Psühholoogia 10. klass - Inimese kasvamine ja areng (0)

Kasvamine – füüsiline areng. Arenemine – vaimne/emotsionaalne/füüsiline areng. Genotüüp – vanematelt saadud pärilike tegurite kogum. Fenotüüp – vanematelt saadud pärilike tunnuste avaldumine. Fluiidne intelligentsus – kaasasündinud; seostub närvisüsteemi eripäraga (liigutuste kiirus, mälu, üldistusvõime). Kristalliseerunud intelligentsus – omandatakse hariduse ja igapäevaelu kaudu (võime leida seoseid , analüüsida ja lahendada probleeme). Iseloomusta inimese sünnieelset arengut (arengu 3 perioodi) – 1) eostumisperiood (viljastumisest kaks nädalat): 36h pärast hakkab viljastatud munarakk e. sügoot jagunema; esimese nädalaga moodustub algsest rakust 100- rakuline kogum; perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge, 2) embüronaalperiood (3.-8. nädal): hakkavad kujunema KNS, süda ja kehaosad (käed, jalad, silmad, kõrvad), 3) looteperiood (9. nädal – sünd): üheksandaks nädalaks on embrüol olemas kõik organid ja kehaosad ning ta meenutab inimest (loode); 38.-40. nädalaks on ta umbes 50cm pikk ja 3kg raske ning valmis sündimiseks. Vastsündinu temperament , vastsündinute oskused – temperament: 1) „kerged beebid “ – kohanevad hästi; huvituvad uudsetest olukordadest, 2) „rasked beebid“ – ärrituvad kergesti; ei kohane hästi; on uutest olukordadest häiritud, 3) aeglaselt reageerivad beebid – vajavad kohanemiseks rohkem aega; on uutest olukordadest häiritud; vähem aktiivsed. Oskused: keeravad pead inimhääle suunas; tunnevad ära ema hääle; on olemas lõhna- ja maitsetundlikkus. Inimese areng 1-16 aastat – 1) esimene eluaasta – toimub intensiivne areng ja kasvamine; laps on kasvanud umbes 25cm ja kaal on kolmekordistunud; olulised on füüsiline ja motoorne (liigutuslik) areng, 2) väikelapseiga – (esimesed 2 eluaastat): esimeste elukuude jooksul on motoorne käitumine piiratud, kuid üritatakse ümbrust käte ja jalgadega uurida; 4. elukuul tõstab laps pead ja rindkeret ning keerab ennast; 6. elukuul areneb silma ja käe koostöö; 8. elukuul suudab laps haarata esemeid ning neid ühest käest teise panna; oskavad roomata, ilma toeta istuda, vahel toe abil püsti tõsta; 1-aastased on suutelised kõndima; 1,5-aastased käivad ja söövad iseseisvalt; jäljendavad täiskasvanute tegevusi; 2-aastased kõnnivad, jooksevad, käivad trepist üles-alla, võivad sõita kolmerattalise jalgrattaga, 3) koolieelikuiga (2.-6. eluaasta): motoorne areng täiustub; paraneb liigutuste koordinatsioon, mis võimaldab sooritada keerulisemaid tegevusi, 4) kooliiga (6.-11. eluaasta): jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng; motoorne suutlikkus väljendub kirjutamises ja kujundite joonistamises, 5) puberteet e. murdeiga (11.-16. eluaasta): tüdrukute kasv hakkab kiirenema 10.-12. eluaastal , poiste kasv 12.-14. eluaastal; toimuvad kiired bioloogilised muutused (kujunevad sugutunnused , saavutatakse suguküpsus). Inimese areng täiskasvanueas – 1) varane täiskasvanuiga (20.-40. eluaasta): füüsilised võimed on kõrgtasemel, 2) keskmine täiskasvanuiga (40.-60. aasta): füüsilise tegevuse tase langeb; tekivad organismisisesed muutused, mis võivad esile kutsuda muutusi minapildis, 3) hiline täiskasvanuiga (60. -60+): sagenevad kroonilised haigused; vananemisprotsessid ilmnevad kõikides kehaorganites. Tunnetuslik areng, J. Piaget’ teooria põhilised ideed – 1) sensomotoorne staadium (sünd – 2. eluaasta): õpitakse tundma keskkonda ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu; 2) operatsioonieelne staadium (3.-7. eluaasta): hakatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks kasutama sümboleid (sõnu); laps usub, et kõik mõtlevad temaga ühtemoodi ning et tema on sündmuste põhjustaja; 3) konkreetsete operatsioonide staadium (7.-12. eluaasta): mõtlemisvõime täiustub; laps oskab teha järelgusi ning pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi; väheneb egotsentriline mõtlemine; sündmuste põhjusi hakatakse otsima endast väljaspoolt; hakatakse mõistma, et teistel inimestel on teistsugused tunded ja arvamused; 4) formaalsete operatsioonide staadium (12.-12+): kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine; oskab opereerida võimalikkuste, tõenäosuse vms kategooriates; oskab toime tulla oletuslike lahenduskäikudega, kasutada analoogiaid ja tähenduse ülekandmist; asju võib teha mõttes. L. Võgotski ja mõtlemine – väikelapse mõtlemine ja keel arenevad paralleelselt, nendevaheline seotus tekib alles hiljem. Egotsentriline kõne on alguses sotsiaalset laadi, hiljem muutub sisekõneks. Areng täiskasvanueas – areng kestab edasi ka täiskasvanueas, ehkki vaimsete ülesannete sooritamise kiirus võib langeda. Oluliseks muutuvad kogemuste kaudu tekkivad seosed teadmiste vahel. E. Eriksoni psühhosotsiaalse arengu põhimõtted – 1) usaldus või usaldamatus (sünd – 1,5. eluaasta): kui saab vanematelt piisavalt hellust, tunnetab maailma turvalisena, vastupidiselt aga võib maailma ees hirmu tunda; 2) autonoomia või kahtlemine ja häbi (1,5.-3. eluaasta): kui eakohased ülesanded on liiga keerulised või puudub vanemate tugi, tekib lapsel kahtlus, kas ta suudab edukalt toime tulla; häbistamine ja laitmine võivad lapsed kahtlusi suutlikkuses suurendada; oluline on saada vanematelt kiitust ja toetust; 3) initsiatiiv või süü (3.-6. eluaasta): füüsiline aktiivsus ja keele kastuamise oskus on arenenud; kui vanemad soodustavad tegevust ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime, kui küsimusi peetakse rumalaks, võib temast kujuneda süütunne; 4) edukus või alaväärsus (6.-12. eluaasta): kui last julgustatakse asju hästi tegema ja neid lõpule viima ning teda ka kiidetakse, areneb laps töökaks ja ettevõtlikuks, kui tehtust ei peeta lugu ja teda koheldakse kui tüütajat, võib tekkida alaväärsustunne; 5) identsus või rolliähmasus (12.-18. eluaasta): saavutatakse füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks; kui nooruk suudab oma rollid tervikuks siduda, kujuneb tal välja terviklik ego- identiteet , kui ta ei oska ühendada oma elu eri külgi, jääb identsus ähmaseks; 6) intiimsus või isolatsioon (18.-30. eluaasta): etapp läbitakse edukalt, kui nooruk loob lähedase sideme teise inimesega, kui ta seda luua ei suuda, võib areneda üksindus- ja isoleeritustunne; 7) generatiivsus või stagnatsioon (30.-60. eluaasta): järgmise põlvkonna kasvatamine ja juhendamine; inimesed, kes sellist tegevust ei leia, valivad endassesulgumise tee, mis toob kaasa stagnatsiooni ; 8) integraalsus või meeleheide (60.-60+): inimene vaatab elule tagasi; võib leida, et elul on olnud tähendus ja tunnetada iseendaga rahulolu, kui tunneb vastupidist (elu on elatud valesti, aga parandada on hilja), jõuab inimene püsiva meeleheite seisundini. Mehe ja naise erinevused – võimed: naistel on arenenud keelelised oskused, on ka meestest paremad lugejad, meestel aga ruumilise mõtlemise-visuaalsed võimed; käitumine: tüdrukute kasvatamisel pööratakse tähelepanu tunnetele ja suhetele, poiste puhul võistluslikkusele ja algatusvõimele. Tüdrukuid iseloomustavad lähedus, koostöö ja suhete rõhutamine, poisse võistluslikkus ja üleoleku näitamine. Nii kujuneb meestel välja arusaam endast kui sõltumastust minast, naistel endast kui vastastikku sõltuvast minast. Lisaks on erinevusi leitud meeste ja naiste kõnes ja vestluste katkestamises.