Kreemid ja magusad kastmed (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

22

docx

Referaat - Magustoidud

Referaat Magustoidud Nimi Klass/ Grupp Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Magustoidud 4. Puuviljad 8. Kompotid 9. Kissellid 11. Tarretised 12. Kreemid 14. Magusad vormiroad 16. Magusad kastmed 18. Vahud ja sambukid 19. Sufleed 20. Parfeed 21. Sorbetid 22. Kokkuvõte 23. Kasutatud kirjandus  Sissejuhatus Referaadis räägin erinevatest magustoitudest ehk magusroogadest. Kuidas neid liigitada ja valmistada. Millisel moel neid serveerida ning millised lisandid mingite magustoitude juurde sobivad.  Magusroogade liigitamine Maguroad serveeritakse viimase roana. Need peaksid oma välimuse ja maitsega tekitama mõnusa küllastustunde.

Toiduainete õpetus

43

ppt

Magusroad

Papaia Rambutan Hurmaa  Eksootika Tähtvili e. karambola Füüsal Tamarillo Viigimari Õun ja pirn Puuviljade ja marjade serveerimine · Serveeritakse kas suurtel alustel või portsjonnõudes · Puuvilja assortiid · Lisandid :...... · Portsjon 100-150 g  Puuviljasalatid · Värsked või konserveeritud puuviljad · Üks või mitu liiki · Segatud või gruppidena · Kastmed · Portsjon 150 g= 100 g+ 50 g  Marjasalatid · Värsked või külmutatud marjad · Salatikaste: 20 % suhkrusiirupit või marjamahla võib maitsestada alkoholiga · Lisandid: .........  Kompotid · Kompotid on puuviljadest ja marjadest valmistatud lihtsad magustoidud · Üks või mitut liiki tooraine Valmistamise tehnoloogia järgi: · Toorkompott · Keedetud kompott  Toorkompott · Sobivad: tsitrusviljad, ananass, banaan,

Toit ja toitumine

7

doc

Kastmed

pooleks tunniks seisma. Piimast eemaldatakse vürtsid. Valmistatakse valge segu (blanc roux). Rasvaine sulatatakse, lisatakse jahu ja kuumutatakse (jahu värv ei tohi muutuda). Segu jahutatakse ning sellele lisatakse osade kaupa jahutatud piim. Saadud segu viiakse keemiseni seda vispliga hoolikalt segades. Maitsestatakse soola ja pipraga ning riivitud muskaatpähkliga. Keeta kastet tasasel tulel 3-5 minutit aeg-ajalt segades. Kurnatakse. Tuletatud valged kastmed: Sibulakaste Soubise kaste Juustukaste Munakaste Seenekaste Spinatikaste Petersellikaste Sinepikaste Mädarõikakaste Walewska kaste Valge koorekaste Pruun põhikaste (sauce espagnole) Pruuni põhikastme valmistamiseks kasutatakse pruuni puljongit, pruuni uluki- või vasikapuljongit, pruuni kalapuljongit, samuti praeleent. Koostisained: või, nisujahu, tükeldatud maitseköögiviljad, hakitud seened, purustatud tomatid, pruun puljong.

Kokandus

9

docx

ARVESTUS- toiduvalmistamine

ARVESTUSTÖÖ 1. mis on redutseerimine, hautamine, poseerimine, blanseerimine, kokkukeetmine, confi, brülee kreem, fondant, profitroolid, graavimine, bool, paseerimine, paneerimine, selitamine, moorimine, krepid. Redutseerimine ehk kokku keetmine- Vedelike koguse vähendamine ja maitse kontsentreerimine vee väljaaurutamise abil. Puljongi, supi, kastme, marinaadi jms. keetmine, kuni on aurustunud soovitav kogus vedelikku ja/või tekkinud tugevam maitse. Hautamine- ahjus või pliidil tasasel tulel kaane all kuumutamine, kasutades väheses koguses vett või veeauru. Kombineeritud kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained kuumutatakse esmalt rasvaines, vajadusel kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus tasasel tulel kaane all valmimiseni. Poseerimine- muna ilma kooreta keetmine

toiduainete sensoorse hindamise alused

4

docx

Toitlustus, toidu valmistamine

aegaajalt segades. Valmis kaste kurnatakse jahtunult. 19. gratineerimiskastmed- valm. valgete ja heledate kastmete baasil. Tehakse tihedamad ja maitsestatakse üleküpsetatavete roogade maitsega sobivate maitseainetega. Esmalt valm. põhikaste. Munarebu ja koor segatakse ning lisatakse segu vähehaaval pidevalt segades põhikastmele. 20. külmad kastmed- liigitatakse: külmad võikastmed e maitsevõid, õlikastmed, piimatoodetest kastmed, muud kastmed. 21. kartulilisandid- *pariisi kartul ­ toorest kartulist kuulikesed 1,5cm läbimõõduga. Praetakse kuldseks. * Prantsuse kartul ­ lõigatakse kangideks, uhutakse külma veega, praetakse 2 korda. * kartulilaastud ­ 2mm paksused viilud ja praetakse. * kartulitikud ­ toorest kartulist ribad ja praetakse fritüüris. 22. keedetud köögiviljaroad- püreed, pudrud, terriinid, timbalid, 23. hautatud KVroad- *küüslaugukartulid(brunoise kuubikuteks, praetakse rasvas, lisa,

Toitlustus

23

doc

Kulinaariaraamatu küsimused ja vastused(2)

Seejärel aetakse läbi hakkmasina koos piimas leotatud saia ja sibulaga, lisatakse lahtisegatud munad, hapukoor ja maitseained ning segatakse hästi läbi. Massile võib lisada ka jahu, et see tugevam jääks. Kotletimassi hotakse 30 min. Külmikus, seejärel vprmitakse sellest kotletid, paneeritakse riivsaias ja praetakse kuldpruuniks. 7. Millised lisandid sobivad seenekotlettide juurde? Keedetud kartulid, kartulipuder või ­ püre, heledad või valged kastmed, külmad kastmed, toorsalatid, maitseroheline. 8. Kuidas valmistatakse seenevormitoite? Kuumutatakse tükeltatud seened rasvas koos sibulagas ja laotakse kihiti teiste toiduainetega rasvaga määritud vormi, seejärel valatakse üle muna-piimasegu või muna- piimakastmega. Vormiroa pind määritakse hapukoorega või pannakse sellele võitükikesi ning raputatakse riivsaia. Vormile võib raputada ka riivjuustu. Vormiroog küpsetatakse praeahjus 250kraadi juures 35-45min. 9

Kokandus

31

docx

Toiduvalmistamise alused

· Omlett Retsepte üle 200 Iseseisva roana Lisandina puljongile, supile.. Omletisegu 1 muna ­ 1-2spl.vedelikku Praetakse pliidil (kaane all) või praeahjus Mitmesugused lisandid · Täidisega omletid Lisandid omletisegusse Omeletisegu valatakse praetud lisanditele Lisandid pannakse valmis omleti vahele Lisandid pannakse omelti peale TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Magusad omletid · Vahustatud omletid(sufleeomletid) Küpsetattakse ahjus · Üleküpsetatud munatoidud (gratineeritud) Paks valge kaste, riivjuust LIHA Lihaliigid · Koduloomad (veis, vasikas, siga, lammas, küülik, nutria) · Kodulinnud (kana:broiler, kalkun, hani, vutt, part) · Ulukid (metsloomad) (põder, metskits, metssiga, hirv, karu, jänes) · Metslinnud (teder, metsis, põldpüü, part, nepp, faasan)

Toitlustus

5

doc

Magustoidud konspekt

Natuke ajaloost Magustoitude valik ja tarbimine on eri maades väga erinev, see sõltub toorainetest, traditsioonidest ,toitumistavadest ja ka maa arengutasemest. Kui vaadata veidi ajalukku, siis magustoit kui roog on eestlaste toidulauale ilmunud üsna hiljaaegu . Talurahva põhiliseks magustoiduks olid metsamarjad mida söödi niisama , hiljem hakati lisama ka mett. Suuremate pidude puhul valmistati ka õllesuppi ja leivapudi millele sajandivahetusel lisandusid marjapudrud ja magusad supid. Esimesed kokaraamatud ilmusid 18 sajandi lõpul tõlgituna saksa ja rootsi keelest. Sealsed magustoidud olid aga liialt keerulised ja tihti polnud ka toorained kättesaadavad. Koos majandusliku arenguga edenes ka toidumajandus, hakati huvilistele korraldama kokanduskursuseid ja ilmusid uued kokaraamatud kus retseptid olid lihtsamatest toorainetest ja mitte nii keerulised valmistada . Tasapidi hakkas magustoit populaarsust

Toit ja toitumine

Meedia

Kommentaarid (0)