''prõnn-prõnn'' ja kui mingi kokkupõrge toimus, siis ''tufffffff''. Mängides rääkis Robert väga palju oma emale, mida ta teeb. Ta näitas emmele, milline auto on ema oma ja milline isa oma. Tema jutt oli ladus, sorav ja ta hääldas ka kõiki häälikuid nii nagu peab, mis on 4- aastasele kohane. (Soopõld&Talvik, 2009) 4-aastasel lapsel peaks olema kujunenud monoloogi alged, st. laps räägib meelsasti oma tegevusest ning mänguasjadest, jutustamisel kasutab peamiselt lausungite ahelat ehk ühendab lauseid üht tüüpi sidesõnaga (ja/ ja siisvms). (Hallap&Padrik, 2008) Robert käitus nii, nagu nelja aastane käituma peaks. Ta tahtis väga oma emale näidata, kuidas ta mängib ja hüüdis emale: ,,Emme, vaata mis trikki mu päästepaat teeb!'' Sellele järgnes häälitsus: ,,Õnnnnnn- prõhh!'' Ja siis hakkas Robert selgitama oma mängutegevust: ,,Ma olen vee rallil, kus on vesi. Käisin ära, nüüd lähen koju toon käru ja võtan paadi kaasa, tahan sõita ju seal
suudavad nad igapäevaselt suhelda, kuid probleemid avalduvad pigem kõneloome kõrgematel tasanditel (tekstide loome ja mõistmine, keerukamad lausemallid) ja kirjaliku kõne omandamisel. Koolis võib primaarse alakõnega lapsel olla probleeme õpikutekstide mõistmisel, õpetaja sõnalistest juhistest arusaamisel, oma teadmiste väljendamisel. SKAP laste jutustused on eakaaslaste omast tunduvalt lühemad, raskused ilmnevad sobiva sõnavara kasutamisel, sõnadest lausungite moodustamisel (süntaktilised oskused), asesõnade kasutamisel, ajalist seost ning vormilist sidusust väljendavate vahendite kasutamisel (Soodla jt, 2010; Botting, 2002). SKAP laste erinevus võrreldes eakohase arenguga lastega seisneb ka selles, et SKAP lapsed ei esita oma jutustustes tihti tegelaste eesmärke, motiive ega tee tekstist järeldusi (Stadler, Ward, 2005). Erinevad uurimused toovad esile, et alakõnega laste jutustused on eakohase kõnearenguga laste
9.-12. kuuni lalisevad lapsed järjest rohkem. Pärast esimeste sõnade ütlemist hakkab laps vähem lalisema. Enne kaheksandat elukuud suudab laps eristada ka neid häälikuid, mida ei ole tema emakeeles või keeltes, millega ta kokku puutub. Kajakõne (9.-12. elukuul) Kajakõne perioodil matkib laps täiskasvanu kõnet. Laps õpib ära keele kõlalised mustrid enne, kui ta hakkab öeldu tähendusest aru saama. 9-12 kuu vanuse lapse lalin meenutab täiskasvanu lausungite intonatsioonimustreid: laps justkui juutustaks midagi, küsiks, käseks jne. Lapsel on kombeks matkida igasuguseid hääli, mida ta kuuleb. Laps omandab kogu häälikute repertuaari. Esimesed sõnad (12.elukuul) Sõnal on kindel tähendus ja seda kasutatakse suhtlemiseks. Alguses kombineerib laps häälituste ahelates lalina üksikute sõnadega. (ema ja aitäh, koduloomade nimed, asjade inimese kohta, pereliikmete, toidu ainete, kehaosade ja riiete nimetused)
keeles neid foneeme ei eristata Aastase soomlase aju, nagu täiskasvanu omagi, ei erista Õ häälikut Juba enne rääkima õppimist omandab laps selle foneetilise süsteemi, mida iga päev kuuleb o Kajakõne ehk ehholaalia periood- 9. elukuu; laps imiteerib täiskasvanu kõnet; 9.-12. kuul hakkab lalin meenutama täiskasvanu lausungite mustreid o Sõna- tavaliselt 10. elukuul; ÜHESÕNALISTE LAUSUNGITE PERIOOD; 1,5a- kahesõnaliste lausungite periood- lapsräägib telegraafstiilis o Keerulisemad lausungid- 2-2,5a o Ülereguleerimine- laps teeb vigu, mida varem ei teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid ka erandsõnadel · KEELE OMANDAMISE TEOORIAD o Õppimisteooria- Burrhus Skinner; kõne arengu seisukohalt on oluline lastega
(da-da) ning kümnekuuselt varieerima (ba-da). Vahemikus 9.-12. kuuni lalisevad lapsed järjest rohkem kuid peale esimesi sõnu hakkab laps aina vähem lalisema. *Kajakõne. 9.-12. kuuks on laps ära õppinud keele kõlalised mustrid, kuigi aru ta veel nendest ei saa. Lapse lalin meenutab emotsioonidelt ja häälekõlalt täiskasvanute juttu, kuid sellest „jutust“ ei ole midagi aru saada. Lapsel on kombeks matkida igasuguseid hääli, mida ta kuuleb. *Ühesõnaliste lausungite periood. Sellel perioodil annab laps ühe sõna abil edasi terve fraasi või lausungi sisu. Lapsele meeldib õppida uusi sõnu – laps osutab asjadele, soovides, et talle öeldaks selle asja nimi ning talle meeldivad mängud, kus tuleb asju nende nimedega nimetada. Periood kestab 12. kuni umbes 18. elukuuni. *Kahesõnaliste lausungite periood. 18. elukuuks hakkavad lapsed sõnu kahesõnalisteks lausungiteks kombineerima. Kuna lapse lausungites on ainult kõige
Inimesed saavad narratiividest erinevat moodi aru. Seega ka tõlgendused narratiividel on erinevad. Mõni nõustaja üritab teemasid, mis tekitavad patsiendis ebamugavust, vältida, teine jällegi oskab küsimustega keerutades jõuda loo tuumani. Narratiivides puudub üks kindel suund, miski pole piiritletud. Vestlused võivad võtta erinevaid suundi ning sellega tuleb minna kaasa. „Kommunikatsioon on lõputa protsess, lausungite ahel, milles iga lüli inspireerib suhtlemist jätkama. Muidugi on selleks vaja, et lausungi vastuvõtja mõistab või vähemalt taipab, mida rääkija öelda soovis (Strömpl, J., Selg, M., Linno, M. 2012: 27).“ Õenduse kui tervishoiu valdkonda kuuluva kutseala roll ning vastutust tervishoiusüsteemis ja ühiskonnas on üüratu. Patsiendi isiksuse mõistmine hõlmab suurt osa õendusfilosoofiast ja eetikast, sest meditsiinilisest küljest on õenduses tähtsaim patsient
rohkem · Hakkab vähenema pärast esimeste sõnade ilmumist · Keelelised erinevused Kajakõne ehk ehholaalia · Algab umbes 9. elukuul · Laps imiteerib täiskasvanu kõnet kuigi jutu sisust ei ole võimalik aru saada, kõlab see päris kõne moodi · Õpivad keele kõlalisi mustreid (nagu täiskasvanu võõras keelekeskkonnas) · 11 12 kuu vanuselt lalisevad tihti pseudolausetes kasutavad jutustavate, küsi- ja hüüdlausete intonatsioonimustreid Ühesõnaliste lausungite periood · Esimene sõna kõige sagedamini 10. elukuul (suured individuaalsed erinevused) Eesti lastel tihti aitäh, emme, anna Tähenduse üldistamine ja kitsendamine · Laps osutab sõnaga tervele lausungile või fraasile · Arusaamine käib keeleloomest ees, esimese sõna ütlemise ajaks saab laps aru umbes 20 30 sõnast · Perioodi lõpust (~2-aastaseks saamisest) alates kasvab sõnade arv hüppeliselt Nt 18. kuul 20 sõna, 24. kuul 250 sõna, 30. kuul 500 sõna
Hiljem hakkavad nad oma lalisemisega teiste inimeste käitumist mõjutama · 9. Kuni 12. Elukuuni lalisevad lapsed järjest rohkem. Lalisemine hakkab vähenema pärast esimeste sõnade ilmumist · Üheksandal elukuul algab kajakõne- ehk ehholaaliaperiood, kus laps imiteerib täiskasvanu kõnet · Oma esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. Elukuul. Ka esimeste sõnade ilmumise ajas on mitmekuulised erinevused. Seda nimetatakse ühesõnaliste lausungite perioodiks, sest ühe sõnaga osutab laps tervele fraasile või lausungile. · Perioodi lõpust (2 aastaseks saamisest) alates kasvab lapse sõnade arv hüppeliselt (nt 18. Kuul on 20 sõna, 24. Kuul on 250 sõna, 30.kuul on 500 sõna). Laps ütleb esimese sõna siis kui ta mõistab juba 20-30 sõna · Pooleteise aastane laps jõuab kahesõnaliste lausungite perioodi. Laps räägib telegraafistiilis, kasutades ainult kõige informatiivsemaid sõnu.
häälitsustega mängimine. Hiljem hakkavad nad oma lalisemisega teiste inimeste käitumist mõjutama. 9. 12. elukuuni lalisevad lapsed järjest rohkem. Lalisemine hakkab vähenema pärast esimeste sõnade ilmumist. Üheksandal elukuul algab kaja kõne ehk ehholaaliaperiood, kus laps imiteerib täiskasvanu kõnet . Oma esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. Elukuul. Ka esimeste sõnade ilmumise ajas on mitmekuulised erinevused. Seda nimetatakse ühesõnaliste lausungite perioodiks, sest ühe sõnaga osutab laps tervele fraasile või lausungile. Perioodi lõpust (2 aastaseks saamisest) alates kasvab lapse sõnade arv hüppeliselt (nt 18. Kuul on 20 sõna, 24. Kuul on 250 sõna, 30.kuul on 500 sõna). Laps ütleb esimese sõna siis kui ta mõistab juba 20-30 sõna. Pooleteise aastane laps jõuab kahesõnaliste lausungite perioodi. Laps räägib telegraafistiilis, kasutades ainult kõige informatiivsemaid sõnu.
lõbu oma hääleaparaadi ja häälega mängimine, hiljem hakkavad nad lalinaga ka teiste inimeste käitumist mõjutama. Vahemikus 9.- 12. kuuni lalisevad lapsed järjest rohkem. Pärast esimeste sõnade ütlemist hakkab laps vähem lalisema. · Kajakõne perioodil matkib laps täiskasvanu kõnet. Laps õpib ära keele kõlalised mustrid enne, kui ta hakkab öeldu tähendusest aru saama. 9-12 kuu vanuse lapse lalin meenutab täiskasvanu lausungite intonatsioonimustreid: laps justkui jutustaks midagi, küsiks, käseks jne. Kuigi sellisest "jutust" ei ole võimalik aru saada, kõlab see suurte inimeste jutu moodi. Lapsel on kombeks' matkida igasuguseid hääli, mida ta kuuleb. Intonatsiooni, rniimikat, hiljem ka häälikuid sageli matkides omandab laps kogu häälikute repertuaari, mida on rääkima hakkamiseks vaja. · Umbes üheaastaselt ütleb laps esimesed sõnad.Ta hakkab rääkima
kas ta võib või ei või õigete lahendusteni viia. Bergson aga püüdleb ,,vale" seesmise määrangu poole ja ütleb oma lisareeglis: ,,Valesid probleeme on kahte sorti, "olematud probleemid", mida määratleb see, et juba nende liikmed ise kätkevad "rohkema" ja "vähema" ärasegamist; ning "halvasti püstitatud probleemid", mida määratleb see, et nende liikmed esindavad halvasti analüüsitud segusid." Väidete või lausungite mõttekus või tühisus tähendab näiteks nietzscheaanliku suunda järgides seda, kas väitel on väärtus või ei ole kas ta on uuenduslik, ,,huvitav" või ,,asjakohane". Kuid kuidas seda objektiivselt mõõta? Kas on mingid mõõdupuud selliste omaduste hindamiseks? Deluze väidab, et on absurdne ja mõttetu jätkata väidete tõesuse mõõtmist pelgalt selle abil, milmääral nad meie teadmisi suurendavad. Väärtuse määratlemine eeldab teatavat reastamist.
edasi-tagasi. Debora, rahuliku ja hea tujuga, palub emalt viinamarja. Tüdrukule maitsevad väga viinamarjad, ta tahab neid üha veel ja veel. Natukene aega ei pöörata enam minule tähelepanu ja laps vestleb oma emaga. Vestlemine ei toimu sõnadega, mis oli minu jaoks natukene üllatav, kuna oma esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. elukuul (Allik & Rauk, 2002) ja Piaget on öelnud, et 9-24. kuusel on ühesõnaliste lausungite periood. Debora isegi ei korda „aitäh“, kui ema, andes viinamarja, seda mitu korda korrutab. Mingi aja pärast tõuseb ema püsti ja hakkab kõigile lastele jäätist taldrikule panema. Hetk, kui Debora märkab, et ema on köögi laua juures, hakkab laps jonnima, roomab ema juurde, sest ta ei oska veel kõndida, ja vaatab uudishimuga laual toimuvat, jonnib veel, mis on minu arvates sellises vanuses normaalne, kuna ta on väga varases eas ja toimub imprinting, kus ta on kiindunud
Keelkond on kokkukuuluvate sugulaskeelte rühm Kiri märgisüsteem teksti ülesmärkimiseks nähtavate või kombitavate märkide abil Kliitik seotud morfeem, mis on teiste morfeemide või sõnadega nõrgalt seotud Kõneakt kõnetegu suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab Konkreetne tähendus kõneleja või kuulaja tähendus Konversatsioonianalüüs vestlusanalüüs uurib reaalseid vestlusi ja nende seaduspärasusi Korpus lausungite kogum Kujundskeem tähenduse tekkimise aluseks mõistete kogum Kumulatsioon ühes morfeemis on mitu tähendust Kvantitatiivne sotsiolingvistika tegeleb keeleüksuste varieerumise täppisanalüüsiga Lause koosneb ühest või mitmest üksteisele järgnevast sõnast Lingua franca keel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad Lingvistika keeleteadus tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga
- 12. kuu vanused lapsed lalisevad tihti pseudolausetes: jutustavate, küsi- ja hüüdlausete intonatsioonimustreid kasutades. Eelviimased 5 minutit jätkub söömisega. Enrik sööb ja ütleb ,,mämm-mämm''. Vahepeale mainin, et lapse esimene sõna oli mämm, kui ta oli veidi vähem kui aasta vanune. Raamatus ,,Psühholoogia gümnaasiumile'' on kirjas, et oma esimese sõna ütleb laps sagedamini 10. Elukuul ning seda perioodi nimetatakse ühesõnaliste lausungite perioodiks, sest ühe sõnaga osutab laps tervele fraasile või lausungile. Näiteks Enrik kasutab sõna ,,mämm'' nii söömie tähenduses, kui söögile osutades jne. Nüüd uudistab laps rohkem seljataha, kus on onu. Patsutab veidi hoogsamalt kätega vastu lauda häälitseb ja läheb järjest valjemaks, osutab käega venna poole ja läheb näost punaseks ning karjub venna peale. Kuid nähes vanaemal jopet seljas unustab Enrik venna sootuks ja lehvitab ühe käega vanaemale
tõeväärtusega vale ja tõega? Tooge Mendeli näite asemel muid näiteid (ka poleemika erinevate teaduskeelte segunemisest)? Autori funktsioonile vastandub ta kuna ei toetu isikule, kes diskursuse välja mõtleks, vaid keskendub objektile, meetodile jms. Kommentaari funktsioonile vastandub distsipliin selle kaudu, et distsipliinile ei ole oluline lähte-eeldus, mis tuleks uuesti üles leida, ega identiteet, mida tuleb üle korrata, vaid võimalus uute lausungite loomiseks. Tõeväärtused kehtivad ainult mingi distsipliini enda raames. Seepärast ei saa väita valeks Jumala olemasolu arvamist usklikult, kuigi neurobioloogia on suuteline ära tõestama meie kujutluse Jumalast kui millestki, mis on tingitud meie ajuehitusest. 8. Kuidas on eeltoodud kontrollmehhanismides loovus seotud kontrolliga? Loovus on kontrollitud erinevate diskursuste ja ende kaitsemehhanismide kaudu,
viitamine, aga ka illokutiivne jõud) Kõnetegu: (ehk kõneakt) suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) Konkreetne tähendus: kõneleja või kuulaja tähendus. Täpsemas semantilises analüüsis konkreetseid suhteid (näiteks ruumisuhteid) väljendav tähendus. Konversatsioonianalüüs: (ehk vestlusanalüüs) keeleteaduse suund, mis uurib reaalseid vestlusi ja püüab välja selgitada vestluse seaduspärasused Korpus: lausungite ehk tekstilausete kogum. Tänapäeval on korpusena hakatud mõistma peamiselt polüfunktsionaalseid elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest. Kujundskeem: (ingl k image schema) tähenduse tekkimise aluseks olev skemaatiline mõiste või mõistete kogum (kognitiivses lingvistikas) Kumulatsioon: ühes morfeemis on mitu tähendust
Kõnetegu(ehk kõneakt) - suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) Konkreetne tähendus - kõneleja või kuulaja tähendus. Täpsemas semantilises analüüsis konkreetseid suhteid (näiteks ruumisuhteid) väljendav tähendus. Konversatsioonianalüüs(ehk vestlusanalüüs) keeleteaduse suund, mis uurib reaalseid vestlusi ja püüab välja selgitada vestluse seaduspärasused Korpus lausungite ehk tekstilausete kogum. Tänapäeval on korpusena hakatud mõistma peamiselt polüfunktsionaalseid elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest. Kujundskeem(ingl k image schema) - tähenduse tekkimise aluseks olev skemaatiline mõiste või mõistete kogum (kognitiivses lingvistikas) Kumulatsioon - ühes morfeemis on mitu tähendust
tundub, on juba täitnud informatiivse rolli; ta nõuab selle tekstiosa kõrvutamist järgneva tekstiga. Niisuguse kõrvutamise protsessis avaneb ka vana tekst uutmoodi, tuues esile varem varjatuks jäänud semantilise sisu. Luuletuse universaalne printsiip on tagasipöördumise põhimõte. See selgitab, muide, ka seda fakti, miks kunstiline tekst -- mitte ainult luule-, vaid ka proosatekst -- kaotab tavalisele kõnekeelele omase elementide ümberpaigutamise suhtelise vabaduse süntaksi ja lausungite konstruktsiooni tasandil. Kordus kunstilises tekstis -- see on kõrvutamissuhte elementide traditsiooniline nimetus kunstilises struktuuris, mis võib realiseeruda kui antitees ja samastamine. Antitees tähistab vastandliku eristamist sarnases (korrelatiivne paar); samastamine tähistab selle ühendamist, mis tundus olevat erinev. Antiteesi eriliigiks on analoogia -- sarnase eristamine erinevas. Need suhetesüsteemid kujutavad endast kunstilise struktuuri organiseerimise põhiprintsiipi
- põhjuse ja tagajärje seosed ei olnud õigesti esitatud, - pronoomenite egotsentriline kasutus tekitas vääritimõistmist Hilisemad uuringud: - planeeringute vähesusele varasemates narratiivides (4-aastased võrreldes 9-aastastega) - vähe ka kausaalseid sidesõnu [vrdl. Argus: 3.2 sellepärast] - noorematel rohkem sidesõnu and, then ja and then, - vanusega suureneb so, so then osakaal - vanusega kasvab jutustaja emotsioone ja suhtumist väljendavate lausungite osakaal - noorematel lastel on liiga palju definiitseid fraase Foster-Cohen: - lapsed alustavad selliste juttudega, kus on igas lauses selgelt nähtav subjekt - üle 5 aasta vanused lapsed hakkavad kasutama printsiipi: , st kui subjekt on sama, pole vaja teda iga kord mainida. (nn thematic subject constraint) [vt diktofoni-näidet: TSC, kuigi 2.5 laps!!! Siiski: diktofon on füüsiliselt kohal] - lood muutuvad vanusega tihti lühemaks, kuna mainitakse vaid olulist
mida tegelikult sotsiaalses kontekstis ellu viiakse ehk inimeste poolt luuakse, tõlgendatakse ja kasutatakse. 11. Tooge välja Foucault, Laclau ja Dijki diskursuse kontseptsioonide erinevused? Laclau diskursus on suhetel põhinev tähistavate jadade totaalsus, mis ületab eristuse mõtlemise ja tegelikkuse vahel ja hõlmab nii semantilisi kui pragmaatilisi aspekte, nii struktuurilisi kui tegutsemist. Diskursus on keelemängule sarnane. Foucault ei huvita lausungite tõesus ega tähendus, vaid formatisoonireegid, mis määravad piirid ja vormid, millest on võimalik rääkida ja mõelda. Kõik objektid on tähenduslikud ja see tähendus tuleb tema erinevuste süsteemi poolt. Millegi tähendus sõltub konkreetsest erinevuste süsteemist ehk diskursusest. Dijk- kasutab diskursuse mõistena kommunikatiivset sündmust, ta ei tee vahet teksti ja kõne eristamisel diskursuse süsteemi sees. Ta ei kasuta temineid märk, tähistaja ja
Foucault-konkreetsus, süsteemipõhisus, erinevused Kant-universaalsus Tõde saab rääkida ühes konkreetses ajas ja ühes konkreetses kohas viibides. Peab suhestuma. Oleviku ajalugu-kuidas oleme saanud selleks, kes me oleme? Kuidas võiksime olla teistmoodi? Arhiiv:tema jaoks. Süsteem, mis valitseb selle üle, mida me saame öelda ja mida mitte. See piiritleb meie sõnumeid ja ka eritleb neid: arhiiv on „lausungite moodustamise ja teisendamise üldine süsteem.“ Episteem -inimene sünnib alles modernses episteemis ning „võiks kihla vdada, et inimene kaob, kustub just nagu rannaliivale joonistatud nägu. Kolm episteemi. -Renessanss -Klassikaline -Modernne RENESANSS:Kuidas erinevad ajastub märki suhtusid? Ajastute muutudes muutuvad ka vaated, freimid.Märgid on signatuurid, nad on kirjutatud asjade endi sisse või peale. Maailm on loetav justkui raamat. Keel ise on osa
· Eelkooliealised lapsed usuvad, et iga nähtus, millel pole ühtegi silmnähtavat füüsikalist põhjust, on mingil moel hingestatud. Tegevust peetakse elu kriteeriumiks ning seetõttu omistatakse kavatsusi kõigele, mis liigub · Olulisemaks tunnuseks peavad Piaget' arvates lapsed näivalt iseeneslikku liikumist Kõne areng 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid AGRESSIIVSUS Suhted eakaaslastega Sõbrad: kaldutakse sõbrustama omasugustega (Haselager et al.,1998) ja võimendama üksteist, eriti tõrjutud agressiivsed (Dishon, 1990 jt) Vaenlased: vastastikune antipaatia. Vaenlaste vahel on erinevused agressiivsuses suuremad kui mittevaenlaste vahel (Hartup et al., 2002). Seosed suhete vahel
Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |5 - jätab lause pooleli ja alustab uut (nukuteater (.) mis on nukuteatri põhitunnus) ; - jätab lause sisuliselt lõpetamata ja lõpetab ebamääraselt (projitseerib oma hääle kas siis noh kellelegi nagu hobuse tagumikku=või või=noh ükskõik kuhu tähendab mis asi hakkab rääkima.) 14. Autor kasutab lausekonstruktsioone, mida kirjas üldiselt ei kasutata või mis on seal keelatud: - lausungite alguses on fraasid, mis esitavad mingi märksõna või teema (ja vat ongi ütleme kui näiteks (.) kohtuvad lapsevankrit lükkav ema; noh a=imik oletame et ta lihsalt rääkida ei oska). - kaks lausungit (siin küsimus ja vastus) on seotud kokku üheks korduva verbiga lausungiks (mis on nukuteatri põhitunnus on see, (...) et näitleja (.) ei räägi ise) või kasutab samas lausungis kahte erinevat verbi (vat see on elus ka nukuteater esineb);
, saada (da- inf). Kestus on alati kõne tähtsaim avaldumisvorm. Kui kõnetempo tõuseb, siis segmendid lühenevad. * Rõhk akustiline vastu mh intensiivsus, kõne tajumisel vastavalt hääle tugevus. Väga oluline rõhu näitaja on intonatsioon. Rõhu mõjuala on tavaliselt silp, mitte häälik. Kinnistunud sõnarõhuga keeltes on pearõhk alati samal silbil. Sellisel juhul on sõnarõhul piiritlev funktsioon. Rõhul on olulisi ülesandeid ka lausungite tasemel. Kõige sagedamini iseloomustab lauset neutraalrõhulisus, tüüpiline mittekontrastiivne rõhk. Üldine tendents keeltes on see, et kõige tugevam rõhk asetub sõnale, mis väljendab uut infot. Lauserõhu liik on ka emfaas ehk tunderõhk. * Toon ja intonatsioon sõnade tooni ja intonatsiooni määrab häälekurdude võnkumise sagedus, st fonatsioon. Selle akustiline vaste on põhisagedus e põhitoon,mille kuulmisaistingule vastab helikõrgus.
Laps kordab pikalt silpe, neile pakub lõbu häälega mängimine. Hiljem hakkavad nad lalisemise abil teiste inimeste käitumist mõjutama. Lalisemine väheneb pärast esimeste sõnade õppimist. Üheksandal elukuul algab kajakõne ehk ehhooliaperiood, kus laps imiteerib täiskasvanu kõnet. Õpivad kõlalisi mustreid enne, kui hakkavad künest aru saama. Oma esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. elukuul. Seda perioodi nimetatakse ühesõnaliste lausungite perioodiks, sest ühe sõnaga osutab laps kogu fraasile, millest ema saab aru tänu kindlale kontekstile, kus neid kasutatakse. Pooleteiseaastane laps jõuab kahesõnaliste lausungite perioodi. Laps räägib, kasutades ainult kõige informatiivsemaid sõnau (emme auto, veel juua). 22,5-aastane laps hakkab ütlema pikemaid ja keerulisemaid lausungeid. Ta oskab vastata juba küsimustele, mis algavad küsisiõnaga kes?, kus?, mis?, samuti jah-ei küsimustele. Kolmeaastased
Nad saavad aru, et nii on võimalik teiste tähelepanu võita. 5 kuu vanune laps on võimeline kohe pärast kuulmist mõnd häälikut imiteerima. Selles vanuses laps võib omandada mistahes keele. 4) Kajakõne – 9 elukuul algab ehholaalia periood, kus laps imiteerib täiskasvanu kõnet. Lapsed õpivad keele kõlalisi mustreid enne, kui nad hakkavad sellest aru saama. Laspel tekib kõne sarnane „jutt“ mille sisust ei ole võimalik aru saada. 5) Ühesõnaliste lausungite periood – Esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10 elukuul. Ühe sõnaga osutab laps tervele fraasile. Ei ole vaja muretseda et laps ei saa aru. Arusaamine käib keeleloomest ees. Kui laps ütleb ühe sõna saab ta aru umbes 20-30 sõnast. Järgneval arenguperioodil kasvab lapse sõnavara hüppeliselt 18 kuud 20 sõna-24 kuul 250 sõna jne. 6) Kahesõnaliste lausungite periood – 1,5 eluaastal räägib laps
Scarr-Salapatek & Williams (1973): enneaegsed vajavad rohkem suhtlemist. Ehk siis suur osa probleeme tulevad sellest, et neid hoitakse sotsiaalses isolatsioonis (inkubaator). Thomas & Chess jt: titade temperament 40% "kerge" temperamendiga 15% "raskesti ülessoojenevad" 10% "raske" temperamendiga 35% ebamäärased või segajoontega Normaalne kõne areng: ·2k koogamine ·4k - lalisemine ·6k vastastikused häälitsused ·8k silplalin, zestid 9k2a ühesõnaliste lausungite perioo ·1,5a 3-50 sõna, sõnaühendeid, ehholaaliat (algab 9k) ·2a 3-5-sõnalised laused, küsimused, `mina', siin/praegu ·3a ~1000 sõna, küsija/suhtleja ·4a laused, teemad, kohandab keelt ·5a kõne grammatiline, nali ja iroonia, kõne kohandamine Tüdrukud poistest ekspressiivse arengu poolest ees. (2/3 vara rääkima, 1/3 hilja, P vastupidi) Kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal
- Süntaks - reeglite kogu, mille alusel moodustatakse keeles tähenduslikke fraase ja lauseid. - Diskursus - ühe või mitme inimese järjestikulisi suulisi või kirjalikke lausungeid. Keele arenguetapid: 3. elukuu - koogamine (крик, издавать звуки). 4. elukuu - lalisemine (болтовня). 6.-7. elukuu - häälemäng. 9. elukuu - kajakõne- ehk ehholaaliaperiood (imiteerib täiskasvanu kõnet). 10. elukuu - esimene sõna (ühesõnalise lausungite periood). 1,5 aastat - kahesõnalise lausungite periood. 2-2,5 aastat - keerulisemad lausungid (oskab vastata küsimustele). 3-4 aastat - üleleguleerimine (teeb vigu). - Keeleorganiteooria - teooria, mille kohaselt inimese ajus on sünnist saadik kõnelemis- ja kõnest arusaamise organ. - Keelelise relatiivsuse oletus (hüpotees) - hüpotees, mille kohaselt eri keeltes räägivate inimeste mõtlemisviis ja ettekujutus maailmast erinevad.
ma-ma. Viie kuu vanune laps on võimeline kohe pärast kuulmist mõnda häälikut, just täishäälikut, imiteerima. Neljanda ja kümnenda elukuu vahel muutub lapse lalin aina emakeelsemaks, enne seda võib laps omandada mistahes keele. Üheksandal elukuul algab kajakõne ehk ehholaaliaperiood, kus laps imiteerib täiskasvanud kõnet. Esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. elukuul, kuid see on siiski erinev. Seda perioodi nimetatakse ühesõnaliste lausungite perioodiks. Pooleteise aastane laps jõuab kahesõnaliste lausungite perioodi. 2-2,5 aastane laps hakkab ütlema pikemaid ja keerulisemaid lausungeid. Laps oskab küsimustele vastata ja hakkab ise pidevalt ,,miks?" küsima. 3-4 aastase lapse jutus on sageli ülereguleerimist laps teeb vigu, mida ta varem ei teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid ka erandsõnadel. Kahel esimesel eluaastal on laste keeleoskuses väga suured erinevused.
tasakaalule. Staatiline tasakaal on eelduseks ka nägemise poolt juhitud sirutamisfunktsiooni tekkimisele. Kuju ja suuruse püsivus: *Objektide omaduste suhted teistesse objektidesse. *Tausta tihedusaste e. tekstuurigradient. *Elukogemus ja õppimine Keele omandamine . Keele omandamise staadiumid 1. Varajased häälitsused (alates 3-5 nädal); nutt, koogamine, lalisemine, häälemäng 2. Ühesõnaliste lausungite periood (8.kuu) 3. Kahesõnaliste lausungite periood e. telegraafistiil (18. kuu) 4. Keerulisemate lausungite periood (2-2,5); miks? 5. Edasine areng (2-5.a.) . sõnavara ja lauseehitus; Seestpoolt-väljapoole teooriad - Keeleorganiteooria (Chomsky, 1986) Kaasasündinud keeleorgan, Universaalne grammatika, Kriitiline periood Väljastpoolt-sissepoole teooriad Lapsele suunatud kõne Kognitiivne hüpotees Konstruktivistlik teooria (Tomasello & Brooks, 1999)
olulisele Metakgontisioon e. oskus oma teadmiste kujunemisega arvestada areneb kuni teismeeani Nii koolilastel kui ka täiskasvanutel on eksplitsiitseid tedvustatud faktiteadmisi ja implitsiitseid alateadlikke protseduurilisi teadmisi mõtlemisest ja mälust, sh arusaam ülesannete, strateegiate ja inimeste erinevusest. Enamik neist teadmistest on omandatud 5. ja 10. eluaasta vahel Näiteks: o Juba 2-aastased suudavad rakendada reegleid lausungite konstrueerimiseks ning mõne aja pärast neid reegleid sõnastada. o Samas keelduvad paljud 5- aastased tunnistamast, et nad midagi ära on unustanud ning peavad oma mälu piiramatuks, umbes pooled 1. klassi lastest teavad, et äratundmine on lihtsam kui vaba meenutus ning kõik 5ndikud teavad nii seda kui ka fakti, et teksti mõte jääb paremini meelde kui konkreetne sõnastus.
· Ühe seletusena on pakutud, et teismeeas muutub mõtlemine kvantitatiivselt mitte kvalitatiivselt Lapse kõne ja suhtlemise areng · 3. kuu algul koogamine , 4. kuul lalisemine , 9. kuu ehholaalia periood (e. kajakõne: sõnade ja fraaside kasutamine mitteadekvaatselt valedes situatsioonides) , 9. kuu asju nimetama , 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood , 1.5aastaselt 20-50 sõna, 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid , 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid · Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani.Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees poissid eelistavad selliseid mänge, kus pole vaja rääkida. (2/3 tüdrukutest alustavad vara rääkida, 2/3 poistest hilja).
tarvete edastamiseks teistele? Preintellektuaalne. 15. Kuidas nimetatakse operatsioonide-eelsel arenguastme alguses olevate laste mõtlemist, mis ei toetu keelele? Prelingvistiline. 16. Milliseid kolme arenguastet saab eristada laste keele omandamise käigus (Eggen ja Kauchak, 2007)? Baasi loomine. Algab häälitsustele reageerimisest, 1-2 aasta vahelisel perioodil algab holofraaside (ühe-kahe sõnaliste lausungite) kasutamine. Intonatsiooni erinevuste tekkimine osutab, et laps hakkab keelt kasutama funktsionaalse instrumendina. Sõnade (kui mõiste tähistaja) üle- ja alaüldistamine. Üleüldistamine on uue info ebakohane assimileerimine olemasolevasse skeemi, alaüldistamine iseloomustab ülemäärast akommodatsiooni. Peenhäälestamine. Teise eluaasta ilming, kus toimub keeleliste väljendite täpsustamine. Tüüpiline keele grammatika ülereeglistamine:
Oli Harrise õpilane, ütles et õpetaja mõjutas ka tema poliitilisi vaateid. Chomsky oli kommunistlik anarhist. Vihkasid riiki, riik on koletis, kes surub inimestele peale ebavajalikke asju. Oli äge lääne-, euroopa ja usa ühiskonna kriitik. Mandariinid hiina ametnikud Skandaalne, sest toetab terroriste ja kritiseerib võitlust terrorismiga. Tema meelest terroristid on võitlus imperialismile. Ütleb, et vägivald on rahva õigus, eelkõige töölisklassi. "Keel on kõikide lausungite kogum, mis on öeldud ja mida saab öelda tulevikus" Tema läbimurre raamatuga "Syntactic Structures" (1957), tõi talle kuulsuse. Oli lühem variant tema doktoritööst "Logical Structure of Linguistic Theory" (1955) Keel koosneb kahest komponendist, transformatsioonireeglid aitavad moodustada lõpmatu arvu lauseid TL (tuumlause) tr.reeglid moodustavad lause - > .. Ka tema meelest ei ole tähendus keele osa Tema lause: Colorless green ideas sleep furiously
Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs). Pragmaatika – märkide ja interpreteerija suhted; uurimisel oluline keelekasutaja. 20.saj I poolel oli tähenduse uurimisel keskne tõeväärtussemantika, aga 1950ndatel toimus pragmaatiline pööre (Austin, Grice, Searle) – hakati huvituma lausest (mitte enam tähendusest), esitusest (mitte struktuurist) ja õnnestumisest (mitte tõesusest). Pragmaatika uurib üldiselt, mida mingi X-ga öelda saab. Kitsamalt uurib pragmaatika lausungite tähendust kindlas kontekstis ja kuidas lausungi tähendust keele abil saavutada. Laiemalt uurib kõiki keelelisi tegevusi. Pragmaatika tegeleb kõneleja-kuulaja- keelekasutuskonteksti seostega; jälgib, kuidas inimesed kasutavad mõttekaid ja tähendusega keeleväljendeid suhtluseesmärkide saavutamiseks – kuidas lausungiga jõutakse otsese või kaudse tähenduseni. Põhivaldkonnad: kõneakti- (Austin), implikatuuriteooria, kooperatiivsusprintsiip (Grice),
neid varem kuulnud ja keele reeglipärasuse tajumine teatud omandamistasemest peale esineb nii lastel kui täiskasvanutel. Sotsio-kultuuriline teooria järgi toiub keele õppimine pingutusteta igapäevase keelelise suhtlemise vahendusel. Aidates last keele õppimisel, kohandavad täiskasvanud oma keele laste potensiaalse arengu tsoonile. Keele omandamise kolm põhiastet Baasi loomine- algab häälitsustele reageerimisest, 1-2 a vahelisel perioodil algab holofraaside ( ühe-kahe sõnaliste lausungite) kasutamine. Intonatsiooni erinevuste tekkimine osutab, et laps hakkab keelt kasutama funktsionaalse instrumendina (ehk teatud ülesannet täitva vahendina) Peenhäälestamine- teise eluaasta ilming, kus toimub keeleliste väljundite täpsustamine. Tüüpiline keele grammatika ülereeglistamine: „He goed home“ jne. Eesti keeles padja asemel padit jne. Keele komplekssuse suurenemine- Umbes kolme aastaselt hakkab laps kasutama lauseid
väljendi vastavust · Pragmaatika märkide ja interpreteerija suhted; uurimisel oluline keelekasutaja. 20.saj I poolel oli tähenduse uurimisel keskne tõeväärtussemantika, aga 1950ndatel toimus pragmaatiline pööre (Austin, Grice, Searle) hakati huvituma lausest (mitte enam tähendusest), esitusest (mitte struktuurist) ja õnnestumisest (mitte tõesusest). Pragmaatika uurib üldiselt, mida mingi X-ga öelda saab. Kitsamalt uurib pragmaatika lausungite tähendust kindlas kontekstis ja kuidas lausungi tähendust keele abil saavutada. Laiemalt uurib kõiki keelelisi tegevusi. Pragmaatika tegeleb kõneleja-kuulaja- keelekasutuskonteksti seostega; jälgib, kuidas inimesed kasutavad mõttekaid ja tähendusega keeleväljendeid suhtluseesmärkide saavutamiseks kuidas lausungiga jõutakse otsese või kaudse tähenduseni. Põhivaldkonnad: kõneakti- (Austin), implikatuuriteooria, kooperatiivsusprintsiip (Grice),
Kõnetegu: (ehk kõneakt) suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) Konkreetne tähendus: kõneleja või kuulaja tähendus. Täpsemas semantilises analüüsis konkreetseid suhteid (näiteks ruumisuhteid) väljendav tähendus. Konversatsioonianalüüs: (ehk vestlusanalüüs) keeleteaduse suund, mis uurib reaalseid vestlusi ja püüab välja selgitada vestluse seaduspärasused Korpus: lausungite ehk tekstilausete kogum. Tänapäeval on korpusena hakatud mõistma peamiselt polüfunktsionaalseid elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest. Kujundskeem: (ingl k image schema) tähenduse tekkimise aluseks olev skemaatiline mõiste või mõistete kogum (kognitiivses lingvistikas) Kumulatsioon: ühes morfeemis on mitu tähendust
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees
1,5-aastaselt kõnelema hakkab tavaliselt 1.eluaastast esimesed sõnad tuttavate täiskasvanute nimetused (emme, issi), aga ka muud, võib eristada ekspressiivset (tegevused) ja tähistavat (objektid) stiili, algselt oluline, kuidas hooldaja sõnu kasutab, hiljem oluline seos sellega kaob; sõnavara kasvab kiiremini lastel, kes kasutavad alguses rohkem tähistavaid sõnu Brown ja laste süntaktiline areng: ◦ mõõtis lausungite keskmist pikkust (MLU) morfeemides (väikseim tähenduslik osa sõnast) ◦ vaatles kolme last, ühe areng väga kiire (2-aastaselt laused, mille keskmine pikkus neli morfeemi, teistele see alles 3 ja poole aastaselt) ◦ Viis staadiumit: ▪ I - MLU 1,75, grammatilised vead kõnes, tavaline piiritlev sõna+nimisõna (nt emme pluus, minu emme jne) ▪ II - MLU 2,25 ▪ III - MLU 2,75 ▪ IV - MLU 3,5 ▪ V - MLU 4
See on niisiis lausetasandi (fraasiline), mida võib rakendada universaalselt. Selle eesmärk on määratleda süntaktilised, semantilised ja fonoloogilised universaalid. Generatiivne grammatika, olemuselt loogiline, on esitatud rangelt formaalsel kujul: see on süntaktiline lähenemine, mis eeldab -- vähemalt alguspunktis -- tähenduse kõrvalejätmist. Oma esimesel staadiumil abstraheerub ta tõepoolest sisust, olles suunatud vaid lausungite grammatikalisusele, sõltumata nende semantilisusest. Alles seejärel antakse eelnevalt välja toodud formaalsetele struktuuridele semantiline tõlgendus: semantiline komponent "haagitakse" seega süvastruktuuridele külge. 23. Süntaktilised teooriad: "valentsiteooria" - Valentsteooria e sõltuvusgrammatika. Sõltuvuse mõiste abil kirjeldatakse sõnadevahelisi süntaktilisi sõltuvussuhteid, eelkõige seda, mis on endotsentrilise struktuuri põhisõna ja mis on selle
Rõhk sellel, milline on keele roll laiemas protsessis ja tegevuses. Väärtuste rõhutamine ja klassifikatsioonide mõju ühiskonnale keelekasutuse kaudu. Diskursusanalüüsi neli põhisuunda: 1) Lingvistiline keele kasutus sotsiaalsetes situatsioonides stiil, zanr, grammatilised vahendid. Vt. Reet Kasiku tööd. 2) Fenomenoloogiline/ etnometodoloogiline keele kasutamine, mitte niivõrd keel iseeneses interaktsioonid, lausungite järjekord, kujundite regulaarsus. Fookuses kasutajate keelekäsitlus, sest see on juba piiritletud, kitsendatud interaktsiooni konteksti poolt. 3) Konstruktsionistlik keelekasutus teatud grupis, keda ühendab ühine tegevusala, subkultuur vms ja sellele omane keelekasutus. Omandades eriala, omandab inimene ka selle eriala poolt väljaarendatud keele koos vastava mõtlemisviisi ja maailmavaatega.
,,Palverännak". Tõlgendamine Ehlvesti varase loomingu puhul tähtis teema. See on tähenduste otsing, teatud tüüpi maailmast arusaamise viis ning otsitakse ei rohkem ega vähem, kui tõde. Nt novell ,,Krutsiaania" peaaegu kogu see jutt ei käsitle mitte suhteid, vaid siin tuletab minategelane meelde ühe loo ja üritatakse seda lugu tõlgendada või selles loos olnud olulisi elemente seostades aru saada, mis kadunud mehega juhtus. Siin toimub mingite märkide või ennekõike mingite lausungite, sõnade tõlgendamine, nendest aru saamine. Need ehlvesti tegelased paljuski tegelevad mingite religioossete, filosoofiliste või esoteeriliste tekstide dekodeerimisega. Need ei pruugi olla üksnes konkreetsed terviktekstid, vaid ka numbrikombinatsioonid, juhuslikud sõnad prügikastilt, teleka puldi nupud jne., mida tõlgendama hakatakse. Tõde võib varjata ennast ülimalt argistes märkides, numbrites, märkides vms.
valima neid häälikuid, mis on tema emakeeles olemas ja ei erista enam nii hästi teisi keeli, häälikuid. Neljandast eluaastast alates võib jääda aktsent ja sellest alates on raskem uut keelt ära õppida. 9. kuu ehholaalia periood. Lapsed hakkavad nautima rohkem oma häälitsusi ja järele ütlema, mida teised ees ütlevad. Kõlab suure inimese jutu moodi, omandavad rääkimisviisi enne kui sõnad. 9-24. kuul ühesõnaliste lausungite perood, kuigi laps mõtleb nendega üsna palju. Tähendus sõltub situatsioonist ja tähendab tavaliselt rohkem kui üks sõna. Esimesed sõnad kümnendal kuul. Sage variant. 1,5 aastaselt - laps oskab juba umbes 20-50 sõna. Vaikselt hakatakse rääkima kahesõnaliste lausungitega 7 Sageli on esimesed sõnad sellised, mis on hästi suupärased või tulevad elus kohe ette.
S teab, et p parajasti siis, kui: 1) S usub, et p; 2) S’i uskumus, et p, on õigustatud; 3) p on tõene; 4) õigustus tagab, et uskumuse ja tõesuse kokkulangemine teadmises ei ole juhuslik. (S - subjekt p – propositsioon) Uskumus on nn propositsiooniline hoiak. Kaks võimalikku lähenemist ‘propositsiooni’ mõistele: 1) kindlad mõeldavad loogilised ühikud, lõputu kontiinuum (enne lausungit); 2) sooritatud lausungite (“kahtlased”) varjud (pärast lausungit). 35. Millised on teadmise allikad (teadasaamise viisid) ning millisel alusel liigitatakse need kahte rühma? Kuidas teadmise allikad (teadasaamise viisid) on seotud teadmise mõistega? A) mittejäreldusliku (ehk vahetu ehk otsese) teadmise allikad: 1) meeleline kaemus ehk pertseptsioon – laiemalt tuleb seda võtta. Teadmiste saamisel kasutame mitut meelt, tunnetame sünergeetiliselt, kasutades meeli, mitte vaid nt üht.
sellega, siis sellega kuidas sõnad peavad järjestikku paiknema, millised sõnatüved on vajalikud ja millised foneemid - Kõneprotsessis võib eristada erinevaid tasandeid, üldiselt tuuakse välja 4 tasandit. - Protsess kulgeb üldiselt (tähendus mida tahetakse öelda) spetsiifilisle (kõneühikud, mida kasutatakse). Ülevalt-alla Kõneprotsessis 4 tasandit: - Semantiline – kõrgeim, seotud öeldava tähendusega - Süntaktiline – planeeritavate lausungite grammatika - Morfoloogiline – morgeem kui väikseima tähendusega ühik planeeritavates lausungites. - Fonoloogiline tasand: madalaim tasand, seotud foneemide kui hääldusühikutega (pabari pikarkook) Kõne planeerimine toimub kõigil tasanditel samaaegselt kuid kõrgemad tsandid on igal hetkel paremini läbi töötatud kui madalamad. Igal tasandil luuakse representatsioon ja neil on oma kategoorilised reeglid. Lisaks reeglitele on võrgustikuna esitatud leksikon.
Loeng 9 keelefunktsiooni tekkimise ja arengu seisukohti 1. Vokalisatsiooni teooriad: keel tekkis häälitsustest (ei pooldata enam) 2. Arvutimudeli järgi: 10 000-100 000 a tagasi 3. Antropoloogiliselt: neandertaallased ei suutnud tekitada kõiki helisid keelelise töötlusega seotud ajupiirkondi ja aktivatsioonivõrgustikke Dorsaalne info liikumise tee - süntaktilise töötluse protsessid ja lausungite valik. Ventraalne info liikumise tee - semantiline töötlus. ’ kuulamise, rääkimise ja lugemisega seotud kõnemudeleid Wernicke-Gerschwindi kõnemudel keelelise töötluse häireid (afaasiad, düsartria, düsleksia), nende iseloomulikke tunnuseid ja kahjustuspiirkondi ajus Afaasia Keele ja kõne kasutamise häire ajukahjustuse tagajärjel. Vaja eristada kõne kasutamise häirest, mis johtuvad
semantikaga. • Kui abstraheerutakse ka maailmast ja tegeldakse ainult märkide omavaheliste suhetega, on tegemist süntaksiga. • 20. sajandi esimesel poolel oli tähenduse uurimises keskel kohal tõeväärtussemantika • Pragmaatiline pööre: Austin, Grice ja Searle 1950. aastate lõpust alates huvituti – lausungi (mitte lause) tähendusest , – esitusest (performance) mitte struktuurist (competence) , – õnnestumisest mitte tõesusest. • Pragmaatika uurib seda, mis on lausungite tähendus konkreetses kontekstis ja kuidas see keele abil saavutatakse. Laiemas tähenduses on pragmaatika mistahes keelelise tegevuse uurimine. Semantika: Mida X tähendab? Pragmaatika: Mida X-ga öelda võib? Pragmaatika põhivaldkonnad: • kõneaktiteooria - kõneaktid on nt väide, palve, küsimus, etteheide. Nende all mõeldakse keeleliselt väljendatud tegevusi, lause suuruseid üksusi, millel on teatud eesmärk.
Tõuge selleks – inimeste sotsiaalne elukorraldus nõudmis kommunikatsiooniks Üleminek vokaliseerimisele - Hakati kasutama rohkem tööriistu, käed olid rohkem hõivatud - Vaja vabaneda vajadusest pilkkontakti järele žestikuleerimisel - Energeetiliselt on kasulikum vokaliseerida kui žestikuleerida. Keelelise töötlusega seotud ajupiirkondi ja aktivatsioonivõrgustikke - Dorsaalne tee – süntaktilise töötluse protsessid ja lausungite valik - Ventraalne tee – semantiline töötlus - Broca ja Wenicke piirkond – kontrollivad kõnet - Wernicke – Geschwindi kõnemudel - Kuulamise, rääkimise ja lugemisega seotud kõnemudeleid Keelelise töötluse häireid (afaasiad, düsartria, düsleksia), nende iseloomulikke tunnuseid ja kahjustuspiirkondi ajus Afaasia – keele ja kõne kasutamise häire ajukahjustuse tagajärjel. Vaja eristada kõne kasutamist häirest mis juhtuvad IQ
- Kõneprotsessis võib eristada erinevaid asandeid, üldiselt tuuakse välja 4 tasandit - Protsess kulgeb üldiselt (tähendus, mida tahetakse öelda) spetsiifilisele (kõneühikud, mida kasutatakse) Leviva aktivatsiooni teooria Kõneprotsessis eristatakse 4 tasandit: - Semantiline – kõrgeim tasand, seotud öeldava tähendusega kuid teooria seda detailselt ei käsitle - Sünaktiline tasand – seotud planeeritavate lausungite grammatilise struktuuriga - Morfoloogiline tasand – seotud morfeemi kui väikseim tähendusega ühikuga planeeritavates lausungites - Fonoloogiline tasand – madalaim tasand, seotud foneemide kui hääldusühikutega Kõne planeerimine toimub kõigil tasanditel samaaegselt kuid kõrgemad tasandid on igal hetkel paremini läbi töötatud kui madalamad. Igal tasandil luuakse representatsioon - Igale tasandile on oma kategoorilised reeglid
annaabi.ee 
