Retsensioon Käisin 19. novembril 2014 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kuulamas vilistlase, Naily Saripova klaverikontserti. Kontserdisarjas „Vilistlane” annavad kontserte Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia silmapaistvamad vilistlased. Esitati L. van Beethoveni, F. Shuberti ning J. Brahmsi teoseid. Kontserdi meeleolu oli minu arvates väga soe ning hubane, võib-olla oli see tingitud sellest, et kontsert ei toimunud hiigelsuures ja rahvarohkes saalis, vaid keskmise suurusega kammersaalis. Õhkkond oli suurepärane. Teoseid esitas klaveril Naily Saripova. Alates 2000
viimase 40 aasta jooksul Eestis eripedagoogikaga süvitsi tegelenud ning eriala arendanud spetsialistid. Nende seas mitmed aasta 2008 seisuga õppejõud, endised eripedagoogikaga seotud juhatajad, Eesti eripedagoogide liidu president kui ka Tartu Hiie kooli direktor. Viimase sõnul peaksid meditsiiniained olema ka edasipidi eripedagoogide-logopeedide õppekavas, samuti on oluline säilitada pedagoogiliste praktikate suhteliselt suur osakaal. XX eripedagoogika lennu vilistlase ja 1993 aastast õppejõu ametit pidava Marit Hallapi meelest peaks edaspidi muutuma eripedagoogika perekesksemaks ning tuleks läbi viia just rohkem koolitusi ja nõustamisi, mis on suunatud lapsevanematele. 2.2 ,,Erivajadustega Kiir, Toots, Tõnisson, Arno..." Artikli "Erivajadustega Kiir, Toots, Tõnisson, Arno..." autor räägib lühidalt erinevustest tänapäeva ja Oskar Lutsu "Kevades" kujutatud haridusmaastikus ning toob välja, et tänapäeva maailma ülekantuna võiksid mitmed O
noored nii Eesti kui ka välismaa muusikamaastikul, kas ikka teatakse näiteks Wolfgang Amadeus Mozartit, Eesti hümni sõnade autorit või kes on Tallinna Nõmme Gümnaasiumi hümni autor. Teises osas toimus muusikatest, mille raames õpilased pidid ära arvama, mis looga on tegemist ja/või kes on esitaja, autor või missugusest filmist muusikapala tuntuks on saanud. Neljapäeval kutsusime kooli õpilastega suhtlema Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlase Smilersi solisti, Hendrik Sal-Salleri, kes on läbi aastate populaarne ning noorte seas väga austatud olnud. Toimus saalis intervjuu vormis muusikuga meeleolukas jutuajamine. Nädala viimasel päeval leidis aset gümnaasiumi õpilaste omaloomingukonkurss Klassihääl 2015. Konkurssi raames sai iga klass end tutvustada muusikakeeles, esinedes humoorika, sisuka, meloodilise, omanäolise ning huvitava etteastega. Uuel nädalal toimus Muusikanädala
Mitmed kunstnikud/raidurid olid varemalt katset teinud kuid üsna varsti kivi sinnapaika jätnud. Põhjuseks marmorkamakas olev suur sügav lõhe, mis takistas kivist igasuguse kuju loomist. Kivi kuulus Firenze linnale, seega oli linnavõimu otsustada, kellele nad selle töö annavad. Valida oli lõpuks kahe kunstniku vahel - Da Vince ja Michelangelo, mõlemad suurmeistrid. Firenze valitsus langetas otsuse Puukooli vilistlase ja Lorenzo Medici poolehoidu omava noormehe kasuks. Leonardo ei olnud Firenze valitsuse heas nimekirjas ja Medicide poolehoid puudus. Michelangelo näitas, et on töö vääriline, raiudes marmorist skulptuuri, mis oli füüsikalises mõttes väga hästi tasakaalu aetud ja täiuseni viimistletud töö. Vaatamata asjaolule, et algselt oli seda marmorkivi väga raske töödelda. Haridust said endale põhiliselt lubada vaimulikud, aadlikud ja rikkamad linlased. Teaduse
Tänavaküsitlus: Mida arvate Teie Leisi Keskkooli osa sulgemisest ? Seoses uue haridusreformiga on paljud väiksemad gümnaasiumid ja keskkoolid sunnitud oma uksed sulgema. Nende seas ka meie keskkool. Uurisime õpilastelt ja kooli õpetajatelt, mis nemad sellest asjast arvavad, et kool muutub vaid põhikooliks. Leisist on oma keskhariduse saanud väga palju noori. Vilistlase Regina Rahu meelest oleks sulgemine kurb : ``Ma arvan, et gümnaasiumi osa sulgemine oleks vägagi taunitav, kuna esiteks sellisel juhul peaksid väga paljud õpilased suunudma õppima Kuressaarde ning see tooks paljudele peredele suhtleiselt palju lisakulutusi, teiseks juba selle ajaloolise tausta pärast ja on ju Leisi gümnaasiumi osa olnud just riigieksamite tulemuste põhjal väga heal tasemel. Ühesõnaga oleks väga kurb.``
o Nero koloss [pole säilinud] - Pronksist - Seest õõnes [ Osaliselt on säilinud keiser Constatinuse koloss, õigemini ainult pea, mis on 3 meetrit kõrge. ] Ratsamonumendid o Kreeklastel polnud o Aga roomlastele oli hobune eriti püha Marcus Aureliuse ratsamonument 2.saj.e.Kr. kõige paremini säilinud. Originaal on muuseumisse paigutatud. Marcus Aurelius oli filosoof, kelle päevik on eesti keelde tõlgitud HTG vilistlase poolt. Roomlastel oli suur huvi ajaloosündmuste vastu. Tehti palju ajaloolisi reljeefe [triumfikaared, altarid (Rahu altar)]. Trajanuse võidusammas: alus 7m ja sammas ise 33m [eelmises peatükis], kujutatud Daakia sõdade sündmusi. 3.SAJ. allakäik (skulptuuri)kunstis - [kodusõjad] 4.SAJ. püütakse taastada, kuid kristlaste võidukäik saab saatuslikuks 5.SAJ. üldine Rooma skulptuur allakäik. Hilisemast ajast on NELJA KEISRI SKULPTUUR GRUPP. Kõige
Taastati marmortahvel, taaspüstitati poiss · 1942 Hakati tegema koolisõrmuseid · 1944 9. märtsi pommistamise tõttu katkes kooli töö. Kool korraldati ümber Tallinna II keskkooliks · 1945 Aulast kõrvaldati marmortahvel · 1948 Hävitati poiss · 1950 Aulast kõrvaldati ja hävitati Kalevipoja kipskuju · 1952 Lõpukella traditsioon · 1954 Kool muudeti segakooliks · 1956 Korraldati esimene vilistlasõhtu · 1958 Valmis väike maja · 1971 Avati vilistlase G.Lurichi bareljeef · 1981 Tähistati kooli 100. sünnipäeva. Avati päevakohane mälestustahvel E.Peterson-Särgavale · 1982 Esimest korda tähtistasid abituriendid lõpukella rahvariietes · 1988 Valmisid raskejõustikuruumid võimlaaluses keldris · 1989 Taasilmus õpilasalmanahh ,,Realist". Taastati kooli müts ja lõpumärk · 1990 Kooli nimeks sai Tallinna Reaalkool. Taasavati marmortahvel · 1991 Kooli 110
7 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused Uurimise tulemusel sain teada, et mujal maailmas elab (minu andmete põhjal) meie vilistlastest 36 inimest. Ankeedid (Lisa 1) saatsin 27 inimesele, tagasi sain 18 ankeeti ehk siis 66,6 %. Mitmete inimeste kohta sain informatsiooni nende sugulaste ja tuttavate käest. Kokku sain andmeid 30 inimese kohta. Viie vilistlase kohta sain teada, mis riigis nad asuvad, ühe kohta vaid seda, et on aastaid mujal, aga kus täpsemalt, kas ehk USA-s, ei tea, kuna kontakti ei saa. Mujal elavatest on naisi 19 ehk 52,7% ja mehi 17 ehk 47,3%. Kõige enam vilistlasi elab Soomes, neid on 22; Rootsis elab 3 inimest, Šotimaal, Inglismaal ja Kanadas 1 inimene, USA-s 3 (4) inimest. Austraalias elab 3 inimest. Minejate seas on naisi olnud veidi rohkem kui mehi. Mõned vilistlastest on välismaalt ka tagasi tulnud
avalikult sini-must-valgeid värve, vaid ainult erakorralistel puhkudel: pidupäevadel, Seltsi liikmete matustel. Esimese sini-must-valge lipu valmistamise mõtte algataja ning selle peamine teostaja oli dr. Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann. 1884. a. maikuu teiseks pooleks oli lipp valmis. Esimese sini-must-valge lipu p ü h i t s e m i n e otsustati EÜSis teoks teha 3.-5. juunini 1884. aastal Otepää koguduse õpetaja, Seltsi vilistlase Burchard Sperrlingki kutsel korraldataval väljasõidul. Väljasõit algas Tartust 3. juuni hommikul kella kümne paiku. Sõit toimus suurel kaheksa- hobuselisel kollasel toolvankril, kuhu mahtusid lisaks kahele kutsarile ka kõik selle hetke Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed - 16 üliõpilast ja 6 vilistlast. Uus ja ilus sini-must-valge lipp oli esialgu peidetult vankris. Umbes 6 km enne Otepää kiriklat, päästeti lipp varjukatte alt ja pandi sõidutuulde lehvima
liikmed tänaseni igapäevaselt ning avalikult sini-must-valgeid värve, vaid ainult erakorralistel puhkudel: pidupäevadel, Seltsi liikmete matustel. Esimese sini-must-valge lipu valmistamise mõtte algataja ning selle peamine teostaja oli dr. Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann. 1884. a. maikuu teiseks pooleks oli lipp valmis. Esimese sini-must-valge lipu p ü h i t s e m i n e otsustati EÜSis teoks teha 3.-5. juunini 1884. aastal Otepää koguduse õpetaja, Seltsi vilistlase Burchard Sperrlingki kutsel korraldataval väljasõidul. Väljasõit algas Tartust 3. juuni hommikul kella kümne paiku. Sõit toimus suurel kaheksa- hobuselisel kollasel toolvankril, kuhu mahtusid lisaks kahele kutsarile ka kõik selle hetke Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed - 16 üliõpilast ja 6 vilistlast. Uus ja ilus sini-must-valge lipp oli esialgu peidetult vankris. Umbes 6 km enne Otepää kiriklat, päästeti lipp varjukatte alt ja pandi sõidutuulde lehvima
sissepääs. H. Johansonist mõjutatud ruumiprogramm on kõrgetasemeline; see on esimesi eraldi aula ja võimlaga koolimaju Eestis. Algselt väga detailipeen sisekujundus töötati välja koostöös õpetajatega. Aulat kaunistavad traditsionalistlikud tumedast puidust kassettlagi, lühtrid ja Alar Kotlile omase U-hargi motiiviga madal lambrii. Aastatel 1964-67 valmis basseiniga juurdeehitis (arh O. Metsis), 1982. a. avati peaukse kõrval vilistlase Alar Kotli mälestustahvel (E. ja K. Reitel).18 ,,Rakvere gümnaasium esindas ruumiprogrammilt ja funktsionaalselt skeemilt 1930. aastate keskpaigaks Eestis kõrgeimat taset. RG juures saavutas funktsionalism A.Kotli käes elujõulisuse ja seda mitte üksnes üldises arhitektuurses lahenduses, vaid ka sotsiaalses aspektis, mis tähendab kaasaegse pedagoogika, tervishoiu ja praktilise hooldamise nõuete arvestamist." (kunstiajaloo professor Mart Kalm)
1968. aastal avas ta spordikoolis käsipalli osakonna. Spordikooli direktorina töötas Heino 7 aastat. 1973. aastal lõpetas Heino Ojasoo Kehra koolis käsipallitreeneri töö. 18 Kogunud LAUER, E., Kehra spordiloo andmebaas. Jaanuar, veebruar, märts 2011. 7 Tema asutatud on ka Aruküla Spordiklubi koos praeguse Aruküla Põhikooli direktori ja Kehra vilistlase Avo Mölsiga.19 Heino Ojasoo juhendamisel on Aruküla spordiklubi poisid saavutanud Eesti karika- ja meistrivõistlustel 2.-3. kohti.20 21 2006. aastal sai ta Harjumaa Spordiliidult elutööpreemia.22 Heino Ojasoo treenerid käsipallis on olnud Erich Kübarsepp ja Rein Roos. Tema juures on tuule tiibadesse saanud ka tuntud käsipallitreener Jüri Lepp ja käsipallikohtunikuna tuntud Paul Soika, Andrus Kross jt. Praegu treenib Heino Ojasoo Arukülas pisikesi poisse. 2.3 Evi Lauer
annaabi.ee 
