Haistmine, maitsmine ja kompimine (0)

Sisukord

Sisukord 1
Maitsmine 2
Haistmine 2
Haistmiselundi tähtsus 3
Kompimine 4
Kompimismeele tähtsus 4
Kasutatud kirjandus 5

Maitsmine

Maitsmine on vajalik toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks ja seedimise ettevalmistamiseks.
Meelerakud , mis võtavad vastu maitsmisärritusi, asuvad keelel. Inimese maitsmismeel suudab tegelikult eristada vaid nelja liiki maitseid: magusat, haput, soolast, kibedat. Kõik ülejäänud maitsmisaistingud tekivad koos haistmisega. Kui oleme tugevas nohus, lülitub haistmismeel välja. Parimgi toit tundub meile siis maitsetu, mageda ja tuimana. Kui sulgeme silmad ja pigistame nina kinni, ei suuda me eristada isegi hästi tuttavaid jooke ja roogi.
Maitseaistingu kujunemist mõjutavad:

• haistmine  - kui inimesel on nohu ja ta ei tunne lõhna, siis on ka maitsetundlikkus häiritud
  
• toidu struktuursus, temperatuur ja rasvasisaldus  - soe toit tundub maitsvam kui jahtunud toit
  
• kokkupuutepind  - mida suurem on kokkupuutepind keele ja toidu vahel, seda paremini eristab inimene maitset
  

Haistmine

Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine selleks kohastunud kemoretseptori, s.o. haistmiselundi abil. Oletatavasti põhineb haistmine haistmiselundile sattunud molekulide füüsikalisel toimel. Eriti tugev lõhn on aineil, mis tekivad kas organismi ainevahetuses või orgaanilise aine lagunedes. Haistmismeel on väga tundlik ja eristamisvõimeline, loomaliigiti ja isenditi on suuri erinevusi. Kestva ärritusega kohanetakse kiiresti (adaptsioon). Eriti hea haistmisvõimega loomade ehk makrosmaatikute (näiteks koera ) haistmine on tuhandeid kordi teravam kui mikrosmaatikute (sealhulgas inimese) haistmine. Haistmiselund e. lõhnade vastuvõtmise elund on nina.
Nina on inimese ja selgroogsete loomade ülemiste hingamiselundite algusosa , mis väljas poole avaneb ninasõõrmete ja sissepoole neelu , tagasõõrmete e. koaanide kaudu.
Inimese nina koosneb luulise ja kõhrelise toesega välisninast ning näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme nina karbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisara kanal. Paksu veresoonte rikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine , niisutamine ja puhastamine.
Mis mõjutab haistmiselundi tööd:

• nohu korral lõhnatundlikkus nõrgeneb, sest haistmiselundi rakud on kaetud paksu limakihiga
  
• haistmiselund kohaneb kiiresti inimest pidevalt ümbritsevate lõhnadega - inimene ei taju lõhnu, mis teda pidevalt ümbritsevad (näit. oma higi lõhna, lõhnaõli lõhna jne.).
  

Haistmiselundi tähtsus

• sissehingatava õhu kvaliteedi kontrollimine
  
• toidu kvaliteedi kontrollimine
  
• mõjutab maitseaistingute kujunemist
  

Kompimine

Kompimisel võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, mehaanilisi jm omadusi. Kompimismeel asub inimesel nahas. Kõige tundlikum on nahk sõrmeotstes, jalatallal, huulte ümbruses, käsivarre- ja reie siseküljel. Kompimistaju tekib puute- ja temperatuuriretseptoreilt ning lihaste ja liigeste mehhanoretseptoreilt kesknärvisüsteemi kulgevate erutusimpulsside analüüsi tulemusena. Kompimistaju täpsus oleneb nahas olevate retseptorite tihedusest ning närvikeskuste analüüsi- ja sünteesivõimest. Kompimine on maailma tunnetamises väga oluline, eriti tähtis on kompimine pimedaile.
Temperatuuri tajuvad retseptorid reageerivad vastavalt temperatuuri tõusule (soojaretseptorid) või langusele (külmaretseptorid). Kui temperatuuri tõus on väga järsk, siis reageerivad sellele üheaegselt nii külma- kui ka soojaretseptorid ning inimene tunneb külmavärinaid. See on tingitud asjaolust, et külmaretseptoreid on nahas rohkem kui soojaretseptoreid.
Valuaistingu võtavad vastu vabad närvilõpmed nahas ja ka keha sisemuses. Valuaistingu kutsuvad esile ka külm ja kuumus, kui need on nii tugevad, et kahjustavad inimese organismi. Valuaistingu vastuvõtmist mõjutavad ka psüühilised tegurid. Kui näiteks inimene kardab süstimist, siis tundub see palju valusam.

Kompimismeele tähtsus

• Saab kindlaks teha esemete kuju, suurust, temperatuuri, materjali jne.
  
• Aitab organismi kaitsta vigastuste eest
  

Kasutatud kirjandus

• http://miksike.com/docs/lisa/2klass/6meie/maitsmine.ht m
  

• http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/pohikool/meeleelundid/page6.html
  

• http://www.colleduc.ee/klassid/tyybel/haist.html
  

• http://www.colleduc.ee/klassid/tyybel/kompimine.html
  

5