50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 43 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kamk
Õppematerjali autor
21. Sorbetid 22. Kokkuvõte 23. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Referaadis räägin erinevatest magustoitudest ehk magusroogadest. Kuidas neid liigitada ja valmistada. Millisel moel neid serveerida ning millised lisandid mingite magustoitude juurde sobivad. Magusroogade liigitamine Maguroad serveeritakse viimase roana. Need peaksid oma välimuse ja maitsega tekitama mõnusa küllastustunde. Magusroogi liigitatakse serveerimistemperatuuri järgi: · Külmad magusroad, mis serveeritakse temperatuuril 10- 14 ´C · Soojad magusroad, mis serveeritakse temperatuuril 65- 75 ´C · Külmutatud magusroad, mis serveeritakse külmutatult. Magusroogi liigitatakse ka kasutatud tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi. Külmad magusroad: · Värsked puuviljad ja marjad · Kompotid · Kissellid · Magusad supid · Magusad kastmed · Tarretised · Vahustatud tarretised · Vahud ja sambukid · Kreemid Soojad magusroad:
o Lusikapannkoogid o Ülepannikoogid o Täidisega väheses rasvas Vormiroad,pudingid · Leib,sai,pudrud,kohupiim,pastatooted · Muna.piimasegu või ainult muna · Ajhuvorm määritakse rasvainega,riivsai · Puding o Sai,riis,manna,püreed,kohupiim,muna,jne o Munavalge vahustatud o Keedetakse vesivannil TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Külmutatud magusroad · Jäätised · Perfeed · Sorbetid JOOGID Kuumade jookide liigitus · Kohvijoogid · Teejoogid · Kakaojoogid · Sokolaadijoogid · Alkoholiga joogid Kohv ja kohvijoogid · Kohvioad(jahvatatakse vahetult enne) või kohvipulber(erinevad jahvatusseadmed) o Erineva tumdusega röstitud · Puhas värske vesi 92-97 kraadi · Kohvipulbri kogused 1 l
Magustoidud Natuke ajaloost Magustoitude valik ja tarbimine on eri maades väga erinev, see sõltub toorainetest, traditsioonidest ,toitumistavadest ja ka maa arengutasemest. Kui vaadata veidi ajalukku, siis magustoit kui roog on eestlaste toidulauale ilmunud üsna hiljaaegu . Talurahva põhiliseks magustoiduks olid metsamarjad mida söödi niisama , hiljem hakati lisama ka mett. Suuremate pidude puhul valmistati ka õllesuppi ja leivapudi millele sajandivahetusel lisandusid marjapudrud ja magusad supid. Esimesed kokaraamatud ilmusid 18 sajandi lõpul tõlgituna saksa ja rootsi keelest. Sealsed magustoidud olid aga liialt keerulised ja tihti polnud ka toorained kättesaadavad. Koos majandusliku arenguga edenes ka toidumajandus, hakati huvilistele korraldama kokanduskursuseid ja ilmusid uued kokaraamatud kus retseptid olid lihtsamatest toorainetest ja mitte nii keerulised valmistada . Tasapidi hakkas magustoit populaarsust koguma ja praeguseks on tal s
Magustoidud 1. Millise nimetusega on veel magustoidud antud? Desserdid, järelroad 2. Kuidas jagunevad magustoidud serveerimis temp järgi? Too iga jaotuse kohta 2 näidet! Külmad magustoidud 10 14 kraadi: tarretised, kopmotid Soojad magusroad 65 kraadi: pannkoogid, pudrud Külmutatud magusroad -14 kraadi: jäätised, parfeed 3. Millised magustoidud sobivad pidulike ainete puhul,millised tavalise toidukorral? Pidulikud:parfeed,kreemid,tarretised,kook kastemega. Tavalised:kissellid,mannavaht,vormiroad,pannkoogid. 4. Milliseid nõusid kasutatakse magustoitude serveerimisel? Kausid,pokaalid,lusikad,taldrikud,deserditaldrikud 5. Milles seisneb puuviljade,marjade eeltöötlemine? Pesemine,koorimine.Ananassil eemaldame südamiku
1. * Hautamine-kuumtöötlemine,töödeldav toiduaine esmaslt praetakse pruunikooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. Kaanega. ¾ vett. 97 kraadi juures. * Vokkimine- kuumtöötlemine, toiduaineid kuumutatakse lühikest aega, väheses rasvas ja pidevalt vokkides. 175-180 kraadi juures. Toiduained lisatakse valmimise järjekorras. (riis, köögivili, kana, kala, puuviljad, pasta) * Freesamine- lühiajaline kuumutamine rasvaines värvi andmiseks. 2.* Barbecue- toidu aeglane küpsetamine spetsiaalses vesivanniga varustatud ahjus. Umbes 80 kraadi juures, suitsuses ja niiskes keskkonnas. Temp kuni 140.(kaasas käib moppimine. Kasutatakse moppkastet. See koosneb happelisest tooraines, see võib olla puuvilja marjapüree, võist, alkoholist, ehk vein või õlu. Liha üle pintseldamine.) * suitsutamine- külm v kuumsuitsus, külmas on kraadi vähemalt 15, kuumas 80-120 kraadi. Eesmärgiks anda lihale meeldiv välimus ja maitse ja anda pikem säilivusaeg. 3. Supipuljong -
VASTUSED 1. TOIDUAINETE KULINAARNE TÖÖTLEMINE. 1. Mis on toiduainete külmtöötlemine? Selleks, et toiduaineid saax toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid eelnevalt pesta, koorida, jne. 2. Kas toiduainete külmtöötlemine ja eeltöötlemine on analoogilised mõisted? Ei ole kuna eeltöötlemisel võib kasutada kuumtöötlemist. 3. Millised on toiduainete kuumtöötlemise viisid? Toiduaine keetmine(rohkes vedelikus, väheses vedelikus, veeaurus keetmine, omas mahlas, vesivannil, rõhu all, kupatamine, blanseerimine-lühiajaline töötlemine kuuma veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavaliselt. 5. Ni
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium MAGUSTOIDUD Referaat Autor: Pille Võro Klass: 9a Juhendaja: Kaire Ruul arvutiõpetaja Tartu 2007 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................................................................................3 Marjad ja puuvili lisanditega.................................................................................................................................4 Kompotid...............................................................................................................................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid