Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti noorte inimeste emigratsioon (0)

MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON?
Essee
Juba laulusõnad ütlevad, et "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning rõhutavad, et eestlane olla on uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale?
Väljaränne  ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased. Seda on näha ka juuresolevalt diagrammilt(2013.aasta statistikaameti andmed).
Peamised väljarände sihtkohariigid on Soome ja Suurbritannia , viimasel ajal ka Austraalia . Selline trend on kestnud viimased viis aastat. Eesti välisrändes on selgelt näha suundumust majanduslikult suuremat heaolu pakkuvate riikide suunas.
Kas need on ajutiselt või alaliselt Eestist lahkunud inimesed, me tegelikult ei tea. Küll aga näevad Eesti külad hulgaliselt sellise rände tõttu lagunenud peresid või vanemateta kasvavaid lapsi. Tänaseks pole vist pea ühtegi Eesti peret, kelle enda liikmed, sõbrad, tuttavad või naabrid poleks nn töörändurid.
Tihti on väljarände põhjus rajada pere soodsamas keskkonnas, kus on paremad  palgad  ning lastetoetused. Parimaks näiteks võib tuua Soome, sest sinna toimub peamine ränne, valdavalt küll palkade pärast, kuid kus lastetoetus esimesel lapsel on 100€ ning kolmanda lapse toetus 141€, mis on pea kolm korda suurem Eestis oleva kolmanda lapse toetusest. Lisaks on üksikvanematel lisatoetust 46,60€. Kui võrrelda seda Eestiga , kus lapsetoetus esimesel lapsel on 19,19€ ning kolmanda ja järgmise lapse toetus 57,54€, siis võib olla ilmselge, miks vanemad otsustavad oma lapsi mujal üles kasvatada(antud toetuste määr kasvab 2015.aastal). Kuid õnneks on inimesed nii truud oma juurtele , et üritavad oma lapsi kasvatada kakskeelseteks.
Eestlased on aga loomult laisad  inimesed ning rändavad soojale maale, sest seal on parem kliima- paljud lähevad sinna ka elama seoses terviseprobleemidega. Arvatakse, et kui inimene on  töötu ( soojal maal), siis kuidagi saab ikka hakkama. Kõige rohkem emigreeruvad eestlased aga naaberriikidesse. Sinna rändavad põhiliselt inimesed, kelle haridustase on madal ja nende hariduse kohta on seal paremad palgad kui Eestis. Riided, toit ja maksud lähevad meil aina kallimaks ja kallimaks. Soomes, Rootsis ja muudes Euroopa riikides teenid sama tööd tehes palju suuremat palka ja sissetulek vastab elukallidusele ehk siis inimesed suudavad oma palgast kenasti välja tulla. Meil aga elatakse tihti palgapäevast palgapäevani suutmata midagi säästa või lubada endale aastas kasvõi ühte puhkusereisi. Suured erinevused tulevad esile ka soo korral – naisi töötas Soomes umbes 2000, mehi aga 12 000, kellest suurem osa olid 30–49-aastased.
Luxembourg
1 921
Belgium
1 502
Netherlands
1 495
Ireland
1 462
France
1 445
United Kingdom
1 301
United  States
920
Slovenia
789
Spain
753
Malta
718
Siinkohal toon välja maailma miinimumpalkade top 10. Märgin ära, et antud tabelis on puudu näiteks eestlaste populaarseim sihtkoht Soome, sest seal ei ole miinimumpalk kindlalt fikseeritud. Seega väljarände veel üheks probleemiks arvan olevat madalat palka. Paljud noored oma ala spetsialistid lähevad ülikooli haridust rakendama hoopis parematele jahimaadele, kus neile on ilmselt kas lubatud üüratut palka või nad lihtsalt loodavad seda. Suuresti tuleb kasuks ka iseseisva elu kogemus ning keele praktiseerimine. Näiteks kui inimene on andekas, siis Eestis ainuüksi sellega ei saavuta midagi. Mujal on kergem saavutada midagi oma elus. Sellepärast rändavad just noored inimesed välismaale.
Viimastel aastatel on saanud trendiks võtta vabaks aasta või kaks ning minna Austraaliat avastama . Tavaliselt minnakse sinna Working holiday (loe: tööta ja puhka) viisaga. Pea aasta läbi ilus ilm, kauge ja eksootiline maa, palk ka lihtsal tööl selline, mis lubab hästi ära elada- just see meelitab eestlase kaugele päikese alla tööle ja reisima . Eestis võivad kooselus olevad inimesed(sageli kõrgharidusega) mõlemad töötada hea palgaga töökohtadel, kuid samal ajal võtab korteri eest pangalaenu maksmine , liising , elamiskulud ja söögiraha ikkagi suure osa sellest ära- meelelahutusest rääkimata. Miks peaks tegema Eestis sama tööd mitu korda väiksema raha eest kui näiteks Austraalias? Elu on maakera kuklapoolel küll kallim, kuid palgavahe suudab selle ilma mingisuguste probleemideta ära katta .
Ja nagu jaanuaris Austraaliat külastanud kirjanik Andrus Kivirähk sõnas: „Siin näeb eesti noor, et elust võib rõõmu ka tunda.” 
Eestist rändab välja kõige paremas tööeas elanikkond ning meie saame selleks vaid otsida võimalusi, et luua töökohti, mis motiveeriks neid oma juurte juurde jääma .
On üritatud andekaid ja õpihuvilisi noori välismaalt tagasi tuua projekti „Talendid koju“ raames, mis sai oma lõpu novembris 2012. Kas siis tõesti ei suudetud programmiga noori koju meelitada?
Mina aga olen seisukohal, et koju ei peaks mitte meelitama vaid kõrgharidusega noori talente vaid ka nn lihttöölisi. Vastasel juhul „ jookseb ” Eesti noortest tühjaks ning tulevikus jääb puudu arvukatest töökätest,kes aitaksid riigi kukrut täita. Oleme kaotanud juba mitmeid andekaid noori, kuid siiski usume nende naasmisesse. Usun, et Eestis on piisavalt head võimalused käia mööda pikka haridusteed ning loodan, et noored oskavad seda väärtustada. Olgugi, et tänapäeval on väärtushinnangud muutunud ning noori ei huvitagi enam niivõrd haridus , kuivõrd kogemused ja maailma nägemine on haridus siiski kõige alus.
Postimehes on ilmunud üks huvitav küsitlus.
Nimelt, et mis paneb välismaale lahkunud isiku Eestisse naasma?
44,5% vastas, et eestikeelne keskkond, sõbrad
31,4% et kõrge palk, kiirem karjäärivõimalus
11%, et mitte miski
8,8% Eesti muutumine sallivamaks ja avatumaks
4,5% isamaa armastus
Juuresolevalt diagrammilt võib välja lugeda viimase viie aasta väljarände Eesti kodakondsusega inimeste seas(2013.aasta statistikaameti andmed). On selgelt näha, et aasta aastalt minejate arv kasvab.
Kolmas suurem põhjus miks eestlased välja rändavad on maailma näha ja kogeda uusi
elamusi oma elus. Enamus eestlastest tulevad tagasi kodumaale, aga mõned kahjuks mitte.
Nad leiavad elukaaslase ja loovad perekonna. Paljud välja rännanud inimesed leiavad
parema töökoha ja ei taha sellest loobuda .
Kui väljaränne aina suureneb, siis eestlased kui rahvus võib välja surra, sest rahvaarv
väheneb. Meile rändavad sisse teiste riikide kodanikud, kes toovad siia oma kombed ja
traditsioonid. Ehk siis eestlaste hulk kogu rahvastikust väheneks nii palju, et lõpuks neid ei
olekski. Kui eestlasi ei ole, siis ei hoia keegi ka nende traditsioone ega keelt.
Olgugi, et eestlased elavad võõrsil, hoiavad nad siiski kokku. Paljudes kohtades on loodud eestlaste nn kommuunid, kus suheldakse omavahel, korraldatakse kokkusaamisi ja ühisüritusi. Ei ole ka võõras nt Soomes või Austraalias leida Eestist sissetoodud toidukaupu. Seega hoitakse ka traditsioone au sees ning peetakse nt jõule korraliku seaprae, verivorsti ja hapukapsaga.
Kas eestlased rändavad ainult välja või on ka tagasi pöördujaid?
Sisserändajatest enamiku moodustab Eesti kodanike ränne, mida võib suures osas pidada tagasirändeks (tulevad Eestis sündinud inimesed ja nende välismaal sündinud lapsed). Viimaste aastate trendi kohasel pöördub Eestisse tagasi 30–40 protsenti väljarännanud Eesti kodanikest.
Ülejäänu sisserändajate hulga moodustavad peamiselt Venemaalt saabuvad inimesed, kelle jaoks on Eesti kõrgema elatustasemega riik. Eesti väljarändajate osatähtsus oma riigi kodanike hulgas on suurenenud. Samas tuleb tõdeda, et ka Skandinaavia ja Lääne-Euroopa riikides on tavaline, et oma riigi kodakondsusega noored lahkuvad ja naasjate hulk jääb lahkujatele tublisti alla.
Eesti on olnud rände sihtkohariik, kuid see ajajärk jääb möödunud sajandisse — peamine hulk välisriigis sündinuid on Eestisse tulnud 1950.–1980. aastatel, nad on praegu hilises tööeas või pensionieas ja pärinevad endise Nõukogude Liidu territooriumilt . Eestis sündinud, kuid aastatel 2000–2011 alaliselt välismaal elanud inimesed on tulnud peamiselt Soomest, Suurbritanniast, Ameerika Ühendriikidest ja Venemaalt.
Välismaal töötamisse ei saa suhtuda üheselt, hinnates seda vaid negatiivselt või positiivselt –nagu ikka, on mündil kaks poolt. Hea on see, et välismaal töötamine on paljude jaoks võimalus nii töötust vältida kui ka enese ja pere majanduslikku heaolu parandada. Kindlasti on boonuseks ka uued kogemused ja oskused nii tööalaselt kui ka näiteks keeleõppimise mõttes. Varjupooleks on aga perest eemaloleku tõttu tekkiv paradoksaalne olukord, kus pere majanduslik olukord küll pigem paraneb , kuid omavahelised sidemed võivad nõrgeneda, mis jällegi tähendab suuremat ohtu, et pere võib laguneda. Välismaal töötamine otseselt Eesti demograafilist olukorda ei mõjuta, küll aga suurendab välismaal töötamine tõenäosust jäädagi välismaale. Et Eestist lahkujaid on enam nooremate hulgas, võib väljaränne oluliselt mõjutada näiteks sündide arvu Eestis. Avatud tööturg ja piirid tähendab seda, et kedagi enam väevõimuga Eestis ei hoia. Loodetavasti ei teki kellelgi ka sellekohast plaani. Paljud on välismaal töötamise või õppimise järel ka Eestisse tagasi tulnud. 2012. aastal Eestisse sisserännanutest oli ligi 3000 inimesel Eesti kodakondsus . Kõik neist ei liigitu tagasipöördujate hulka, aga suurem osa küll. Õnneks teeb piiride kadumine lisaks äraminekule võrdlemisi lihtsaks ka tagasituleku.
6