Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Logistika eksam II kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Logistika eksami kordamis küsimused
  • JIT
    JIT – Just in time – täppisajastamine. Aluseks on ideaalse tootmise põhimõte, kus toodetakse ja tarnitakse lõpptooted just õigeks ajaks, kui toimub nende müük. JIT juured pärinevad TPS – Toyota tootmissüsteemist, mille eesmärgiks oli säästlik lähenemine . Vähendati ajakulu jaotuskanalites, suurendati sellega ettevõtte paindlikust.
    Tänapäeval on JIT populaarne ning mitmeti defineeritav termin. Seda võib määratleda, kui:
    • tootmisstrateegiat, mis võimaldab märkimisväärselt vähendada tootmiskulusid ja parandada toodete kvaliteeti raiskamise elimineerimise ning olemasolevate ressursside parema kasutamise kaudu;
    • juhtimisfilosoofiat, mis püüdleb väärtust mittelisavate tegevuste elimineerimist kõikides äriprotsessides eesmärgiga toota kõrgkvaliteedilisi tooteid kõrge tootlikkuse ning minimaalsete varude juures,
    • põhimõtet toimetada õiged materjalid õigel ajal õigesse kohta.

  • LEAN
    LEAN ehk säästlikkuse põhimõte. Samatähenduslik JIT põhimõttega, kus toodetakse õigeks ajaks – õigel ajal. Kasutatakse palju vähem ressursse (ruumi, varusid, tööjõudu, aega jne.), kui tavalises masstootmises.
  • KANBAN
    KANBAN on visuaalse kaubaohje süsteem, mida juhitakse kaartide, saatelehtede, konteinerite või kastide abil. Saatja toimetab vastuvõtjale materjali ainult siis, kui viimane neid vajab. Seda nimetatakse ka vahel tõmbavaks tootmiseks.
    KANBANI eelisteks on:
    • Vähenenud pooltoodete varud, lühem tootmistsükli aeg
    • Ühtlasem tootevool
    • Paranenud kvaliteet
    • Vähenevad kulud

  • Aja kompressioon
    Väärtust mittelisava aja vähendamist tarneahelas nimetatakse aja kompressiooniks.
    Aja kompressioon võimaldab järgmist kasu:
    1. Tarneahela kulude vähenemine. Rusikareegli järgi on tarneahela protsesside ajaline kestus proportsioonis tarneahela kuludega . Ehk teiste sõnadega, vähendades toodete liikumise aega tarneahelas näiteks 20% vähenevad 20% ka tarneahela kulud.
    2. Tarneahelasse seotud kapitali vähenemine
    3. Lühemad reageerimisajad, sellest tulenev parem klienditeenindus
    4. Parem kaitstus turunõudluse kõikumiste suhtes
    5. Suurt paindlikkust klientide nõudmiste täitmisel, millega kaasneb mitmekülgsem tootevalik
    Aja kompressiooni 7 strateegiat:

  • Lükkamise VS tõmbamise põhimõte.
    • Tõmbamise põhimõtte märksõnad:
    • Juhtimine algab ja lõpeb lõpptarbija juures
    • Kiire reageerimine nõudlusele (müügiprognoosid on viidud miinimumini)
    • Kiired ja sageli korduvad toimingud
    • Laovarud miinimum läbivoolu põhimõttel
    • Kogu väärtusketti kattev süsteem
    • Logistiliste teeninduskeskuste arendamine territoriaalselt
    • Võtmeteguriks on lõpptarbija

  • Säästliku mõtlemise ehk MUDA 7 vormi.
    • Ületootmine
    • Ootamine
    • Liigne transport
    • Sobimatu protsesside korraldus
    • Mittevajalikud varud
    • Mittevajalikud liikumised
    • Defektid (järgmises protsessis maksab vea eemaldamine 10x rohkem)

    Säästliku mõtlemise eesmärgiks on raiskamise elimineerimine suurendamaks seega väärtust
    tarbija seisukohalt.
    Raiskamiseks loetakse kõiki väärtust mittelisavaid tegevusi tarneahelas - need tuleb järk-järgult eemaldada.
    Säästliku juhtimise võtmeelemendid on järgmised :
    • Ühtlusta tellimuste voog ja püüa elimineerida kõik nõudluse moonutumise või selle kõikumise võimendumise põhjused.
    • Organiseeri töökorraldus nii, et toode liigub otse ühest tegevusoperatsioonist järgmisesse ilma katkestusteta.
    • Valmista või tarni ainult seda ja sellises koguses, mida väärtusvoo allavoolu asuv aste soovib – ei rohkem ega vähem.
    • Kogu süsteem peab töötama lõppnõudlusega samas rütmis.
    • Standardiseeri iga tegevusprotsessi toimingu töötsükkel optimaalseimaks, tagamaks toimingute sünkroonsust
    • Standardiseeri ja minimeeri vajalik reservvaru toimingute vahel.
    • Korralda töö nii, et iga tegevusoperatsiooni saab vigade suhtes jälgida ja vea asetleidmisel peatada.

  • Infosüsteem (IS) on …
    • … info, isikute, tehniliste vahendite ja meetodite süsteem vajaliku, täpse ja operatiivse info kogumiseks, korrastamiseks, analüüsimiseks ja otsustajale õigeaegseks edastamiseks. Infosüsteem on ettevõtte infotasand .

    • IS all mõistetakse info kogumiseks, salvestamiseks ja vahendamiseks kasutatavate meetmete ning vahendite kompleksi.

    Edu faktoriteks on:
    • informatsiooni liikumine nõudluse kohta tellijalt tarnijale toimub operatiivselt ja usalduslikult
    • kauba liikumine on kiire ning paindlikult juhitav, informatsioon kauba liikumise kohta on tarneahela eri osadele kättesaadav
    • planeerimisotsuste tegemiseks vajalik informatsioon on kättesaadav ja seda osatakse kasutada.
  • Infotehnoloogia eesmärk logistikas …
    • … on minimaalsete kulutustega tagada logistika kvaliteetne funktsioneerimine – vahendid, materjalid ja kaubad on kättesaadavad õiges sortimendis , õiges koguses, õiges kohas ja õigel ajal.
    • Tänapäevased logistika korraldamise meetodid lähtuvad põhimõttest, et nõudluse tekkimise korral käivitatakse tootmine ja erinevad logistilised tegevused– transport, ladustamine , jaotus jne.

  • Tootega seotud transpordikulusid mõjutavad tegurid:
    • tihedus
    • väärtus (hind)
    • lastitavus (puistekaubad, vedelikud)
    • kaubakäsitluse lihtsus (pakendamine)
    • asendatavus
    • vastutusrisk (varguse - kahjustumise oht – kindlustatakse ja maksab lõppklient)
    • toote eriomadused ( kemikaalid , kliimatingimused, Best before )

  • Turuga seotud transpordikulusid mõjutavad tegurid:
    • Turgude asukoht
    • Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase,
    • Mastaabisäästu efekt (suured kogused – vastav transpordiliik nt. meretransport )
    • Energia hinnad (kütuse hind)
    • Vedude tasakaalustatus (veokid ei liigu sihtpunktide vahel tühjalt)
    • Vedajate riikliku reguleerimise olemus ja ulatus (teenuste, transpordiliikide reguleeritus, riiklikud maksud )

  • Transpordi liigid
    MAANTEETRANSPORT:
    Eelised:
    • suur paindlikkus ja manööverdamisvõime;
    • koormate toimetamine "uksest ukseni";
    • võimalik kindlustada tarnete hea regulaarsus;
    • veoste pakkimisele kehtivad suhteliselt madalad nõuded;
    • lühike veoaeg ;
    • veovahendite suhteliselt madal kapitalikulu ;
    • veovahendite mitmekesisus .

    Puudused:
    • vedude suhteliselt kõrge omahind ;
    • suhteliselt väike kandevõime ja tehnilised piirangud (kaal, mõõtmed);
    • suur keskkonnasaastatuse ja liiklusummikute põhjustaja.

    RAUDTEETRANSPORT :
    Eelised:
    • võimaldab suuri kaubakoguseid toimetada suurte vahemaade taha;
    • suhteliselt madal vedude omahind;
    • vedude hea regulaarsus;
    • vedude sõltumatus ilmastikust;
    • keskkonnasõbralik veoviis;
    • laadimistööde teostamise suur efektiivsus.

    Puudused:
    • Euroopas 3 erinevat rööpmevahet;
    • vähene paindlikkus ja raudtee suhteliselt suured haldamiskulud;

    ÕHUTRANSPORT:
    Eelised:
    • suur veokiirus, võimalus toimetada saadetisi kiiresti kaugetesse paikadesse;
    • ülemaailmne tihe lennuliinide võrgustik;
    • tihedad veograafikud, vedude teostamise suur efektiivsus.

    Puudused:
    • kõrged veokulud;
    • õhutranspordi kiiruse eelist võivad kahandada lennujaamade ülekoormusest tingitud ja/või kaubakäsitluse, dokumentide vormistamise ja tollivormistusega seotud viivitused;
    • suur sõltuvus ilmastikutingimustest;
    • veoste piiratud kaal ja mõõtmed;
    • IATA on kehtestanud turvapiirangud
    • Tagasilöök peale 9/11 sündmusi.

    MERETRANSPORT:
    Eelised:
    • kõige suuremate mahtude ja veosekäivetega transpordiliik;
    • suhteliselt madalad veotariifid;
    • lühikestel liinidel hea regulaarsus;
    • toimetulek ülisuurte kaubavoogudega;
    • kõige keskkonnasõbralikum veoviis;
    • laadimistööde suur efektiivsus.

    Puudused:
    • kõrged sadamamaksud ja vähene paindlikkus;
    • ranged nõuded kauba pakkimiseks ja kinnitamiseks;

    TORUTRANSPORT :
    • Eelised - suur läbilaskevõime ja odavus massiliste veostel.
    • Puudused – paindumatu ja sobib ainult teatud tüüpi kaupadele.

  • Põhiveod ja jaotusveod
    Jaotusvedude käigus antakse lisandväärtust:
    • Sügavjaotus
    • Vedaja paigutab kaubad kokkulepitud lattu ilma vastuvõtjata.
    • Jaotusautojuht tegutseb otseselt kliendi esindajana
    • Eraisikutele kaupade otse koju toimetamine
    • City-logistika tähtsuse suurenemine ja kaubavoogude tsentraliseerimine .
    • Kompleksteenus

  • Ladustamise funktsioonid
    • varude kogumine ja täiendamine (hooajaline tootmine ja ühtlane tarbimine; Ühtlane tootmine – hooajaline tarbimine)
    • toodete sortimendi ühendamine (partiide koondamine vahelaos enne kaubandusse minemist)
    • konsolideerimine (saadetise kogumine ja transport järgmisse üksusesse)
    • distributsioon (kaupade laialijaotamine kohapealt)
    • kliendi rahulolu tagamine (terminalis koondatakse kaubad)

  • Laovarude tüübid
    Varude juhtimise eesmärk on varude optimaalne suurus ahela erinevate lülide jaoks.
    • Riskivarud.
    • Tsüklilised laovarud.
    • Transpordivahendis olev laovaru .
    • Tootmisprotsessis olev laovaru.
    • Hooajalised laovarud.
    • Puhverlaovarud.
    • Spekulatiivsed laovarud.
    • Surnud varud.

  • Nõudluse tüübid:
    • pidev nõudlus (lihtsalt prognoositav)
    • hooajaline nõudlus (lühiajaline nõudlus)
    • ebaregulaarne nõudlus (juhuslik)(väga raskelt prognoositav)
    • tähtajaline nõudlus
    • tuletatud nõudlus (sõltub mingist teisest nõudlusest)

  • Tellimusmeetodid
    Tellimusperioodi süsteem eeldab, et tootevaru vaadatakse regulaarsete ajavahemike tagant üle ja sõltuvalt olemasolevast varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude täiendamiseks kindlaksmääratud maksimumtasemele. Kuna see süsteem eeldab suurte varude omamist, sobib see kõige paremini aeglase ringlusega varude puhul.
    Tellimuspunkti süsteem eeldab varude teatud taseme – tellimuspunkti – kindlaksmääramist. Kui tootevaru langeb tellimuspunkti tasemele , esitatakse täiendtellimus muutumatu suurusega kogusele.
  • Vasakule Paremale
    Logistika eksam II kordamisküsimused #1 Logistika eksam II kordamisküsimused #2 Logistika eksam II kordamisküsimused #3 Logistika eksam II kordamisküsimused #4 Logistika eksam II kordamisküsimused #5 Logistika eksam II kordamisküsimused #6 Logistika eksam II kordamisküsimused #7 Logistika eksam II kordamisküsimused #8 Logistika eksam II kordamisküsimused #9
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 88 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sinaaa Õppematerjali autor
    Lahtiseletatult mis on mis. Märksõnad, millest juttu on järgmised:
    JIT
    LEAN
    KANBAN
    aja kompressioon
    lükkamine vs tõmbamine
    Säästliku mõtlemise ehk MUDA 7 vormi
    Infosüsteem (IS)
    Infotehnoloogia eesmärk logistikas
    Tootega seotud transpordikulusid mõjutavad tegurid
    Turuga seotud transpordikulusid mõjutavad tegurid
    Transpordi liigid
    Põhiveod ja jaotusveod
    Ladustamise funktsioonid
    Laovarude tüübid
    Nõudluse tüübid
    Tellimusmeetodid

    Sarnased õppematerjalid

    Logistika II eksami materjal
    7
    docx

    Logistika II eksami materjal

    on suured ning vahemaad pikad. Kulude seisukohalt on eesmärgiks veokulude minimeerimine veetava kaubaühiku kohta. Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)kliendini, tegemist on kohalike vedudega. Veokaugused lühikesed, veetavad kogused väikesed ning kohaletoimetamiskohti on rohkem. Eesmärgiks on minimeerida jaotusvedude käigus läbisõidetavaid vahemaid ja seeläbi ka veokulusid. Jaotusvedude puhul on põhiveoga võrreldes palju suurem tähtsus logistika klienditeeninduse aspektidel (tarneaeg, -täpsus, -sagedus jms). 12) Jaotusvedude käigus antakse lisaväärtusi: (konspektist) Sügavjaotuseks Vedaja paigutab kaubad kokkulepitud lattu ilma vastuvõtjata Jaotusautojuht tegutseb otseselt kliendi esindajana Eraisikutele kauba kojutoimetamine City-logistika tähtsuse suurenemine ja kaubavoogude tsentraliseerimine Kompleksteenus- lisaks ka kasutusjuhendid jms 13) Rumm ja kodarad süsteemid

    Logistika ja tarneahelad
    Logistika konspekt ekasmiks
    20
    docx

    Logistika konspekt ekasmiks

    Logistika eksamiks 2019 Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Terminit Logistika on äritegevuses kasutatud traditsiooniliselt materjalivoogude juhtimise kohta. Tõhus logistika pöörleb ümber viie põhiala – toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon. Logistikaprotsessi sisenditeks on materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. Logistika nõuab arvukate logistikategevuste juhtimist: plaanimist, teostamist ja kontrolli. Interdistsiplinaarsus- Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega. Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia.

    Logistika
    Ärilogistika- eksamimaterjal
    76
    docx

    Ärilogistika- eksamimaterjal

    1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste:  Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani.  Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997).  Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks.  Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja

    Ärilogistika
    Ärilogistika konspekt
    74
    docx

    Ärilogistika konspekt

    Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Logistika olemus Logistikal ei ole kindlat definitsiooni. Logistika sisu määratlemine sõltub sellest, kas rõhk asetatakse tootmisele, äritegevusele, üksikfirmale, mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. Logistika kui teadusharu hõlmab järgmisi tegevusvaldkondi: 1)laotegevus 2)laovarud 3)veondus 4)info, tellimisprotsess, administreerimine 5)pakkimine 6)tagastused Logistika on : 1)mõttelaad, kompetentsus ja tegutsemisviis konkurentsivõime tõstmiseks 2)strateegia parema koha saavutamiseks turul 3)eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine 4)protsess, mis seob tarneketi osalised integreeritud tegevuseks Logistika osategevused

    Ärilogistika
    Ärilogistika kordamisküsimuste vastused
    44
    docx

    Ärilogistika kordamisküsimuste vastused

    Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri „Logistika ja tarneahela juhtimine“. Product, place, time, condition, cost!, quanity, customer Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine  Kiisler ptk 1 logistika olemus lk 15-37  Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel 1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 2)7R: Right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi

    Ärilogistika
    LOGISTIKA EKSAM
    14
    docx

    LOGISTIKA EKSAM

    LOGISTIKA LOGISTIKA OLEMUS, OSATEGEVUSED, MÕISTE AJALUGU Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad: äritegevus, tootmine, transport, laofirmad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad, teenusepakkujad Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades

    Logistika alused
    Logistika I eksami materjal-spikker-koos raamatu lehekülgedega
    16
    docx

    Logistika I eksami materjal (spikker, koos raamatu lehekülgedega)

    toodete liikumist ja ladustamist, kui ka sellega seotud teenuste ja infovoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani klientide nõudmiste täitmiseks. ... tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. … ressursside ajaline positsioneerimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. 2) Logistika jaotub: lk 18-19  hankelogistika - tooraine ja pooltoodete laia valiku omandamine ning toimetamine tootmis- või töötlemispaika õiges koguses, õigel ajal ja vastuvõetava hinna eest.  materjalilogistika - tooraine ja pooltootevoogude haldamine tootmis- ja töötlemisprotsessi käigus.  jaotuslogistika - valmistoodete toimetamine klientideni neile sobival ajal ja moel. 3) Logistika tekkimise ja arengu tegurid (loengumaterjalidest)

    Logistika ja tarneahelad
    Kordamisteemad ärilogistika eksamiks
    41
    docx

    Kordamisteemad ärilogistika eksamiks

    Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu ­ materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog

    Ärilogistika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun