Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Magusroad (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Magusroad #1 Magusroad #2 Magusroad #3 Magusroad #4 Magusroad #5 Magusroad #6 Magusroad #7 Magusroad #8 Magusroad #9 Magusroad #10 Magusroad #11 Magusroad #12 Magusroad #13 Magusroad #14 Magusroad #15 Magusroad #16 Magusroad #17 Magusroad #18 Magusroad #19 Magusroad #20 Magusroad #21 Magusroad #22 Magusroad #23 Magusroad #24 Magusroad #25 Magusroad #26 Magusroad #27 Magusroad #28 Magusroad #29 Magusroad #30 Magusroad #31 Magusroad #32 Magusroad #33 Magusroad #34 Magusroad #35 Magusroad #36 Magusroad #37 Magusroad #38 Magusroad #39 Magusroad #40 Magusroad #41 Magusroad #42 Magusroad #43
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 43 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kamk Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Magustoidud konspekt

Magustoidud Natuke ajaloost Magustoitude valik ja tarbimine on eri maades väga erinev, see sõltub toorainetest, traditsioonidest ,toitumistavadest ja ka maa arengutasemest. Kui vaadata veidi ajalukku, siis magustoit kui roog on eestlaste toidulauale ilmunud üsna hiljaaegu . Talurahva põhiliseks magustoiduks olid metsamarjad mida söödi niisama , hiljem hakati lisama ka mett. Suuremate pidude puhul valmistati ka õllesuppi ja leivapudi millele sajandivahetusel lisandusid marjapudrud ja magusad supid. Esimesed kokaraamatud ilmusid 18 sajandi lõpul tõlgituna saksa ja rootsi keelest. Sealsed magustoidud olid aga liialt keerulised ja tihti polnud ka toorained kättesaadavad. Koos majandusliku arenguga edenes ka toidumajandus, hakati huvilistele korraldama kokanduskursuseid ja ilmusid uued kokaraamatud kus retseptid olid lihtsamatest toorainetest ja mitte nii keerulised valmistada . Tasapidi hakkas magustoit populaarsust koguma ja praeguseks on tal s

Toit ja toitumine
thumbnail
2
docx

Magustoidud

Magustoidud 1. Millise nimetusega on veel magustoidud antud? Desserdid, järelroad 2. Kuidas jagunevad magustoidud serveerimis temp järgi? Too iga jaotuse kohta 2 näidet! Külmad magustoidud 10 ­ 14 kraadi: tarretised, kopmotid Soojad magusroad 65 kraadi: pannkoogid, pudrud Külmutatud magusroad -14 kraadi: jäätised, parfeed 3. Millised magustoidud sobivad pidulike ainete puhul,millised tavalise toidukorral? Pidulikud:parfeed,kreemid,tarretised,kook kastemega. Tavalised:kissellid,mannavaht,vormiroad,pannkoogid. 4. Milliseid nõusid kasutatakse magustoitude serveerimisel? Kausid,pokaalid,lusikad,taldrikud,deserditaldrikud 5. Milles seisneb puuviljade,marjade eeltöötlemine? Pesemine,koorimine.Ananassil eemaldame südamiku

Kokandus
thumbnail
8
doc

Magustoidud

Tartu Mart Reiniku Gümnaasium MAGUSTOIDUD Referaat Autor: Pille Võro Klass: 9a Juhendaja: Kaire Ruul arvutiõpetaja Tartu 2007 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................................................................................3 Marjad ja puuvili lisanditega.................................................................................................................................4 Kompotid...............................................................................................................................

Toidutehnoloogia
thumbnail
1
doc

Magustoidud

MAGUSTOIDUD KÜLMAD MAGUSROAD SOOJAD MAGUSROAD KÜLMUTATUD MAGUSROAD Värsked puuviljad ja marjad Pankoogid Jäätised Kompotid Magusad pudruk Parfeed e. Pooljäätised Kisellid Magusad pudingud Sorbetid Magusad supid Magusad vormiroad Magusad kastmed Magusad sufleed Tarretised Magusad klimbid Vahustatud tarretised Vahud ja Küpsetatud puuviljad sambukid Kreemid

Kokandus
thumbnail
652
pdf

Asjaajamise alused

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4  Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4  Kiirtoiduettevõtted 6  Kohvikud 8  Sööklad ja teised suurköögid 10  Restoranid 13  Baarid 19  Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused

Analüüsimeetodid...
thumbnail
4
odt

Magustoidud

Tartu Kutsehariduskeskus Toitlustus- ja majutusosakond Koostas:ivarss Magustoidud Iseseisevtöö Tartu 2010 Magustoitude valik ja tarbimine on eri maades väga erinev, see sõltub traditsioonidest, toitumistavadest ja ka maa arengutasemest. Kui vaadata veidi ajalukku, siis magustoit on eestlaste toidulauale ilmunud üsna hiljaaegu. Talurahva põhiliseks magustoiduks olid metsamarjad mida söödi niisama, hiljem hakati lisama ka mett. Suuremate pidude puhul valmistati õllesuppi ja leivapudi.19. Ja 20. sajandi vahetusel tekkisid ka magusad supid ja marjapudrud. Magustoite liigitatakse: *tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi *serveerimis temperatuuri järgi Serveerimis temperatuuri järgi liigitatakse : külmad magustoidud ­ serveeritakse temperatuuril 10-14°C (kissellid,tarretised,vahud,kompotid, kreemid jne..) soojad magustoidud ­ serveeritakse temperatuuril 65-75 °C (pannkoogid

Toiduainete õpetus
thumbnail
31
docx

Toiduvalmistamise alused

o Lusikapannkoogid o Ülepannikoogid o Täidisega väheses rasvas Vormiroad,pudingid · Leib,sai,pudrud,kohupiim,pastatooted · Muna.piimasegu või ainult muna · Ajhuvorm määritakse rasvainega,riivsai · Puding o Sai,riis,manna,püreed,kohupiim,muna,jne o Munavalge vahustatud o Keedetakse vesivannil TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Külmutatud magusroad · Jäätised · Perfeed · Sorbetid JOOGID Kuumade jookide liigitus · Kohvijoogid · Teejoogid · Kakaojoogid · Sokolaadijoogid · Alkoholiga joogid Kohv ja kohvijoogid · Kohvioad(jahvatatakse vahetult enne) või kohvipulber(erinevad jahvatusseadmed) o Erineva tumdusega röstitud · Puhas värske vesi 92-97 kraadi · Kohvipulbri kogused 1 l

Toitlustus
thumbnail
62
doc

Toiduained

KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit ­ toiduained ja toiduainete segud ­ on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi

Toitumisõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun