3.
Ostu- ja müügitehingute kajastamine käibemaksukohustuslasest
ettevõttes 01.10.-31.10.
Käibemaksu
kontol on käibemaksu
ettemaks 5300.
Koostage lausendid ja käibemaksukonto. Milline on käibemaksukonto
saldo ja
kus see
kajastub 31.10. vahebilansis?
Ettevõte
müüb:
1.
Kaupa, müügihind 25 400 + km 20%. Ostjale antakse tasumiseks
aega 10 päeva
2.
Teenust, hind 100 000 + km 20%. Ostja tasub kohe pangakaardiga
25%, ülejäänud summale antakse tasumiseks aega 7 kalendripäeva.
3.
Kassasse laekub
sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab
käibemaksu 20%.
Ettevõte
ostab:
1.
Teenust, laekub arve 23 400 + Km 20%. Arve tarnijale tasumata
2.
Kantseleitarbeid, mis kantakse kohe üldhalduskuludesse ja tasutakse
ettevõtte pangakaardiga
Sularahaarvel kokku summa 5562 + km 20%
3.
Kaupa, laekub arve kaup 16 000 + km 20%. Arve tasutakse kohe 50%
ulatuses pangakaardiga. 50%-le annab tarnija tähtaja 15
kalendripäeva.
KONTO „KÄIBEMAKS“DEEBET KREEDIT AKTIVA KONTO: NÕUDED OSTJATE VASTU
DEEBET
KREEDIT
Algsaldo Nõude esitamine ostjale
(arve esitamine)
Ostja poolt nõude tasumine (raha laekumine)
Nõuete saldo
(tasumata
arved kokku)
Analüütilist
arvestust peetakse
- iga ostja ja
- iga ostja iga arve osas
1.
Ostjalearveesitamine
D: NõudedostjatevastuK: TuluK:
KM2.
Ostjapooltarvetasumine (eelnevaltarve on esitatatud ja tulu arvele võetud)
D: Arvelduskonto / kassa K:
Nõudedostjatevastu3.
Ostjapooltarvetasuminekohekassasse
(lihtsustatudkorrastuluarvelevõtmine)
D: Kassa, AKK: TuluK:KäibemaksÜlesanne 3 lahendusegaEttevõtte
müüb:1.
Kaupa, müügihind 25 400 + km 20%. Ostjale antakse tasumiseks
aega 10 päeva
D:
Nõue ostjale 30 480
K:
Tulu 25 400
K:
Km 5 080
2.
Teenust, hind 100 000 + km 20%. Ostja tasub kohe pangakaardiga
25%, ülejäänud summale antakse tasumiseks aega 7 kalendripäeva.
D:
Nõue ostjale 120 000
K:
Km 20 000
K:
Tulu 100 000
Ostja
tasumine 25% kohe arvelduskontole
D:
Arvelduskonto 30 000
K:
Nõue ostjale 30 000
3.
Kassasse laekub sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab
käibemaksu 20%. NB! 5400/1,2 saadakse ilma käibemaksuta summa.
D:
Kassa 5400 120%
K:
Tulu
4500 100%
K:
Km 900 20%
Ettevõte
ostab:
1.
Põhitootmisele teenust, laekub arve 23 400 + km 20%. Arve
tarnijale tasumata
D:
Tootmiskulud 23 400
D:
Käibemaks 4680
K:
Võlg tarnijale 28 080
2.
Kantseleitarbeid, mis kantakse kohe üldhalduskuludesse ja tasutakse
ettevõtte pangakaardiga
Sularahaarvel kokku summa 5562 + km 20%
D:
Üldhalduskulud 5562
D:
Km 1112.40
K:
Arvelduskonto 6674.40
3.
Kaupa, laekub arve: kaup 16 000 + km 20%. Arve tasutakse kohe
50% ulatuses pangakaardiga. 50%-le annab tarnija tähtaja 15
kalendripäeva.
D:
Kaup 16 000
D:
Km 3 200
K:
Võlg tarnijale 19200
Tasumine
50% kohe
D:
Võlg tarnijale 9600
K:
Arvelduskonto 9600
KONTO KÄIBEMAKS
DEEBET (
ostmine )
KREEDIT (müümine)
Saldo 5300 (ettemaks)
4680
5080
1112.40
20 000
3200
900
DK: 8992.40
KK: 25 980
Saldo: 11 687.60 (tasumiskohustus)
järgmise kuu 20.kuupäev
4.
Käibemaksuarvestus
AS
Ränduri käibemaksukontol on käibemaksu ettemaks 15 470.
Koostage AS Ränduri
(käibemaksukohustuslane) lausendid järgmiste majandustehingute
kohta. Koostage käibemaksu kontokaart.
AS Ränduri kassasse laekub ostjatelt 7080 koos 20% käibemaksuga summas. Arvet eelnevalt esitatud ei ole.
AS Rändur ostab ehitusmaterjale. Tarnijalt laekub materjali ostuarve . Materjal kantakse koheselt remondikuludesse. Arve on tarnijale tasumata.
Arvel: Materjal 1 654.-
Käibemaks 20% _______
Kokku _______
AS Ränduri pangakaardiga tasutakse ostetud veoauto kütus, mis kantakse ostmisel kuludesse. Saadud arvel: Bensiin 880.-
Käibemaks 20% _____
Kokku _____
AS Ränduri pangakaardiga tasutakse ostetud kantseleitarvete eest, kantseleitarbed kantakse ostmisel kuludesse.
Sularahaarvel: Kantseleitarbed 578.-
Käibemaks 20% ____
Kokku ____
AS Rändur osutab bussitranspordi teenuse ja esitab tellijale arve. Tellijale antakse tasumistähtaeg 10 päeva.
Arvel: Teenus 400 678.-
Käibemaks 20% ________
Kokku ________
AS Rändur rendib kontoriruume ja saab rendiarve . Arve tasumata.
Arvel: Rent 1 800.-
Käibemaks 20% _____
Kokku
7. AS Rändur kasutab
konsultatsioonifirma abi ja saab arve. Arve tasumata.
Arvel: Konsultatsiooniteenus 6 000
Kokku tasumiseks 6
000
8. AS Rändur ostab finantsjuhile uue
auto, arve tasumata
Arvel: Auto 585 000.-
Käibemaks 20% ______
Kokku ______
9. AS Rändur osutab bussitranspordi
teenust ja teenuse eest tasutakse kohe pangakontole
354 000 (sisaldab km). Arvet
eelnevalt esitatud ei ole.
4.
Käibemaksuarvestus lahendusega
1. AS Ränduri kassasse laekub ostjatelt
7080 koos 20% käibemaksuga summas. Arvet eelnevalt esitatud ei ole.
D: KASSA 7 080
K: Tulu 5 900
K: KM 1180
2. AS Rändur ostab ehitusmaterjale.
Tarnijalt laekub materjali ostuarve. Materjal kantakse koheselt
remondikuludesse. Arve on tarnijale tasumata.
Arvel: Materjal 1
654
Käibemaks 20% 330.80
Kokku 1984.80
D: Materjalikulu 1 654
D: KM 330.80
K: Võlg tarnijale 1 984.80
3. AS Ränduri pangakaardiga tasutakse ostetud veoauto kütus, mis kantakse ostmisel kuludesse. Saadud
arvel:
Bensiin 880
Käibemaks 20% 176
Kokku 1056
D: Kütusekulu 880
D: KM 176
K: AK 1 056
4. AS Ränduri pangakaardiga tasutakse
ostetud kantseleitarvete eest, kantseleitarbed kantakse ostmisel
kuludesse.
Sularahaarvel: Kantseleitarbed 578
Käibemaks 20% 115.60
Kokku 693.60
D: Kantseleikulud 578
D: Km 115.60
K: AK 693.60
5. AS Rändur osutab bussitranspordi
teenuse ja esitab tellijale arve. Tellijale antakse tasumistähtaeg
10 päeva.
Arvel: Teenus 400
678
Käibemaks 20% 80 135.60
Kokku 480 813.60
D: Nõue ostjale 480 813.60
K: Km 80 135.60
K: Tulu 400 678
6. AS Rändur on rentnik ja rendib
kontoriruume, laekub rendiarve. Arve tasumata.
Arvel: Rent 1 800
Käibemaks 20% 360
Kokku 2 160
D: Rendikulu 1800
D: Km 360
K: Võlg tarnijale 2160
7. AS Rändur kasutab
konsultatsioonifirma abi ja saab arve. Arve tasumata.
Konsultatsioonifirma ei ole km. kohustuslane .
Arvel: Konsultatsiooniteenus 6 000
Kokku tasumiseks 6 000
D: Konsultatsiooonikulud 6 000
K: Võlg tarnijale 6 000
8. AS Rändur ostab finantsjuhile
sõiduauto, arve tasumata.
Arvel: Auto 585 000
Käibemaks 20% 117 000
Kokku 702 000
D: PV 585 000
D: Km 117 000
K: Võlg tarnijale 702 000
9. AS Rändur osutab bussitranspordi
teenust ja teenuse eest tasutakse kohe pangakontole
354 000 krooni (sisaldab km). Arvet
eelnevalt esitatud ei ole.
Km-ta 354 000
/1,2 = 295 000
km 354 000 –
295 000 = 59 000
D: AK 354 000
K: Tulu 295 000
K: Km 59 000
KONTO KÄIBEMAKS
DEEBET
KREEDIT
Saldo 15 470
1) 1180
2) 330.80
3) 176
4) 115.60
5) 80 135.60
6) 360
8) 117 000
9) 59000
DK 117 982.40
KK 140 315.60
Saldo 6863.20
5. Ebatõenäoliselt
laekuvate nõuete arvestamise meetodid
1. Ettevõte AS Päike kasutab
ebatõenäoliselt laekuvate nõuete hindamisel netokäibest
(müügitulust) osatähtsuse meetodit. Kolmel viimasel aastal oli
tegelik kahju ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest järgmine:
2009.a. müügitulu 1 525 000, tegelik kahju ebatõenäolistest
nõuetest 26 400, 2010.a. müügitulu 2 344 000, tegelik kahju
ebatõenäolistest nõuetest 52 645 ja 2011.a. müügitulu 3
412 000, tegelik kahju ebatõenäolistest nõuetest 57 004. 2012.a.
müügitulu on 4 200 000.
Leidke 2012.aasta ebatõenäoliselt
laekuvate arvete reservi summa. Millisena kajastub bilansis kirje
“Nõuded ostjate vastu”?
2. Ettevõte OÜ Täht kasutab ebatõenäoliselt laekuvate nõuete hindamisel arvete maksetähtaegade
meetodit.
OÜ Täht ostjatelt laekumata arvete
analüüs maksetähtaegade järgi 31.detsembri 2012 seisuga.
Ostja
Laekumata arveid kokku
Maksetähtaeg ei ole saabunud
Viivitus 1-30 päeva
Viivitus 31-60 päeva
Viivitus 61-90 päeva
Viivitus üle 90 päeva
A
2000
1000
1000
B
15000
15000
C
6400
6400
D
17600
17600
E
16400
400
16000
Kokku
Ebat.arvete eelmiste perioodide tegelik %
0,5%
1,6%
7%
22%
55%
Leidke
maksetähtaegade meetodit kasutades 31.12.2012 ebatõenäoliselt
laekuvate summade suurus.
3. Ettevõte AS Saturn kasutab
ebatõenäoliselt laekuvate arvete individuaalse hindamise meetodit.
AS Saturn esitab ostjale AS Kuu arve kauba eest 35 000, millele
lisandub käibemaks 20%. Arve on AS Kuu poolt tasumata.
Arve ei laeku ja AS Saturn kannab arve
ebatõenäoliselt laekuvana aruandeperioodi üldhalduskuludesse.
Järgmisel aruandeperioodil laekub siiski 50% arve summast AS Saturni
arvelduskontole. Ülejäänud summa tunnistatakse lootusetuks
nõudeks.
Koostage
vastavate tehingute kajastamise lausendid ja kandke lausendid
kontoristidele.
4. Ettevõte AS Pluuto esitab ostjale OÜ
Täht arve teenuse eest 250 000, millele lisandub käibemaks 20%.
Arve on OÜ Tähe poolt tasumata.
Aruandeperioodi
lõpul selgub , et nõue on lootusetu, sest ettevõttel AS-l Pluuto
puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks. Koostage vastavate
tehingute kajastamise lausendid.
5. Ebatõenäoliselt
laekuvate nõuete arvestamise meetodid –lahendusega
1. KÄIVE TEGELIK KAHJU
2009 1,525 26 400
2010 2,344 52 645
2011 3,412 57 004
Kokku 7 281 000 136 049
136 049 * 100/7 281 000 =
1,8685%
2012 käive 4 200 000 x 1,8685%
= 78 477 ( reserv )
D: Üldhalduskulud 78 477
K: Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
78 477
Käibevara: Nõuded kokku -78 477
2. 1400 * 0,5% = 7
22 400 * 1,6% = 358.40
1000 * 7% = 70
15 000 * 22% = 3300
17 600 * 55% = 9680
Kokku 13 415.40
D: Üldhalduskulud 13 415.40
K: Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 13 415.40
3. Arve esitamine D: Nõue AS Kuu 42 000
K: TULU 35 000
K: KM 7 000
Ebatõenäoliseks kandmine:
D: Üldhalduskulud 42 000
K: Ebatõenäoline nõue 42 000
a) Laekub 50% D: AK 21 000
K: Nõue AS Kuu 21 000
Paralleelkanne:
D: Ebatõenäoline nõue 21 000
K: Üldhalduskulu 21 000
Ehk soovitatav nn. miinuskanded
D: Üldhalduskulu (21 000)
K: Ebatõenäoline nõue (21 000)
b) 50% nõude l o o t u s e t u k s kandmine
D: Ebatõenäoline nõue 21 000
K: Nõue AS Kuu 21 000
4. 1) D: Nõue OÜ Täht 300 000
K: TULU 250 000
K: KM 50 000
2)
D: Üldhalduskulud 300 000
K: Nõue OÜ Täht 300 000
6.
Varude hindamise meetodid
6.1.
Pidev meetod
Ettevõttes
01.01. kauba saldo 346 758
05.01 Laekus kaup 165 000 + 20% km, kokku võlg tarnijale ________
20.01 Müüdi kaupa müügihinnas 79200 + 20% km, kokku nõue ostjale ________
20.01 Kantikuludessemüüdudkaubasoetusmaksumus 55200
29.01 Tagastatitarnijalekaupsoetusmaksumuses 5000 + km.20% _______.
31.01 Tasutiarvelduskontolttarnijalekaubaeest.
Deebet Konto
KAUP Kreedit
Lausendidpidevameetodikorral:
1)
05.01 D: __________________________________
D: __________________________________
K:
____________________________
2)
20.01 D: __________________________________
K:
____________________________
K:
____________________________
3)
20.01 D: __________________________________
K:
____________________________
4)
29.01 D: __________________________________
K:
____________________________
K:
____________________________
5)
31.01 D:___________________________________
K:
____________________________
6.2.
Perioodiline meetod
Põhiandmed
ülesandest nr 6.1.
Kauba
algvaru 01.01 __________
Kauba sissetulek __________
Kaubatagastamine __________
Inventuuriandmetelkaubajääk __________
Müüdudkaubasoetusmaksumus __________
6.3.
Brutokasumi meetod
Varud
perioodi algulsoetusmaksumuses 64 000, müügihinnas 83 000,
soetataksejuurdesoetusmaksumuses 108 000, müügihinnas 131 000.
kokkukauparealiseerimiseks:
Soetushinnaskokku:
64 000 Müügihinnas: 83 000
108
000 131 000
172
000 214 000
Brutokasuminorm
=
Täiendarv
=
Kuu
müügimahtjaehinnas oli 102 400
Milline
on kaubakulu ( soetusmaksumuses )?
Koostage
kauba kuludesse kandmise lausend
6. Varude hindamise meetodid -
lahendusega
1.
Pidev meetod
Ettevõttes
01.01. kauba saldo 346 758
05.01 Laekus kaup 165 000 + km 33 000, kokku võlg tarnijale 198 000
20.01 Müüdi kaupa müügihinnas 79 200 + km. 16 632, kokku nõue ostjale 95 040
20.01 Kantikuludessemüüdudkaubasoetusmaksumus 55 200
29.01 Tagastatitarnijalekaupsoetusmaksumuses 5000 + km.1000
31.01 Tasutiarvelduskontolttarnijalekaubaeest.
Lausendidpidevameetodikorral:
1)
05.01 D: Kaup 165 000
D: Käibemaks 33 000
K:
Võladtarnijatele 198 000
2)
20.01 D: Nõueostjale 95 040
K:
Tulud 79 200
K:
Käibemaks 15 840
3)
20.01 D: Kaubakulu 55 200
K:
Kaup 55 200
4)
29.01 D: Tarnijad 6000
K:
Kaup 5000
K:
Käibemaks 1000
5)
31.01 D: Võladtarnijatele 192 000
K:
Arvelduskonto 192 000
Deebet KontoKAUP Kreedit
S: 346 758
1)165 000
3)55 200
4)5000
S: 451 558
2.
Perioodiline meetod
Põhiandmed
ülesandest nr.1
Inventuur
perioodi lõpul:
Kauba
algvaru 01.01 346 758
Kauba sissetulek 165 000
Kaubatagastamine - 5 000
Inventuuriandmetelkaubajääk
- 451 558
(allesolevkauplaos)
______________________________________
Müüdudkaubasoetusmaksumus 55 200
(algsaldo
+ sissetulek – tagastamine – jääk)
Lausendidülesandest
1
3.
Brutokasumi meetod
Varud
perioodi algul soetusmaksumuses 64 000, müügihinnas 83 000,
soetatakse juurde soetusmaksumuses 108 000, müügihinnas 131 000.
kokku kaupa realiseerimiseks:
Soetushinnas: 64 000 Müügihinnas: 83 000
108
000 131 000
172 000 214 000
Brutokasumi
norm = (müügihind - soetushind/müügihind) * 100
214
000 – 172 000
--------------------------
* 100 = 19,626%
214 000
Täiendarv
= 100% - 19,626 (brutokasuminorm) = 80,374%
Kuu
müügimahtjaehinnasehkmüügihinnas oli 102 400. Milline on
kaubakulu ( soetusmaksumus )?
102 400
* 80,374%= 82 303
Kaubakuludessekandmiselausend: DKulu 82 303
K
Kaup 82 303
7. Tehingud septembris 2012. Koostage lausendid
1.
Ettevõte müüb kontorimööbli, soetusmaksumus 50 000, jääkmaksumus 20 000. Müüakse hinnaga 15 000 + km 3000 = 18 000.
Arve on ostja poolt tasumata.
2.
Ettevõttel on 1 milj. soetusmaksumusega tööpink. Tööpingile on arvestatud müügimomendiks kulumit 400 000. Müügihind on
500 000 + käibemaks 100 000 = 600 000. Arve on ostja poolt
tasumata.
7. Tehingud septembris 2012, koostage
lausendid
Ülesanne
lahendusega
1.
Ettevõte müüb kontorimööbli, soetusmaksumus 50 000,
jääkmaksumus 20 000. Müüakse hinnaga 15 000 + käibemaks 3000 =
18 000. Arve on ostja poolt tasumata.
a) Ostjale nõude esitamine
D:
Nõue ostjale 18 000
D:
Muu ärikulu 5 000 (kui
jääkväärtus müügihinnast suurem, vahe on
kulu)
K:
KM 3 000
K:
Põhivara (jääkväärtus) 20 000
b) Kulumi ehk amortisatsiooni kontolt mahakandmine
D:
Põhivara kulum 30 000
K:
Põhivara 30 000
PÕHIVARA KULUM
D
K
D
K
S: 50 000
S: 30 000
a) 20 000
b) 30 000
b) 30 000
S: 0
S: 0
2.
Ettevõttel on 1 milj. soetusmaksumusega seade. Seadmele on
arvestatud müügimomendiks kulumit 400 000 . Müügihind on 500 000 + käibemaks 100 000 = 600 000. Arve on ostja poolt
tasumata.
a)
D: Nõue ostjale 600 000
D: Muu ärikulu 100 000
K:
KM 100 000
K:
Põhivara 600 000 (jääkväärtuses)
b)
D: Kulum 400 000
K:
Põhivara 400 000
PÕHIVARA KULUM
D
K
D
K
S: 1 milj.
S: 400 000
a) 600 000
b) 400 000
b) 400 000
S: 0
S: 0
8.
Firmaväärtuse kujunemine
Ostja
bilanss enne teise ettevõtte ostu
Varad
Kohust. omakapital
Raha
10
Kohustused
14
Varud
5
Omakapital
6
Põhivara soetusmaks.
8
Põhivara kulum
(3)
Kokku
20
Kokku
20
Ostetakse
(tasutakse kohe) teine ettevõte hinnaga 4, ostetava ettevõtte
netovara väärtus on 2
Ostetava
ettevõtte vara ja kohustused võetakse bilanssi
Varud 3 Kohustused 8
Põhivara 7 Omakapital ( netovara ) 2
Firmaväärtus: ostuhind - netovara
Ostja
bilanss peale teise ettevõtte ostu
Varad
Kohust. omakapital
Raha
Kohustused
Varud
Omakapital
Põhivara soetusmaks.
Põhivara kulum
Firmaväärtus
Kokku
Kokku
8. Firmaväärtuse kujunemine lahendusega
Ostja
bilanss enne teise ettevõtte ostu
VARAD
Kohust. omakapital
Raha
10
Kohustused
14
Varud
5
Omakapital
6
Põhivara
8
Põhivara kulum
(3)
Kokku
20
Kokku
20
Ostetakse
teine ettevõte hinnaga 4, ostetava netovara väärtus 2
Ostetava
ettevõtte vara ja kohustused võetakse bilanssi
Varud 3
Põhivara
7
Kohustused
8
Netovara?
Varud + põhivara – kohustused = 2
Firmaväärtus:
ostuhind – netovara
4
– 2 = 2
Ostja bilanss pärast teise ettevõtte ostu
VARAD
Kohust. omakapital
Raha
10 – 4 = 6
Kohustused
14 + 8 = 22
Varud
5 + 3 = 8
Omakapital
6
Põhivara
8 + 7 = 15
Põhivara kulum
(3)
Firmaväärtus
+ 2
Kokku
28
Kokku
28
Kõik kommentaarid