Magustoidud (0)

Tartu Mart Reiniku Gümnaasium
MAGUSTOIDUD
Referaat
Autor: Pille Võro
Klass: 9a
Juhendaja : Kaire Ruul
arvutiõpetaja
Tartu 2007

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Marjad ja puuvili lisanditega 4
Kompotid 5
Jäätised 6
Pannkoogid 7

Sissejuhatus

Magustoitude valik ja tarbimine on eri maades väga erinev. See sõltub maa arengutasemest , käepärasest toorainest , rahvuslikest traditsioonidest , toitumistavadest ja mitmest muust tegurist.
Magustoiduga lõpeb enamasti lõunane söögikord. Ka laste tähtpäevadel, täiskasvanute kohvilauas ning ootamatule külalisele sobib vahel mõnd magustoitu pakkuda. On teada , et loomulikus olekus, toorelt , on toiduained kõige väärtuslikumad. Kui sööme puuvilju ja marju toorelt, saab organism kõiki neis leiduvaid aineid paremini omastada. Siiski tuleb puuvilju ja marju sageli ka kuumalt töödelda ( keeta , küpsetada ), mille tõttu pehmeneb nende kestaine , kergeneb orgaaniliste ainete seedimine, maitse muutub vaheldusrikkamaks. Tuleb aga jälgida kõiki toiduvalmistamise reegleid, et teadmatusest midagi valesti ei tehtaks ja kaod töötlemisel võimalikult väikesed oleksid.
Magustoite valmistatakse värsketest, konserveeritud ja kuivatatud puuviljadest või marjadest , nende püreedest ja mahladest, piimast, kohupiimast, rõõsast ja hapukoorest, munadest, jahust, leivast ja saiast , lisades maitseks suhkrut või mett ja mitmesuguseid maitseaineid – vanilliini, sidruni - ja apelsinikoort, kaneelipulbrit, veini jne. Maitset täiendatakse veel kakaopulbri, šokolaadi, rosinate, pähklite, mandlite, keedise, marmelaadi, siirupi, kohviekstrakti jms. lisamisega. Konsistentsi tihendavate ainetena kasutatakse želatiini, kartuli- või maisitärklist.
Magustoite antakse lauale nii kuumalt ( pudrud, pudingu, vormiroad, pannkoogid ) kui külmalt ( kreemid, tarretised , vahud, jäätis, kompotid, kissellid, kohupiima- ja riivleivamagustoidud ).
Magustoiduga saab organism süsivesikuid, puuvilja- ja marjamagustoitudega veel mineraalaineid, orgaanilisi happeid ja vitamiine, piima-, muna-, ja kohupiimamagustoitudega valke jne.
Toidunõud, milles magustoite valmistatakse, peavad olema paksupõhjalised, et vältida kõrbemist, ning sellisest materjalist, mis ei reageeri hapetega. Sobivad on emailitud või tulekindlast klaasist keedunõud või ahjuvormid. Sama nõue kehtib ka töövahendite puhul. Puuviljade tükeldamisel ja koorimisel tuleb kasutada ainult roostevaba nuga , tavaline terasest nuga tumeneb ise ja rikub ka puuvilja lõikepinna.

Marjad ja puuvili lisanditega

Kõige tervislikum on järelroaks süüa värskeid puuvilju või marju, talvel nendest valmistatud hoidiseid. Magustoiduks antakse lauale ka mõningaid aedvilju , nagu melon, arbuus , rabarber, porgandid, kõrvits.
Toorelt söömiseks valitakse küpsed ja terved viljad ning marjad. Marjad valitakse läbi, eemaldatakse praht, riknenud viljad, tupplehed , viljarootsud jms., uhutakse sõelal jooksva vee all ning nõrutatakse.
Puuvilju tuleb väga hoolikalt pesta, eriti kui on tegemist importviljadega. Viimaseid on kasvu ajal mitmeid kordi pritsitud mürkkemikaalidega kahjuriputukate ja haiguste tõrjeks, seetõttu on nende pind väga kõvasti saastunud.
Puuviljade keetmisel pannakse ettevalmistatud viljad kas tervelt või lõikudena suhkruga maitsestatud kuuma vette, lisatakse maitseained ja keedetakse nõrgal tulel, kuni vili on pehme, kuid mitte lagunenud. Lagunemise vältimiseks lisatakse muredate viljade puhul keeduveele veidi sidrunhapet. Happel on ka teine ülesanne – ta kaitseb kooritud puuvilju tumenemise eest.
Küpsetamisel pannakse terved puuviljad ahju kas koorimata või kooritult ja serveeritakse kuumalt või külmalt nii kastmes kui lisanditega.
Püree valmistamisel marjad ja puuvili kas keedetakse koos suhkruga või küpsetatakse ja surutakse seejärel läbi sõela, segatakse suhkruga ja kuumutatakse, kuni segu hakkab läikima.
Konserveeritud puuvilju ja marju kasutatakse nagu keedetud vilju .
Kuivatatud puuvili valitakse läbi, pestakse hoolikalt, leotatakse mõni tund külmas vees ja pannakse siis leoveega keema , lisatakse maitseaineid ning keedetakse, kuni viljad on pehmed.

Kompotid

Kompotid on kõige enam levinud ja lihtsaima valmistusviisiga magustoite. Neid valmistatakse värsketest, kuivatatud ja konserveeritud puuviljadest ja marjadest, kasutades korraga kas mitut või ainult üht liiki vilju.
Toorkompotid. Osa puuvilju ja marju oma õrna konsistentsi tõttu ei kannata keetmist. Need puuviljad ja marjad puhastatakse, pestakse, kooritakse ja tükeldatakse vastavalt vajadusele ( marjad jäetakse terveks ) ning pannakse magustoidunõudesse. Peale puistatakse tuhksuhkrut või valatakse üle suhkrulahusega. Lastakse nii kaua seista, et suhkur marjadesse imbuks ja eraldunud mahl siirupiga seguneks.
Keedetud kompotid. Paksema koore ja tugevama viljalihaga puu- ja aedvilju tuleb kompotiks keeta. Selleks viljad pestakse, puhastatakse ( aprikoosid, kirsid, murelid ), kooritakse, tükeldatakse ( õunad, pirnid , rabarber, kõrvits ) ja keedetakse suhkrusiirupis.
Konservikompotid. Need on valmistatud ühest puuvilja- või marjaliigist või nende segust . Tavaliselt on konservikompoti vedelik ( siirup ) tugevamaitseline ning lauale andmisel lisatakse mahedama maitse saamiseks sobivas koguses keedetud ja jahutatud suhkrulahust.

Aedmaasikakompott

• Mis meil vaja on?
  
  • Värskelt pestud ja puhastatud marjad panna emailnõusse ja kallata peale suhkur, arvestades 4kg marjade kohta 1kg.
    
  • 8-10 tunni pärast katab marju mahl. Nüüd paneme marjad purkidesse ja valame mahla peale. Steriliseerime 10 minutit.
    

Jäätised

Jäätis on maiuspala, mis kõigile maitseb. Jäätist ei sööda mitte üksnes suvel palavaga karastuseks ja jahutuseks. Seda sobib pakkuda läbi aasta iseseisva magusroana või selle koostisosana lõunalauas, desserdina pidulaudadel, vastuvõttudel või kohvilauas, aga ka sünnipäevadel. Viise, kuidas seda teha, on ääretult palju. Määrav on ettevõtmise iseloom ja kostitaja maitse ning fantaasia .
Puuvilja- ja marjajäätise jaoks keedetakse suhkrust vähesest veest siirup, lisatakse mahl, mehu või püree, vajaduse korral ka sidrunhape . Üleliigse suhkru korral jäätis külmub halvasti, on nõrga konsistentsiga ja sulab kiiresti. Kui suhkrut on liiga vähe, siis vesi kristalliseerub, jäätis muutub lumetaoliseks, milles on suured nähtavad ja suus tuntavad jääkristallid.
Värsketest marjadest jäätise valmistamisel jäetakse purustatud marjad segusse sisse. See küll mõnevõrra raskendab vahustamist, kuid maitse tuleb loomulikum.
Plombiir on parima koostisega jäätis. Selle valmistamisel lisatakse paksu koore konsistentsini külmutatud jäätisesegule vahustatud koort, mass segatakse ühtlaselt ja pannakse 1-1,5 tunniks sügavkülma. Koos koorega võib plombiiri hulka segada pähkleid, rosinaid ja šokolaaditükikesi.
Parfee ehk pooljäätis on lihtsaima valmistusviisiga jäätis, ei vaja isegi jäätisemasinat. Põhiaineks on rõõsk koor, millele lisatakse suhkrut, maitseaineid ja lisandeid. Vahustatud koore hulka segatakse ettevalmistatud lisandid või segatakse ettevalmistatud jäätisesegu vahustatud koorega. Mass tõstetakse vormidesse ja külmkappi umbes 3-4 tunniks. Valmis parfee väljavõtmisel kastetakse vormi põhi hetkeks kuuma vette.

Jäätis peolaual

• Mis meil vaja on?
  
  • 1 l valget plombiiri
    
  • 1 pk vahukoort
    
  • 1 tl suhkrut
    
  • 1tl vanilliinsuhkrut
    
  • 1 purk (400 g) konservaprikoose või –virsikuid
    
  • vali šokolaadi- või iirisekastet
    

Vahustada koor koos suhkrutega tugevaks vahuks. Jäätis noaga kiiresti tükeldada ja asetada magustoiduvaagnale. Kaunistada vahukooretupsude ja puuviljalõikudega. Niristada peale šokolaadi- või iirisekaste

Pannkoogid

Pannkookide valmistamisel on põhitoiduaineteks piim või hapupiim ; kergitava ainega muna, pärm ja kui kasutatakse hapupiima, ka söögisooda; jahu; maitsestamiseks sool ja suhkur, kuid ka kaneel , riivitud sidrunikoor, vanilliin jms. ; praadimiseks mitmesugused rasvained ( toiduõli, või, margariin , taime- ja searasv ).
Kõik ained segatakse omavahel. Munavalged lisatakse vahustatult või ilma. Pärmiga taignal lastakse veidi soojas kohas kerkida.
Kui soovitakse õhemaid kooke, valmistatakse vedelam taigen, paksema taigna korral tulevad koogid paksemad ja tihedamad.
Pannkooke valmistatakse ka lisanditega, nagu marjad ja puuviljad, kohupiim, toored ja keedetud aedviljad .
Pannkooke serveeritakse keedise, marmelaadi, puuviljapüree, suhkruga katkisurutud värskete marjade ja piimaga .

Pipi pannkoogid

• Mis meil vaja on?
  
  • 16kooki
    
  • 140g head kodumaist nisujahu
    
  • 2 muna poole sidruni koor
    
  • 35 g suhkrut
    
  • 350 ml piima
    
  • 20 g võid
    
  • vanilje essentsi
    
  • näpuotsatäis soola
    

• Esmalt sega kokku pannkoogitaigen. Kalla jahu suurde kaussi ja tee jahu keskele väike lohk , kuhu pane muna, sidrunikoor, suhkur, sool ja vanilje essents ning sega ained kokku. Kui oled segu ühtlaseks saanud, siis lisa osade kaupa ka piim. Lase taignal külmikus vähemalt 2 tundi seista ja prae koogid võiga kuldkollaseks.
  

• Pannkookide siirup:
  
• 1 apelsini koor
  
• 2 apelsini viljaliha
  
• 2 apelsini mahl
  
• 1 dl vanilje siirupit
  
• 4 cl Vana Tallinna likööri
  

• Samal ajal kui pannkooke küpsetad võid teha pannkookidele peale ka siirupi.
  

• Võta suurem pann. Tõmba apelsini koorest peenikesed ribad pannile, seejärel lisa 2 apelsini mahl. Kalla juurde vaniljesiirup ja lase see keema. Samal ajal võid valmis lõigata apelsini fileed st. esmalt koorid apelsini noaga ja seejärel lõikad apelsinist sektorid kasutades viljaliha keskmist osa. Kui siirup on keenud mõned minutid , siis kasta valmisküpsetatud pannkoogid siirupisse, lisa Vana Tallinn ja flambeeri koogid ettevaatlikult. Viimasena lisa apelsini viljaliha ja serveeri kohe.
  

8