OSKUSED TEMPERAMENT: 1) ,,KERGED BEEBID" KOHANEVAD HÄSTI; HUVITUVAD UUDSETEST OLUKORDADEST, 2) ,,RASKED BEEBID" ÄRRITUVAD KERGESTI; EI KOHANE HÄSTI; ON UUTEST OLUKORDADEST HÄIRITUD, 3) AEGLASELT REAGEERIVAD BEEBID VAJAVAD KOHANEMISEKS ROHKEM AEGA; ON UUTEST OLUKORDADEST HÄIRITUD; VÄHEM AKTIIVSED. OSKUSED: KEERAVAD PEAD INIMHÄÄLE SUUNAS; TUNNEVAD ÄRA EMA HÄÄLE; ON OLEMAS LÕHNA- JA MAITSETUNDLIKKUS. INIMESE ARENG 1-16 AASTAT 1) ESIMENE ELUAASTA TOIMUB INTENSIIVNE ARENG JA KASVAMINE; LAPS ON KASVANUD UMBES 25CM JA KAAL ON KOLMEKORDISTUNUD; OLULISED ON FÜÜSILINE JA MOTOORNE (LIIGUTUSLIK) ARENG, 2) VÄIKELAPSEIGA (ESIMESED 2 ELUAASTAT): ESIMESTE ELUKUUDE JOOKSUL ON MOTOORNE KÄITUMINE PIIRATUD, KUID ÜRITATAKSE ÜMBRUST KÄTE JA JALGADEGA UURIDA; 4. ELUKUUL TÕSTAB LAPS PEAD JA RINDKERET NING KEERAB ENNAST; 6. ELUKUUL ARENEB SILMA JA KÄE KOOSTÖÖ; 8
(seotud parasümpaatilise närvisüsteemiga). Kahjustus – motoorne, sensoorne või segatüüpi – mälumislihaste lõtv halvatus (poliomüeliit, kasvajad koljupõhimikul), mälumislihaste spastiline halvatus (tüveinfarkt), tundlikkusehäire. VII näonärv (n.facialis) – motoorne osa- näo miimilised lihased (ülemine näopool-kahepoolne innervatsioon; alumine näopool-ühepoolne innervatsioon). Sensoorne osa – maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3. Sekretoorne osa – pehme suulae ja nina limaskesta näärmed, pisaranääre, süljenäärmed. Kahjustus – näonärvi perifeerne halvatus – miimiliste lihaste halvatus, lagofalm (silm ei sulgu), maitsetundlikkuse puudumine keele eesmisel 2/3. Tsentraalne halvatus – suu piirkonna miimiliste lihaste halvatus. Ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustus – hüpomiimia. VIII esiku-teonärv (n.vestibulocochlearis) – kuulmine, tasakaal
Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda, kus eristatakse maitset. Maitsmismeel on väga oluline, kuna selle abil saab hinnata toidu ja joogi kvaliteeti. Enamgi veel, maitse võib hoiatada ka ohu eest. Paljusid mürgiseid aineid iseloomustab mõrudus, inimene on aga mõruainete suhtes väga maitsetundlik ja seetõttu mrkab ta neid juba väikese koguse korral. Vanaduse lisandudes jääb inimese maitsetundlikkus nõrgemaks. Selle vähenemisele aitavad kaasa ka suitetamine, mõningad haigused ja ravimid. 4 Haistmine Haistmine on õhus olevate lõhnade tajumine. Inimese haistmiselundiks on nina. Ninaõõne ülemises osas asuvad haisterakud (20 miljonit). Inimene suudab eristada ligi 10000 erinevat lõhna. Vananedes lõhnatundlikkus halveneb. Õhus lendlevad lõhnaained satuvad organismi peamiselt sissehigamisega nii ninasõõrmete kui
protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja ainet. Jäävhambaid on 32, piimahambaid 20 Keele funtsioonid: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus Mandleid on 6 Sapipõis EI TOODA SAPPI VAID ON RESERVUAAR Peensooles toimub kõikide toitainete imendumine: Süsivesikud monosahhariidideks verre Valgud aminohapeteks verre Rasvad rasvhapeteks ja glütserooliks lümfi Vitamiinid ja mineraalained ei lõhustu verre Toit püsib maos umbes 3h(1-6), peensooles 6-10h, jämesooles 10 ja enam h. Kokku seega u. 18-24h Eritumine:
LÕHNATUNDLIKKUS Tajumisel eelistused. Meeldivad head lõhnad. Emapiima lõhn. Ebameeldivad näit mädamuna lõhn. 6 päeva vanuselt eristavad oma ema rinnapiima lõhna. (Oluline kiindumussuhte tekkeks). Lõhnatundlikkus hakkab langema hilisemas eas. PUUTETUNDLIKKUS Vastsündinu nahk 5 korda õhem kui täiskasvanul. Tundlik, rõhule, puudutusele, temperatuurile. MAITSETUNDLIKKUS Väga tundlikud, saanud alguse looteveest maitse -eelistusi, meeldib magus, kuid hapu, kibe mõru ei meeldi. 28 nädalal. Ema ja laps on väga tundlikud. Meeleline tundlikkus on kiindumuspsühholoogiale oluline alus!
Sissejuhatus psühholoogiasse 1 Käsitletavad teemad (24 akadeemilist tundi): * Psüühika * Sensoorsed protsessid * Nägemine * Kuulmine * Tasakaal, keha asend ruumis * Süva- ja puutetundlikkus * Lõhna- ja maitsetundlikkus * Motoorika * Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine * Psüühilised protsessid (* Emotsioonid ja motivatsioon) * Taju * Mälu * Mõtlemine * Tegevuse planeerimine * Keel ja kõne * Teadvus Sissejuhatus psühholoogiasse 2 Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite käitumise mõistmine ja seletamine. Mõisteid Gestaltpsühholoogiast (Max Wertheimer, Kurt
kõige enam risk haigestuda kopsuvähki. Kroonilistel suitsetajatel on kopsuvähki haigestumise risk umbes 40 korda suurem kui mittesuitsetajatel. Lisaks tubakasuitsus olevatele mürkidele soodustab vähi teket ka tubakasuitsu kuumus. Kahjustused seedekulglale: ärritab suu limaskesta; lihtsamini tekivad põletikud; halb hingeõhk; kahjustub hambavaap; maitsetundlikkus alaneb; ärritab seedetrakti limaskesti; Suitsetamise lõpetamine võib olla väga raske inimesele,kes on kaua suitsetanud.Mitmeid aastad eriti neil on raske suitsetamist lõpetada.On palju inimesi,kes on üritanud käia võõrutusravil ja nad on sealt abi saanud. Suitsetamine on aidanud paljudel inimestel kaalu langetada,kuid samas rikub see sinu tervist. Suitsetamisega kaasnevad ka paljud haigused.Näiteks:südamehaigused,kopsuhaigused ja
Kasvades ja arenedes muutuvad tasapisi lapse organite ja elundkondade talitlused, keerustub sotsiaalne käitumine ja keelekasutus. Sigimisperiood järglaste saamise ja kasvamise periood. Inimesele on omane mittesessoonne sigimine. Vananemine keskmine eluiga on määratud geneetiliselt (telomeerid lühenevad) ja sõltub keskkonnatingimistest. Vananedes muutub paljude elundkondade töö vähem efektiivseks: vähenevad ajukoore rakkude arv, lõhna- ja maitsetundlikkus, kopsu- ja südamemaht, lihasjõud, neerude töö intensiivsus ning naha elastsus, nõrgenevad nägemine ja kuulmine, tekivad termoregulatsiooni- ja seedehäired ning luude hõrenemine. Vananedes väheneb ka meeste viljakus ja naised muutuvad viljatuks. Agoonia iseloomulik surmale eelnev seisund. Teadvus hakkab kaduma, hingamistegevus ja pulss aeglustuvad. Kliiniline surm hingamis- ja südametegevus on seiskunud. Kestab 5...7minutit. On võimalik elustada!
hapruse ja terviseprobleemide risk. (Saks jt 2016: 169–172). Seoses vananemisega tekib terve rida elu olulisemaid muutusi: pensionile jäämisega väheneb sissetulek, toidu jaoks jääb vähem raha, toidukordi jäetakse vahele, haiguste tõttu suurenevad kulutused ravimitele, liikumine halveneb, sellega koos vähenevad sotsiaalsed kontaktid, mis omakorda mõjutab negatiivselt meeleolu ja söömist, halvenevad sensoorsed funktsioonid (nägemine, kuulmine, maitsetundlikkus), sageli puudub transpordivõimalus, et minna arsti vastuvõtule, kauplusse toitu ostma, halveneb tahe ja võime toitu valmistada, tekivad tasakaaluhäired, halveneb enesehinnang, sageli esineb depressiivseid meeleolusid, tekib sotsiaalne isolatsioon. (Maser jt 2008: 4 ). 5 Eakate toitumist halvendavad mitmed haigused, nendest sagedasemad on: seniilne dementsus,
Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine.
Millises vanuses tundlikkus kõige suurem? Milline puudus võib esineda noores eas maitsmis- ja haistmisanalüsaatorite kasutamises? o Eksperdi sensoorset tundlikkust mõjutab tema vanus. Maksimaalne meeleorganite tundlikkus on umbes 20 aasta vanuselt. Seejuures on selles vanuses ekspertidel mõned puudused: Nad ei oska õigesti kasutada oma meeleorganeid ja neilt saadud infot tõlgendada. o 30 minutiline pimeduses viibimine vähendab maitsetundlikkus 40% ulatuses (kõik põhimaitsed); Maitsetundlikkus väheneb palavas ruumis viibimise korral; Nälgimisperioodil (6....20 tundi) suureneb tundlikkus magusa maitse suhtes. Teistele põhimaitsetele olulist mõju ei avalda. o Päeva esimesel poolel. 33. Puhkepauside tegemine ning nende olulisus sensoorsel hindamisel Ajakava määramine on asjalik nii proovide ettevalmistajatele kui ka assessoritele. Ajakava määramine võimaldab planeerida ettevalmistajal oma tegevust (proovide
alalõuanärv – innerveerib kogu näo nahka, hambaid, mälumislihaseid jne.jne. VI Eemaldajanärv (n. abducens) – juhib ka 1 silmamuna lihase tööd VII Näonärv (n. facialis) – innerveerib miimilisi lihaseid, osa keelt ja palju muud VIII Esiku-teonärv (n. vestibulocochlearis) – tuleb sisekõrvast ja koosneb kahest osast: esikunärv – toob ajju tasakaaluimpulsse ning teonärv – toob kuulmisimpulsse IX Keele-neelunärv (n. glossopharyngeus) – maitsetundlikkus, süljenäärmed jne., jne. X Uitnärv (n. vagus) – kõri, neelu, rinnaõõne, kõhuõõne ja osalt vaagna elundid – peamine on vegetatiivne parasümpaatiline innervatsioon, muu (tundlikkus, somaatilised kohad) pole nii tähtis XI Lisanärv (n. accessorius) – “orienteerumisnärv” – innerveerib trapetslihast ja rinnaku-rangluu – nibujätke lihast (pea pöörajad!) XII Keelealune närv (n. hypoglossus) – kaela lihased Vegetatiivne e. vistseraalne e
Soolasetundlikkus on suurem keele otsas ja servades. Sageli võib mingi toiduaine söömisel tunda samaaegselt mitut maitset tegemist segamaitsetega. Nt greip tekitab ühtaegu hapu, magusa ja mõru maitse. Maitsmismeel on väga tähtis saame hinnata toidu ja joogi kvaliteeti. Maitse võib hoiatada ohu eest. Paljusid mürgiseid aineid iseloomustab mõrudus. Inimene on mõruainete suhtes väga maitsetundlik, märkab neid juba väikese koguse korral. Vanuse lisandudes jääb inimese maitsetundlikkus nõrgemaks. Selle vähenemisele aitavad kaasa suitsetamine, mõningad haigused (nohu) ja ravimid. Haistmine. Haistmismeele abil saab hinnata ka sissehingatava õhu kvaliteeti. Õhus lendlevad lõhnaained satuvad organismi peamiselt sissehingamisel ninasõõrmete ja suuõõne kaudu seepärast segunevad maitsmis- ja haistmisaisting. Nohuse ninaga inimesele on toit maitsetu, sest toidu lõhn ei pääse ninna.
a) soodustada abielusid valitud grupi meeste ja naiste vahel b) soodustada varajast abielu c) luua head tingimused, sealjuures head toitumis- ja elamistingimused 3. "Inquiries into human faculty and its development". London: Dent, 1883. Individuaalse psühholoogia ja mentaalsete testide esimene raamat. kuulmisläved, nägemisläved, värvitundlikkus jne. võimed erinevad, sest erinev sensoorne tundlikkus: muusikud, mehed, naised - maitsetundlikkus andekus: suurem energia ja suurem sensoorne tundlikkus. ühemunakaksikud ; sugupuude uurimine James McKeen Cattell (1860-1944) psühholoogia laboris Pennsylvania Ülikoolis (1888), Columbia Ülikoolis (1891) Cattell, J.M . Mental tests and measurements , Mind, 1890, 15, 373-380. esmakordselt termin " mental test" a) mentaalsed testid paljude inimestega b) tulemuseks: mentaalsete protsesside seosed, reeglid jne. 10 testi (algselt 50 ) 1
Ühtlased silmaliigutused arenevad 2. Kuul - Pööravad pilgu objektide silmatorkavatele omadustele (nt liikumisele) Kuulmine Hakkab funktsioneerima u 4 kuud enne sündi. Loode kuuleb vaid valjusid helisid, kuna keskkõrv on täidetud lootevedelikuga. Kuuleb kõige tõenäolisemalt ema kõnet, mis kandub läbi diafragma looteni.Tunnevad ära ema hääle, eelistades seda teistele. Keeravad pead hääle suunas Maitsetundlikkus Vastikus hapu maitse suhtes (näoväljendused) Rahulolu magusa maitse suhtes Lõhnatundlikkus Tunneb ära ema lõhna (ja emapiima lõhna) Ebameeldiva lõhna puhul pöörab pea ära Refleksid On aluseks keerulisematele tegevustele. Imemisrefleks Haaramisrefleks –kui puudutada peopesa, surub käe kokku (kaob 1-2 kuul) Otsimisrefleks –kui puudutada sõrmega lapse põske, pü üab suuga haarata (kaob 2. Kuul
a) soodustada abielusid valitud grupi meeste ja naiste vahel b) soodustada varajast abielu c) luua head tingimused, sealjuures head toitumis- ja elamistingimused 3. "Inquiries into human faculty and its development". London: Dent, 1883. Individuaalse psühholoogia ja mentaalsete testide esimene raamat. kuulmisläved, nägemisläved, värvitundlikkus jne. võimed erinevad, sest erinev sensoorne tundlikkus: muusikud, mehed, naised - maitsetundlikkus andekus: suurem energia ja suurem sensoorne tundlikkus. ühemunakaksikud ; sugupuude uurimine James McKeen Cattell (1860-1944) psühholoogia laboris Pennsylvania Ülikoolis (1888), Columbia Ülikoolis (1891) Cattell, J.M . Mental tests and measurements , Mind, 1890, 15, 373-380. esmakordselt termin " mental test" a) mentaalsed testid paljude inimestega b) tulemuseks: mentaalsete protsesside seosed, reeglid jne. 10 testi (algselt 50 ) 1
Psühholoogia Eestis J.Allik 2002 iga aastal kuni 1904. aastani regulaarselt psühholoogia kursust. Sarnaselt Kraepeline juhendas mitmeid eksperimentaalpsühholoogia dissertatsioone: nahapuudutuste ruumimälu (E.Loewenton, 1893); memory of active movements (F.Schneider, 1894); asukoha taju ja selle mälu (B.Barth, 1894); visuaalne mälu (K.Zaborovsky, 1894); erineva sotsiaalse päritoluga naiste taktiilne ja maitsetundlikkus (W.V.Dehm, 1894); pulsi ja hingamise muutus erinevates psüühilistes seisundites (G.Hirsch, 1899); naha tundlikkuse eksperimentaalne uurimine (G.Hildebrand, 1899). Tegi ka enda peal katseid, näiteks uurides seda kui täpselt suudab ta ärgata ettemääratud ajal. Sai tulemuseks, et suudab seda teha 13 minutilise täpsusega. Rudolf Kallas (1951-1913) Teichmülleri õpilane. Kirjutas "Mäluõpetuse süsteem" (System der Gedächtnislehre, Dorpat, 1897). Rahvalaulude materjali kasutamine
Magusat maitset defineeritakse sõnadega "maitseb nagu suhkur". Suhkrule on omane unikaalselt puhas magusus, mida ei riku ükski kõrval- ega järelmaitse. Magusust võime mõõta üksnes maitstes. Teiste sõnadega on tegemist on subjektiivse tunnetusega, mis kantakse keelel asuvate maitsmispungade maitseretseptorite kaudu signaalina ajju. Magusatunnetust mõjutavad mitmed tegurid, nagu magusaine kontsentratsioon, temperatuur, pH-tase, teised koostisained ja inimese maitsetundlikkus. Maitsetunnetust võivad mõjutada ka sellised subjektiivsed tegurid nagu välimus ja värv. Selleks, et aine maitseks magusalt, peab see olema vees lahustuv ja selle kontsentratsiooniaste peab ületama maitseläve. Toidu kontekstis on magusainete sisaldus toitudes sageli maitseläve ületaval tasemel. Selleks, et määrtleda magusaine intensiivsust, kasutatakse tinglikku näitajat "suhteline magusus". Suhteline magusus on näitaja, mis määratleb, kui magus on vaadeldav aine võrreldes
Kõiki õõsi hamba sees täidab hambasäsi e. pulp (pulpa) - kohev sidekude, milles on palju vere- ja lümfisooni ning (!)närviharusid. Keel (lingua, glossa) Osad: tipp, keha, juur (pära). Limaskest: ülapinna keskel - keskpidine vagu (selle all sees on vahesein); keha ja juure piiril – piirivagu. Piirivaost eespool on pind kaetud keelenäsade e. papillidega (papillae). Keelenäsade põhitüübid: a)Niitnäsad – mehaaniline ja temperatuuritundlikkus b)Vallnäsad (6-15) – maitsetundlikkus (järelmaitse) c)Seennäsad – põhilised maitsetundlikkuse kandjad d)Lehtnäsad – inimesel nõrgad, kibe maitse (mürgid!) Piirivaost tagapool on lümfifolliikulid – keelemandel! Keele lihased: Keele lihased kinnituvad keele vaheseinale ja –aponeuroosile (paksenenud submukoosa). A.Keelesisesed lihased: kokku 4 paari: 1)keele ristilihas – kiud servadest vaheseinani; 2)keele
Magusat maitset defineeritakse sõnadega "maitseb nagu suhkur". Suhkrule on omane unikaalselt puhas magusus, mida ei riku ükski kõrval- ega järelmaitse. Magusust võime mõõta üksnes maitstes. Teiste sõnadega on tegemist on subjektiivse tunnetusega, mis kantakse keelel asuvate maitsmispungade maitseretseptorite kaudu signaalina ajju. Magusatunnetust mõjutavad mitmed tegurid, nagu magusaine kontsentratsioon, temperatuur, pH-tase, teised koostisained ja inimese maitsetundlikkus. Maitsetunnetust võivad mõjutada ka sellised subjektiivsed tegurid nagu välimus ja värv. Selleks, et aine maitseks magusalt, peab see olema vees lahustuv ja selle kontsentratsiooniaste peab ületama maitseläve. Toidu kontekstis on magusainete sisaldus toitudes sageli maitseläve ületaval tasemel. Selleks, et määrtleda magusaine intensiivsust, kasutatakse tinglikku näitajat "suhteline magusus". Suhteline magusus on näitaja, mis määratleb, kui magus on vaadeldav aine võrreldes
salivatorius superior n. facialis gangl. geniculi - n. petrosus major n. canalis pterygoidei gangl. pterygopalatinum ül postgangl. kiud - rr. nasales 3. Pisaranäärme (gl. lacrimalis) innervatsioon: nucl. salivatorius superior n. facialis n. petrosus major n. canalis pterygoidei gangl. pterygopalatinum rr. orbitales - pisaranäärmed 12 4. Keele eesmise 2/3 maitsetundlikkus: keele eesmise 2/3 maitsmiskiud gangl. submandibulare n. lingualis - chorda tympani näonärvikaar - gangl. geniculi n. facialis nucl. gustatorius 5. Eesmiste keelenäärmete gl. sublingualise ja gl. submandibularise innervatsioon: nucl. salivatorius superior n. facialis gangl. geniculi näonärvikaar chorda tympani gangl. submandibularis eesmised keelenäärmed 6. M
Puudu ego-tööroll ja keha muutused) Elutarkuse või füüsilise jõu väärtustamine Uue tasakaalu leidmine sotsialiseerivate ja seksuaalsete suhete vahel Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne vaesestumine Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus Levinsonil täisea perioodid: -.- Eristatakse kahte tüüpi vananemist: Primaarne pidev, vältimatu protsess Sekundaarne haiguste, kuritarvitamise, mittetarvitamise mõjul kulgev protsess; enamasti juhitav ja välditav · maitsetundlikkus väheneb meestel rohkem kui naistel Kasvajad, südamehaigused, vererõhu probleemid, artriit, kuulmise-nägemise langus. Haigusi esineb 65-75 aastastest: 2-el 5-st; peale 75. eluaastat: 3-el 5-st. Hõivamatuse teooria (Cumming & Henry, 1961) Sotsiaalse murdumise teooria (Kuypers & Bengston, 1973): vananemist soodustab negatiivne mina- kontseptsioon, tagasiside teistelt ja ühiskonnalt ning toimetulekuoskuste puudus. Elisabeth Kübler-Ross (1969) surmaga leppimise staadiumid:
Sageli võib mingi toiduaine söömisel tunda samaaegselt mitut maitset tegemist segamaitsetega. Nt greip tekitab ühtaegu hapu, magusa ja mõru maitse. Maitsmismeel on väga tähtis saame hinnata toidu ja joogi kvaliteeti. Maitse võib hoiatada ohu eest. Paljusid mürgiseid aineid iseloomustab mõrudus. Inimene on mõruainete suhtes väga maitsetundlik, märkab neid juba väikese koguse korral. Vanuse lisandudes jääb inimese maitsetundlikkus nõrgemaks. Selle vähenemisele aitavad kaasa suitsetamine, mõningad haigused (nohu) ja ravimid. · Retseptoriteks on mitut tüüpi maitsmispungad (keelel ja suus, ka söögitoru ülemises kolmandikus, kokku ca 10 000). Maitsmisrakud on epiteelrakud, mis on koondunud maitsmispungadess ning toimivad kui närvirakud. 4. Absoluutne ja eristuslävi. Milleni viib ärritava stiimuli edasine suurenemine üle tundlikkuse ülemise absoluutse läve?
sügav surve 3. lihasvenitus 4.naha püsiv ja muutuv ärritus 4. Mida me aistime somatosensoorselt? Mida me ei aisti – asju ega isegi mitte kehaosade omavahelist suhet! Me aistime eraldi infotükke, nagu: * puudutus * surve * lihasvenitus/ pinge * liigutus * temperatuur Maitse- ja lõhnatundlikkus Lõhna- ja maitsetundlikkus on protsessid, mille käigus muundatakse teatud molekulidega kontakt närviimpulssideks. Maitseorgani ehitus: * Maitsepadjakesed paiknevad peamiselt keelel – papillides. * Padjakeses olevad 50-150 retseptorrakku reageerivad keemilise aine olemasolule kontakt närvikiuga * Maitsed: mõru, soolane, magus, ’umami’, hapu: samades keelepiirkondades Maitsetaju kujunemine: erinevatele keemilistele ainetele reageerivad retseptorid seostuvad põhimaitsetega.
SAGEDASEMAD PROBLEEMID Tunnetuse ja taju muutumine. Probleemi kirjeldus: · Kroonilise psüühikahäirega eakal võib esineda hallutsinatsioone, aistingute väärtõlgendust, ekslikke veendumusi ümbruse suhtumisest temasse. · Eakal võib väheneda temperatuuritundlikkus, mistõttu ta võib minna külma ilmaga välja liiga kergelt riietatult või istuda toas paksudes üleriietes. · Eakal võib muutuda või väheneda maitsetundlikkus, võivad tekkida raskused kehaosade asendi määratlemisel / nimetamisel. · Tunnetuse ja taju muutumisest tingituna võivad eakal tekkida raskused tavapäraste esemete, nt söögiriistade kasutamisel. Tegevusjuhised: · Hinnata tunnetuse ja taju muutumise mõju eaka keha ja ümbritseva ruumi tunnetamisele ning liikumisele, janu- ja näljatundele, valule. · Jälgida, et eakas oleks riietatud vastavalt ümbritseva keskkonna temperatuurile, tarbiks
N. TRIGEMINUS igemetelt, suulaelt, nahalt näo piirkonnas motoorsed kiud mälumislihastele ja kõrvasüljenäärmetele VI EEMALDAJANÄRV silmamuna liikumine (silmamuna liikumisega on seotud N. ABDUCENS ka III ja IV närv) VII NÄONÄRV sensoorsed kiud: maitsetundlikkus keele eesosast N. FACIALIS motoorsed kiud: mälumislihastele ja kõrvasüljenäärmetele, miimilised lihased, platüsma parasümp.kiud: pisaranääre, lõua- ja keelealune süljen. Näonärv ja kolmiknärv - insuldi puhul ühe näopoole lõtvumine
LIITUMINE NAHA FUNKTSIOON- 1) KATTE- JA KAITSEF.2) HINGAMISF. 3) ERITUSF. 4) AINEVAHETUSLIK F. 5) TERMOREGULATSIOON NAHA PÕHIKESTAD + LAD. K.- PEALISNAHK/MARRASNAHK ehk EPIDERMIS ; PÄRISNAHK ehk DERMIS; ALUSNAHK ehk HÜPODERMIS (NAHAALUNE SIDE- JA RASVKUDE) SÖÖGITORU- ASUB HINGETORU TAGA (OESOPHAGUS) JÄÄVHAMBAID ON KOKKU - 32 KEEL, ld.k, funktsioon- VÖÖTLIHASKOELINE ELUND (LINGUA); FUNKTS: KÕNE, IMEMINE, TOIDU SEGAMINE, MÄLUMINE, NEELAMINE, MAITSETUNDLIKKUS SÜLG, FUNKTS- TÄISKASVANUL um. 1-1,5 liitrit ÖÖPÄEVAS. SÜLJEGA ALGAB JUBA SUUS OSALINE SÜSIVESIKUTE LAMMUTAMINE. MAOS- ON HAPPELINE KESKKOND. (VENTRICULUS /GASTER). MAGU ON ÜHENDATUD SÖÖGITORUGA KARDIA- ehk LÄVISESUISTIKU KAUDU JA DUODEENUMIGA PÜÜLORUSE ABIL. FUNKTS: 1) MAGU PRODUTSEERIB MAOMAHLA, MIS ALUSTAB VALKUDE SEEDIMIST PEPSIINI TOIMEL. 2) LIHASTÖÖ SEGAB TOIDU MAOMAHLAGA JA SUUNAB SIIS PEENSOOLDE. MAO TÜHJENEMISE AEG SÕLTUB TOIDUST.
5. Hambad DENTES Jäävhambad Ühel kaarepoolel on neid 8. Seega kokku 32 Piimahambad Arvult 20 6. Hammaste tüübid 2 lõikehammast DENS INCISIVUS toidu läbilõikamiseks 1 silmahammas DENS CANINUS toidu murdmiseks 2 eespurihammast DENTES PRAEMOLARES tükeldamiseks 3 purihammast DENTES MOLARES mälumiseks 7. Keele funktsioonid LINGUA Kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus 8. Süljenäärmed ja avanemiskohad GLANDULAE SALVIALES Kõrvasüljenääre GLANDULA PAROTIS Asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb suhu teise ülemise purihamba piirkonnas suuesikusse. Alalõuaalune nääre GLANDULA SUBMANDIBULARIS Asub mõlemal pool nägu alalõualuu nurga all, suupõhjalihastest allpool. Juha avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel. Keelealune nääre GLANDULA SUBLINGUALIS Asub suupõhjas limaskesta all,
• Vähenenud teadlikkus ja tundlikkus olemasolevast boolusest • Potentsiaalselt hilinenud neelufaas VII Näonärv (lad.k. nervus facialis) • Motoorika: silmade sulgemine, kulmude kortsutamine, naeratus, mossitus, põskede täispuhumine ja õhu liigutamine ühest põsest teise, torus huulte liigutamine külgedele • Keeleluu liikuvuse vähenemine • Keele, keeleluu ja kõri ülesse ja tahapoole liikumise vähenemine • Vähenenud salivatsioon • Sensoorika: keele eesmise ⅔ maitsetundlikkus • Vähenenud teadlikkus ja tundlikkus olemasolevast boolusest • Potentsiaalselt hilinenud neelufaas IX Keele-neelunärv (lad.k. nervus glossopharyngeus) • Motoorika: kurgurefleksi vallandumine- Vähenenud neelulihaste kokkutõmbed • Sensoorika: kurgurefleksi vallandumine, keele tagumise ⅓, suuõõne ja kurgukaarte tundlikkus, olemasolevate jääkide spontaanne eemaldamine (köha) • Neelufaasi hilinemine X Uitnärv (lad.k. nervus vagus)
IV plokinärv silmamuna liikumine V kolmiknärv sens. hambad,keele limaskest, igemed, n.trigeminus suulagi, nahk näo piirkonnas jvm. mot. mälumislihased, keelealune süljenääre VI eemaldajanärv silmamuna liikumine VII näonärv sens. maitsetundlikkus keele eesosast mot. miimilised lihased, platüsma *paras.kiud pisaranäärmele, lõuaalusele ja keelealusele süljenäärmele VIII esiku-teonärv sisekõrva esik - tasakaaluerutused sisekõrv - kuulmiserutused
Inimese hääl meeldib vastsündinule kõige rohkem. Rütmimaagia (ema süda) jääb alateadvusesse. Meeldib, kui arvestatakse, et kuulmiselund on tundlik- pidev taustamüra halb. - Lõhnatundlikkus- eelistused lõhnade tajumisel (oma ema rinnapiima lõhn), ka emadel on lõhnatundlikkus väga tugev. - Puutetundlikkus- nahk on ligi 5 korda õhem kui täiskasvanul, tundlik puudutustele, rõhule, temperatuuri muutustele. - Maitsetundlikkus- oma ema rinnapiim, ka magus. Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal - Õpib kasutama oma keha Kooskõlastada lihaste tööd (roomamine, käimine), õpib käega esemeid haarama, suhtelisi mõõtmeid, kaugust-lähedust mõõtma. Peenmotoorne tegevus kirjeldab seda, kuidas areneb lapse oskus kasutada oma kätt ja sõrmi. Toimub järkjärgult- alguses hoiab käes suuri esemeid, hiljem väiksemad
helisid. Imik kuuleb helisid, mida täiskasvanu enam ei kuule. Inimese hääl meeldib vastsündinule kõige rohkem. Rütmimaagia (ema süda) jääb alateadvusesse. Peab arvestama, et kuulmiselund on tundlik- pidev taustamüra häirib. Lõhnatundlikkus- eelistused lõhnade tajumisel (nt oma ema rinnapiima lõhn) Puutetundlikkus- nahk on ligi 15 korda õhem kui täiskasvanul, tundlik puudutustele, rõhule, temperatuurimuutustele Maitsetundlikkus- sama, mis täiskasvanul; meeldib magus jne Wolff (1959, 1966) eristas 6 vastsündinu (käitumist) seisundit: Sügav uni, kerge uni, unisusseisund, passiivne ärkvelolek, aktiivne ärkvelolek, nutmine. Eneseregulatsiooni saavutamine on kõige olulisem ülesanne. Temperamendi aspektid, milles beebid erinevad üksteisest: Emotsionaalsus- kui kergelt on võimalik vastsündinud mingi stiimuliga ergutada emotsionaalsele väljendusele ja kui tugev see väljendus on.
kiirendab seedetrakti tegevust, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine Võib tekkida: rütmihäired, lihastes värinaid ja krampe, hingamiskeskuse halvatust. Tubaka pikaajaline toime 1)riskifaktoriks südame- veresoonkonna haiguste tekkele (kõrgvererõhutõbi, südame isheemiatõbi, infarkt, ajuinsult) 2)soodustab hingamisteede haiguse teket kroonilised põletikud, kõri-,kopsuvähk 3)sagenevad seedetrakti haigused kõrvetised,haavandid,kasvajad maos,peensooles 4)väheneb lõhna- ja maitsetundlikkus 5)sagenevad kroonilised neeruhaigused 6)kahjustuvad sugurakud, alaneb suguvõime Tubaka võõrutus: tugev tung suitsetada, pahurus, ärevus, erutatavuse tõus, keskendumisvõime alanemine, unetus, pulsisageduse alanemine, asendumuutustel tasakaaluhäired, isu tõus KANNABINOIDID *tarvitatud aastasadu religioossetel üritustel *kasutatud meditsiinis anageetikuna, lihaslõõgastajana,antikonvulsandina, isutõstjana, glaukoomi ravis
4. Plokinärv silmamuna liikumine. 5. Eemaldajanärv silmamuna liikumine. Need 3 on motoorsed närvid 6. Kolmiknärv segatüüpi, suurim kraniaalnärv. Sensoorne osa: puute-, valu-, temperatuuri- ja liikumisaparaadi süvatundlikkus; mälumislihased; närvikahjustus: kolmiknärvi valu, mälulihaste halvatus, näo tundlikkuse nõrgenemine. 7. Näonärv segatüüpi; sensoorne osa: puute-, valu- ja temperatuuritundlikkus, süva- ja maitsetundlikkus. Autonoomne motoorika: sülje ja pisaraeritus. Ühepoolne närvikahjustus põletikust või koljupõhimiku murrust. Näolihaste halvatus, maitsetundlikkuse kadu, süljeerituse vähenemine, silmalaug ei sulgu, silmakestad kuivavad. 8. Esiku-teonärv esikuharu: tasakaalutunnetus, haru kahjustus põhjustab haiguslikku peapööritust (vertiigo), lihaskoordinatsiooni kadu (ataksia), silmamunade kiiret ja ostsilleerivat liikumist (nüstagm)
refleksid, mis kindlustavad organismi peamiste süsteemide funktsioneerimise (hingamine, vereringlus, kaitserefleksid, imemisrefleks, termoregulatsioon jne); teisalt vajab laps ellujäämiseks täiskasvute abi ja sõltub neist täiel määral. Kaasaegsed uuringud on tõestanud, et vastsündinu näeb üpris hästi ning suudab eristada teiste nägemisärritajate seast inimägu ja keskenduda sellele. Samuti on sünnihetkel juba olemas lõhna- ja maitsetundlikkus. Vastsündinu rahuneb ema rinnale asetades, kuuldes tema südamelööke ja tunnetades ihu pehmust ja soojust. Loomulikult on selline kontakt vajalik ning turvaline ka emale. Füsioloogilisest aspektist peetakse vastsündinu perioodi lõpuks aega, kui tekib ainevahetuse tasakaal lapse organismi ja keskkonna vahel, st kui taastub lapse sünnikaal. Psühholoogilisest aspektist peetakse vastsündinu perioodi lõpuks aega, kui laps reageerib naeratusega inimnäole (Tiko 2006: 13-14). 1.4 Imikuiga
saadavad üsasiseselt, mõjutavad maagiliselt. Kui laps sünnib, siis kõrv on avatud igasugustele helidele palju tundlikkumad. Nt raadio väsitab last Lõhnatundlikkus vajalik selleks, et hakkaks rinda võtma. Huvitab kõige enam oma ema rinnapiima vastu (oskavad eristada). Ka ema tunneb oma lapse lõhnast ära. Puutetundlikkus nahk ligi 5 korda õhem kui täiskasvanul ja tundlik puudutustele, rühule ja temperatuurile. Kuni 86 aastani arvati, et laps ei tunne valu. Maitsetundlikkus nagu täiskasvanul, eelistab magusat, ei meeldi kibe, mõru ja soolane. Reageerib ebameeldivatele maitetele, mis ka täiskasvanule ei meeldi. Meeled on olulised, kuna puudub verbaalne oskus. Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal Esimesel eluaastal õpib laps kasutama oma keha. Ta õpib kooskõlastama lihaste tööd roomamiseks ja käimiseks, käega esemeid haarama ning nende suhtelisi mõõtmeid ning kaugust, lähedust hindama
maitsetundlikkusega. Keele juurepiirkond on väliselt ebatasane, Keel on limaskestaga kaetud lihaseline siin asub lümfoidse koe kogumik- elund, millel on 3 osa: tipp, keha, juur. keelemandel. Keele funktsioonid: 1. kõne 2. imemine 3. toidu segamine 4. mälumine 5. neelamine 6. maitsetundlikkus SÜLJENÄÄRMED glandulae salivales Väikesed süljenäärmed paiknevad keele-, huulte piirkonnas ja põseseina siseselt. Nimetatakse vastavalt asukoha järgi, suuruses nööpnõelapeast herneterani, võimalik kombelda ka läbi limaskesta. Suured süljenäärmed. Seinavälised, 3 paari. a. Kõrvasüljenääre (glandula parotis) kaalub u.30 grammi, asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb suhu teise ülemise molaari (purihamba) piirkonnas suuesikusse
Füüsilised muutused: · Välimuses toimuvad muutused · reaktsiooniaeg alaneb · füüsiline vastupidavus on nõrgem ja koormuse järgne taastumine on pikem · nägemine väheneb o Sügavustaju, värvitaju; lugemine raskem; · Kuulmine väheneb o Kõrgsageduslike helide tundlikkus väheneb ei kuule, mida teised räägivad · maitsetundlikkus väheneb o Soolane, hapu ja mõru o Meestel enam, naistel vähem o Ravimite tarvitajatel enam · Kompleksed ülesanded raskendatud o Nt öösel auto juhtimine hõlmab: dünaamiline nägemine, valgustundlikkus, lähedale nägemine, infotöötluskiirus, visuaalne infotöötlus. · Seksuaalsus vähem intensiivne, kuid täiesti võimalik
geniikuliganglionis, tsentraalsed jätked lõpevad maitsmistuumas, mis asub solitaartrakti ehk üksikkulgla tuuma ülemises osas. Keele tagumiselt osalt juhib maitsetundlikkust keeleneelunärv, mille tsentriaalsed jätked lõpevad samuti maitsmistuumas. Üksikkulgla tuumast suunduvad närvikiud mediaallingu kaudu talamuse kõhtmisse ja posteriomediaalsesse tuuma ning läbi sisekihnu suurajukoore posttsentraalkääru piirkonda. Maitsmismeelele on iseloomulik adaptsioon, mille käigus maitsetundlikkus väheneb. Sensoripotensiaali registreerimine näitab, et sensori ärritamisel tekib aferentses närvis algul maksimaalne impulsside vool, mis aja jooksul väheneb. Magusatundlikkus on suurim keele tipul, hapu- ja soolasetundlikkus keele külgedel, mõrutundlikkus on suurim keelepäral (vt. joonis 2). Anorgaanilise happe haput maitset seostatakse vabade H- ioonidega, orgaanilise happe puhul anioonidega. Tüüpilise soolase maitse annab NaCl, aga ka mitmed teised soolad, mõru ja magus ma itse
Soolasetundlikkus on suurem keele otsas ja servades. Sageli võib mingi toiduaine söömisel tunda samaaegselt mitut maitset tegemist segamaitsetega. Nt greip tekitab ühtaegu hapu, magusa ja mõru maitse. Maitsmismeel on väga tähtis saame hinnata toidu ja joogi kvaliteeti. Maitse võib hoiatada ohu eest. Paljusid mürgiseid aineid iseloomustab mõrudus. Inimene on mõruainete suhtes väga maitsetundlik, märkab neid juba väikese koguse korral. Vanuse lisandudes jääb inimese maitsetundlikkus nõrgemaks. Selle vähenemisele aitavad kaasa suitsetamine, mõningad haigused (nohu) ja ravimid. Haistmine. Haistmismeele abil saab hinnata ka sissehingatava õhu kvaliteeti. Õhus lendlevad lõhnaained satuvad organismi peamiselt sissehingamisel ninasõõrmete ja suuõõne kaudu seepärast segunevad maitsmis- ja haistmisaisting. Nohuse ninaga inimesele on toit maitsetu, sest toidu lõhn ei pääse ninna.
noored ▪ füüsiline, sotsiaalne ja kognitiivne areng tõsised muutused välimuses - karvkate hõreneb, muudab värvi, kortsud, kehahoiak jne reaktsiooni kiirus alaneb vastupidavus väheneb ja taastumine võtab kauem aega nägemine hakkab vähenema alates 70.eluaastast - värvide ja sügavuse tajumine väheneb kuulmine hakkab vähenema alates 60.eluaastast - kõrgsageduses helid maitsetundlikkus väheneb - eriti soolane, hapu, mõru ◦ meestel rohkem ja kiiremini kui naistel ◦ ravimite tarvitajatel rohkem kompleksete ülesannete tegemine raske, sest keeruline mitut asja korraga tähele panna, nt öösel auto juhtimine, mis nõuab dünaamilist nägemist, valgustundlikkust jpm seksuaalsuhted on normaalsed, kuid vähem intensiivsed ◦ takistada võib tervis või inimese enda uskumus, et seks ei ole enam sobiv
Nägemine neljandaks kuuks on välja arenenud kahe silmaga üheaegselt nägemine, tajub vahemaad asja ja enda vahel.4.eluaastaks suudab näha nagu täiskasvanu. Kuulmine Meeldivad inimesehääled, kõrgemad hääletoonid, kuulevad rohkem helisid kui täiskasvanud, ei soovitata pidevat raadio või muusika taustal. Lõhnatundlikkus- väga erk, samuti ka emal. Puutetundlikkus- kõige tundlikum, sest areneb varem välja, saab kõige rohkem stimulatsiooni, naha pind on suur. Maitsetundlikkus- kõige rohkem meeldib magus. Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal Esimesel eluaastal õpib laps kasutama oma keha. Ta õpib kooskõlastama lihaste tööd roomamiseks ja käimiseks, käega esemeid haarama ning nende suhtelisi mõõtmeid ning kaugust, lähedust hindama. Motoorne areng kirjeldab seda, kuidas laps kasutab oma keha- rindkere käsi ja jalgu ning pead ja kaela. Motoorne areng toimub järkjärgult ning kulgeb ülevalt alla ehk peast jalgade poole.
annaabi.ee 
