Eesti keele käänded Nimetav Kes? Mis? Kass, tarretis Kassid , tarretised Omastav Kelle? Mille? Kassi, tarretise Kasside, tarretiste Osastav Keda? Mida? Kassi, tarretist Kasse, tarretisi Kellesse? Millesse? Sisseütlev Kassi, tarretisse Kassidesse,tarretistess Kuhu? Seesütlev Kelles? Milles? Kus? Kassis, tarretises Kassides, tarretistes Seestütlev Kellest? Millest
....2 Menüü.............................................................................................................................3 Menüü valiku põhjendus................................................................................................ 4 Kõrvitsa püreesupp röstsaiaga........................................................................................5 Grillitud sinepi-mee lõhefilee köögivilja padjal.............................................................7 Tarretiste valik pohlakastmega.......................................................................................9 Leib, sai....................................................................................................................... 11 .....................................................................................................................................11 Seadmed, töövahendid ja serveerimisvahendid............................................................12 Ajagraafik.....
sibul. Saadud seg viiakse keemiseni seda vispliga hoolikalt segades. Maitsestatakse soola ja pipraga ning riivitud muskaatpähkliga. Keeta kastet tasasel tulel 3-5 minutit aeg-ajalt segades. Kurnatakse. Valmis kastme pinnale piserdatakse soovi korral naha tekkimise vältimiseks toiduõli. 25. Tarretised. Tarretisi valmistatakse puuviljadest ja marjadest, puuvilja- ja marjamahladest, puuvilja- ja marjaekstraktidest, piimast ja piimatoodetest, veinidest. Tarretiste maitsestamiseks suhkrut, riivitud tsitrusviljade koort, kaneeli, vanilli, nelki, alkohoolseid jooke, melissi, piparmünti. Tarrendainena kasutatakse tarretiste valmistamiseks zelatiini(loomne tarretusaine), agar-agarit(taimen tarretusaine), zeleepulbreid. Valmistamine: Mahla lasen keemiseni, võtan mahla pliidilt. Zelatiin panna külmaveega paisuma, sulatan veevannil. Kallan sulanud zelatiini mahla hulka. Kuumutan keemiseni, pidevalt segades
Lihaskoe vahel on rohkesti rasva, eriti keelekehas, mis on kõige meeldivama maitsega keeleosa. Keele toiteväärtus on peaaegu võrdne liha omaga. Keel on omapärase ja meeldiva maitsega ning seda kasutatakse laialt ka toiduvalmistamiseks. Sea, veise ja vasika keel sobivad keetmiseks, suitsutamiseks, barbecueks, grillimiseks ja küpsetamiseks (nt eelnevalt keedetud keel üleküpsetatuna). Keedetud keel sobib viilutatult suurepäraselt külmlauale, tarretiste, salatite ja konservide tegemiseks. Samuti on see paslik komponent kastmetes, pirukates ja risotodes. Tõeline delikatess on suitsutatud keel. Keelekaste Keel tarrendis Aju Ajudel on õrn kude, kõige maitsvamaks peetakse vasikaaju. Aju sisaldab palju verd, mistõttu tuleks seda enne toiduks kasutamist külmas vees leotada. Seejärel pesta aju hoolega, eemalda kelme ja keeta või praadida. Kui aju on väga pehme, siis lisa
suhkruga üleraputatud vormi jahtuma. Vormist võetakse kissellid välja vahetult enne serveerimist. Pakse kisselle võib serveerida koos siirupite, magusate kastmete, rõõsa koore, jäätise, keediste või piimaga. Kisselle serveeritakse jahutatult, temperatuuril 10-14 ´C Tarretised Tarretisi valmistatakse: · Puuviljadest ja marjadest · Puuvilja- ja marjamahladest · Puuvilja- ja marjaekstraktidest · Piimast ja piimatoodetest · Veinidest. Tarretiste maitsestamiseks kasutatakse suhkrut, riivitud tsitrusviljade koort, kaneeli, vanilli, alkohoolseid jooke, melissi, piparmünti. Tarrendainena kasutatakse tarretiste valmistamisel zelatiini, agar-agarit, zeleepulbreid. Tarretisi serveeritakse magustoidukaussides või pokaalides, vormis tarretatud tarretisi ka taldrikul. Lisanditeks sobivad: · Vahukoor · Magusad kastmed · Siirupid · Puuviljad · Marjad · Sokolaad jne Tarretised serveeritakse temperatuuril 10-14 ´C
Tuntud on põletikuvastased omadused. Taimeleheteed kasutatakse paljude haiguste ravil. Energiasisaldus on 48 kcal 100 g kohta. Vitamiinide sisaldus on tagasihoidlik. Tegemist on pohlaga 5. Jagunevad mustadeks, punasteks ja valgeteks. Väärtuslikuim on must mari , mis sisaldab kuni 300 mg Cvitamiini 100g, teised aga C vitamiini 30-40 mg. Suhkruid sisaldavad 6-7%, happeid 2-3%, mineraalainetest eriti K, pektiinaineid ja teisi vitamiine. Kasutatakse peamiselt mahlade, mooside, tarretiste ja veinide valmistamiseks., võib süüa ka toorelt ja sügavkülmutada. Tegemist on sõstratega 6. Sorte on väga palju. Marjade suurus, kuju, värvus ja maitse on väga erinevad. Tooretest marjadest valmistatakse kompotte, mahla, moosi, vesihoidiseid, veini ja marmelaadi. Suhkrusisaldus keskmiselt 10 %, 2% happeid, pektiinained, C vitamiini 100g-s 50 mg. Tegemist on tikriga 7. On Eestis eelkõige tuntud metsamarjana, kuigi neid kultiveeritakse ligi sada aastat
1. Kirjelda tarretise valmistamist( toorained, tehnoloogia, kasutamine) Tarretisi valmistatakse puuviljadest ja marjadest, puuvilja- ja marjamahladest, puuvilja- ja marjaekstraktidest, piimast ja piimatoodetest, veinidest. Tarretiste maitsestamiseks suhkrut, riivitud tsitrusviljade koort, kaneeli, vanilli, nelki, alkohoolseid jooke, melissi, piparmünti. Tarrendainena kasutatakse tarretiste valmistamiseks zelatiini(loomne tarretusaine), agar-agarit(taimen tarretusaine), zeleepulbreid. Valmistamine: Mahla lasen keemiseni, võtan mahla pliidilt. Zelatiin panna külmaveega paisuma, sulatan veevannil. Kallan sulanud zelatiini mahla hulka. Kuumutan keemiseni, pidevalt segades. Kallad magustoidukaussidesse ja paned jahedasse tarduma. 2. Kirjelda liha hautamist. Tervelt hautatava liha või kala puhul olgu hautamisanum võimalikult väike ja vedelikku vaid paar
minutit) ja kuumutatakse vesivannil. Zelatiinilehed leotatakse külmas vees kuni 5 minutit. Neid võib lisada otse kuumale vedelikule. Zeleepulbrite puhul toimida pakil antud õpetuste järgi. Puuviljade ja marjade puhul võib laduda nendest soovitud nõu põhja mustri ja peale õrna kihi tarretisevedelikku, kui see on peaaegu tarretunud valatakse massi soovitud koguseni. Ei saa kasutada kiivit ja ananassi kuna neis sisaldub tarretumist takistavaid aineid. Piimatoodetest tarretiste valmistamisel kasutatakse nii piima, keefiri, jogurtit ,hapukoort, vahukoort jne. Piimatooted segatakse suhkruga ka soojendatakse ning lisatakse ette- valmistatud tarrendaine. Tarretisi võib valmistada kihilisi mille puhul tuleb enne järgmise kihi pealevalamist veenduda,et eelmine on küllaldaselt tarretunud. Tarretist võib ka vahustada , selleks jahutatakse tarretisesegu 30-35´c ja vahustatakse. Vahud- liigitatatakse valmistamise järgi :
*Kaneelisuhkur - Suhkru ja kaneeli segu, lisatud taimeõli või tahket taimerasva. Küpsetiste valmistamiseks, kaunistamiseks, täiteks. Head puisteomadused, niiskusekindlus, ei tolma, ühtlane. *Zeleesuhkur - lisatud pektiini, sidrunihapet, kaaliumsorbaati - moosi keetmiseks *Tarretisesuhkur - kristallsuhkur, tärklisesiirup, pektiin, sudrunhape. Taimen toode. Ei sobi piimapõhjaliste tarretiste tegemiseks Tükksuhkur *Kiiresti ja aeglaselt lahustuvaks muudetakse valmistamise viisiga *Valamine - siirup valatakse koonuselisse suhkru - vormi, läbib suhkrumassi ja täidab kristallide vahed, muudab suhkru kõvaks *Pressimine - rafineeritud suhkru kokkusurumise teel Liigid:
ainete täieliku oksüdeerumiseni. Siiski, puuvill kui sahhariid esialgu söestub (seejuures eraldub vesi, mida me ei tarvitse näha). Lavsaan ise muidugi ei lahustu, aga tema hüdrolüüsisaadused lahustuvad nii happe kui ka leelise lahuses. Puuvill ei reageeri leelisega (vt eelmine ülesanne). Polüeteen ja polüvinüülkloriid on hapete ja leeliste suhtes püsivad. 9. Jäta meelde, et agari tüüpi tarretid (tarrendite või tarretiste valmistamiseks kasutatavad ained) on polüsahhariidid, aga z elatiin on valguline aine, mida saadakse kollageeni (lk 104) lõhusta- misel. P.S. TRÜKIVIGA: peab olema ,,estagar" 13 13. VALGUD (LK 108109) 1. Happeline: asparagiinhape Aluselised: lüsiin, histidiin Neutraalsed: isoleutsiin, seriin, glutamiin 2. Hüdroksüülrühma sisaldavad seriin, treoniin ja türosiin;
Firma kliendid ja tarnijad on UD-Chemie perekonna liikmed. UD-Chemie tooteid kasutatakse farmaatsia-, ehitus- ja kondiitritööstuses ning toidulisandites. Firma toorained on näiteks 1.)Viinhape Viinhape on värvitu kristalliline valge pulber, lõhnatu, tugeva happelise maitsega. Kristallid on stabiilsed õhus, hüdroskoopilised relatiivse niiskusega üle 75%. On väga levinud looduses, leitud paljudes puuviljades. Ainet kasutatakse toiduainetööstuses konservide, dzemmide, tarretiste ja kondiitritoodete valmistamises, farmaatsia- ja ilutööstuses Tablettide ja lahustuvate preparaatide, Keha ja näo naturaalsete kreemide valmistamisel, ehitustööstuses aga kipsi ja betooni parameetrite parandamiseks. 2.)Zelatiin Zelatiin kujutab endast loomse päritoluga valkude segu, mis keetmisel vees või vähehappelises keskkonnas lahustub kergesti ja moodustab kleepuva vedeliku. Farmaatsias ja bioloogias kasutatakse zelatiini hemostaatikuna, laboratoorsetes uuringutes
Hoolikas toorainega varustajate valik, kontrollitud kogumine ja transport on tegurid mille tulemusena valmib Rousselot'is kõrgekvaliteediline zelatiin. Zelatiini kasutusalad: - lihatööstused (süldid, lihatarrendid) - piimatööstused (jogurt, jäätis) - pagari ja maiustuste tööstused. Agar-agar Punavetikatest toodedav, peamiselt süsivesikutest koosnev maitsetu tarretusaine, tarretusvõime on tugevam kui zhelatiinil. Kasutatakse marmelaadide, pastilaa ja tarretiste valmistamisel. Ei sobi piima ja koort sisaldavate segude tarretamisel. Agar-agar on taimne tarretus aine, zhelatiin loomne tarretusaine. Lahustatakse keemistemperatuurini kuumutades, kuid ärge keetke. Toodetakse peamiselt Valge mere ja Kaug-Ida merede punavetikatest. Eestis toodetakse sellega sarnanevat estagarit. Võta 10-15 g agar-agarit 1 kg või 1 liitri tarretamist vajava massi kohta. 10 g agar-agarit on 2 sl. Marmelaadi valmistamiseks suurenda agar-agari kogust neljakordseks.
Hoolikas toorainega varustajate valik, kontrollitud kogumine ja transport on tegurid mille tulemusena valmib 17 Rousselot'is kõrgekvaliteediline zelatiin. Zelatiini kasutusalad: - lihatööstused (süldid, lihatarrendid) - piimatööstused (jogurt, jäätis) - pagari ja maiustuste tööstused. Agar-agar Punavetikatest toodedav, peamiselt süsivesikutest koosnev maitsetu tarretusaine, tarretusvõime on tugevam kui zhelatiinil. Kasutatakse marmelaadide, pastilaa ja tarretiste valmistamisel. Ei sobi piima ja koort sisaldavate segude tarretamisel. Agar-agar on taimne tarretus aine, zhelatiin loomne tarretusaine. Lahustatakse keemistemperatuurini kuumutades, kuid ärge keetke. Toodetakse peamiselt Valge mere ja Kaug-Ida merede punavetikatest. Eestis toodetakse sellega sarnanevat estagarit. Võta 10-15 g agar-agarit 1 kg või 1 liitri tarretamist vajava massi kohta. 10 g agar-agarit on 2 sl. Marmelaadi valmistamiseks suurenda agar-agari kogust neljakordseks.
ja 2. klassi. Pirnid on õuntest külmakartlikumad, seepärast kasvatatakse meie vabariigis vastupidavamaid ja vähemnõudlikke sorte. C-vitamiini on pirnides üldiselt vähem kui õuntes. Kvaliteedi põhinõuded on samad, mis õuntel. Küdoonia ehk aiva kasvab Lähis-Ida maades, Kesk-Aasias ja Kaukaasias. Vili on õuna- või pirnikujuline, valdavalt kühmuline ja kõva viljalihaga. Suur hapete ja parkainesisaldus annab talle kibeda maitse. Kasutatakse mooside, marmelaadi, tarretiste, mahlade jm. valmistamisel. Seemneviljalised on veel ebaküdoonia (pooligihaljaste asteldega põõsas, vili väiksem küdooniast) ja pihlakas. Mõlemad sisaldavad rikkalikult happeid, parkaineid ja C- vitamiini, pihlakas ka karotiini. 6.2. Luuviljalised puuviljad Kirsid jagunevad hapu- ja maguskirsiks. Viimased sisaldavad rohkem suhkruid vastavalt 10 ja 12% ning vähem happeid vastavalt 1,3 ja 0,8%. Leidub veel
Jõhvikas paljuneb vegetatiivselt, seemnetega paljunemine esineb harva, peamiselt rabapõlendike niisketes lohkudes. Kasutamine: jõhvikas on väärtuslik taim maitsvate ja hästi säilivate marjade tõttu. Marjades on palju orgaanilisi happeid, vitamiine on vähesel määral. Jõhvikaid võib ületalve säilitada vees, seda võimaldab marjades olev bensoehape. Marju kasutatakse jookide, keediste, tarretiste, kissellide, jogurtite ja muude maiustuste ning likööride valmistamiseks. Marjakestadest saadakse ursoolhapet, mida kasutatakse ravimi tootmiseks südame pärgarterite laiendamise raviks; ravim aitab ka säilitada organismile vajalikke naatriumioone. Jõhvikamarjade söömine on kasulik kõrge vererõhuga inimestele, sest marjad aitavad vererõhku alandada. Jõhvika varumine on kümneid kordi tulusam kui V boniteedi rabamännikute kasvatamine!
annaabi.ee 
