Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Pikaajalisteks loetakse kohustust, mille maksetähtajani on üle ühe aasta või ettevõtte normaalse talitlustsükli (sõltuvalt sellest, kumb on pikem). Tavaliselt on pikaajalisteks kohustusteks laenud (võlad), võlakirjad, kapitalirent (liising), pikaajalised eraldised (nt pensioni eraldis) [3]. Enamasti tuleb pikaajaliste võlgade puhul maksta igal perioodil tagasi osa põhisummast ning intress. Bilansis kajastatakse pikaajaliste kohustuste all ainult kohustuste põhisumma, st ei näidata tulevaste perioodide intressi. See osa pikaajalisest kohustusest, mis kuulub tagasimaksmisele järgmisel aastal, kajastatakse lühiajalise kohustusena [1]. Nii lühi- kui pikaajalisi kohustusi kajastatakse bilansis neljal kirjel: Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil
Võlad tarnijatele, Võlad töövõtjatele, Maksuvõlad jne Teadaolevad kohustised ... on näiteks laenukohustised, võlad tarnijatele, võlad töövõtjatele, maksuvõlad jne Kohustise suurus ja tagasimakse tähtaeg on teada. Lühiajalised laenud ... on kuni üheaastase tähtajaga laenud. Näiteks: Pangast võeti 3 kuuks laenu 100 000 eurot intressimääraga 12% aastas. Laen tagastatakse kolme kuu pärast koos intressiga. D Pangakonto 100 000 K Lühiajaline pangalaen 100 000 Arvestatud intress x kuul (3 korda): D Intressikulu 1000 K Intressivõlg 1000 Laen tagastatakse 3 kuu möödumisel koos intressiga: D Lühiajaline pangalaen 100 000 D Intressivõlg 3000 K Pangakonto 103 000 Võlad tarnijatele Need on võlad tarnitud kaupade ja osutatud teenuste eest. Ostuarved kajastatakse raamatupidamisarvestuses tekkepõhiselt ehk majandustehingu toimumisel, olenemata sellest, kas raha on tasutud. Raamatupidamiskanne: D (vastav) Kulu, Kaup, Materjal, Materiaalne põhivara jne.
Võlad tarnijatele võlad tarnitud kaupade või osutatud teenuste eest; tekkepõhisele arvestusprintsiibile vastavalt kajastatakse kohustis omandi ülemineku või teenuse osutamise hetkel. Lühivekslid veksel on kirjalik lubadus maksta veksli valdajale vekslil märgitud rahasumma makse tähtpäeval või veksli ettenäitamisel. Veksli väljastamisel kajastatakse see kohustisena nng perioodi lõpul tuleb fikseerida maksmisele kuuluv intress. Kui vekslil ei ole intressimäära näidatud, on tegemist diskontoga (kontrapassiva konto). Viitvõlad nt võlad töövõtjatele, dividendivõlad, intressivõlad, mis on bilansi koostamise päevaks tekkinud, kuid mille maksetähtpäev ei pruugi olla saabunud või seda ei teatagi. Viitvõlgade fikseerimine nõuab perioodi lõpul tavaliselt korrigeerimiskannete tegemist. Viitvõlad jagunevad: 6 o palgavõlg
Võlad tarnijatele võlad tarnitud kaupade või osutatud teenuste eest; tekkepõhisele arvestusprintsiibile vastavalt kajastatakse kohustis omandi ülemineku või teenuse osutamise hetkel. Lühivekslid veksel on kirjalik lubadus maksta veksli valdajale vekslil märgitud rahasumma makse tähtpäeval või veksli ettenäitamisel. Veksli väljastamisel kajastatakse see kohustisena nng perioodi lõpul tuleb fikseerida maksmisele kuuluv intress. Kui vekslil ei ole intressimäära näidatud, on tegemist diskontoga (kontrapassiva konto). Viitvõlad nt võlad töövõtjatele, dividendivõlad, intressivõlad, mis on bilansi koostamise päevaks tekkinud, kuid mille maksetähtpäev ei pruugi olla saabunud või seda ei teatagi. Viitvõlgade fikseerimine nõuab perioodi lõpul tavaliselt korrigeerimiskannete tegemist. Viitvõlad jagunevad: 6 o palgavõlg
Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestus R14 Kätlin Lindmäe KOHUSTUSED referaat Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1 KOHUSTUSTE MÕISTE JA PÕHITUNNUSED.................................................4 1.1 kohustuste liigitamine........................................................................4 1.2 kajastamine bilansis...........................................................................5 1.2.1 Lühiajaline kohustus võlad tarnijatele..........................................6 1.2.2 Lühiajaline kohustus võlad töövõtjale...........................................6 1.3 kohustuste hindamine........................................................................7 2 ERALDISED............................................................................................
alusel, mis järgmisel majandusaastal tagasi tuleb maksta. Selleks vormistab raamatupidaja memoriaalorderi ehk õiendi. Seda tehakse ka siis, kui eelmine laenukohustus on reaalselt täitmata. D- pikajaline pangalaen K-lühiajaline pangalaen Pangalaenu tagasimaksmine D-Lühiajaline pangalaen K-Arvelduskonto 5 Kontole “Finantskulud” kantakse intress tegeliku ülekandmise järel: D – finantskulud K – arvelduskonto D – intressikohustus K – tulevaste perioodide kulud Eraisikult saadud laenud ( omaniku laen oma ettevõttesse) arvestatakse lühiajalise kohustusena , kusjuures iga laenusumma on eraldi vormistatud laenulepinguga. D-Kassa D-Arvelduskonto K-Omaniku laen Kasumiaruanne peab näitama kirjel “muud finantskulud” alajaotuses makstud intressid ainult
Konverteeritavad võlakohustused Kokku 13. Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest 14. Võlad tarnijatele 15. Muud lühiajalised võlad Võlad emaettevõtjatele ja teistele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele Võlad sidusettevõtjatele Muud Kokku 16. Maksuvõlad 17. Viitvõlad (aruandeperioodil tegemata väljamaksed) Võlad töövõtjatele Dividendivõlad Intressivõlad Muud Kokku 18. Lühiajalised eraldised 19. Muud tulevaste perioodide ettemaksud tulud Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused 20. Pikaajalised võlakohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 29 21. Muud pikaajalised võlad
Kõik kommentaarid