Muinas - Kreeka MARI PRESS 11C Naise rõivastus: Põhielemendiks Peplos, mille laius oli 180 cm ja pikkus u pool kandja pikkusest Riidetükk keerati ümber keha ja kinnitati õlal fibula abil Peplost kasutati peamiselt vöötatult, mis tekitas ka pluusi ja seeliku mulje Kitoon: nelinurkne villast kangatükk, dapeeriti keha ümber nii et vasak õlavars oli kaetud, parem katmata; koos hoidis fibula Rõivas ulatus põlvini või pahkluuni; sõltus seisusest Himationi kanti kitooni peal kaitseks külma eest;värvus varieerus klassikalisest valgest kuni punaseni Himation muinasajal: Mõjutus tänapäevale: Meeste rõivastus: Meeste kitoonid olid naiste omadest palju avaramad Osa kanga laiusest võis pruukida käsivartele langevate varrukate moodustamiseks Et jätta muljet et tegu oleks pluusi ja seelikuga, kasutati kahte vöörihma, üht vöökohal ja teist puusadel Teine asendamatu rõivatükk oli Himaton, õlgadel kantav nelinurkn...
Hinduism · On olemas ainult tänud sellele, et India religioonidele oli vaja ühist nimetust. · u 1000 erinevat religioosset liikumist · hinduks ei saa hakata, hinduks saab ainult sündida · 2001. aastal tehtud rahvaloenduse järgi on Indias 80-80% hindud, 12-13% moslemid, 2% kristlased, 2% sikhid, 0,8% budistid. · Indias elab rohkem moslemeid kui Bangladeshis ja Pakistanis kokku. (läksid laiali, kuna moslemid kartsid tagakiusamist hindude poolt) · Esimest korda deklareeriti Indias usuvabadust u 250 a eKr (põhimõte). Indias ei ole elas olnud probleemi usuvabadusega, mis aga ei tähenda seda et tagakiusamine puuduks. Õpetused · Dharma algõpetus, algtõde · Vedade kirjanduse autoriteet. Need on loodud 1500-500 eKr. Esimesed säilinud kirjapandud vedad on päris 11. sajandist pKr. · Tekst muutub pühaks alles siis, kui see on verbaalselt ette kantud. Er...
Ahimsa ehk vägivallatus (kui mõtled, et tapad, siis oled juba mõrvar). Meditatsioon ehk dhyana. Kloostri reeglistik vinaya. Budistlik kogukond on loodud selleks, et eirata kastisüsteemi. Karman idee sellest, et sinu teod, sõnad ja mõtted mõjutavad sinu seda ja kõiki järgmisi eksistentse. Buddha õpilased ehk arhantid. Hinaya negatiivne määratlus, mille mahayana on rakendanud rivaalidele. Theravada ehk vanemate munkade õpetus. MUINAS-KREEKA USUNDID Omane suurte jumalate austamine. Kybele jumalanna, keda austasid kreeklased 5. saj eKr. Kolm ajajärku. Mükeene periood olulised rituaalsed keskused olid lossidel. Kõige tähtsam Knossos. Kaksikkirves poliitiline sümbol. Potnija ehk emand. Arhailine periood rituaale tuli järgida ja jumala solvamine oli keelatud. Kreeka kogukond ehk polis (linnriik). Sokrates mõisteti hukka, sest solvas jumalaid. Ekklesia rahvakoosolek kristlikku kirikut tähistav termin
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. ............................
VASTUSED KT. NR.1 1. Muinas-Egiptus........................3000 1800 eKr Mesopotaamia .........................3000 1700 eKr India ..........................................1500 400 eKr Hiina ..........................................1400 400 eKr Vana-Kreeka ja Rooma.............8. saj eKr 4. saj pKr. 2. Vanaaja algust võib piiritleda umbes 10. sajandiga eKr. Siis rajas arvatavasti kuningas Taavet juudi templimuusika. 3. Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. 4. MUUSIK oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. MUSIKE oli lauldes ette kantud luule 5. Vana-Roo...
1.Nim. õhtumaade muusika stiiliperioodid, kaunistav osa. Tähelepanu pöörati sajandid! puhtmuusikalisele väljendusele. - Keskaeg (Gootika) 5. 13. saj. - Renessanss 14. 16. saj. 9.Kus sündis ja levis kristlus? - Barokk 7. 18. saj. I pool. - Sündis Palestiinas. - Klassitsism 18. saj. I pool 19. - Levis Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses ja saj I veerand Põhja-Aafrikas. - Romantism 19. saj. - Stiilide paljusus 20. saj. 10.Missa mõiste! - Missa on katoliku kiriku igapäevane 2. Kes olid rapsoodid ja aoidid? jumalateenistus mida hakati 4.-5. saj. - Rapsoodid rändlaulikud lauludega saatma. - Aoidid kutselised laulikud 11.Missa osad! 3.Mis keeled olid algselt kristlaste ...
Meeste juuste ja habemete värvimised, lõikused läbi aegade Muinas- Egiptus Sel ajal kandsid mehed parukaid. Kunigapere ja ülikud ajasid pea kiilaks ja kandsid inimjuustest valmistatud parukaid. Muinas-Kreeka 6.saj eKr hakkasid mehed eelistama lühikest lõikust. Pikki juukseid kandsid poisid, noorukid, raugad. Parukad polnud nii moes, kuid kanti siiski. Mehed kui ka naised kasutasid juuste hoolitsemisel parfüüme ja õlisid. 444.eKr hakkasid mehed oma juukseid värvima mahapestava pulbriga. Kasutusel olid ka võltsjuuksed. Juuksed ning habemed olid tol ajal võrdse tähtsusega. Tõsiselt võetav oli vaid habemega mees.
,,Kool" Püramiidid referaat Koostaja: ,,Nimi" ,,Klass" ,,Koht + aasta" Giza platoo Giza platoo koosneb Cheopsi (Hufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose (Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Lisaks neile ehitistele on seal veel palju väikeseid hauakambreid, templeid ning kolm väikest püramiidi, kuhu on arvatavasti maetud Cheopsi kolm naist. Platoo ise on kollakaspruuni värvi. Giza suured püramiidid olid algselt kaetud säravalge lubjakiviga ja võibolla isegi kullaga. Püramiidi pind siluti siledaks kvartsiidiga. Giza nekropol hõlmab 2000 ruutmeetri suuruse ala murendiga kaetud lubjakiviplatoost, mis asub umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist. Platoo jalamil kulges muistsel ajal kanal, mis eraldas viljaka lammi Liibüa kõrbest. Kanalit mööda toimetati haudehitiste jaoks kohale kive samas ...
Muinasaja muusika Muinasajal ei olnud muusika omaette kunstiliik, vaid oli tihedalt seotud usundite, kommete, tantsude ja mängudega. Arvati, et muusika abil saab kaitsta end loodusjõudude ja kurjade vaimude eest. Esimesed meloodiad olid lihtsad mõneastmelised viisid, mida korrati väikeste muudatustega. Laule lauldi koos liikumisega, rütmi rõhutati käte plaksutamisega või algeliste löökpillidega. Erineva kuju ja kõlaga trumme kasutati nii tantsude saateks kui ka side pidamiseks naabersuguharudega. Vanimaks puhkpilliks peetakse vilepilli, mis valmistati loomaluudest, sarvedest või pilliroost. Muistne kütt võis keelpilli valmistamise mõttele tulla siis, kui vibu nöör heli tekitas. Muinasaja inimese elu oli täis salapäraseid jõude, kellega tuli arvestada ja hästi läbi saada. Laul, tants ja pillimäng aitasid end selles maailmas kindlamalt tunda. Kultuurühiskonnad Kultuurühiskonnaks sa...
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
LOODUSRAHVASTE MUUSIKA: Rituaalide keel krgemate judude ja vaimumaailmaga suhtelmiseks. Loodusjudude mjutamine lbi laulu ja tantsu. Lindude ja loomade keel matkimine jt VANADE KRGULTUURIDE MUUSIKA: Muinas- Egiptus eKr, Mesopotaamia eKr, India eKr, Hiina eKr, Araabia pKr, Mehhiko pKr (Muusikal philiselt kuluusliku funktsioon, klas ka tantsu, vistluste, smaaegade saateks, kutseliste muusikute seisus.) VANA KREEKA MUUSIKA: Muusikal , poeesial ja tantsul vga thtis koht. Muske. muusade kunst- lauldse ette kantud luule. Muusikuid ja poeete peeti jumaliku andega prohveteiks- muusika oli jumalikku pritolu. Muusikateooria ksitleb helisid selgeis Seostes arvudega . muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. ESIMESTEKS MUUSIKUTEKS PEETI ZEUSI POEGI: Apollon muusade juht, Amphion lramng, Dionysos veini-ja viljakusejumal(puhkpill)476 keskaja algus. Rooma sai lnekiriku keskuseks. VAIMULIK MUUSIKA: jumalateenistuse liturgia koosnes histest palvustest ...
Kokku- ja lahkukirjutamine KINDLASTI LAHKU tol ajal /sel ajal üle jõu käiv töö ida poole /minu poolt sel kombel linna ja maa vaheline kirja teel tohutu suur aru anda / aruandmine aja jooksul ääretu lai alla kirjutamas võimaluse korral põhjatu sügav üles leidmast õlg õla kõrval kas või / mis tahes pead murdes samm sammu järel kogu aeg päevast päeva aastast aastasse maa all mitu tuhat paar miljonit minu arust ellu viia L. Koidula aegne Teise maailmasõja aegne Raekoja plats Läänemere maad Skandinaavia maad Aasia maad KINDLASTI KOKKU sellegipoolest igaühel/igalühel ingliskeelne lemmikkirjanik (kõik lemmikud) sajanditepikkused järkjärguline südamehääl inimestevahelised läbilöömine iseenesestmõistet...
ANALÜÜS ,,Kadunud aegade aarded" Käisin kolmapäev koos klassivendadega Kadrioru juures asuval Mikkeli muuseumis,mis oli minu jaoks esimene muuseum mida külastansin.Algus oli raske üles leida ,kuid lõpuks leidsime koha üles ning hakkasime uurima. Näitus ,,Kadunud aegade aarded" toob vaatajateni Eesti muuseumides ja erakollektsioonides leiduvad Egiptuse, Kreeka, Vana-Ida ja Kolumbuse-eelsete Ameerika kultuuride muistised ja esemeid.Näitusel tuuakse vaatajate silmini kus välja pandud vanimatel esemetel on iga rohkem kui 5000 aasta."Kadunud aegade aarded" on retk aega, mil Egiptuses valitsesid vaaraod ja Mesopotaamias lõi õitsele sumerite kultuur. Ning aega, mida meile meenutavad eelkõige kreeklaste kaunilt maalitud vaasid. Eksponaatide seas on nii hieroglüüfidega raidkivi kui ka puutahvel Egiptusest. 4000 aastat vanad kiilkirjatekstidega Sumeri savitahvlid. Meie ku...
ja juuksepikendused. Selle aja ideaalkujud olid Egiptuse viimane valitsejanna KleopatraVII ja Egiptuse vaarao Ehnatoni naine Nofretete. Joonis 1. KleopatraVII meiginäide Joonis 2. Elizabeth Taylor Kleopatrana 1.3 Muinas-Kreeka Kosmeetika levis edasi Kreekasse. Kreeka kultuuri arhailisel ajajärgul kasutati näo- meiki harva. Naisel kui abikaasal ei olnud lubatud end meikida. Ideaalnaine oli puhas, loomulik ja graatsiline. Sel ajal kasutati valget alusmeiki, mis sisaldas tinavalget ja mis võisnäonahka rikkuda või hoopis kutsuda esile surma raske tinamürgituse läbi. Kinaverist ja adrust või mooruspuumarjadest segati kokku pruunika tooniga põse- puna
KÜSIMUSED! 1. Kas mees- või naisisik avastas käärinud joogi? - Meestik 2. Milline oli Sumerite õlle sortiment? - Meeõlu ja tavaline õlu 3. Kes kehtestas maailma esimese joogimaksu? - Keiser Friedrich I 4. Vanas Egiptuses oli õllepealinnaks - milline linn? - Babüloonia 5. Humal võeti kasutusele, mis aastal ja kus? - 768 a. 6. Keskajal õlu ja klooster. Kas sobisid? Kas munk oli õlle nägu või õlu oli munga nägu? - Sobisid väga hästi, see oli lausa elutähtis tegevusala. Mungad panid tarkused kirja ning tänu sellele arenes kloostri õlle kvaliteet pidevalt. 7. Mis aastal alagas kultuurpärmi kasutamine? - 1551 aastal Münchenis 8. Milliseid õlle sorte pruuliti 18. saj Inglismaal? - ale’i, kange õlu nn beer, lahja õlu nn. two-penny 9. Mis taim (ed) annab õllele punaka värvitooni? - Liht-naistepuna 10. Kus asub veini valmistamise algkodu? - Mesopotaamias 11. Kes oli (on) veinijumal? - Dionysos 12.Mis jook on Malvasia? - Kreeka vei...
Gorgod Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised Euryale, Sthenno ja Medusa Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist Kentaurid vanakreeka mütoloogias hobuinimesed Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes Cheiron oli tark, õiglane ja inimsõbralik kentaur. Cheiron oli suurte kangelaste näiteks Achilleuse, Theseus, Aktaioni ja Iasoni kasvataja. Graiad Elasid Okeanose Graiad ehk hallid naised kaljupangal olid Phorkyse ja Keto Perseus varastas nende tütred silma ega andnud enne Deino, tagasi, kui oli neilt saanud Enyo ja Pemphredo abi Neil oli kolme peale üks võitlemiseks Medusa vastu. silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punap...
KREEKA TEST Arvestuslik töö nr.5 I osa Õpilane: Imre Millert klass: 11K2 Kreeka asukoht on tinginud avatuse muu maailma suhtes. Nimelt asub Kreeka Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel. Kuna ta on mägine ja liigendatud, oli Kreeka sisemiselt killustatud. Kreeka ülesandeks vanaaja perioodil oli oma asukoha tõttu täitis pideva kultuurivahendaja rolli, kuna asus Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel. Kreeka tsivilisatsioon on loonud oma originaalse kultuuri, kuid selle üheks osaks on omakorda otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. Põlluharimise alguseks Balkani poolsaarel loetakse VII A. eKr., kuid kreeklaste esivanemate arvatav sissetung Balkanile toimus tunduvalt hiljem umbes 2200-2000 a. eKr. Kreeka ajaloo varasem periood kannab nime Kreeta-Mükeene ajajärk. See eksisteeris aastatel u 2000-1100 eKr. Antud kultuuri käsitletakse eristades ...
Kose Gümnaasium REFERAAT ALEKSANDER SUUR MAADEAVASTAJANA Katrin Taniste 8.a Kose 2009 Sissejuhatus Maailmaajaloost on raske leida mõnda teist Aleksander Suurele võrdset väejuhti. On teada, et austusega suhtusid temasse ka sellised maailma vapustanud vallutajad nagu Tsingis-khaan ja Napoleon I Bonaparte. Tõepoolest, selle Kreeka kõige põhjapoolsemas osas paikneva väikese Makedoonia riigi valitseja vallutusretked mõjutasid suuresti ka kõiki järgnevaid põlvkondi. Aleksander Suure väejuhioskused on aga sõjandusele pühendunud inimeste jaoks klassika. Makedoonia kuningas on kõigi aegade ja rahvaste kuulsaim väejuht, ...
Kordamine üleminekueksamiks Eksamil on küsimused jaotud teemade kaupa: I Vanaaeg II Keskaeg III Uusaeg IV Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 1.Vana-Kreekaga seotud mõisted: 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik – lakoonika asunik 5) Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis 6) Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades 7) Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus 8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik 9) Andron (andreion) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione) 10) Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend 12)...
Riigieksamiks valmis 12. klass ne- ja line-lõpulised sõnad KOKKU · leheküljesuurused reklaamid · abieluväliselt · suhtlevad endasugustega · 18-aastane / 18aastane · inimestevahelised suhted · rootsikeelne Sidekriipsuga või ilma? Reini-äärne · Eesti-aineline · Rootsi-sisene poliitika · jagatakse Darwini-nimelist preemiat · Eesti Vabariigi aegne · Windows XP põhine · Atlandi ookeani äärne Sidekriipsuga · A-vitamiin · PIN-kood · GSM-võrk · PDF-fail · hatha-jooga ! täht, täheühend, sõnaosa või tsitaatsõna Kohanimed · Mandri-Soome · Muinas-Eesti · Vana-Kreeka · Põhja-Jäämeri · Balti meri AGA: Suurbritannia, Suur Munamägi, Baltimaad, Läänemere maad Ohtlikud sõnad · kas või · mis tahes · just nimelt · võib-olla · kogu aeg · minu arvates · tohutu suur pool, poole, poolt · Käändsõnast LAHKU · kummale poole · omalt ...
Jevgeni armub Tanjasse! Tanja ei tee sellest välja. Onegini kiri Tatjanale: (lk. 214) Mõtlesin: Õnn- see on rahu. Olla prii!- Oh jumal! Kuidas küll sain petta... Otsustagu nüüd saatus- teie meelevald. Vastust ei tulnud. Uus kiri. Ei midagi. Pilk jäiselt kale. Rangel näol ainult raev. Onegin hakkas lugema. Läks Tanja juurde. Leidis neiu kirja juures nutmas. ,,Miks aga põlvitate maas mu jalus nüüd?" Te peate, palun, taganema nüüd jäädavalt mu eluteelt. Onegin lahkus. Homeros- muinas-kreeka vanim luuletaja (,,Ilias") Theakritos- kreeka poeet Adam Smith- inglise majandusteadlane Publius Ovidius Naso- rooma luuletaja Bolivar- laiaääreline kübar Bregee- taskukell Pantaloonid- pikad meestepüksid Zilee- vest Wasisdas- õhuaken Spleen- raskemeelsus, elutüdimus Far niente- laisklemine Drüaad- metsanümf Farmasoon- vabamüürlane Et cetera- jne Belle endarmie- uinuv kaunitar
Plaatina Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Plaatina on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Ta esineb 6 isotoobina, massiarvudega 190, 192, 194, 195, 196 ja 198. Avastamine Plaatinametallidele üldnimetuse andnud plaatinat tunti juba Muinas-Egiptuses 4000 aastat tagasi. Sellest ajast pärinevate kuldesemete plaatinasisaldus on kõrge. Vana-Roomas arvati, et plaatina on plii erim. 1748. aastal kirjeldas Hispaania maailmarändur Antonio de Ulloa põhjalikult oma Lõuna-Ameerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kullast plaatina. Plaatina oli kullast odavam ja suure tihedusega plaatina...
Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil (nn viikingiaeg). Kõige põnevam ja väljakujunenum oli germaani kultuur Põhjamaades, kus see sai kõige kauem rahulikult areneda. Kuna siinseid elanikke, kes tegelesid 8.-10. saj. meresõidu, röövretkede ja ka rahuliku kauplemisega hakati nimetama viikingiteks, võime seda kultuurinähtust tinglikult nimetada ka viikingikultuuriks. Selle suurim saavutus oli viikingilaev, mis oli kasutatav nii sõitmiseks igalpool (Norra fjordidel, ookeanil jne). Laeva vorm on väga praktiline, kuid samas esteetiliselt mõjuv. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise j...
aViikingid (päritolu, tegevus) Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, taani, norra) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8. 11. sajand (aastad 700 1050). Nimetus viiking tuleb tõenäoliselt vana-skandinaavia sõnast vik, mis tähendab lahte. Kuigi viikingid on andnud nime tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast. Suurem osa Skandinaavia elanikkonnast tegeles rahumeelse maaharimisega. Meresõitmisega hakkasid endale elatist teenima vaid need inimesed, kes elasid ranniku vahetus läheduses, kus olid maade puudus, ja kus maad olid väheviljakad. Viikingid olid osavad laevaehitajad: nende pikklaevade drakkarite plangutus ja suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingid Islandile, Gröönimaale ja isegi Põhja-Ameerika rannikule. Euroopas rajasid nad mitmele poole oma asulaid ning ...
Raili Silluste PLAATINAMETALLID Õppeaines: Informaatika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11 Juhendaja: õppejõud H. Jokk Tallinn 2010 Plaatina Sisukord Raili Silluste Page 2 Plaatina PLAATINAMETALLID Keemiliselt kõige püsivamateks metallideks on 6 plaatinametalli. Need on väärimetallid, mis on kullast kallimad ja moodustavad perioodilisussüsteemis 2 triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristatakse kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristataks kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Kerged Pt- metallid on ruteenium (Ru), roodium (Rh) ja pallaadium (Pd), mille tihedus on ~12 g/cm 3. Rasked Pt-metallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaatina (Pt) on kergest ligi 2 korda raskemad (tihedus ~22g/cm 3). Maakoores leidumise poolest on plaatinametallid kullast haruldasemad. Nende levimus väheneb reas RuPtPdRhOsIr. ...
Plaatina Cathreen Selgis MO12 Plaatina o on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Ta esineb 6 isotoobina, massiarvudega 190, 192, 194, 195, 196 ja 198. o leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. o Nimi: Plaatina o Sümbol: Pt o Aatomi number: 78 o Aatomi mass: 195.078 amü o Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) o Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) o Elektronide/Prootonite arv: 78 o Neutronite arv: 117 o Kristallide struktuur: Kuupjas o Tihedus: 21.45 g/cm3 o Värvus: Hõbedane Avastamine o ...
Homerose eeposed olid väga pika aja vältel kreeklaste kasvatamise ja õpetamise aluseks. Platon nimetab Homerost ,,täies tähenduses Kreeka õpetajaks". Homerose loodu oli suulise õpetuse alus, seda õpiti pähe ja tunti, tema kangelased olid aastasadade jooksul kreeklaste ideaalid. Ta looming on ka vanim dokumentaalne tunnistus kreeka kasvatuse ja hariduse kohta. Homeros lõi ideaalse inimese-kangelase mudeli, kes oli sõdalane-aristokraat. Kangelaslikkus jääb esikohale läbi terve Muinas-Kreeka ajaloo. Kangelased on eriti tundlikud inimkeha ilu ja proportsioonide suhtes. Mehe välimus pidi kiirgama jõudu, mees pidi olema atleet ning pidi ükskõik kui raskest võitlusest võitjana välja tulema. Kõik see nõudis vilumust, mida treeniti, ja treeninguteks oli vaja vaba aega- seega oli atleedikeha üliku tunnus. Homerose kangelane paistab silma kauni kõne ja kombekusega. Ta ei püüa silma torgata, ei
ISESEISEV TÖÖ 8.a klass Koostanud: Grete Mitt Juhendaja: õp.Karoliina Tõnisson 25.11.2011 Baarium (Ba) Keemiline element Baarium tuleb kreeka keelest barys "raske". Baarium on leelismuldmetall. Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub IIA.rühmas ja 6.perioodis. Baariumi järjekorranumber on 56, aatommass 137,34 amü. Looduses leidub baariumit vaid ühendeina, millest tavalisemad on näiteks baariumsulfaat (BaSO4) või baariumkarbonaat (BaCO3). Looduslik baarium koosneb 7-est stabiilsest isotoobist. Tööstuslikult saadakse baariumi barüüdist või viteriidist. Baarium on hõbevalge läikiv metall, sulamistemperatuur on 727 kraadi, tihedus 3,63 Mg/m3. Baariumi sisaldus maakoores on 0.0425% ja merevees 13 µg/L . Seda esineb mineraalides barüüt (sulfaat) ja viteriit (karbonaat). Haruldane kalliskivi nimega bentoniit sisaldab samuti baariumi. Rohkesti leidub seda Hiinas, Saksamaal, Indias, Marokos ja U.S....
Põhivärvid ehk primaarvärvid Karolin Karbus ja Triinu Halliste Põhivärvid ehk primaarvärvid on värviteooriates tavaliselt kollane, punane ja sinine. Mõnes teoorias on ka kollane, punane, sinine ja roheline. Need on värvid, mille segamisel saadakse kõik ülejäänud. Kuid põhivärvidena on käsitletud ka 5- 8 värvi. Mitmed värvitaju uurijad ei nõustu nn kolmevärviteooriaga, pakkudes välja neljavärviteooria. Idee pärineb saksa füsioloogiaprofessorilt Ewald Heringilt. Tema järgi on üksteiseks üleminevate vabade värvitoonide reas võimalik näha nelja oma naabervärvidest vaba värvitooni: punast, kollast, rohelist ja sinist. Ta nimetas need algpunane (Urrot), algkollane (Urgelb), algroheline (Urgün) ja algsinine (Urblau). Neile neljale algvärvile tugineb kaks antagonistlikku füsioloogilist süsteemi: punase- rohelis- ja kolla- sini- süsteemi. Kollane Kollane on värvus, mille lainepikkus on 570-580 nano...
KUNSTI AJALUGU "Kunstilugu koolidele" L.Leesi, 2003 "Kunsti kultuuri ajalugu" J. Kangilaski 2003 Väike Kunstiajalugu (pildid kindlasti lugege ka tekstid lisaks) http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/index.htm Mis on kunst? Kunstnik kelle annet tema eluajal ei märgata ei ole tavaline. Küll võivad eluajal väga tunnustatud, jõukal järjel kunstnikud vajuda hiljem unustusse. Muinas-, antiik- ja keskajal olid kunstnikud oskuskäsitöölised kelle tegevust reguleerisid ameti ühendused. Alates 16.sajandist seisukoht, et kunstniku tuleks kohelda aristokraatide ja õpetlastega sotsiaalselt ja intellektuaalselt võrdselt. Kaasajal tähtsal kohal näitused. Alates 20 sajandist on ilu kunstis teisejärguline. Tähtis on idee, sõnum. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur-kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid (püha) · Profaanarhitektuur- lossid, paled, linnused, raekojad, elamud (argine) SKULPTUUR · Reljeef · Ümarplastika (vaadeldav kõig...
India kirjandus India kirjanduse aeg algab umbes II aastatuhandel eKr. Seega on india kirjandus maailma vanim kirjandus, olles ligi neli tuhat aastat vana. Järelikult pole antiik-kreeka kirjandus sugugi vanim kogu maailmas, vaid ainult Euroopas. 1) India kirjanduse alguseks on usuliste hümnide kogu "Rigvedat", mis oli tol ajal pühakirja tähendusega ning mis püüab sõnastada maailma olemust ja inimese kohta selles. Usupärimused kirjeldavad muinasaegseid või ebamaiseid sündmusi, samuti sisaldavad need müüte maailmast ja jumalatest. Need on kirjutatud väga vanas india-aaria keeles, mida nimetatakse veeda- sanskritiks. India vanima ajajärgu kirjandust nimetatakse esimeseks veedakirjanduseks, millest tähtsaim on "Rigveda", mis koosneb 1028 hümnist muinas-india jumalatele. Kokku on jumalaid 33 kuni 3339! Jumalad jagunevad nagu maailmgi kolmeks: maad valitseb Agni (,,tuli") ja Soma (,,joogiohver"), õhuvalda piksejumal Indra ning tormi- ja ä...
AJALUGU 1. Kas mees- või naisisik avastas käärinud joogi? Veini ja õlu avastajaks oli ilmselt meesterahvas. 2. Milline oli Sumerite õlle sortiment? Tunti tavalist ja meeõlut, kusjuures viimane polnud siiski mitte mõdu (meejook). 3. Kes kehtestas maailma esimese joogimaksu? Babüloonia kuningas Hammurabi (elas 1728-1686.a. e.Kr.) poolt koostatud maailma esimeses teadaolevas tsiviilkoodeksis reguleeriti muuhulgas ka õlle kasutamine ja valmistamine. Selle kohaselt määrati kindlaks õlle hind. Joogimaksu kehtestamise peale tulid vaaraod alles Kleopatra ajal, millest saadud raha kulutati püramiidide ehitamiseks. Põhjendusena toodi siiski esile vajadus piirata üleüldist joomarlust. Sellega oli sündinud maailma esimene joogimaks, mis tuli ja jäi. 4. Vanas Egiptuses oli õllepealinnaks - milline linn? Kui Egiptus sattus helleenide mõjusfääri sai kuulsaks õllelinnaks Niiluse deltas paiknenud Pelusion. 5. Humal võeti kasutusele, mis aasta...
Nimisõna + nimisõna 1. Lühenenud sõna + nimisõna K uurimistöö, elamispind, võõrkeel, kõrgkool, hõõglamp, heegelnõel 2. Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna K soolvesi, sügismantel, kuldmünt, võrkpall 3. Nimisõna ainsuse omastavas+nimisõna 3.1. Kokku, kui 3.1.1. täiendsõna väljendab liiki, laadi (vastab küsimusele mis liiki?missugune?). taskukell, seinakell ............................ jõulupühad, keeleteadus, märtsikuu, koolidirektor 3.1.2. tekib piltlik väljend. konnasilm, mehejutt, merekaru, lapsepõlv 3.1.3. täiendsõna on mitmusliku sisuga. tikutoos, raamatukapp, marjakorjamine, rebasenahad 3.2. Lahku, kui 3.2.1. täiendsõna väljendab kuuluvust (vastab küsimusele kelle?mille?). õpiku autor, õpilase kirjand, kauba headus, looduse ilu, ukse kääksumine, mehe jutt (ühe teatud mehe jutt), konna (kelle?) silm, kooli direktor (ühe kindla kooli) 3.2.2. täiendsõna juurde kuulub täiend. tähtsa linna elan...
1 1. Arutle - kas mees- või naisisik avastas käärimise võlud...? Meesisik avastas kääritatud joogid oma laiskuse tõttu. 2. Sumerite õllesortiment? Tuntakse tavalist ja meeõlut. 3.Vana-Egiptuse õllepealinn oli? Babüloonia. 4. Kes ja kus kehtestas esimesena aktsiisi? Keiser Friedrich I (Barbarossa), Augsburgis. 5. Humala kasutamine algas? Aastal 768 pärinevad esimesed teated ka humala kasutuselevõtmisest. 6. Kas klooster ja õlu sobisid oma vahel kokku? Aja möödudes hakati kodusele pruulimisele kitsendusi tegema ning eesõiguse said kloostritele ja jõukamatele kaupmeestele. Eriti heaks peeti kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemsemalt kui kodused majapidamised. Mungad panid oma kogemused kirja, mis oli aluseks kloostriõlle kvaliteedi pidevale tõusmisele. Samas oli munkadel hea ja kange õlle pruukimine ka ...
TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond Jekaterina Kudenko KUKKB-2 Rõivastiilide kronoloogiline ülevaatetabel Koostaja: Kudenko Jekaterina Juhendaja: PhD Ene Lind Tallinn 2014 eKr ÜRGAEG Ürdaeg Rõivastus: loomanahad, erinevad taimsed kiud Ehted: luudest-, teokarpidest keed 2778. a eKr MUINAS-EGIPTUS Vana riigi periood Vana riigi periood (2778-2263 a eKr) - rõivad on hästi tugevast ja paksust linast - proportsioonid olid mõlema soo pu...
INIMESE PÕLVNEMINE Elu Maal tekkis 3 mlrd aastat tagasi, inimene hakkas arenema 5-6 mlj aastat tagasi. Inimese ajajärk jaguneb kaheks: 1) ESIAEG miljonid aastad, inimese kujunemine 2) AJALOOLINE AEG 5000 eKr kaasaeg. Sel ajal hakati kirjutama AUSTRALOPITEEKUS loetakse 1. kellest sai inimene alguse. 5mlj a tagasi, suure kohanemisvõimega. HOMO HABILIS vanim ürginimene, 3mln a tagasi. Elas muinas- ja kiviajal. Kivist tööriistad. HOMO ERECTUS 2mln a tagasi. Pihukirves. 1mln a tagasi levis inimasustus Aafrikast mujale. Elasid koobastes & okstest onnides. Rahvaarv kasvas kiiresti. HEIDELBERGI INIMENE 0.5 mln a tagasi. Suured vaimsed võimed ja kohanemisvõime. HOMO SAPIENS pärisinimene, tarkinimene. NEANDERTALLANE 250 000 a tagasi, pole meie eellane, DNA erineb meie omast. Liikus põhja, kohanes külma kliimaga. Sotsiaalselt arenenud. HOMO SAPIENS SAPIENS 200 000 a tagasi. Leiukoha järgi ku...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PLAATINA Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ 3 Avastamine.......................................................................................................... 4 Omadused........................................................................................................... 5 Kasutusalad......................................................................................................... 6 Peamised kasutusvaldkonnad............................................................................. 8 Hind..................................................................................................................... 9 Teised plaatinametallid.......................
Keemilised elemendid ja nende tekkelugu Tänapäeval tuntakse 112 erinevat elementi. Neist on looduses kindlaks tehtud 92, seega 20 on valmistatud tehislikult. Teadusajaloo andmeil hakati esmalt uurima tahkeid aineid, sest neid on kõige kergem käsitseda ja enamasti on neil ka iseloomulik värvus. Sellele järgnesid vedelikud, mida kõiki seostati veega. Kõiki gaase kujuteldi algul õhu eri liikidena, nagu vedelikke eri vetena. Iga keemilise elemendi avastamisega kaasnes väga palju laboratoorseid katseid. Ma üritan mõnest siin rääkida. Vesinik(H) - meile tuntud element on ka ühtlasi kõige kergem gaas. Paljud alkeemikud on täheldanud, et kui metalle töödelda happega, eraldub mingi gaas, mis põhjustab sageli plahvatusi. N. Lemery kirjeldas nn. "põleva õhu" saamist raua ja väävelhappe reageerimisel. Lomonossov arvas, et see põlev aur ei ole midagi muud kui flogiston. 1766. aastal eraldas selle põleva auru pu...
docstxt/.txt
olümpiamängude toimumise aasta 776 eKr - sai kreeklaste ajaarvamise alguseks. 5. saj. eKr üritas Pärsia suurriik alistada oma võimule ka Kreeka polised. Kreeka-Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg (5. saj. 4. saj. I pool), mida tuntakse ka klassikalise ajajärgu nime all. Sel perioodil kerkisid Kreeka linnriikide seas esile eriti Ateena ja Sparta. Ateena oli demokraatlik riik, mille sise- ja välispoliitikat kujundas 5. saj. eKr pikka aega Muinas-Kreeka üks kuulsamaid riigimehi Perikles. Ateena oli Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateenal oli Kreeka võimsaim laevastik. Sparta oli sõjaväelise korraldusega riik, millel oli Kreeka tugevaim sõjavägi. Sparta ümber koondus palju- sid Lõuna-Kreeka linnriike ühendav Peloponnesose liit. Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pinge- lised ning viisid pika ja kurnava Peloponnesose sõjani (5. saj. lõpus eKr). See lõppes Sparta ja tema liitlaste võiduga
Eesti kirjandus enne ärkamist 1. Heinrici Chronicon Livoniae. Ajavahemik 1180-1227, kirjeldatud on eestlaste kombeid, usundit, keelt, rahvalaulu, isiku- ja kohanimesid, põlluharimist jm. Sõnad maleva, kylekunda, vanem, Odenpe, Sackala, Tarbata, Viliende, Sontagana, Lembitus, Maniwalde; Laula, laula, pappi! Maga magamas! 2. 1525 Lübeckis trükitud katekismus ja 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. Säilinud 11 lk leiti1929. a, sisaldas tõenäoliselt kümme käsku, usutunnistuse, Meieisa palve, ristimissakramendi ja altarisakramendi tekstiosa ning pihtimisõpetuse. Mõeldud preestritele. 3. Georg Mülleri jutlused levisid käsikirjalistena, trükiti 1891. 39 jutlust pidas autor aastatel 1600-1606, kõneks katk ja selle tagajärjed, 1601.a nälg, kombed, elu-olu, ajalugu. Omavad kiriku-, keele-, olustikuloolist, aga ka kirjanduslikku väärtust. 4. Heinrich Stahl, kirikuõpetajana P-Eesti kogudustes töötanud õpetaja, koostas ja avaldas 2 eest...
1. Esiaeg – mida see mõiste tähendab? Millega algas esiaeg maailmas, millega Eestis? Esiaeg on aeg ajaloo algusest kirja kasutusele võtmiseni. Maailmas algas esiaeg homo sapiensi väljakujunemisega 200 000 aastat tagasi, Eestis esimeste inimeste maalesaabumisega 8900-8700ekr. 2. Esiaja algusega seotud sündmused: tööriistade teke u 2,6 mln aastat tagasi, Homo sapiensi väljakujunemine 200 000 aastat tagasi. 3. Esiaja lõpp – kirja kasutuselevõtmine. Lähis idas u. 4. aastatuhat eKr, Eestis 13. sajand. Kirja võtsid kasutusele sumerid umbes 3500ekr Mesopotaamias – kiilkiri. 4. Inimese väljakujunemisega seotud mõisted: antropogenees, australopiteekus, neandertallane. Inimese levimine üle maailma. Antropogenees – inimeste kujunemislugu Australopiteekus – inimese eellased, väikest kasvu hominiidid Aafrikas, kes kasutasid juba tööriistu Neandertaallane – Euroopas 370 000 aastat tagasi tekkinud liik, ini...
Kristlus ehk ristiusk · Maailma levinum usk, mille uskujaid on üle 2miljardi inimese. Ameerikas ja Austraalias on see valdav usund · Tekkimine: - Välja kasvanud judaismist - Tekkis eeldusest, et on elanud Jeesus, kes on pärit Naatsaretis. Usuti, et ta on hukatud ja pärast oma surma ülestõusnud. - Väga vähe ülesmärkinud ja usutakse, et kui ta oli, siis tegutses ta Rooma äärsetel aladel. Mainitud on Chrestust, kes ässitas juute mässama juutide rahutusele ning valitus saatis ta välja Rooma riigist (selline uskumus tuleb Rooma allikatest) - Evangeeliumite järgi sündis Jeesus Herodes Suure ajal ja hiljemalt 4.a. eKr, Kodu koht oli Kalies. Isa (Joosep) oli ametilt puusepp ja ema (Maarja). - Jeesuse sünniajal oli suur rahvaloendus. Maarja Ja Joosep lähevad end kirja panema Petlema, kui Maarja oli lapseootel. Rännakul sünnib neile laps Jeesu. Kuna majas kohta ei leitud kohta, siis mindi...
Kordamisküsimused 1. Maastikuarhitektuuri mõistest (iseseisvalt) Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele.Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19.sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, ajakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Maastikuarhitektuur hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhidektide, aednike ja taimekasvatajate koostööna. Esimese proffesionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted 2. Aed kui inimese looming (iseseisvalt) Aed on inimese piiritletud ja aianduslikult kasutatav maa-ala ja sellel kujundatud elukeskkond koos selle elustikuga. Aiad luuakse sinna loodud maastiku ilu pärast ja taimede kasvatamiseks. Aia kujundamise otsustab aia omanik, kes tellib projektsiooni. Aedniku tööks on aia eest hoolistemine ning a...
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. ............................
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST aatrium (ld. átrium < ater must, pime) vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes (=compluvium); selle all põrandas bassein vihmavee jaoks (=impluvium). Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. agoraa peaväljak Kreeka linnas. Ka rahvakoosolek vana aja Kreekas; väljak, turuplats. allee regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Selle algeid võib oletatavasti seostada jahilkäikudega - ratsa läbi tiheda metsa tulles raiuti endale tee läbi metsa. Akadeemia (kr. akademeia), Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, idealistliku filo...
Põhjamaade kunst Skandinaavia ehk skandinaavia maad Kitsamas (geograafilises) tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhjaosa asub Skandinaavia poolsaarel) Laiemas (kultuurilises ja ajaloolises) tähenduses nim. Skandinaaviaks Rootsit, Taanit ja Norrat (või maid, kus kõneldakse põhjagermaani ehk skandinaavia keeli lisaks nim maadele ka Isalandit ja Fääri saaari). Inglise ja saksakeelsetes- maades lisatakse mõnikord neljandaks ka Soome. Nime päritolu Teadaolevalt kasutas nime Skandinaavia (Scatinavia) esimest korda Plinius Vanem (vanarooma riigiametnik, sõjaväeülem, ajaloolane ja kirjanik. Plinius hukkus Vesuuvi purske ajal.) 1.sajandil pKr oma teoses ,,Looduslugu" (,,Naturalis historia") Plinius kirjutas, et teisel pool Jüütimaad asub väin nimeda Codanus (Kattegat), mis on täis saari. Suurim neist kandvat nime Scatina...
Kordamine: Muinasaeg maailmas ja Eestis 1. Muinasaja mõiste ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni 13. Saj. Algul pKr. 2. Inimese kujunemine: · Australopiteekus esimene ahvinimene. Vanim leitud luustike vanus 5 milj aastat. Käisid kahel jalal. väike aju, suur nägu, väike kasv. Kuuluvad hominiidide sugukonda. · Homo habilis e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond. Aju suurenemine ja näo mõõtmete vähenemine. Loetakse vanimaks ürginimeseks. Elas Ida-aafrikas. Esimesed kivist tööriistad. · Homo erectus e. Sirginimene u 2 milj. Aastat tagasi. Pikk ja sihvakas. Ajumaht 2/3 nüüdisajainimese aju mahust. Tööriist pihukirves, oli lihasööja. · Homo sapiens e. Pärisinimene heidelbergi inimese otsene järglane....
Löökpillid jagatakse kahte rühma: · Häälestuvad ehk kindla helikõrgusega löökpillid (timpanid, ksülofon, kellad) · Mittehäälestuvad ehk ebamäärase helikõrgusega löökpillid (triangel, suur trumm, tamburiin) Ammu enne seda, kui trummist sai muusikainstrument, usuti, et see suudab äikest esile manada ja kurje vaime peletada, rääkimata vaenlase hirmutamisest. Vanakreeka sõdurid tagusid pingulitõmmatud härjanahast kilpidele sama tava jätkasid suulu sõdalased veel 19. sajandil. Kelli kasutati esmalt nõidumisel ja rituaalidel. Käristitel on sageli maagiline ja usuline tähendus ning käristi või kõrin on üks samaani aksessuaare. Hiinas oli äikesejumala Zin Shini ümber pöörlev ratas, mille külge kinnitati mitmesuguseid silindertrumme ja padatrumme, mida jumal lõi ühes käes oleva trummipulgaga. Iidse jaapani uskumuse järgi oli löökpillide mängimine seotud muusika leiutamisega, kuna müüdi järgi lõid jumalad takti ,,kõikide kastanjettide...
Allikaõpetus- ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate kasutamist. Tegeleb enamasti kirjalike allikate uurimisega. Väline kriitika selgitab välja tekstide usaldusväärsuse ja päritolu , autori eesmärgid. Esmane allikas on kõige olulisem allikas, algallikas on usaldusväärsem, kui teised allikad. Sekundaarne allikas- mingi eesmärgi uurimisel abistavaks, nt raamat, ajaleht. Tekst on märgisüsteem. Kontekst-- taust, infoväli. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi väljaselgitamine-. Negatiivne sisemine kriitika- eesmärgiks on otsida vigu. Allikaõpetuse isaks peetakse Leopold von Ranket 1795-1886. Ta ütles, et igal rahvusel on oma vaatenurk oma ajaloole. Ütles, et asju tuleb vaadata nii, nagu need tol ajajärgul olid. Ajalugu tuli esitada objektiivselt. Ta rajas oma koolkonna ja pani aluse historistlikule uurimussuunale. Õppejõuna võttis kasutusele ajaloo seminari. Eestis peetakse allikaõpetuse isaks Sulev Vahtret 1926-2007. T...
annaabi.ee 
