Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandusarvestus Eksam (1)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on kaubakulu soetusmaksumuses?

3. Ostu- ja müügitehingute kajastamine käibemaksukohustuslasest ettevõttes 01.10.-31.10.


Käibemaksu kontol on käibemaksu ettemaks 5300.
Koostage lausendid ja käibemaksukonto. Milline on käibemaksukonto saldo ja kus see kajastub 31.10. vahebilansis?
Ettevõte müüb:
1. Kaupa, müügihind 25 400 + km 20%. Ostjale antakse tasumiseks aega 10 päeva
2. Teenust, hind 100 000 + km 20%. Ostja tasub kohe pangakaardiga 25%, ülejäänud summale antakse tasumiseks aega 7 kalendripäeva.
3. Kassasse laekub sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab käibemaksu 20%.
Ettevõte ostab:
1. Teenust, laekub arve 23 400 + Km 20%. Arve tarnijale tasumata
2. Kantseleitarbeid, mis kantakse kohe üldhalduskuludesse ja tasutakse ettevõtte pangakaardiga
Sularahaarvel kokku summa 5562 + km 20%
3. Kaupa, laekub arve kaup 16 000 + km 20%. Arve tasutakse kohe 50% ulatuses pangakaardiga. 50%-le annab tarnija tähtaja 15 kalendripäeva.
KONTO „KÄIBEMAKS“
DEEBET
KREEDIT
AKTIVA KONTO: NÕUDED OSTJATE VASTU
DEEBET
KREEDIT Algsaldo
Nõude esitamine ostjale
(arve esitamine)
Ostja poolt nõude tasumine (raha laekumine)
Nõuete saldo
(tasumata arved kokku)
Analüütilist arvestust peetakse
  • iga ostja ja
  • iga ostja iga arve osas

1. Ostjalearveesitamine
D: Nõudedostjatevastu
K: Tulu
K: KM
2. Ostjapooltarvetasumine (eelnevaltarve on esitatatud ja tulu arvele võetud)
D: Arvelduskonto / kassa
K: Nõudedostjatevastu
3. Ostjapooltarvetasuminekohekassasse (lihtsustatudkorrastuluarvelevõtmine)
D: Kassa, AK
K: Tulu
K:Käibemaks
Ülesanne 3 lahendusega
Ettevõtte müüb:
1. Kaupa, müügihind 25 400 + km 20%. Ostjale antakse tasumiseks aega 10 päeva
D: Nõue ostjale 30 480
K: Tulu 25 400
K: Km 5 080
2. Teenust, hind 100 000 + km 20%. Ostja tasub kohe pangakaardiga 25%, ülejäänud summale antakse tasumiseks aega 7 kalendripäeva.
D: Nõue ostjale 120 000
K: Km 20 000
K: Tulu 100 000
Ostja tasumine 25% kohe arvelduskontole
D: Arvelduskonto 30 000
K: Nõue ostjale 30 000
3. Kassasse laekub sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab käibemaksu 20%. NB! 5400/1,2 saadakse ilma käibemaksuta summa.
D: Kassa 5400 120%
K: Tulu 4500 100%

K: Km 900 20%


Ettevõte ostab:
1. Põhitootmisele teenust, laekub arve 23 400 + km 20%. Arve tarnijale tasumata
D: Tootmiskulud 23 400
D: Käibemaks 4680
K: Võlg tarnijale 28 080
2. Kantseleitarbeid, mis kantakse kohe üldhalduskuludesse ja tasutakse ettevõtte pangakaardiga
Sularahaarvel kokku summa 5562 + km 20%
D: Üldhalduskulud 5562
D: Km 1112.40
K: Arvelduskonto 6674.40
3. Kaupa, laekub arve: kaup 16 000 + km 20%. Arve tasutakse kohe 50% ulatuses pangakaardiga. 50%-le annab tarnija tähtaja 15 kalendripäeva.
D: Kaup 16 000
D: Km 3 200
K: Võlg tarnijale 19200
Tasumine 50% kohe
D: Võlg tarnijale 9600
K: Arvelduskonto 9600
KONTO KÄIBEMAKS
DEEBET ( ostmine )
KREEDIT (müümine)
Saldo 5300 (ettemaks)
  • 4680
  • 5080
  • 1112.40
  • 20 000
  • 3200
  • 900
    DK: 8992.40
    KK: 25 980
    Saldo: 11 687.60 (tasumiskohustus)
    järgmise kuu 20.kuupäev
    4. Käibemaksuarvestus
    AS Ränduri käibemaksukontol on käibemaksu ettemaks 15 470.
    Koostage AS Ränduri (käibemaksukohustuslane) lausendid järgmiste majandustehingute kohta. Koostage käibemaksu kontokaart.
  • AS Ränduri kassasse laekub ostjatelt 7080 koos 20% käibemaksuga summas. Arvet eelnevalt esitatud ei ole.
  • AS Rändur ostab ehitusmaterjale. Tarnijalt laekub materjali ostuarve . Materjal kantakse koheselt remondikuludesse. Arve on tarnijale tasumata.
    Arvel: Materjal 1 654.-
    Käibemaks 20% _______
    Kokku _______
  • AS Ränduri pangakaardiga tasutakse ostetud veoauto kütus, mis kantakse ostmisel kuludesse. Saadud arvel: Bensiin 880.-
    Käibemaks 20% _____
    Kokku _____
  • AS Ränduri pangakaardiga tasutakse ostetud kantseleitarvete eest, kantseleitarbed kantakse ostmisel kuludesse.
    Sularahaarvel: Kantseleitarbed 578.-
    Käibemaks 20% ____
    Kokku ____
  • AS Rändur osutab bussitranspordi teenuse ja esitab tellijale arve. Tellijale antakse tasumistähtaeg 10 päeva.
    Arvel: Teenus 400 678.-
    Käibemaks 20% ________
    Kokku ________
  • AS Rändur rendib kontoriruume ja saab rendiarve . Arve tasumata.
    Arvel: Rent 1 800.-
    Käibemaks 20% _____
    Kokku
    7. AS Rändur kasutab konsultatsioonifirma abi ja saab arve. Arve tasumata.
    Arvel: Konsultatsiooniteenus 6 000
    Kokku tasumiseks 6 000
    8. AS Rändur ostab finantsjuhile uue auto, arve tasumata
    Arvel: Auto 585 000.-
    Käibemaks 20% ______
    Kokku ______
    9. AS Rändur osutab bussitranspordi teenust ja teenuse eest tasutakse kohe pangakontole
    354 000 (sisaldab km). Arvet eelnevalt esitatud ei ole.
    4. Käibemaksuarvestus lahendusega
    1. AS Ränduri kassasse laekub ostjatelt 7080 koos 20% käibemaksuga summas. Arvet eelnevalt esitatud ei ole.
    D: KASSA 7 080
    K: Tulu 5 900
    K: KM 1180
    2. AS Rändur ostab ehitusmaterjale. Tarnijalt laekub materjali ostuarve. Materjal kantakse koheselt remondikuludesse. Arve on tarnijale tasumata.
    Arvel: Materjal 1 654
    Käibemaks 20% 330.80
    Kokku 1984.80
    D: Materjalikulu 1 654
    D: KM 330.80
    K: Võlg tarnijale 1 984.80
    3. AS Ränduri pangakaardiga tasutakse ostetud veoauto kütus, mis kantakse ostmisel kuludesse. Saadud arvel:
    Bensiin 880
    Käibemaks 20% 176
    Kokku 1056
    D: Kütusekulu 880
    D: KM 176
    K: AK 1 056
    4. AS Ränduri pangakaardiga tasutakse ostetud kantseleitarvete eest, kantseleitarbed kantakse ostmisel kuludesse.
    Sularahaarvel: Kantseleitarbed 578
    Käibemaks 20% 115.60
    Kokku 693.60
    D: Kantseleikulud 578
    D: Km 115.60
    K: AK 693.60
    5. AS Rändur osutab bussitranspordi teenuse ja esitab tellijale arve. Tellijale antakse tasumistähtaeg 10 päeva.
    Arvel: Teenus 400 678
    Käibemaks 20% 80 135.60
    Kokku 480 813.60
    D: Nõue ostjale 480 813.60
    K: Km 80 135.60
    K: Tulu 400 678
    6. AS Rändur on rentnik ja rendib kontoriruume, laekub rendiarve. Arve tasumata.
    Arvel: Rent 1 800
    Käibemaks 20% 360
    Kokku 2 160
    D: Rendikulu 1800
    D: Km 360
    K: Võlg tarnijale 2160
    7. AS Rändur kasutab konsultatsioonifirma abi ja saab arve. Arve tasumata. Konsultatsioonifirma ei ole km. kohustuslane .
    Arvel: Konsultatsiooniteenus 6 000
    Kokku tasumiseks 6 000
    D: Konsultatsiooonikulud 6 000
    K: Võlg tarnijale 6 000
    8. AS Rändur ostab finantsjuhile sõiduauto, arve tasumata.
    Arvel: Auto 585 000
    Käibemaks 20% 117 000
    Kokku 702 000
    D: PV 585 000
    D: Km 117 000
    K: Võlg tarnijale 702 000
    9. AS Rändur osutab bussitranspordi teenust ja teenuse eest tasutakse kohe pangakontole
    354 000 krooni (sisaldab km). Arvet eelnevalt esitatud ei ole.
    Km-ta 354 000 /1,2 = 295 000
    km 354 000 – 295 000 = 59 000
    D: AK 354 000
    K: Tulu 295 000
    K: Km 59 000
    KONTO KÄIBEMAKS
    DEEBET
    KREEDIT
    Saldo 15 470
    1) 1180
    2) 330.80
    3) 176
    4) 115.60
    5) 80 135.60
    6) 360
    8) 117 000
    9) 59000
    DK 117 982.40
    KK 140 315.60
    Saldo 6863.20
    5. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete arvestamise meetodid
    1. Ettevõte AS Päike kasutab ebatõenäoliselt laekuvate nõuete hindamisel netokäibest (müügitulust) osatähtsuse meetodit. Kolmel viimasel aastal oli tegelik kahju ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest järgmine: 2009.a. müügitulu 1 525 000, tegelik kahju ebatõenäolistest nõuetest 26 400, 2010.a. müügitulu 2 344 000, tegelik kahju ebatõenäolistest nõuetest 52 645 ja 2011.a. müügitulu 3 412 000, tegelik kahju ebatõenäolistest nõuetest 57 004. 2012.a. müügitulu on 4 200 000.
    Leidke 2012.aasta ebatõenäoliselt laekuvate arvete reservi summa. Millisena kajastub bilansis kirje “Nõuded ostjate vastu”?
    2. Ettevõte OÜ Täht kasutab ebatõenäoliselt laekuvate nõuete hindamisel arvete maksetähtaegade meetodit.
    OÜ Täht ostjatelt laekumata arvete analüüs maksetähtaegade järgi 31.detsembri 2012 seisuga.
    Ostja
    Laekumata arveid kokku
    Maksetähtaeg ei ole saabunud
    Viivitus 1-30 päeva
    Viivitus 31-60 päeva
    Viivitus 61-90 päeva
    Viivitus üle 90 päeva
    A
    2000
    1000
    1000
    B
    15000
    15000
    C
    6400
    6400
    D
    17600
    17600
    E
    16400
    400
    16000
    Kokku
    Ebat.arvete eelmiste perioodide tegelik %
    0,5%
    1,6%
    7%
    22%
    55%
    Leidke maksetähtaegade meetodit kasutades 31.12.2012 ebatõenäoliselt laekuvate summade suurus.
    3. Ettevõte AS Saturn kasutab ebatõenäoliselt laekuvate arvete individuaalse hindamise meetodit. AS Saturn esitab ostjale AS Kuu arve kauba eest 35 000, millele lisandub käibemaks 20%. Arve on AS Kuu poolt tasumata.
    Arve ei laeku ja AS Saturn kannab arve ebatõenäoliselt laekuvana aruandeperioodi üldhalduskuludesse. Järgmisel aruandeperioodil laekub siiski 50% arve summast AS Saturni arvelduskontole. Ülejäänud summa tunnistatakse lootusetuks nõudeks.

    Koostage vastavate tehingute kajastamise lausendid ja kandke lausendid kontoristidele.


    4. Ettevõte AS Pluuto esitab ostjale OÜ Täht arve teenuse eest 250 000, millele lisandub käibemaks 20%. Arve on OÜ Tähe poolt tasumata.
    Aruandeperioodi lõpul selgub , et nõue on lootusetu, sest ettevõttel AS-l Pluuto puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks. Koostage vastavate tehingute kajastamise lausendid.
    5. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete arvestamise meetodid –lahendusega
    1. KÄIVE TEGELIK KAHJU
    2009 1,525 26 400
    2010 2,344 52 645
    2011 3,412 57 004
    Kokku 7 281 000 136 049
    136 049 * 100/7 281 000 = 1,8685%
    2012 käive 4 200 000 x 1,8685% = 78 477 ( reserv )
    D: Üldhalduskulud 78 477
    K: Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 78 477
    Käibevara: Nõuded kokku -78 477
    2. 1400 * 0,5% = 7
    22 400 * 1,6% = 358.40
    1000 * 7% = 70
    15 000 * 22% = 3300
    17 600 * 55% = 9680
    Kokku 13 415.40
    D: Üldhalduskulud 13 415.40
    K: Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 13 415.40
    3. Arve esitamine D: Nõue AS Kuu 42 000
    K: TULU 35 000
    K: KM 7 000
    Ebatõenäoliseks kandmine:
    D: Üldhalduskulud 42 000
    K: Ebatõenäoline nõue 42 000
    a) Laekub 50% D: AK 21 000
    K: Nõue AS Kuu 21 000
    Paralleelkanne:
    D: Ebatõenäoline nõue 21 000
    K: Üldhalduskulu 21 000
    Ehk soovitatav nn. miinuskanded
    D: Üldhalduskulu (21 000)
    K: Ebatõenäoline nõue (21 000)
    b) 50% nõude l o o t u s e t u k s kandmine
    D: Ebatõenäoline nõue 21 000
    K: Nõue AS Kuu 21 000
    4. 1) D: Nõue OÜ Täht 300 000
    K: TULU 250 000
    K: KM 50 000
    2) D: Üldhalduskulud 300 000
    K: Nõue OÜ Täht 300 000
    6. Varude hindamise meetodid
    6.1. Pidev meetod

    Ettevõttes 01.01. kauba saldo 346 758


  • 05.01 Laekus kaup 165 000 + 20% km, kokku võlg tarnijale ________

  • 20.01 Müüdi kaupa müügihinnas 79200 + 20% km, kokku nõue ostjale ________

  • 20.01 Kantikuludessemüüdudkaubasoetusmaksumus 55200

  • 29.01 Tagastatitarnijalekaupsoetusmaksumuses 5000 + km.20% _______.

  • 31.01 Tasutiarvelduskontolttarnijalekaubaeest.


    Deebet Konto KAUP Kreedit










    Lausendidpidevameetodikorral:

    1) 05.01 D: __________________________________

    D: __________________________________

    K: ____________________________
    2) 20.01 D: __________________________________
    K: ____________________________
    K: ____________________________
    3) 20.01 D: __________________________________
    K: ____________________________
    4) 29.01 D: __________________________________
    K: ____________________________
    K: ____________________________
    5) 31.01 D:___________________________________
    K: ____________________________
    6.2. Perioodiline meetod
    Põhiandmed ülesandest nr 6.1.

    Inventuur perioodi lõpul:


    Kauba algvaru 01.01 __________
    Kauba sissetulek __________

    Kaubatagastamine __________

    Inventuuriandmetelkaubajääk __________


    Müüdudkaubasoetusmaksumus __________



    6.3. Brutokasumi meetod

    Varud perioodi algulsoetusmaksumuses 64 000, müügihinnas 83 000, soetataksejuurdesoetusmaksumuses 108 000, müügihinnas 131 000. kokkukauparealiseerimiseks:

    Soetushinnaskokku: 64 000 Müügihinnas: 83 000

    108 000 131 000

    172 000 214 000
    Brutokasuminorm =
    Täiendarv =
    Kuu müügimahtjaehinnas oli 102 400
    Milline on kaubakulu ( soetusmaksumuses )?
    Koostage kauba kuludesse kandmise lausend
    6. Varude hindamise meetodid - lahendusega
    1. Pidev meetod

    Ettevõttes 01.01. kauba saldo 346 758


  • 05.01 Laekus kaup 165 000 + km 33 000, kokku võlg tarnijale 198 000

  • 20.01 Müüdi kaupa müügihinnas 79 200 + km. 16 632, kokku nõue ostjale 95 040

  • 20.01 Kantikuludessemüüdudkaubasoetusmaksumus 55 200

  • 29.01 Tagastatitarnijalekaupsoetusmaksumuses 5000 + km.1000

  • 31.01 Tasutiarvelduskontolttarnijalekaubaeest.


    Lausendidpidevameetodikorral:

    1) 05.01 D: Kaup 165 000

    D: Käibemaks 33 000

    K: Võladtarnijatele 198 000
    2) 20.01 D: Nõueostjale 95 040
    K: Tulud 79 200
    K: Käibemaks 15 840
    3) 20.01 D: Kaubakulu 55 200
    K: Kaup 55 200
    4) 29.01 D: Tarnijad 6000
    K: Kaup 5000
    K: Käibemaks 1000
    5) 31.01 D: Võladtarnijatele 192 000
    K: Arvelduskonto 192 000
    Deebet KontoKAUP Kreedit

    S: 346 758


    1)165 000

    3)55 200


    4)5000

    S: 451 558




    2. Perioodiline meetod
    Põhiandmed ülesandest nr.1

    Inventuur perioodi lõpul:

    Kauba algvaru 01.01 346 758
    Kauba sissetulek 165 000

    Kaubatagastamine - 5 000

    Inventuuriandmetelkaubajääk - 451 558

    (allesolevkauplaos)
    ______________________________________
    Müüdudkaubasoetusmaksumus 55 200
    (algsaldo + sissetulek – tagastamine – jääk)
    Lausendidülesandest 1

    3. Brutokasumi meetod

    Varud perioodi algul soetusmaksumuses 64 000, müügihinnas 83 000, soetatakse juurde soetusmaksumuses 108 000, müügihinnas 131 000. kokku kaupa realiseerimiseks:

    Soetushinnas: 64 000 Müügihinnas: 83 000

    108 000 131 000

    172 000 214 000

    Brutokasumi norm = (müügihind - soetushind/müügihind) * 100

    214 000 – 172 000

    -------------------------- * 100 = 19,626%

    214 000
    Täiendarv = 100% - 19,626 (brutokasuminorm) = 80,374%
    Kuu müügimahtjaehinnasehkmüügihinnas oli 102 400. Milline on kaubakulu ( soetusmaksumus )?
    102 400 * 80,374%= 82 303
    Kaubakuludessekandmiselausend: DKulu 82 303
    K Kaup 82 303

    7. Tehingud septembris 2012. Koostage lausendid


    1. Ettevõte müüb kontorimööbli, soetusmaksumus 50 000, jääkmaksumus 20 000. Müüakse hinnaga 15 000 + km 3000 = 18 000. Arve on ostja poolt tasumata.
    2. Ettevõttel on 1 milj. soetusmaksumusega tööpink. Tööpingile on arvestatud müügimomendiks kulumit 400 000. Müügihind on 500 000 + käibemaks 100 000 = 600 000. Arve on ostja poolt tasumata.
    7. Tehingud septembris 2012, koostage lausendid
    Ülesanne lahendusega
    1. Ettevõte müüb kontorimööbli, soetusmaksumus 50 000, jääkmaksumus 20 000. Müüakse hinnaga 15 000 + käibemaks 3000 = 18 000. Arve on ostja poolt tasumata.
    a) Ostjale nõude esitamine
    D: Nõue ostjale 18 000
    D: Muu ärikulu 5 000 (kui jääkväärtus müügihinnast suurem, vahe on kulu)
    K: KM 3 000
    K: Põhivara (jääkväärtus) 20 000
    b) Kulumi ehk amortisatsiooni kontolt mahakandmine
    D: Põhivara kulum 30 000
    K: Põhivara 30 000
    PÕHIVARA KULUM

    D


    K
    D
    K
    S: 50 000
    S: 30 000
    a) 20 000
    b) 30 000
    b) 30 000
    S: 0
    S: 0
    2. Ettevõttel on 1 milj. soetusmaksumusega seade. Seadmele on arvestatud müügimomendiks kulumit 400 000 . Müügihind on 500 000 + käibemaks 100 000 = 600 000. Arve on ostja poolt tasumata.
    a) D: Nõue ostjale 600 000
    D: Muu ärikulu 100 000
    K: KM 100 000
    K: Põhivara 600 000 (jääkväärtuses)
    b) D: Kulum 400 000
    K: Põhivara 400 000
    PÕHIVARA KULUM

    D


    K
    D
    K
    S: 1 milj.
    S: 400 000
    a) 600 000
    b) 400 000
    b) 400 000
    S: 0
    S: 0

    8. Firmaväärtuse kujunemine



    Ostja bilanss enne teise ettevõtte ostu


    Varad


    Kohust. omakapital


    Raha

    10

    Kohustused

    14

    Varud

    5

    Omakapital

    6

    Põhivara soetusmaks.

    8



    Põhivara kulum

    (3)



    Kokku

    20

    Kokku

    20



    Ostetakse (tasutakse kohe) teine ettevõte hinnaga 4, ostetava ettevõtte netovara väärtus on 2


    Ostetava ettevõtte vara ja kohustused võetakse bilanssi
    Varud 3 Kohustused 8
    Põhivara 7 Omakapital ( netovara ) 2
    Firmaväärtus: ostuhind - netovara

    Ostja bilanss peale teise ettevõtte ostu


    Varad


    Kohust. omakapital


    Raha


    Kohustused


    Varud


    Omakapital


    Põhivara soetusmaks.




    Põhivara kulum




    Firmaväärtus




    Kokku


    Kokku





    8. Firmaväärtuse kujunemine lahendusega


    Ostja bilanss enne teise ettevõtte ostu


    VARAD


    Kohust. omakapital


    Raha

    10

    Kohustused

    14

    Varud

    5

    Omakapital

    6

    Põhivara

    8



    Põhivara kulum

    (3)



    Kokku

    20

    Kokku

    20



    Ostetakse teine ettevõte hinnaga 4, ostetava netovara väärtus 2


    Ostetava ettevõtte vara ja kohustused võetakse bilanssi
    Varud 3
    Põhivara 7
    Kohustused 8
    Netovara? Varud + põhivara – kohustused = 2
    Firmaväärtus: ostuhind – netovara
    4 – 2 = 2

    Ostja bilanss pärast teise ettevõtte ostu


    VARAD


    Kohust. omakapital


    Raha

    10 – 4 = 6

    Kohustused

    14 + 8 = 22

    Varud

    5 + 3 = 8

    Omakapital

    6

    Põhivara

    8 + 7 = 15



    Põhivara kulum

    (3)



    Firmaväärtus

    + 2



    Kokku

    28

    Kokku

    28




  • Vasakule Paremale
    Majandusarvestus Eksam #1 Majandusarvestus Eksam #2 Majandusarvestus Eksam #3 Majandusarvestus Eksam #4 Majandusarvestus Eksam #5 Majandusarvestus Eksam #6 Majandusarvestus Eksam #7 Majandusarvestus Eksam #8 Majandusarvestus Eksam #9 Majandusarvestus Eksam #10 Majandusarvestus Eksam #11 Majandusarvestus Eksam #12 Majandusarvestus Eksam #13 Majandusarvestus Eksam #14 Majandusarvestus Eksam #15 Majandusarvestus Eksam #16 Majandusarvestus Eksam #17 Majandusarvestus Eksam #18 Majandusarvestus Eksam #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 195 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Anatoli13 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Projektipõhine arvestus Kodutöö-nr-2
    34
    xlsx

    Projektipõhine arvestus Kodutöö-nr-2

    Osaühing on teenust osutav ja vahendustegevusega tegelev ettevõte, kes on käibemaksukohustuslaseks registreeritud maksustatav 20% määraga ja sisendkäibemaks on õigus 100% maha arvata. Raamatupidamise sise-eeskirjade järgi o alates 500 eurost. Alla 500 eurot maksev väheväärtuslik vara kantakse soetamisel kuludesse. Algsaldod: Pikaajaline laenukohustus 18000 Põhivara 72 000 Arvelduskonto 14 000 Eelmiste perioodide kasum 35 000 Nõuded ostjate vastu 46 000 Osakapital 24 000 Võlad tarnijatele 32 000 Põhivara kulum 18 000 Tulumaksukohustus 5 000 Algbilanss Arvelduskonto 14000 Võlad tarnijatele 32000 Nõuded ostjate vastu 46000 Tulumaksukohustus 5000 Põh

    Finantsanalüüs
    Finantsarvestuse alused ülesanne 3 1 kuni 3 4
    29
    xlsx

    Finantsarvestuse alused ülesanne 3.1 kuni 3.4

    Ülesanne 3.1. 1. Koostada algbilanss 1. jaanuariks 2xxx a. esitatud kontojääkide alusel. 2. Algbilansi kirjendite alusel avada kontod pearaamatus. Kontodele kirjendada algsaldod. 3. Majandustehingute kohta koostada päevaraamatus lausendid. 4. Lausendite põhjal kirjendada majandustehingud kontodesse. (Näidata ära ka majandustehingute järjekorranumbrid.) 5. Perioodi lõpul tuua välja kontokäivete kokkuvõtted ning lõppsaldod. 6. Kontokäivete kokkuvõtete ja lõppsaldode põhjal koostada käibeandmik jaanuari kohta ja lõppbilanss 31. jaanuariks. Põhjad lahendamiseks on Moodle-is Kontode algsaldod 1. jaanuariks 2xxx a. : Arvelduskonto 700 Aktsiakapital 400 Kassa 50 Pikaajaline pangalaen 350 Majanduslikud toimingud jaanuaris 2xxx a. Op nr

    Finantsarvestuse alused
    Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded
    16
    pdf

    Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded

    Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded Eksamil võib kasutada bilansiskeemi, kasumiaruande skeeme. Rahavood ja omakapital. Edukat lahendamist! 1. Aktsiakapitali leidmine, bilansi koostamine Ostjate maksmata arved 2 730 000 Maksmata palgad 1 500 000 Lühiajaline laen Swedi pangalt 500 000 Raha 200 000 Reservkapital 30 000 Maksmata dividendid 1 200 000 Ostetud lühiajalised aktsiad 700 000 Põhivara 2 400 000 Tarnijatele maksmata arved 2 500 000 Põhivara kulum 400 000 Müügiks ostetud kaup 300 000 Pikaajaline finantsinvesteering 7 000 000 Kasum 3 200 000 Aktsiakapital ? Nõuded ostjatele 2 730 000

    Majandus
    Raamatupidamise konspekt
    16
    docx

    Raamatupidamise konspekt

    KASUM=TULU-KULU AS, OÜ, MTÜ, FIE, TÜ – tulundusühing, UÜ – usaldusühing Raamatupidamisekohustuslaseks on  Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik)  Kohaliku omavalitsuseüksus  Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidilineisik  Füüsilisestisikustettevõtja  Eestiregistrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Algdokument (võibolla arve) (1) Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolel tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. (2) Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid:  Toimumisaeg  Majandusliku sisu kirjeldus  Arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa Raamatupidamisdokumendid liigitatakse:  Algdokumentideks

    Baas Logistika
    Finantsarvestuse alused ülesanne 6 1 kuni 6 11
    15
    docx

    Finantsarvestuse alused ülesanne 6.1 kuni 6.11

    Ülesanne 6.1. Firma M arvestusvaluuta on euro. Firma M pikaajaliste laenunõuete, valuutakonto ja pikaajaliste laenukohustiste saldod seisuga 1. detsember ja valuutakursid euro suhtes olid järgmised: Pikaajalised laenunõuded: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas RUB (Venemaa rubla) 12 000 62,50 Valuutakonto pangas: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas USD (USA dollar) 3 000 1,07 GBP (Suurbritannia 3 000 0,90 naelsterling ) Pikaajalised laenukohustised: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas SEK (Rootsi kroon) 4 000 9,80 USD (USA dollar) 4 000

    Finantsarvestuse alused
    Raamatupidamine I osa
    32
    docx

    Raamatupidamine I osa

    Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa ­ AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus ­ see on raamatupidamiskohustuslase kohustus

    Raamatupidamise alused
    Finantsarvestus II Põhivara arvestus
    21
    odt

    Finantsarvestus II Põhivara arvestus

    PÕHIVARA ARVESTUS Põhivara arvestust reguleerivad EFS järgi: RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 5 Materiaalsed ja immateriaalsed põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad Osaliselt ka RTJ 1 raamatupidamisprintsiipide ja hinnangute muutuste mõju kajastamine RTJ 2 nõuded põhivaraga seotud informatsiooni esitusviisile RTJ 9 renditavate põhivarade kajastamine RTJ 12 sihtfinantseerimise teel soetatud põhivara PÕHIVARA LIIGITUS BILANSIS Varad ja kohustused liigitatakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ja pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. Bilansis on põhivara järjestatud likviidsuse järgi ning kajastub nelja põhirühmana: 1. Finantsinvesteeringud 2. Nõuded ja ettemaksed 3. Kinnisvarainvesteeringud 4. Materiaalsed põhivarad 5. Immateriaalsed põhivarad 6. Bioloogilised varad Pikaajalised finantsinvesteeringud on

    Finantsarvestus
    Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine-teooria- raamatupidamisealused
    124
    pdf

    Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), raamatupidamisealused

    võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Infot toodab majandusarvestus tarbijatele kahel eesmärgil: a) otsuste tegemiseks ettevõttes või b) aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Infotarbijad võivad olla väga erinevad ja seetõttu on ka vajadused erinevad: • Omanikud vajavad infot vara kasutamise ja oma osaluse tuluteenimise kohta. • Juhtkond vajab infot tegevuse kavandamiseks ja tulemuste hindamiseks. • Töövõtjad on huvitatud infost töötasustamise kohta, vajadus hinnata ettevõtte võimet

    Raamatupidamise alused




    Kommentaarid (1)

    kitike profiilipilt
    A U: hea materjal koos lahendustega
    22:10 29-08-2022



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun