Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

JOOGID (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
JOOGID
Kohv ja kohvijoogid.
Kohvi valmistamiseks võetakse alati puhas värske külm vesi.
Kohvipulbrit arvestatakse 1l vee kohta: einekohvi jaoks 30-50g, keskmise kangusega kohvi jaoks 60-80g ja kange kohvi jaoks 100-120g.
Vee temp. kohvijoogi valmistamiseks peab olema 92-97 C.
Kohvijoogi valmistamine kohvimasinas: võtta soovitud kogus külma vett, mõõta vastav kogus kohvipulbrit filtrile (parim on paberfiltrid) ja kui jook on filtreerunud tuleb seda pidevalt segada ja lasta 2-3 min tõmmata. Serveeritakse vahetult peale valmistamist .
Kannukohvi valmistamine: mõõta õige kogus vett ja lasta keema tõusta, keeva vee hulka mõõdetakse vastava jahvatusastmega kohv, lasta korra keema tõusta, aga mitte keeta . Lasta kohvil 5 min sadestuda. Kohv kallata kohvipaksu pealt eelsoojendatud kannu . Võib serveerida koos lisanditega – suhkur, piim, koor, brändi, liköör
Presskannukohvi valmistamine: valida jämedama jahvatusega kohvipulber, kohvipuru mõõta eelsoojendatud kannu. Pannakse paras kogus vett keema ja valatakse see kohvipuru peale. Segada ja sulgeda presskann (sõel jääb üles). Kohvil lasta 4 min tõmmata ja siis vajutatakse sõel alla. Kui soovid säilitada valatakse ümber termoskannu.
Türgi kohvi: valmistatakse erilise pika varrega keedunõus (ibrikus). Nõusse mõõdetakse võrdsetes kogustes hästi peeneks jahvatatud kohvipulber ja suhkur, peale valatakse külm vesi ja lastakse keema tõusta. Nõu tõsta tulelt ja oodata kuni vaht langeb ja seejärel lastakse uuesti keema ja võetakse tulelt. Korrata sama asja ka kolmas kord. Kohvijook valatakse koos kohvipaksu ja vahuga väikestesse tassidesse. Türgi kohvi võib serveerida koos külma veega. Serveerimistemp. on 75-80 C . Võib serveerida lisandiga, ntks suhkur, piim, koor, toorsuhkur, mesi , vahtrasiirup , karamellsiirup ja ka brändi ning liköör.
Erikohvid
Espresso – värske, tumeda röstida kohvipulber. See on itaaliapärane kohvijook. Valmistatakse surve all oleva auru ja kuuma vee juhtimisel läbi roostevabast terasest filtrisse asetatud kohvipuru. Kohv valmistatakse eelsoojendatud tassi. Espressot serveeritakse koos klaasi külma veega.
Cappuccino – kange kohv, harilikult valmistatud nagu espresso, millele on lisatud sama suur kogus auruga vahustatud piima. Serveerimisel lisatakse soovi korral riivitud šokolaadi, kaneeli või muskaati.
Cafe au lait – on traditsiooniliselt Prant tarvitatud kange kohvi ekstrakt, mida serveeritakse sooja piimaga. Kohv valatakse kausi kujulisse tassi.
Itaalia versioon caffe latte koosneb ¼ espressost ja ¾ auruga vahustatud piimast, kohvi peale tõstetakse kuuma piima vaht. Jooki juuakse kõrgest klaasist.
Iiri kohvalkohoolne jook mustast kohvist, fariinisuhkrust ja Iiri viskist, serveerituna rõõsa koorega . Valmistatakse soojendatud Iiri kohvi klaasi, valatakse sellesse Iiri viskit, lisatakse suhkur ning valatakse klaas ääreni kanget kuuma kohvi täis. Segatakse suhkru lahustumiseks ja valatakse mööda kohvi pinda puudutavat teelusikat joogile vahukoort.
Valmistatakse ka näiteks apelsinikohvi, kakaokohvi, vanillikohvi, kardemonikohvi ja külmalt ntks jäätise-kohvikokteil, jääkohv, kohvibool.
Tee ja teejoogid.
Kuivast teest teejoogi valmistamiseks on vaja pehmet puhast vett. Teelehti võetakse 1l vee kohta 10g. Vesi valatakse alati teesegule.
Musta tee valmistamine: eelsoojendatud kannu (mitte metallist) mõõdetakse vajalik kogus teesegu, valatakse peale veidi keemistemp lähedast vett ja lastakse 5 min tõmmata. Seejärel lisatakse vajalik kogus keeva vett. Pärast tõmbamist tuleb jook lehtedelt teise eelsoojendatud nõusse valada.
Rohelise tee valmistamine: tuleb keemistemperatuuri kuumutatud vesi jahutada 80 kraadini, siis valada eelsoojendatud kannu teesegule peale, lasta 5 min tõmmata. Eemaldatakse lehed, kurnatakse ja serveeritakse.
Valge tee valmistamine: kasutatakse 60-70 C vett, teesegu lastakse 2-3 min tõmmata. Teesegu kurnatakse ja serveeritakse.
Oolong (punane) tee valmistamine: kasutatakse 75 C vett, lastakse 7 min tõmmata. Teesegu kurnatakse ja serveeritakse
Taimeteede valmistamine: taimekoor või juured asetatakse külma vette ja kuumutatakse keemiseni, keedetakse ja lastakse 10-15 min enne serveerimist seista. Taimeürt valatakse keeva veega üle ja lastakse 10-15 min tõmmata.
Lisanditeks sobivad teejoogi juurde suhkur, sidrun , ebaküdoonia suhkrusiirupis, keedis , mesi, piim, rõõsk koor, alkohoolsed joogid.
Klassikaline jäätee valmistatakse musta tee baasil. Oluline on tee tõmbamise aeg , mis ei tohi ületada 5-7 min. Valmis kuum tee valatakse lisandite ja jääkuubikute peale, mis jahutavad tee maha. Lisanditeks võivad olla piparmündi- või sidrunmelissi lehed, tsitrusviljade viilud ja marjad .
Teise võimalusena tehakse tõmmis, kurnatakse see ja lastakse üle öö külmkapis jahutuda.
Teest tehakse ka järelroogasid - sorbett , granita
Kakao - ja šokolaadijoogid
Kakaojooke valmistatakse piimast, koorest või veest ja kakaopulbrist, maitsestatakse suhkruga .
Vedelik kuumutada keemiseni, lisatakse pidevalt segades eelnevalt suhkru ja vähese kuuma vedelikuga segatud kakaopulber . Seejärel kuumutatakse jook veel keemiseni ja lisatakse veidi soola, et joogi aroomi paremini esile tuua.
Valmistatakse erinevaid kakaojooke, mille maitsestamiseks kasutatakse vanilli , muna, vahukoort, jäätist ja alkohoolseid jooke .
Šokolaadijooki valmistatakse tahvelšokolaadist ja piimast. Šokolaad tükeldatakse, segatakse vähese koguse külma veega ja sulatatakse pidevalt segades veevannil. Vedel šokolaad lisatakse pidevalt segades kuuma piima sisse ja kuumutatakse keemiseni.
Lisandiks sobib vahukoor.
Mahlajoogid
Morsse valmistatakse marja- ja puuviljamahladest, siirupitest või värsketest puuviljadest ja marjadest , veest ja suhkrust . Kasutatav vesi peab olema keedetud. Maitsestada võib sidrunimahla või koorega.
Mahladest morsi valmistamisel segatakse need suhkrusiirupiga ja keedetud veega ning maitsestatakse.
Siirupitest saab morsi lihtsalt keedetud veega segades ja maitsestades.
Värsketest puuviljadest ja marjadest tuleb mahla välja pressida. Seemned ja kestad keedetakse veega läbi ja kurnatakse, saadud keeduleemest ja suhkrust keedetakse suhkrusiirup. Toormahl ja suhkrusiirup segatakse, jook maitsestatakse.
Morssi võib serv soojalt ja külmalt. Morssi serveeritakse karastava joogina või toidu kõrvale.
Limonaadid on puuviljade ja marjade mahladest või siirupitest, suhkrust ja gaseeritud veest valmistatud. Limonaade võib maitsestada mee, ekstraktide, sidrunikoore, sidrunimahlaga jne.
Limonaadidele võib lisada ka värskeid puuvilju ja marju.
Limonaadid serveeritakse jahutatult karastava joogina.
Mahlajoogid jäätisega valmistatakse mikseriga. Koostisse kuulub mahlad ja jäätis, võivad kuuluda ka siirupid, värsked puuviljad ja marjad, mehud. Kõik koostisaine vahustatakse koos mikseris ja jook serveeritakse kohe, muidu see kihistub. Kõrs.
Piimajoogid, hapupiima- ja keefirijoogid
Iseseisva joogina serveeritakse piim, keefir , hapupiim, jogurt ja hapendatud pett jahutatult.
Maitsestatud jookides kasutatakse ka siirupeid, kohupiima, mahlu, mehusid, kompotivedelikke, keediseid, värskeid puuvilju ja marju, köögivilju, maitserohelist, munakollast, mett, pähkleid, kamapulbrit.
Jookide maitsestamiseks kasutatakse suhkrut, soola, pipart , kaneeli, vanilli jne.
Jooke vahustatakse mikseris, et vältida kalgendunud piimavalgust helveste tekkimist.
Jooke serveeritakse külmalt koos kõrrega, paksemate jookide juurde ka lusikas .
Smuutid
Valmistamiseks kasutatakse puuvilju, marju ja köögivilju.
Kuivatatud puuviljadest saab kiudaineterohke smuuti , tuleb meeles pidada need pool tundi enne kuuma vette likku panna.
Värsketele puuviljadele ja marjadele võib lisada purustatud jääd, siis saadakse kohevam jook. Sellisel juhul lisada ka suhkrut. Teie võimalus on hoida tükeldatud puuvilju ja marju enne sügavkülmas, siis on tulemuseks kreemjam smuuti.
Smuutide valmistamiseks purustatakse viljad või marjad saumikseriga või blenderis püreeks.
Vedelikuna kasutatakse tavaliselt mahla, piim, keefirit või jogurtit. Rammusama smuuti saab sorbeti või vanillijäätise lisamisel.
Lahja smuuti saab rohelise või valge tee lisamisel.
Lisanditena kasutatakse seemneid, pähkleid ja mandleid. Kasutatakse ka kliisid ja kaerahelbeid.
Maitsestamiseks sobib suhkur, mesi, tsitrusviljademahl. Üldiselt ei vaja smuutid eriti maitsestamist.
Boolid
Valmistatakse puuvilja- marja- ja köögiviljamahladest, siirupitest ning tükeldatud värsketest või konserveeritud puuviljadest, marjadest ja köögiviljadest. Boole võib valmistada ja alkoholiga .
Boolide maitsestamiseks kasutataks tsitrusviljade riivitud koort, sidrunimahla, maitsetaimede ürte, kaneeli, vanilli, ekstrakte, alkohoolseid jooke.
Värsked marjad, tükeldatud puuviljad segatakse maitseainetega ja hoitakse 1,5-2 tundi jahedas. Seejärel lisatakse mahlad, maitsestatakse jook suhkruga ja lastakse seista, kuni suhkru on lahustunud. Enne serveerimist segada jook läbi ja lisatakse gaseeritud mahla või vett, mineraalvett , vahuveini. Serveerida jahutatult.
Glögid
On maitsestatud kuum jook kas alkoholiga või alkoholita. Maitsestajaks on enamasti kaneel , nelk, kardemon , rosinad ja mandlid . Magustajateks valge ja pruun suhkur, mesi. Alkoholivaba glögi valmistatakse naturaalse mahlaga, näiteks mustsõstra, jõhvika, õuna, viinamarja või marja- ja puuviljateedest. Valmistamiseks keedetakse klassikali vürtse vees, tees või mahlas 5 ,min, soovi korral lasta 10-15 min tõmmata veel. Pikemal keetmisel muutuvad vürtsid mõruks. Saadud segu kasutatakse maitse andmiseks.
Glögi on Skandinaavia maadele omane jook.
JOOGID #1 JOOGID #2 JOOGID #3 JOOGID #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor -InTheEnd- Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kulinaariaraamatu küsimused ja vastused 2
23
doc

Kulinaariaraamatu küsimused ja vastused(2)

Nt: pitsamaitseaine, karri, kalamaitseaine jne. 8. Kuidas maitseaineid säilitatakse? Jahedas kuivas suletud kapis. 9. Millal toitu maitsestatakse? Lisatakse toidule, kas enne kuumtöötlemist, selle ajal või järel. 10. Milliste maitseainetega maitsestatakse lihatoite? Aed-liivatee, majoraan, piprarohi, lavendel, köömned, sibul jne. 11. Milliste maitseainetega maitsestatakse magusaid toite? Kaneel, vanill, nelk, aniis, piparmünt, meliss, tsitrusviljade koore, alkohoolsed joogid. 12. Kuidas toite maitsetatakse? Enne kuumtöötlemist , selle ajal või kuumtöötlemise järel. 4. PULJONGID JA SUPID. 1. Kuidas suppe liigitatakse? · Keetmiseks tarvitatud vedeliku järgi · Valmistamise tehnoloogia järgi · Serveerimise temp. Järgi · Põhimaitset andva toiduaine järgi 2. Millest keedetakse supipuljongit? Veise, vasika- ja ulukilihast ja konditest, linnulihast, kalast, köögiviljadest ja seentest. 3. Kuidas keedetakse lihapuljongit?

Kokandus
Koka eksamiküsimused vastustega
26
docx

Koka eksamiküsimused vastustega.

Kirjelda külmtöötlemismeetodid lehekülg 12-13 Selleks, et toiduaineid saaks kas toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid pesta, koorida sellist tegevust nimetatakse toiduainete külmtöötlemiseks. Külmtöötlemisel toiduainete mass enamasti väheneb. Külmutatud toiduainete sulatamine: Külmutatud liha- ja kalatoodete sulatamine. Külmutatud pooltoodete sulatamine. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine: Köögiviljade sorteerimine. Köögiviljade pesemine. Köögiviljade koorimine. Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. Erineva toiteväärtusega osade eraldamine: Kontide eraldamine lihast. Kõõluste eraldamine lihast. Kalade fileerimine. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine: Toiduainete tükeldamine. Toodete vormimine. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti: Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja praadimi

Kokandus
Koka kutseeksami küsimused ja vastused
33
docx

Koka kutseeksami küsimused ja vastused

Ereda valguse käes muutub laim kollaseks ja kaotab iseloomuliku hapu maitse. Laim võib sügavkülmutada. · Sidrun ­ see on kõige tavalisem tsitrusvili, mis on ovaalse või ümmarguse kuju ja kollase või rohelise värvusega ning sellel on mahlane happeline viljaliha. Sidrunid on väga rikkad vitamiinide poolest ja neid kasutatakse paljudes kergetes jookides nagu näiteks limonaadides. Kala, kastmed (hollandi kaste), kuumad joogid, jäätises · Greip - sobib süüa hommikueineks nii suhkruga kui ilma, eelroana koos vähkide ja avokaadoga ning loomulikult sobib see puuviljasalateisse ja teistesse magustoitudesse. · Mandariin - Mandariini kuivatatud ja jahvatatud koortega saab maitsestada küpsetisi ja järelroogi. Puuviljasalatid, tordid. Luuviljalised: · Aprikoos - on õitsemise ajal raagus, lehed tulevad peale õitsemist.

Kokandus
Toiduvalmistamise alused
31
docx

Toiduvalmistamise alused

o Täidisega väheses rasvas Vormiroad,pudingid · Leib,sai,pudrud,kohupiim,pastatooted · Muna.piimasegu või ainult muna · Ajhuvorm määritakse rasvainega,riivsai · Puding o Sai,riis,manna,püreed,kohupiim,muna,jne o Munavalge vahustatud o Keedetakse vesivannil TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Külmutatud magusroad · Jäätised · Perfeed · Sorbetid JOOGID Kuumade jookide liigitus · Kohvijoogid · Teejoogid · Kakaojoogid · Sokolaadijoogid · Alkoholiga joogid Kohv ja kohvijoogid · Kohvioad(jahvatatakse vahetult enne) või kohvipulber(erinevad jahvatusseadmed) o Erineva tumdusega röstitud · Puhas värske vesi 92-97 kraadi · Kohvipulbri kogused 1 l o Einekohv 30-50g o Keskmine kangus 60-80g o Kange 100-120g

Toitlustus
Joogiõpetus-kohv
8
doc

Joogiõpetus: kohv

Joogiõpetus ISESEISVA TÖÖNA VASTAB KIRJALIKULT KÜSIMUSTELE. 1. Nimeta erinevaid kohvisorte ja too välja nende erinevused. Araabika-levinum ja parim kohvisort Robusta-maitselt araabikast tugevam(robustsem), rohkem kofeiini 2. Kohvipuu- kirjelda Kasvab 7-8m kõrguseks, kuid kultuurtaimed lõigatakse 2-4m pealt maha, et saavutada laiust. Kohvi lehed on 10-15cm pikad, läikivalt tumerohelised heldama alapoolega. Kohvi marjad on kirsisuurused ning tumepunast värvi. Valmimine võtab aega 8 kuud. Kohvipuu hakkab õitsema 2-4 aastaselt. Kohvi saab koristada alates puu 5.eluaastast mitu kord aasta jooksul. 25. eluaastast alates muutub puu vanaks, kuid võib veel eksisteerida. Kohvipuu nõuab 19-25 kraadist temperatuuri. Ei kannata külma, kuid ei sure juhusliku külma öö tõttu. 3. Nimeta erinevaid kohvijooke. 7 tk Cappuccino, Caffè Latte, Caffè Macchiato, Espresso, Con Panna, Ristretto, Cafè au Lait. • Maitsestatud kohvijoogid

Joogiõpetus
Referaat - Magustoidud
22
docx

Referaat - Magustoidud

portsjonitena. Värskeid puuvilju ja marju serveeritakse kas suurtel alustel või portsjonnõudes koos lisanditega. Puuviljade ja marjade lisanditeks sobivad: · Tuhksuhkur · Suhkrusiirup · Mesi · Piim · Rõõsk koorc · Vahukoor · Puuvilja- ja marjasiirupid · Magusad kohupiimamassid · Jäätis · Mandlilaastud · Pähklipuru · Magusad kastmed: vanilli-, sokolaadi-, karamelli- jt kastmed · Alkohoolsed joogid kastmena · Tarretised · Kondiitritooted Igale sööjale arvestatakse 100- 150 g puuvilju koos lisandiga. Salatid puuviljadest ja marjadest Puuviljasalateid valmistatakse värsketest ja konserveeritud puuviljadest. Neid võib valmistada ühest või mitmest puuviljaliigist. Valitakse maitselt ja värvuselt sobivad puuviljad. Salatikomponandid võib enne serveerimisnõusse asetamist kas segada või asetada eraldi gruppidena. Kastmeks võib olla veini või likööriga

Toiduainete õpetus
Toitlustus-toidu valmistamine
4
docx

Toitlustus, toidu valmistamine

1. * Hautamine-kuumtöötlemine,töödeldav toiduaine esmaslt praetakse pruunikooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. Kaanega. ¾ vett. 97 kraadi juures. * Vokkimine- kuumtöötlemine, toiduaineid kuumutatakse lühikest aega, väheses rasvas ja pidevalt vokkides. 175-180 kraadi juures. Toiduained lisatakse valmimise järjekorras. (riis, köögivili, kana, kala, puuviljad, pasta) * Freesamine- lühiajaline kuumutamine rasvaines värvi andmiseks. 2.* Barbecue- toidu aeglane küpsetamine spetsiaalses vesivanniga varustatud ahjus. Umbes 80 kraadi juures, suitsuses ja niiskes keskkonnas. Temp kuni 140.(kaasas käib moppimine. Kasutatakse moppkastet. See koosneb happelisest tooraines, see võib olla puuvilja marjapüree, võist, alkoholist, ehk vein või õlu. Liha üle pintseldamine.) * suitsutamine- külm v kuumsuitsus, külmas on kraadi vähemalt 15, kuumas 80-120 kraadi. Eesmärgiks anda lihale meeldiv välimus ja maitse ja anda pikem säilivusaeg. 3. Supipuljong -

Toitlustus
Jookide serveerimine
3
docx

Jookide serveerimine

Jookide serveerimine Joogid on alati olnud toidulaual tähtsal kohal. Neid serveeritakse nii kuumalt kui ka külmalt. Joogid erinevad mitmeti: koostisosade, valmistusviisi ja ka populaarsuse poolest. Kodus peaks rohkem valmistama mitmekesisemaid jooke, mida tänapäeval pakutakse ka juba valmiskujul. Kohvi võib valmistada mitmesuguseid erinevaid. Lisada võib likööri, viskit, konjakit või teisi kangeid alkoholseid jooke ja vahustatud rõõska koort. Alkoholiga kohvi serveeritakse spetsiaalsest klaasist. Võimalusel soojendatakse klaasi, klaasi põhja pannakse teelusikatäis pruuni või valget suhkrut, lisatakse alkohol ja valatakse kohvi peale. Ning lõpuks lisatakse vahustatud koor, peale võib raputada kohvi- või shokolaadipulbrit. Piima, keefiri, hapupiima ja hapendatud petti võib kasutada nii iseseisva kui ka toitvate ja karastavate,ning ka magusate ja soolaste jookide valmistamiseks. Piimajooke maitsestatakse suhkru, soola, pipra, kaneeli, van

Vabaaeg




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun