Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Loengukontspekt 2.osa mikro- ja makro ökonoomika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kulutus, inflatsioon, kogutulu, sektor, intress, eksport, täishõive, maksud, intressimäär, languslõhe, multiplikaator, kogunõudlus, jooksva, makroökonoomika, koguprodukt, palgad, kasumid, kogukulutuste, kogutoodang, kogupakkumine, nominaalne, turuhindades, amortisatsioon, netoeksport, import, intressid, rahvatulu, säästmine, statistikaamet2. Monopolistlik konkurents 6.3. Oligopol 7. MAJANDUSRESSURSSIDE TURG (VIII nädal) 7.1. Ressursside nõudlus 7.2. Kasumit maksimeeriva ressursside hulga kindlaksmääramine 8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 8.2.SKP mõõtmine 9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2. Automaatne ja situatsioonikohane fiskaalpoliitika 12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON (XV nädal) 12.1.Töötuse olemus ja mõõtmine 12.2.Töötuse liigid 12.3.Inflatsioon ja selle mõõtmine 13
Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali. 4. ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid on: 1) kodumajapidamised 2) firmad 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm Turg jaguneb: hüviste ehk toodanguturg; ressursside ehk tootmistegurite turg Mikoökonoomika uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makrökonoomika uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik: Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus: inimeste ratsionaalne käitumine.
Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Õiguslik lähenemine. Vaadeldakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. · Rahvastiku kahanemise ja vananemise negatiivsed mõjud majandusele: o tööealise rahvastiku ja tööjõu kahanemine, o madalam potentsiaalne SKP,
koguse muutuse.(nõudluskõver horisontaane) Täielik mitteelastne nõutav või pakutav kogus ei muutu isegi hinna suure muutuse korral. (nõudluskõver vertikaalne) Ühikuelastne nõutava või pakutava koguse suhteline muutus on sama suur, kui hinna suhteline muutus(sirge omab mingit tõusu) Elastsuskoefitsendid : · Kui E on suurem kui 1, siis vähendab hinnatõus TR · Kui E = 1 siis jääb kogutulu hinantõusu korral samaks. · Kui E on väiskem kui 1, siis uurendab hinna tõus kogutulu Nõudlus on seda elastsem, · Mida Rohkem on asenduskaupu, · Mida vähem tähtis on hüvis · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg · Mida suurem on hüvisele tehtavte kulutuste osakaal tarbijate sissetulekus. Maksukoorem ja elastsus suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vähem elastne. Peatükk 4
muutuse.(nõudluskõver horisontaane) Täielik mitteelastne nõutav või pakutav kogus ei muutu isegi hinna suure muutuse korral. (nõudluskõver vertikaalne) Ühikuelastne nõutava või pakutava koguse suhteline muutus on sama suur, kui hinna suhteline muutus(sirge omab mingit tõusu) Maksukoorem ja elastsus suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vähem elastne. Elastsuskoefitsendid : · Kui E > 1, kõrgemad hinnad. Hinna tõusul kogutulu väheneb, (sest üks liigutus mõjutab rohkem) muidu suureneb. Koguse suhteline muutus > hinna suhteline muutus. Nõudlus on elastne. · Kui E = 1 siis jääb kogutulu hinantõusu korral samaks. Nõudlus on ühikuelastne. Hinna tõusul jääb kogutulu samaks. · Kui E < 1, madalamad hinnad. Hinna tõusul kogutulu suureneb, muidu väheneb. Nõutav kogus hinna tõustes küll väheneb, aga proportsionaalselt vähem kui hind tõuseb. Nõudlus on
SKP Sisemajanduse kogutoodang SKP Sissetulekute lähenemisviis: Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. SKP = palgad + ettevõtete tulu + kasumid + rendid + netointressid + amortisatsioon + kaudsed ärimaksud Kulutuste lähenemisviis: SKP = C + I + G + (X M), kus I kodumaised investeeringud ehk investeerimiskulutused C kodumajapidamiste kulutused ehk tarbimiskulutused G avaliku sektori kulutused ehk valitsuse kulutused kaupadele ja teenustele ostuks X eksport, välismaale müüdud M import, välismaalt ostetud (X M) - netoeksport Nominaalne SKP jooksvates või praegu kehtivates hindades arvestatud SKP. Reaalne SKP = Nominaalne SKP / SKP deflaator. Rahvuslik koguprodukt RKP = SKP + netotulud välismaalt (puhasinvesteeringud) Sisemajanduse puhasprodukt NDP = SKP amortisatsioon = C + (I- D) + G + (X M). Netoerainvesteeringud = koguinvesteeringud amortisatsioon. Rahvuslik tulu ehk rahvatulu RT on töötasude ja palkade,
suureneb vaid netoinvesteeringute korral. 3. Tarbimiskulutused on vahe isikliku tulu ja säästude vahel VALE, tarbimiskulutused on vahe kasutatava tulu ja säästu vahel. 4. Kui tarbimise piirkalduvus on 0,9, siis tarbijad kulutavad alati 90% oma tuludest tarbimiseks VALE, MPC näitab kui suur osa kasutatava tulu lisaühikust kulutatakse tarbimisele. 5. Netoeksport võrdub kaupade ja teenuste impordi ja ekspordi summaga VALE, netoeksport = eksport - import 6. Mida rohkem valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi, seda suurem on kitsendava fiskaalpoliitika mõju majandusele ÕIGE 7. Mida suurem on kohustuslik reservinõue, seda suurem on raha multiplikaator VALE, raha multiplikaator on suurema kohustusliku reservinõude korral hoopis väiksem. 8. Keskpank võib mõjutada kas intressimäära või rahapakkumist, kuid ei saa mõjutada mõlemat
Kasvavate alternatiivkulude seadus olukord kus ühe hüvise tootmismahu suurendamiseks peab ühiskond iga kord loobuma aina suuremast kogusest teisest hüvisest. Majandussüsteemis · Käsumajandus ressursse ja toodangut jaotab riik tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. · Turumajandus riik sätestab eraomandi ja kaitseb seda. Ressursse jaotavad inimsed. Hinnad kujunevad konkurentsis. · Segamajanuds resursside jaotuse määravad ära avalik sektor, traditsioonid ja turg. Majandusteooriad on reaalsust kajastavad abstraktsioonid, mille ülesanne on kindlaks teha majandusseadused, mis selgitavad ükskõik, millsed majanduse olemust. Ceteris paribus'e(muudel võrdsetel tingimustel) eeldus selle kohaselt eeldatakse, et kõik tegurid peale uuritava on konstantsed. Positivistlik majandusteadus olemasolevate majandusteingimuste ja-poliitika ning nende mõju analüüs.
i. Kulumeetodil arvutamine: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) b. RKP – Rahvamajanduse kogutoodang. Loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. (Makroökonoomika tähtsaim näitaja) i. Kuluvoomeetod: palk + intressid ja renditulud + korporatsiooniväliste ettevõtete tulud + korporatsioonide kasumid + kaudsed maksud + amortisatsioon. ii. Kaubavoomeetod: eratarbimise kulud + riigi ostetud kaupade ja teenuste maksumus + erainvesteeringud + puhaseksport + amortisatsioon (aasta jooksul ostetud, müüdud ja tarbitud kaupade maksumus). 6. Kulude ja tulude ringkäik: kuidas on seotud ettevõtted kodumajapidamistega ja vastupidi? T MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED
Alternatiivhüvis valmistamiseks kasutatakse samasuguseid ressursse. Tasakaaluhind hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed. Maksimum- ja miinimumhind seadusega kehtestatud hind. 3. Elastsus Elastsuskoefitsent hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhteline muutus. · 1 elastne nõudlus, hinna tõus vähendab kogutulu. · 1 mitteelastne nõudlus, hinna tõus suurendab kogutulu. · ühikuelastne nõudlus, kogutulu jääb hinna tõusu korral samaks. · Kui nõudluskõver on horisontaalne sirge on koef lõpmatu täielikult elastne nõudlus. · Vertikaalne nõudluskõver, koef on 0 täielikult mitteelastne nõudlus. Kogutulu TR = Q * P Nõudlus on seda elastsem: · Mida rohkemon hüvisel asenduskaupu. · Mida vähem tähtis on hüvis. · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg.
SKP sisemajanduse koguprodukt MPK kapitali piirprodukt C tarbimiskulutused K kapital I investeeringud L tööjõud G avaliku sektori kulutused R/P reaalne rent (rent/ühikuhind) (X M) netoeksport NX C= C0 + c (Y T) = C(Y T) E kogukulutused X eksport C tarbimine M import C0 sõltumatu tarbimine c tarbimise piirkalduvus MPC Yd = C + S = Y (TX TR) (Y T) kogutulu miinus netomaksud e Yd Yd Isiklik kasutatav tulu C tarbimiskulutused I=YCG
Valemid MAKRO Ringkäigu mudel: Üldised tasakaalutingimused kulutused = tarbimine + investeering + valitsuse kulud I investeering Isiklikult kasutatav tulu = Y + TR + Td C tarbimine S = ( Y + TR Td) - C S säästud Y = C + S TR - Td Ti, Td maksud Y = C + I + G - Ti TR tulusiirded, raha abivajajatele C + S TR + Td = Y = C + I + G - Ti Y tulu S + Td + Ti = I + G + TR G välislaen X eksport Avatud majanduses: Z import S + (Td + Ti - TR) + Z = I + G + X NX netoeksport, puhaseksport
MPL=(1−α )× A × K × L (1−α )× Y α×Y MPL= MPK= L K Y=C+I+G C=C0 + c ×(Y −T ) tarbimine C0 – autonoomne, (kasutatavast) tulust sõltumatu tarbimine ehk füsioloogiline tarbimismiinimum, c – tarbimise piirkalduvus (MPC), T – netomaksud, mis sisaldavad nii maksusid kui ka tulusiirdeid, Y – kogutulu. S=( Y −T −C ) + ( T −G ) =I avaliku sektori sääst (Y–T–C) on erasääst (private saving) ja (T–G) avaliku sektori sääst ehk avalik sääst (publik saving) 3.Raha ja inflatsioon M × V =P ×T vahetusvõrrand M on rahapakkumine ehk ringluses olev raha hulk, V raha tehinguringluskiirus ehk raha ülekannete käibekiirus (mitu korda vaadeldaval ajaperioodil vahetab rahatäht omanikku), P on tehingu keskmine hind,
Keskmine püsikulu AP-keskmine produkt APC-keskmine tarbimiskalduvus Keskmine muutuvkulu APS-Keskmine säästmiskalduvus Piirkulu AR-keskmine tulu AS-kogupakkumine Piirtulu ATC-keskmine kogutulu ATCmin-minimaalne keskmine tulu Töö piirprodukti tulu AVC-keskmine muutuvkulu kus L on töötajate arv Piirprodukti väärtus C-tarbimiskulutused C=MPC-tarbimise piirkalduvus Töö piirprodukti tulu mittetäieliku konkurentsi D-hoiused ehk deposiidid
25. Rahvatulu RT: on majandussubjektide poolt tootmisprotsessis teenitud esmaste teguritulude summa; võrdub RKP - (amortisatsioon + kaudsed netomaksud); võrdub palgad + rendid + netointressid + korporatiivsed kasumid + mittekorporatiivsete ettevõtete tulu 26. Kalapüügiga tegelev ühistu kulutas töötajatele palkade maksmiseks 700 000 krooni, paatide ja püügivahendite ostuks ning remondiks 200 000 krooni ja mootori kütuse ostmiseks 100 000 krooni. Unistu kogutulu kalade mritigist oli1 100 000 krooni. Kui suur on rihistus loodud lisandväärtus? 800 000 krooni, lisandväärtus on koguprodukti väärtus – vahetoodangu väärtus, vahetoodanguks on paatide ja püügivahendite ostuks kulutatud summad ning mootorikütuse ostmine, sest neid ei ole kalapüügiga tegelev ühistu ise valmistanud, seega ühistus loodud lisandväärtus = =1100000−(200000+100000)=800000 krooni 27. Inflatsioon on üldise hinnataseme pidev suurenemine 28
saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja turg käsikäes. Adam Smith- ,,Uurimus rahvaste rikkuse loomusest ja põhjustest" Mikro ja marko rajaja Majandusteooria- üldistused majanduskäitmuste kohta Majandusmudelid- eelduste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogum. Ceteris paribuse- teised muutujad on konstantsed. Positivistlik majandusteadus- olemasolevate majandustingimuste ja poliitika ning nende mõju analüüs Normatiivne majandusteadus- hõlmab otsuste tegemist selle kohta, mida
1) isiklik tulu 270 2) netoinvesteeringud 33 3) avaliku sektori kulutused 82 4) netoeksport -10 5) tarbimiskulutused 210 6) eksport 20 7) koguinvesteeringud 56 8) käsutatav tulu 220 Arvuta: a) kapitali tarbimiskulu b) import c) sääst d) sisemajanduse puhasprodukt Ülesanne 2.1.3 Punkte 6 On antud järgmised andmed:
Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Majandusanalüüs- on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel- on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente.
suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel. Kogunõudlus AD = C + I + G + (X-M). Kogunõudluskõver väljendab vastassuunalist ehk negatiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Üldise hinnataseme ja nõudluse mahu (Yd) negatiivne seos on tingitud : jõukusefektist, välissektori asendusefektist, intressimäära efektist. Kogunõudluse mõjurid: üldine hinnatase P, nominaalraha hulk ringluses M, majapidamiste kasutatav tulu Yd, maksud T, tranferdid TR, oodatav tulutase Ye, intressimäär i, oodatav piirtootlikus MPKe, avaliku sektori kulutused G, valuuta vahetuskurss e. Kogupakkumine AS rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L, tehnoloogia A, reaalpalk W/P.
2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 3. Milton Friedman ja Tema roll. Ta oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja
b) kogukulutused tasakaalutulu tasemel c) avalda tarbimisfunktsiooni võrrand Ülesanne 2.1.5 Punkte 8 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta: Tarbimiskulutused C= 100 + Sääst S=Y–T–C Kogutulu Y=C+I+G Investeerimiskulutused I= 9 Avaliku sektori kulutused G= 16 Maksud T= 15 Leida: a) Tasakaalutulu Y= b) Tarbimiskulutused C= c) Sääst S=
Makroökonoomika Nimi Õpperühm 1 Kontrolltest 211. 1 ÕIGE VALE. TEE VALE ÕIGEKS 1 - 10, Iga õige vastus annab 1 p, kokku 10 p. 1. Kui reaalne SKP ja hinnaindeks suurenevad, siis suureneb ka nominaalne SKP, õ 2. SKP mõõdab sotsiaalset heaolu. V, -mõõdab riigi maj. teg. tulemusi 3. Kahesektorilises majandusmudelis võrdub kogutulu säästude ja tarbimiskulutuste summaga. õ 4. Tarbimiskulutused võrduvad alati nulliga, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. V- autonoomstete tarbimiskulutustega 5. Mida suurem on tarbimise piirkalduvus, seda suurem on mulltiplikaator. õ 6. Kui töötuse tase on kõrge, siis tuleks rakendada ekspansiivset fiskaalpoliitikat. õ 7. Kommertspankade tegelikud sularaha reservid võrduvad kohustuslikud reservid pluss lisareservid. õ 8
..............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS................................................................................. 19 LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS.................................................................19 LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE
piirproduktile ja kehtib konstantne mastaabiefekt 7. Olgu tarbimisfunktsioon C=200+0,7(Y-T) ja maksu funktsioon T=100+t1*Y ning Y=50*K0,5*L0,5, kuusjuures K=100 ning L=100. Kui t1 suureneb 0,2-lt 0,25-le, siis C väheneb: 175 üh. 8. Klassikalises fikseeritud kogutoodanguga (kogutuluga) mudelis on reaalse intressimäära alanemise kõige tõenäolisemaks: maksukoormuse kasv 9. Kui klassikalises, fikseeritud kogutoodanguga (tuludega) mudelis on intressimäär liialt madal, siis investeeringud on liialt ...... ning toodangu nõudlus..... pakkumist. Suured; ületab 10. Olgu tasakaalu SKP (Y) 5000. Tarbimisfunktsiooni võrrand on C=500+0,6(Y-T). Maksud (T) on 600, avaliku sektori kulutused G on 1000. Investeeringud on esitatud võrrandiga I=2160-100r, kus r on reaalne intressimäär protsentides. Sellisel juhul on reaalne tasakaalu intressimäär: 13% 11
· Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid üksteisele võlgu, tekkisid makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta. · Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul. Spekulatsioon. Spekulatsioon · Kõrge inflatsioon. Lembit Viilup PhD IT Kolledz Eesti üleminek turumajandusele 11. Turumajandusele T j d l üleminek ül i k algas l 1988 aastal. t l Hinnad lasti osaliselt vabaks. 2. Tegelik võimalus alustada oli 1992 a. pärast rahareformi 3. 1990 - 1992 toimus elatustaseme järsk langus, ca 2/3 võrra
tegevuse tulemusi, vaatamata sellele, kus tootmine aset leiab. Ringkäik: on tulude ja kulude fundamentaalne makroökonoomiline mudel, mis tähistab vahendite liikumisteed majapidamiste, ettevõtete ja avaliku sektori vahel ühes suunas, ja ressursside ning kaupade ja teenuste liikumist vastupidises suunas. SKT arvutamiseks on kolm viisi, mis vigade puudumisel annaksid sama tulemuse: tulumeetodil: SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) kulumeetodil: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) Reaalne koguprodukt: kui SKP väärtus muutub, teaksime, kas see muutus oli põhjustatud hindade muutustest või reaalse toodangu muutustest. Reaalne SKP arvutatakse SKP väärtuse jagamisel SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP
investeerimistulusid. d. Kasum on see osa, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste koguväärtusest on ülejäänud tulud maha arvestatud. Seega on kasum ettevõtte omanike tulu. 33) Amortisatsioon e kulum: on vara väärtuse vähenemine kulumise, vananemise, roostetamise või purunemise tõttu. Amortisatsioon on alati kulu, seepärast ta ei kuulu rahvatulusse. 34) Kaudsed maksud (Indirect taxes) -(neto). Olulisemad kaudsed maksud Eestis on aktsiisimaks ja käibemaks, mis sisalduvad kaupade ja teenuste hindades. 35) Isiklik tulu (Personal income) on üksikisiku kogutulu, mida ta saab enne otseste maksude tasumist. Lisaks tegurtuludele kuuluvad siis ümberjaotatud maksud, mis makstakse välja mitmesuguste toetustena. 36) Tarbimine (Consumption) C - on kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks
Tarbimine, mis esineb siis, kui tulud võrduvad nulliga, on autonoomne. 29. Tarbimise piirkalduvus (MPC), säästmise piirkalduvus (MPS), keskmine säästmiskalduvus (APC) ja keskmine tarbimiskalduvus (APS). Miks keskmine säästmiskalduvus kasvab tulu kasvuga? MPC = C/ Yd MPS = S/ Yd APC=C/Yd APS=S/Yd 30. Mis moodustab sissevoo ja mis moodustab väljavoo tuluvoost? Miks? Sissevoog-planeeritud investeeringud, avaliku sektori kulutused(tulusiirded: sotsiaalraha(lapsetoetus, pension)), eksport Väljavoog-maksud, säästud, import 31. Miks väiksed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada palju suuremaid muutusi kogutulus? Multiplikaatorefekt seisneb selles, et esialgne investeeringute muutus (1000 võrra), vallandas protsessi, mille tulemusena kogutulu kasvas rohkem kui 1000 võrra. Tegu geomeetrilise progressiooniga. See toimub tänu sellele, et osa kulutusi on üheaegsel nii SKP funktsiooniks kui koostiseks. 32. Millest sõltub kulumultiplikaator
B. kulum C. rahvuslik kogutoodang D. rahvatulu E. käsutatav tulu ANSWER: A 5. Siirdemaksed need on: A. väljamaksed kodumajapidamistele, mis ei ole seotud nende poolt kaupade või teenuste müügiga B. riigi poolt tehtavad maksed teatud isikutele C. tulukomponent, mida ei lülitata rahvatulu arvestusse D. kõik teiste punktides loetletu E. kõik toodud vastused on valed ANSWER: A 6. Käsutatav tulu(DI) see on: A. isiklik tulu miinus isiklikud maksud ja mittemaksu iseloomuga maksed B. summad, mis koosnevad töötasust, renditulust ja intressitulust C. töötasu, intressitulu miinus isiku tulumaks D. kõik punktides loetletu E. kõik vastused valed ANSWER: A Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 7. Korduvarvestus SKP ja RPP määramisel tekib liites: A. mäe- ja terasetööstuses tekkinud lisandunud väärtused B. jahu- ja pagaritööstuse lisandunud varud C
------- ---- delta y dy E = koguse muutus / hinna muutus E= delta Q (%) /delta P (%) E= delta 0 (%) / |delta P| (%) MU1/ P1 MU2/P2 3. LOENG FIRMATEOORIA Ettevõte on väikseim majandusüksus, millel on ühine eesmärk ja mis toodab ühise plaani kohaselt hüviseid ning pakub neid müügiks (vahetuseks) teistele majandussubjektidele. Ettevõtte tegevuse eesmärgiks on kasumi, s.t mingi perioodi kogutulu ja kogukulu vahe maksimeerimine. Firmateoorias tehakse majapidamisteooriaga analoogilisi lihtsustavaid eeldusi: 1. Ettevõte toodab ainult ühte toodet, toodetav ja realiseeritav kogus on sama (pole varusid) 2. Toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, üks ettevõte neid oma tegutsemisega muuta ei saa. 3. Ettevõtet vaadeldakse ühtse üksusena, ettevõttesisesed
Pakkumise muutus väljendub pakkumiskõvera nihkena – NB! Pakkumise muutus ei ole sama, mis pakutava koguse muutus. – Pakkumise muutus tähendab terve pakkumiskõvera nihkumist (või selle kuju muutumist): seda põhjustab mingi pakkumise mõjuri muutus. Pakkumise mõjuriteks on: • Tehnoloogia tase • Hüvise tootmiseks vajalike ressursside hinnad • Alternatiivsete hüviste hinnad • Tootjate ootused • Tootjate arv • Maksud ja subsiidiumid 7. Elastsus Nõudluse hinnaelastsus näitab nõutava koguse suhtelist muutust hinna suhtelise muutuse suhtes Pakkumise hinnaelastsus näitab pakutava koguse suhtelist muutust hinna suhtelise muutuse suhtes • PS on olemas sissetuleku elastsus, kaupade ristelastsus 8.Nõudluse ja pakkumise elastsus, ja nende omavahelised kombinatsioonid kuidas muutub turu tasakaal erinevate nõudluse või pakkumise muutudes. Hüvise nõudluse hinnaelastsus sõltub:
Kui nõutava koguse suhteline muutus on samasuur kui hinna suhteline muutus, on nõudlus ühikuelastne, nõudluse hinnaelastsuskoefitsient võrdub 1ga. Kui nõudlus kõver on horisontaalne sirge, on nõudluse hinnaelastsuskoefitsient lõpmatu. See kajastab täielikult elastset nõudlust. Kui nõudlsukõver on vertikaalne, on nõudluse hinnaelastuskoefitsient 0, tegemist on täielikult mitteelastse nõudlusega. ELASTSUS JA KOGUTULU Kogutulu rahasumma mida firma saab oma toodangu müügist. Kogutulu leitakse kaubaühiku hinna ja müüdud koguse korrutamisel: TR=QxP 1) kui elastuskoefitsient on suurem kui 1, vähendab hinna tõuskogutulu 2) kui elastsuskoefitsient võrdub 1ga, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Nõutava koguse suhteline muutus on täpselt sama suur kui hinna suhteline muutus.
1. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad Makroökonoomika e makromajandusteadus, on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad
annaabi.ee 
