18. Raamatupidamisregistrid. Kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Kronoloogiline tehingute kajastamine ajalises järjekorras. Süstemaatiline tehingute rühmitamine tehingute sisu järgi. 19. Vigade parandamine Korrektuuri võte kohe märkan viga, tõmban joone peale kirjutan õige summa ja lisan paranduse kuupäeva ning enda allkirja. Täiendav lausend sobib täiendamiseks juhul kui summa on väiksem et saaks täiendada. Kirjutad uuesti samad lausendd ainult, et lisad summaks selle mis puudu jäi, et tuleks välja õige summa. Stoneerimine(stornomeetod) sobib kasutada kui summa on suurem või soovitakse tehingut täielikult kustutada
krediteeritavat kontot 15) Raamatupidamiskirjend: lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne. 16) Raamatupidamisregistrid. Kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine. Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Vigade parandamine – Korrektuuri võte – kohe märkan viga, tõmban joone peale kirjutan õige summa ja lisan paranduse kuupäeva ning enda allkirja. Täiendav lausend – sobib täiendamiseks juhul kui summa on väiksem et saaks täiendada. Kirjutad uuesti samad lausendd ainult, et lisad summaks selle mis puudu jäi, et tuleks välja õige summa.
Sissejuhatus....................................................................................................................2 1. Kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega...............................................................3 2. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine............................................6 3. dokumentide käive ja säilitamine...............................................................................7 4. tulude ja kulude kajastamine......................................................................................8 5. Varade arvestus..........................................................................................................9 6. Kohustuste arvestus..................................................................................................12 7. Varade ja kohustuste inventeerimine........................................................................14 8. Aruannete koostamise kord...........................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IIR Laura Indus Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatupidamise seadus § 11 käsitleb sise-eeskirja järgmiselt: 1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise- eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasneva
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluar
22 500.00 krooni. Näide vihikus!!!! Lausendite teisendamine: Viidi tootmisesse materjali 100000 krooni eest. Vigade korrigeerimine majandusaasta aruannete koostamises: Vead on ebakorrektselt kajastatud v kajastamata andmed eelmiste perioodide aruannetes. Aruande koostamise ajal juhtkonnale kättesaadava info ebakorrektsest kasutamisest v kasutamata jätmisest. Olulisis eelmise perioodi aruannetes kajastatud vigu korrigeeritakse tagasi ulatuvalt. Välja arvatud juhul kui vigade mõju ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata. Juhul kui olulise vea mõjul eelmise perioodi võrreldavatele andmete ei ole võimalik hinnata mis korrigeeritakse varasema perioodidesse jääva vea mõju aruande perioodi varade, kohustuste ja jaotamata kasumi algsaldos. Inventeerimine: on aineliste varade mõõtmine kaalumine, ja üle lugemine säilivuse kontrolli eesmärgil. Inventeerimise tulemusel koostatakse loend mis näitab varade seisu ja varade seisude hindamist ja üle vaatamist
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvetuse õppetool II R VARUDE ARVESTUS Kursusetöö Juhendaja: D. Tandru Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema on aktuaalne, sest ebastabiilses majanduslikus olukorras muutub üha aktuaalsemaks ettevõtte varade hindamine. Eestis kehtivad raamatupidamisjuhendid, nagu ka rahvusvahelised standardid nõuavad vara allahindamist juhul, kui selle väärtus on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest. Sellise toimingu vajalikkust on kohustatud hindama ettevõtte juhtkond ja tema prognoosidest sõltub paljuski firma tulevik [22: 17]. Varad on liiga laialdane mõiste ning see, et ettevõtted saaksid tegelda tootmisega peavad nad omama, kas suurel või vähemal määral varusid ning seetõttu on otsustanud töö autor valida käesolev
Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus
Kõik kommentaarid